Finantsjuhtimine | Äripäeva teabevara

Finantsjuhtimine

Teabevarad

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Ettevõtjatel tuleb pakendimajanduses rohkem vastutust võtta

  • Teekasutustasu sissenõutavuse valguses täpsustati veoauto mõistet

  • Riigikohus selgitas juhatuse liikme vastutust maksuvõla eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Videopeatükki 2.9. „Eduka tarkvaraarenduse projekti ettevalmistus” on salvestatud tarkvarafirma Uptime tegevjuhi Eero Tohveri ettekanne Pärnu finantskonverentsil. Ta rääkis, kuidas peaks välja nägema üks edukas tarkvaraarenduse koostöö, mida tuleks kliendil ettevalmistuseks juba enne ära teha ja mida projekti käigus silmas pidada. Samuti seda, kuidas valida endale õige arenduspartner ja mismoodi koostöö nii käima saada, et kõik osapooled sellega rahule jääksid ning millised on arendusprotsessi erinevad etapid ja võimalikud vead.

Peatüki 11.4. „Ettevõtete omandamine, ülevõtmine, ühinemine” alla on salvestatud raadiosaade „Äripäeva fookuses”, kus on vaatluse all ettevõtete ülevõtmise ja ühinemise turuolukord ning trendid. Saatekülalised on kaks pikaaegse kogemusega eksperti: advokaadiüroo Sorainen vandeadvokaat ja tehingute partner Toomas Prangli ning advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat ja tehingute partner Sven Papp.

 

Valdkonna uudis

Küberkuritegevuses areneb praegu kiiresti süvavõltsingute tehnoloogia ning inimesed peavad olema selles osas teadlikumad juba enne sellise võltsinguga kokkupuutumist, hoiatab Luminori finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut.

Tuleb olla valmis süvavõltsingute äratundmiseks.
Foto: Pixabay

Süvavõltsingute (ingl deep fake) tehnoloogia on Paabuti sõnul praegu veel mängulisel tasandil olev uus tehnoloogia, mis aga juba lähitulevikus hakkab kindlasti kurjategijatele uusi võimalusi pakkuma. „See on praegu kiiresti arenev valdkond, mida esialgu teame rohkem tuntud inimestest tehtud naljavideote põhjal, aga see tehnoloogia pakub palju uusi võimalusi ka manipuleerimisrünneteks,“ selgitas Paabut.

Eestis veel selliseid juhtumeid ei ole, sest tehnoloogia areng pole veel päris sealmaal, aga see liigub sinnapoole pikkade sammudega ning tõenäoliselt on mõne aja pärast juba levinum, nentis Paabut. Ta lisas, et kuna küberkuritegevus areneb suurenenud kaugtöö ajastul pikkade sammudega, peab olema uutest kuritegevuse vormidest teadlik juba enne nende massideni jõudmist. „Inimene peab selliste võltsvideote puhul olema ise väga tähelepanelik ja jälgima, kas videopildis on midagi kummalist, kas temaga suhtleva inimese miimika on vahepeal veider või tundub miski muu kahtlane,“ ütles Paabut.

Süvavõltsingutest ei saa ainult finantskuritegevuse probleem, vaid neid on võimalik kasutada ka näiteks propagandarelvana valeinfo levitamisel. Sellele viitas näiteks Eesti Välisluureamet oma tänavuses aastaraamatus. „Eriti suur oht tekib siis, kui tehnoloogia areng jõuab niikaugele, et suudetakse luua veenvaid ja inimsilmaga tuvastamatuid süvavõltsinguid. See teeks avalikkusele keerulisemaks eristada võltsinfot tegelikust,“ seisab aastaraamatus.

Allikas: finantsuudised.ee 

Valdkonna uudis

Juba kümnendat aastat valivad Äripäev ja BIG4 audiitorbürood aasta mõjukaimat finantsjuhti. Selle aasta kolm finalisti on selgunud. Aasta mõjukaim finantsjuht kuulutatakse välja 9. juunil Pärnu Finantskonverentsil 2021 „Tuleviku teenäitaja”.

Fotol (vasakult paremale): Johan Bergqvist, Martin Kalle ja Meelis Männik.

Aastaid žürii tööd juhtinud Äripäeva strateegiajuhi Toomas Truuverki sõnul on mõjukaima finantsjuhi valimine ellu kutsutud, et tõsta esile neid edukaid valdkonna tõelisi tippe, keda on põhjust tunnustada ja teistele eeskujuks seada.

Finantsjuht jääb tihtipeale tagaplaanile ja tema tegevus on päriselt näha vaid lähematele kolleegidele. Finantsjuhi levinud kuvand on kui stabiliseerija ja asjade korras hoidja. „Meie tahame näidata, et see ei pruugi sugugi nii olla ja tihti teeb suure eeltöö tähtsale läbimurdele ja löödud väravale just nn kaitseliin finantsjuhi eestvedamisel,“ selgitas Truuverk.

BIG4 audiitorbüroode ja Äripäeva esindajad valisidki välja kolm finantsjuhti, kes 2020. aastal silma paistsid. Aasta mõjukaim finantsjuht kuulutatakse välja Pärnu Finantskonverentsil.

2021. aasta nominendid

Martin Kalle – Thermory AS

Thermory on märkamatult viimase kolme aastaga kasvanud suureks ja edukaks Eesti kapitalil põhinevaks eksportivaks puidutööstuse kontserniks. Martinil on sel ajal olnud võimalus oma nõu ja jõuga abiks olla mitmete ühinemiste, jagunemiste ja ülevõtmiste läbiviimisel. Sellesse ajavahemikku jäid kahe konkurendi Thermory AS ja Ha Serv OÜ ühendamine, Soome ettevõtte Siparila Oy omandmine, Thermory AS ja Loo Haldus OÜ ühendamine. Lisaks Thermory ühe toomisüksuse eraldumine tütarettevõttesse Auroomi OÜ ning kõige tipuks kontserni kontrolliva omaniku vahetus 2020. aastal. Peale pidevate muutuste on põhieesmärk olnud kahtlemata igapäevase Thermory finantsvaldkonna sujuva toimise ja kasvu finantseerimise korraldamine.

Johan Bergqvist – Bolt Technology OÜ

Johan asus Bolti finantsjuhi kohale kaks aastat tagasi. Selle aja jooksul on ta andnud hindamatu panuse peakontori tugifunktsioonide ülesehitamisse ja juhtimisse (finants, juriidika, valitsussuhted, personal, jätkusuutlik areng jpm).

Johani juhtimisel on Bolt kaasanud rohkem kui 500 miljonit euro väärtuses investeeringuid ning investorite nimekirja on lisandunud maailma ühed mainekamad nimed nagu D1, Darsana, Euroopa Investeerimispank ja Rahvusvaheline Finantskorporatsioon.

Pandeemia algul langes Bolti käive globaalselt 85%. Johan aitas ettevõttel sõiduteenustelt ümber suunata kullerteenusele, mis nüüdseks moodustab märkimisväärse osa Bolti ärist. Viimase aastaga on Bolti väärtus kasvanud rohkem kui 100%. Kahe aasta jooksul on Bolt teinud läbi hüperkasvu tuhandelt töötajalt kahe tuhandeni, avanud rohkem kui 20 uut turgu ning lansseerinud kergliikurite rendi ja toidu tellimise teenuse ärisuunad.

Meelis Männik – SYNLAB Eesti OÜ

Meelis Männik liitus SYNLABiga 2016. aastal – vahetult pärast seda, kui SYNLABi ja Labco ühinemisel mõne kuu eest oli moodustunud Euroopa laiaulatuslikem ja suurima mahuga laborivõrgustik.

Lisaks oma rollile Eestis koordineeris Meelis ka SYNLABi Soome ja Leedu sõsarettevõtete finantsvaldkonna tegevusi, luues ühtse ja hästitoimiva planeerimise ja aruandluse protsessi peakontoriga. Meelis kandis märkimisväärset vastutust turul liidripositsiooni omavate ettevõtete ostmisprotsessides Soomes ja Rootsis, aidates hiljem neid integreerida regioonaalsesse struktuuri.

Meelisel on Põhjamaade regiooni finantsjuhina ainulaadne kompetents erinevate riikide rahanduse seadusandlusest, nõuetest ja korraldusest. Tema koordineeritav meeskond koosneb oma ala tippspetsialistidest ning kahtlemata loob see tugeva raamistiku ettevõtte stabiilsele ja kindlale arengule.

Pärnu Finantskonverents 2021 „Tuleviku teenäitaja” toimub 8.-9. juunil Pärnus. Tänavusel konverentsil seame pilgud tulevikku.

Laval on Madis Müller, Peeter Koppel, Krista Aas, Stefan Hyttfors, Madis Toomsalu, Robert Kitt, Kristel Volver, Mihkel Tammo, Karmo Piikmann jpt.

Mõjukaimad finantsjuhid läbi aegade

Aja jooksul on tiitli saanud tublid finantsjuhid Kristel Volvel (UP Invest), Margus Kaasik (Eesti Energia), Maigi Pärnik-Pernik (Baltika), Ahti Puur (VKG), Marilin Hein (Eften), Rain Silivask (Graanul Invest), Meelis Paakspuu (LHV), Astrit Viisma-Kass (Magnetic MRO) ja Marko Raid (Tallinna Sadam).

Allikas: finantsuudised.ee 

 

Teabevara uuendus

Uues peatükis 7.9 kirjutab Villu Zirnask üleeuroopalistest suunistest pankade laenuandmisele.

Alates 30. juunist 2021 on pankadel soovituslik järgida Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) suuniseid laenude väljastamise ja jälgimise kohta. Uudne on neis nõue lisada oma riskijuhtimise põhimõtetesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalased (environmentalsocial and governance, ESG) tegurid. See tähendab, et ettevõttelaenude krediidiriski hindamisel survestatakse pankasid arvestama keskkonnategureid ja kliimamuutuste võimalikku mõju.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohtu üldkogu asus juhatuse liikme vastutuse osas uuele seisukohale
  • Eestis kehtivat maksuvaba tulu arvestust rakendatakse edaspidi ka EMP riikide residentide suhtes
  • Töötajatele terendavad lisapuhkepäevad

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Täiendatud on peatükki 7.8.2. KredExi kriisikäendused ja -laenud.

KredEx jätkab alates 29. märtsist 2021 erakorraliste kriisimeetmete raames laenude ja käenduste andmist. 2020. aasta lisaeelarve seadusega sihtasutuse KredEx meetmete rahastamiseks ette nähtud vahendite kasutamise tähtaega pikendas valitsus kuni 31. detsembrini 2021. Lepinguid on riigiabi ajutise raamistiku piires võimalik sõlmida ja muuta kuni 30.06.2021.

Valdkonna uudis

1. veebruaril 2021 jõustusid äriseadustiku muudatused, millega pandi teatud tingimustel pankrotiavalduse esitamise kohustus ja sellega kaasnev vastutus ka nõukogu liikmetele ja osanikele, kirjutab TRINITI Eesti vandeadvokaat Mikk Põld.

Nimetatud muudatused on osa üldisest pankrotiõiguse nn minireformist, mille eesmärgiks on muuta pankrotimenetlus efektiivsemaks ja tulemuslikumaks. Põhilised muudatused tehti pankrotiseadusesse, kuid muudeti ka teisi seaduseid, sh äriseadustikku.

Pankrotiavalduse esitamise kohustus oli varasemalt üksnes juhatusel
Varem lasus pankrotiavalduse esitamise kohustus üksnes äriühingu juhatusel. See võis aga kaasa tuua olukorra, kus pankrotiavalduse esitamise kohustust ja vastutust kellelgi otseselt ei olnudki, kui juhatuse liige oli nt tagasi astunud või kui tema volitused olid lõppenud. See omakorda aga vähendas võlausaldajate nõuete täitmise võimalikku määra, kuna pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võis süvendada äriühingu maksejõuetust. Võlausaldajal oleks sellisel juhul teoreetiliselt võimalik nõuda pankrotiavalduse esitamise kohustust kandvalt isikult viivitusest tuleneva kahju hüvitamist.

Varasem regulatsioon ei võimaldanud pankrotiavalduse esitamise kohustust ka teistele organitele (nõukogule, osanikele) üle anda, kuna tegemist oli juhatuse pädevusse kuuluva spetsiifilise kohustusega.

Uus regulatsioon laiendab pankrotiavalduse esitamise kohustust
Olukorra lahendamiseks on osaühingute puhul uue regulatsiooniga ette nähtud, et kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, lasub pankrotiavalduse esitamise kohustus:

  • nõukogu liikmel, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma püsivast maksejõuetusest; või
  • nõukogu puudumisel osanikel juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest.

Seega peab nõukogu liige ise tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma püsivast maksejõuetusest, ehk et ta on olnud hoolas ning osaniku puhul peab võlausaldaja tõendama, et osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest, ehk et osanik on olnud hooletu.

Sellise tõendamiskoormise erinevuse põhjuseks on asjaolu, et nõukogu liikme ja osaniku seotud äriühingu juhtimisega on erinev. Nõukogu liige on reeglina äriühingu tegevuse ja olukorraga tihedamalt seotud kui osanik, kes võib olla ka passiivne.

Vastutuse esmaseks eelduseks on juhatuse puudumine
Tasub aga üle korrata, et esimene eeldus nõukogu liikme ja osaniku kohustuse ning sellega kaasneva vastutuse tekkimiseks on juhatuse puudumine. Kui äriühingul on juhatus olemas, siis nõukogu liikme ja osaniku vastutuse küsimust ei teki.

Kuna nõukogu liikmete ja osanike pädevuses on juhatuse valimine, siis saavad nad ka ise kontrollida ja tagada, et äriühingul oleks pidevalt juhatus olemas, ja seeläbi oma vastutuse välistada.

Eelkirjeldatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamine kehtib nii osaühingute, aktsiaseltside kui ka sihtasutuste ja tulundusühistute puhul. Usaldusühingute ja täisühingute puhul seda kohustust ei ole, kuna vähemalt üks osanikest vastutab ühingu kohustuste eest nii või teisiti kogu oma varaga ja nendel ühingutel puudub ka juhatus.

Allikas: finantsuudised.ee

Valdkonna uudis

Autor: Kristjan Pruul 

Koroona kiire levik on nüüdseks tervishoiusüsteemi põlvili surumas ning valitsus otsustab riigis sulgeda kõik mis võimalik. Esimeste toetustena saavad ettevõtjad edasi kasutada seni vähest kasutust leidnud KredExi ja maaelu edendamise sihtasutuse toetusi.

Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas

Foto autor: Liis Treimann

Rangemad piirangud kehtivad 11. märtsist kuni 11. aprillini, piiranguid leevendatakse siis, kui koroonaviiruse levik Eestis on langenud tasemele, mis ei ohusta meditsiinisüsteemi toimepidevust.  Kulude poolelt arvestab valitsus ilmselt vähemalt kaks kuud kestvate piirangutega.

„Riik tuleb panna nii lukku kui võimalik,” ütles Kaja Kallas pärast valitsuse erakorralist istungit. „Koroonaviiruse leviku olukord on kriitiline, tehtud proovides on leitud nn Briti tüve 98%. See tüvi levib poolteist korda kiiremini ja on väga nakkav. Teadusnõukogu hinnangul on just selle pärast nakatumine tõusnud,” rääkis ta rahvusringhäälingu „Aktuaalsele Kaamerale”. Eriolukorra kehtestamist ei tule, aga sisuliselt on tegemist eriolukorraga, piirangud sama ranged kui mullu kevadel. 

Kaubandus kinni, koolilapsed koju
Kaja Kallas oli juba varem sotsiaalmeedia vahendusel märku andnud, et läheb valitsusse ettepanekuga saata koolid väikeste eranditega täielikult kodusõppele. Ka lasteaedadesse soovitakse vanematel lapsi mitte viia. Suletakse ka kõik kauplused, välja arvatud apteegid, toidupoed, loomapoed, prillipoed ja muu esmavajalik. Poodides, mis tohivad jääda avatuks, tuleb arvestada ruumi kuni 25-protsendilise täitumuse nõudega ja 2 + 2 liikumispiiranguga. Kauba väljastamine välitingimustes ning nn drive-in müük lubatakse. Toidukohad suletakse, kaasamüük jääb lubatuks. Ka välitingimustes saab valitsuse tungiv soovitus olema rakendada inimestel nakkusohu vähendamiseks taaskord 2 + 2 reeglit.

Teenindusettevõtted tohivad oma tegevust jätkata, kuid rangemaks muutub ruumitäitumuse piirang, mida alandatakse 50 protsendilt kuni 25 protsendile. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõkestamise reegleid: 2 + 2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

Lisaks piirangutele soovitab valitsus tungivalt vältida kontakte teiste inimestega, kui kohtumine on hädavajalik ei tohiks seda teha korraga rohkem kui kuue inimesega.

Alates 11. märtsist ei tohi koolihoonetes viibida enam ka 1.–4. klassi õpilased, samuti ei lubata kontaktõppele põhikooli lõpueksamiteks ja riigieksamiteks valmistujaid. Samas nähakse ette, et algklasside õpilastel on vältimatutel juhtudel võimalik siiski viibida ka koolihoones ja osaleda seal korraldatud tegevustes.

Koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid arvestades, tohib koolis viibida õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid, konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või osaleb praktilises õppes, teeb eksameid või teste.

Toetused tulevad paari nädala jooksul
Teine kannapööre riigijuhtidelt tuli abimeetmete rahastamise osas. Seni lisaeelarvet vältida soovinud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus teatas, et läheb valitsusse just sellise ettepanekuga. Riigikogu eelarve järelevalve erikomisjoni ees esinedes ütles rahandusminister, et lisaeelarve summa ei selgu enne kui kahe nädala jooksul. Tema ettepanekul sisaldab see palgatoetusi ka aprilli eest.

Kui seni on arvestatud, et märtsikuu palgatoetused võtavad töötukassa eelarvest 30–40 miljonit eurot, siis nüüd võivad need suuremate piirangutega osutuda ilmselt vähemalt kaks korda suuremaks. Aprillikuu eest seda enam. Töötukassa reservides selleks vahendeid aga ei ole, mistõttu ongi riigil vaja lisaeelarvet.

Aasta lõpuni pikendatakse ka haigena kodus olemise eest töövõimetustoetuse maksmist alates 2. päevast ja seda aasta lõpuni.

Põhilised kulud lisaeelarves lähevad haiglatele, kus tuleb kompenseerida koroonahaigete ravimisega seotud kulusid. Lisaks vajadusel võimendada vaktsineerimist, rääkis rahandusminister rahvasaadikutele komisjonis.

Möödunud aasta ülejäägid töösse

Mullu ettevõtete toetamiseks mõeldud KredExi ja MES-i toetused jäid suures osas kasutamata, tõdes rahandusminister. Eriti väike oli huvi kõikvõimalike finantsinstrumentide — käenduste ja laenude — vastu, kus lepinguid on sõlmitud vaid paarikümne protsendi ulatuses kavandatust. Kuid aasta lõpust alates on ettevõtete huvi nende vastu tõusnud, ütles ta.

Seepärast otsustati möödunud nädalal, et ülejäänud vahendite kasutamist pikendatakse juuni lõpuni. See tähendab näiteks, et KredExil on laenudeks ja käendusteks kasutada 180 miljonit eurot.

„Iseasi, mida teha „osaluste omandamise” toetusega. Praegu on selle tarvis KredExis reservi jäetud 300 miljonit eurot. Uute ettepanekutega tuleb selle osas valitsusse ettevõtlusminister Sutt,” ütles Pentus-Rosimannus.

Majandust elavdavate meetmetena tõi ta välja majade rekonstrueerimise. Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) on korterelamute energiatõhususse juba veebruaris otsustatud suunata näiteks 47 miljonit eurot. Eelmisest aastast on selle jaoks üle jäänud 15 miljonit.

RRF-i ja teise rahastu REACT EU kaudu oodatakse vaktsineerimise ja testimise toetamiseks 30-40 miljonit eurot, need ootavad Euroopa Komisjoni nõusolekut, kuid tegelikult kulud on suuremad, lisas ta.

Maksulangetustele pigem „ei”

Rahandusministri käest küsiti komisjonis ka, kas tänavu on plaanis pakkuda maksulangetusi. Pentus-Rosimannuse tõdes, et näiteks maksuvõla ajatamiste eelarves oli möödunud aastal 140 miljonit eurot, kuid tegelik kulu oli neli miljonit. Mis tema sõnul ka näitas, kui palju sellist meedet tegelikult vajati.

Teisalt langetati möödunud aastal ka mitmeid aktsiise, mis rahandusministri sõnul olid kriisi vastu võitlemiseks head vaid osaliselt. Teisalt kehtivad need langetused tuleva aasta aprillini. „Eks me siis vaata ja analüüsi,” oli ministri mittemidagilubav kokkuvõte maksulangetuste kohta.

Tervishoiusüsteem on viimasel piiril
Suured lisakulutused tervishoiule on ilmsed. Samal erikomisjoni istungil ettekandeid teinud terviseameti esindajad tõdesid, et möödunud aasta hindades maksis keskmine koroonaravi juhtum haiglas möödunud aastal 4000 eurot. PERH-is, ja raskematel juhtudel kuni 9000 eurot, väiksemates haiglates vähem, 2000 eurot.

Kui arvestada, et viimasel ajal on teatatud keskmiselt 60 haiglajuhust päevas, tähendab see möödunud aasta hindades, et igapäevaselt kasvab tervishoius rahavajadus veerand miljonit eurot päevas.

Tervishoius on raha juurde vaja ka selleks, et välja selgitada, kui laialt on Eestis tegelikult levinud briti ja teised koroonaviiruse mutanttüved, mis on rohkem nakkavad. Kuivõrd riigis arvestatakse pandeemia hindamisel nakkuskordajat R, võib eri tüvede mittejälgimine kaasa tuua selle, et tegelikult ei tea tegelikku R-i mitte keegi.

Kiirabi olukord aga nii keeruline, et terviseameti kinnitusel on tulnud kiirabibrigaade vähendada kolmelt inimeselt ühele-kahele. Haiglad saavad ka järjepanu õiguse triaažiks, mis tähendab, et mitte „hädavajalikud haiged” saadetakse haiglast koju tagasi.

Allikas: finantsuudised.ee 

Loe lähemalt kriisitoetuste kohta peatükist 7.8.2. KredExi kriisikäendused ja -laenud.

 

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riiigikogu võttis vastu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse

  • Võeti vastu käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seadus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Märtsikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Lehed