Finantsjuhtimine | Äripäeva teabevara

Finantsjuhtimine

Teabevarad

Valdkonna uudis

Parlament võttis seadusena vastu 2021. aasta riigieelarve. Koalitsioonipoliitikute kiidukõnede ja opositsiooni esindajate laidukõnede järel hääletas riigikogu 2021. aasta eelarve seadusena vastuvõetuks. Eelarve poolt oli 99 kohal olnud saadikust 55 ja vastu 44.

Sellega on otsustatud, et järgmise aasta riigieelarve kulutuste maht on 13,1 ning tulude maht 11,2 miljardit eurot. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt puudujäägis 6,7 protsendiga SKP-st ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st.

Eelarve hääletustulemuses üllatusi ei olnud, kõik kohalolnud koalitsioonisaadikud hääletasid eelarve vastuvõtmise poolt. Ainsa koalitsiooni saadikuna puudus istungilt Isamaa liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Teine puuduja oli opositsioonilise sotside liige Kalvi Kõva.

Eelarve lõpphääletuse eelne arutelu keskendus väga suures osas eelarvest vähem kui protsendi moodustava katuserahade ehk regionaalsete investeeringute jaotamisele.

Avalikkuses on enim kõneainet põhjustanud võimuliidu ühine otsus jagada enam kui kuus miljonit eurot katuserahadeks, kusjuures seal sees antakse 171 000 eurot üsna hiljuti loodud abordivastasele liikumisele MTÜ-le Elu Marss.

Katuserahadel kogu võimuliidu toetus

Enne kolmandat lugemist arutas rahanduskomisjon esmaspäeval-teisipäeval ka muudatusettepanekuid, millest suurimat tähelepanu on saanud nn katuserahade tabel. See hääletati oluliste muudatusteta eelarvesse sisse koalitsioonisaadikute häältega 6 : 5.

Reformierakonna saadik Mart Võrklaev küsis, kuidas on selle MTÜ rahastamise puhul tegu regionaalse investeeringuga. Eelarvet lõpphääletuse eel kaitsnud rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk Isamaast nentis esmalt, et kuna ettepanekud esitati fraktsioonide poolt ühiselt, ei arutatud ega hääletatud neid ka eraldi.

„Loomulikult tekkis küsimusi, ma arvan, kõigil komisjoni liikmetel, mitte ainult selle eraldise juures, vaid ka mõne teise eralduse küsimuse juures,” ütles Kokk. Kuna selle eraldise kontrollimine liigutati rahvastikuministri alla, siis Koka sõnul ei usu ta, et rahvastikuministeerium sõlmib lepingut abordi keelustamise teema pealt. „Ja kui ma olen küsinud ka selle fraktsiooni käest, kes selle ettepaneku tegi, siis nende sõnum on see, et see on elujaatava propaganda tegemiseks, mitte abordikeelu tegemiseks,” ütles Kokk.

Riigieelarve lõpphääletusel palus opositsioon katuserahade muudatusettepanekut ka hääletada. Pärast EKRE võetud vaheaega hääletas 99 kohal olnud saadikust 54 poolt ja 44 vastu. Istungilt puudusid Viktoria Ladõnskaja-Kubits ning Kalvi Kõva. Kohal oli istungil, kuid jättis hääletamata alles esmaspäeval asendusliikmena riigikokku saanud Imre Sooäär. Riigieelarve lõpphääletusel hääletas Sooäär eelarve poolt.

Laenudega miinusest välja

Eelarve järsult halveneva defitsiidi kohta tõdes Aivar Kokk, et rahandusministri lause „laenudega miinusest väljakasvamine” on osalt vale ja osalt pole ka. „Kui investeeritakse nendesse majandusharudesse või tegevustesse, mis hoogustavad ja tugevdavad majandust, mille tulemil järgmistel aastatel majanduskasvuga ka tulubaas riigieelarves paraneb, siis on see õige vastus,” ütles ta.

Reformierakondlane Maris Lauri aga leidis, et eelarve puudujääk ei ole majandusoludele kohane. „Majanduses prognoositakse kasvu, koroonakriisis on lootust ohjamisele, kuid vaatamata sellele on Eesti ainus riik Euroopa Liidus, mis paisutab ulatuslikult eelarve puudujääki,” nentis ta.

Artikkel on avaldatud finantsuudised.ee veebilehel.

Teabevara peatükis 6.1.7. Likviidsuse ja reservide juhtimine Eesti riigi näitel on Villu Zirnask andnud ülevaate Eesti valitsuse varasematest finantsreserve puudutavatest tähtsamatest otsustest ja argumentidest, mis on riigikassa finantskulude optimeerimisele suunatud.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Võlausaldaja huvide kaitse võlgniku maksejõuetuse korral

  • Suureneb kohtutäiturite süsteemi tõhusus ja jätkusuutlikkus

  • Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll hankemenetluses
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Detsembrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Uuendatud peatükis 4.6. Tootmisettevõtte finantsanalüüs analüüsitakse investori vaatepunktist aktsiaseltsi Aknaklaas finantsaruandeid. Tegemist on klaasitootjaga, kes kaalub investeeringu tegemist turvaklaasi tootmise tehnoloogiasse, et võita endale kliente välisturgudel. Selle investeeringu tegemiseks soovivad ettevõtte omanikud kaasata investori väljastpoolt. Analüüsiks on kasutada 2018., 2019. ning 2020. aasta seitsme kuu finantsaruanded.

Videopeatükki 2.6. Efektiivsusmaatriksi kasutamine finantsaruannete analüüsimisel on salvestatud Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektori ja finantseksperdi Paavo Siimanni ettekanne Pärnu Finantskonverentsil 2020. Efektiivsuse analüüsimise peamine probleem on see, et ettevõtte efektiivsustaset kui mitmetahulist nähtust ei saa hinnata ühe näitarvu põhjal ja mitme näitaja alusel on seda keerulisem teha. Paavo eesmärk on näidata, et probleemi lahendamiseks on sobilik kasutada efektiivsusmaatriksit. 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Aktsionäri õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega

  • Piiriülestest maksuskeemidest teavitamise kohustus lükatakse edasi

  • Välisinvesteeringute tausta hakatakse lähemalt uurima

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Novembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK jurist Tarvi Salu.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 7.1.5. Erakapital ja riskikapital.

Era- ja riskikapital on ettevõtte rahastamise allikad, millest tihti räägitakse koos, sest ajalooliselt on riskikapital erakapitali üks alaliike. Nii era- kui ka riskikapitalifondid investeerivad eraettevõtetesse. Samal ajal erinevad ettevõtted, millesse nad investeerivad, ja see, kuidas nad neisse investeerivad, suurel määral. Riskikapitali kasutatakse varastes arenguetappides ettevõtete arendamiseks, erakapitali aga küpsete ettevõtete kasvatamiseks või restruktureerimiseks.

Videopeatükis 2.5. Enefit Greeni kasvuloo eripärad: kuidas ühendada varasemaid rivaale räägib Enefit Greeni juhatuse liige ja finantsjuht Veiko Räim enda finantsjuhiks kujunemise loo paralleelselt Enefit Greeni kasvulooga. Ta toob välja senise teekonna parimad praktikad ja suurimad õppetunnid. Sealhulgas puudutab ta Enefit Greeni ja Nelja Energia ühendamist kui seni üht huvitavamat, aga ka keerukamat projekti enda karjääris. 

Valdkonna uudis

Äripäeva raadio saates „Teabevara tund” räägitakse eelarvestamisest tootmisettevõttes Eesti Energia ja teenusettevõttes Äripäev. Tuuakse välja eelarvestamise protsessi erisused ja muudatused, mis eelarvestamises on viimasel ajal tehtud. Vaatluse all on nii traditsioonilise eelarvestamise plussid ja miinused kui ka kohanduva eelarvestamise eelised. Saatekülalised on Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ja Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk. Saadet juhib TalTechi majandusarvestuse vanemlektor Paavo Siimann.
Kuulake raadiosaadet peatüki alt 5.8. Beyond Budgeting.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Schrems II kohtuotsuse mõju Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisele andmevahetusele

  • Kahju hüvitamine PRIA toetusest ilmajätmisel

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Väiksematel riigihangetel osalemine muudeti lihtsamaks
  • Kollektiivleping ei laiene automaatselt tööandjale 

  • Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus äriühingu kohustuste rikkumise eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 10.1.2. Tarneahela rahandus. Tänapäevaste tarneahelate ja finantstehnoloogia areng on muutnud ja muutmas seda, kuidas valdavalt toimuvad firmadevahelised rahvusvahelised maksed ning avanud uusi viise ettevõtete käibekapitali juhtimiseks. Koos globaalsete tarneahelate kasvuga on tohutult kasvanud just avatud arve põhimõttel toimuvate lahenduste osakaal rahvusvahelises kaubanduses.

Audiopeatükis 2.6. Heategevus kui investeering on salvestatud Äripäeva raadio saade „Lavajutud”, kus saate teada, kuidas targalt heategevusmaastikul iga euro eest maksimum saada. Paneeldiskussioon on salvestatud juuli alguses toimunud Investeerimisfestivalil. Oma kogemusi ja mõtteid jagasid Pirkko Valge ja Urmo Kübar, kellel mõlemal on palju kogemust heategevuses. Paneeldiskussiooni juhtis Rivo Sarapik.

 

Teabevara uuendus

Uues peatükis 7.8.5 käsitletakse käendusi ja laenusid, mida KredEx pakub spetsiaalselt koroonapuhangu tõttu loodud riikliku abipaketi raames.

Kui pank hindab koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtte probleeme nii tõsisteks, et iseseisvalt ta ettevõttele maksepuhkust, laenu tagasimaksegraafiku leevendamist või lisalaenu pakkuda ei soovi, pole ettevõtte rahastamise kõik võimalused veel ammendatud. Oma krediidiriski vähendamiseks saavad pangad appi võtta KredExi laenukäendused. 

Veel on võimalus registreeruda 22. Pärnu Finantskonverentsile, mis toimub 27.–28.08.2020. Saate teada, kuidas hoida kokku kulusid, mismoodi kriisist välja tulla ja kuidas tagada tõhusust, et see ka kaugemas perspektiivis kasumlik oleks. Vaadake täpsemat infot SIIT.

 

Lehed