Finantsjuhtimine | Äripäeva teabevara

Finantsjuhtimine

Teabevarad

Teabevara uuendus

Audio-videopeatüki 2.1 lõppu on salvestatud Äripäeva raadio hommikuprogrammi intervjuu, milles Eesti Panga president Madis Müller rääkis, et Eesti majanduse lähiväljavaade on positiivne, kuna inimeste kindlustunne on vaktsineerimise taustal kiirelt taastunud. Sügisel turule tuleva teise pensionisamba raha võib aga Mülleri hinnangul majandusse ka ülekuumenemise ilminguid tuua.

Lisaks rääkis Müller, millised mõjud võivad olla Euroopa Keskpanga otsusel tõsta inflatsiooni piirmäära 2 protsendini ning kas sellest tulenevalt on oodata peatset intressimäärade tõusu. Samuti selgitas ta, kuidas muutub Euroopa Keskpanga suhtumine lõdva rahapoliitika hindamisse ning kuidas plaanitakse rohepööret toetada.

Eesti Panga presidendi kandidaat Madis MüllerEesti Panga president Madis Müller

Teabevara uuendus

Peatüki 11.1.2. Finantsjuhi roll ja väärtusjuhtimine alla on salvestatud raadiosaate „Äripäeva fookuses“ intervjuud mõjukaimate finantsjuhtidega. Saatejuht on Rivo Sarapik.

Konkursi „Eesti mõjukaim finantsjuht 2021“ võitja, Bolti finantsjuht Johan Bergqvist (vasakul) ning konkursi finalistid, Thermory finantsjuht Martin Kalle ja Synlab Eesti finantsjuht Meelis Männik

Konkursi „Eesti mõjukaim finantsjuht 2021“ võitja, Bolti finantsjuht Johan Bergqvist rääkis, milline on finantsjuhi roll ja mõju ettevõtte arengus ning kuidas sel alal Eestis tippu tõusta ja ettevõte kriisist tugevamana välja tüürida.
Bolt kaotas eelmisel aastal kuu ajaga 80% käibest ega saanud riigilt abi. Sellest hoolimata on ettevõte nüüd tugevam kui aasta tagasi. Kuidas see õnnestus, seda selgitabki Bergqvist ingliskeelses intervjuus. 

Thermory finantsjuht Martin Kalle käsitles raadiosaates finantsjuhi rolli ja mõju ettevõtte arengule. Thermory on viimaste aastate jooksul kiirelt kasvanud ja ettevõtteid endaga liitnud ning ambitsioonikas areng jätkub. 

Synlab Eesti finantsjuht Meelis Männik selgitas, kuidas keeruline aeg ettevõtte arengut kiirendas ja mismoodi mõjutas ettevõtet Synlabi hiljutine börsile minek. 

 

 

 

Teabevara uuendus

Audiopeatükki 2.1.2 on salvestatud intervjuu, kus Swedbanki juht Olavi Lepp tõdeb, et esimese kvartali jõuline majanduskasv üllatas meid kõiki. Oleme esirinnas kogu Euroopas. Tema sõnul rabas kasv kõiki ootamatult ja ületas igasuguseid ootuseid. Tööstusettevõtetel läheb väga hästi ja piirangute leevenemise järel on hüppeliselt tõusnud tarbimine. Kasvu aasta peale laiendades hindas Lepp, et miljard eurot ootab kulutamist. 

Swedbanki juht Olavi Lepp: „Haigestumiste arv on mitu korda üles läinud, aga finantstervis püsib endiselt.“

Valdkonna uudis

Eesti Panga president Madis Müller rääkis Pärnu Finantskonverentsil 2021 Eesti panganduse ja majanduse praegusest olukorrast. Ta andis ülevaate, mis meid lähitulevikus majanduses ees ootab.

Ettekande video on salvestatud teabevara peatükki 2.1. Eesti majanduse praegune olukord ja väljavaated. 

Eesti Panga president Madis Müller
Foto: Raul Mee

Eesti majandus kannatas eelmisel aastal vähem kui paljude teiste, eriti lõunapoolsemate Euroopa riikide majandus. See tulenes asjaolust, et viirus oli Lõuna-Euroopas agressiivsem kui Põhja-Euroopas. Ka Eesti koostööpartneriteks on riigid, kus olukord oli parem.

Majanduse käekäiku mõjutasid suuresti ka piirangud ja lockdown. Eestis olid piirangud suhteliselt leebed. Samuti pakkus Eesti valitsus raskustesse sattunud ettevõtetele COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks fiskaalmeetmeid. Toetustena pakuti laene, käendusi, töötajate palkade toetust, mis oli kriisiolukorras mõistlik. Eesti valitsuse toetus oli ajalooliselt ulatuslik, kuid võrreldes teiste Euroopa riikidega siiski suhteliselt väike. Samal ajal Eesti majandus kannataski vähem, seega tuli ka valitsusel ettevõtetele vähem abi pakkuda.

Euroopa Keskpanga eesmärk oli kriisi ajal hoida laenutingimused ettevõtete jaoks võimalikult soodsad ja intressimäärad kontrolli all. Eelmisel kevadel oli finantsturgudel suur ärevus, sest intressimäärad tõusid kiiresti, ka võlakirjaturul. Lühiajaliselt on teatud toodete hinnad tõusnud, mis on otseselt seotud tõrgetega tarneahelates. Samal ajal on tasapisi suurenenud ka euroala inflatsiooniootus, mis praegu on alla 2%. Madis Müller kinnitab, et lähitulevikus pole karta, et valuuta väärtust kaotab ja inflatsioon suureneb.

Eesti inimesi üllatas uudis 2021. aasta I kvartali majanduskasvu kohta. Eelmise aasta majanduslangus oli Eestis väiksem kui teistes Euroopa riikides ning taastumine on teistega võrreldes olnud järsk ja kiire. Eesti ja Luksemburg on ainsad, kelle SKT on saavutanud kriisieelse taseme. Seega ei saa öelda, et Eesti majandus on kriisis. Teatud sektorid on raskustes, samal ajal aga üldine majandus toimib hästi.

IT ja side valdkonda mõjutas kriis vähe. Võib isegi öelda, et mõju oli positiivne, sest vajadus IT-lahenduste järele suurenes ja inimesi tuli juurde värvata. Majutuses ja toitlustuses samal ajal esines vajadus ametikohti ulatuslikult koomale tõmmata. Energeetika- ja mäetööstussektor on tugevalt seotud kliimapoliitikaga. See sektor on juba aastaid olnud olukorras, kus konkurentsi on vähe ja raske on kõiki ametikohti säilitada.

Jaemüük on Eestis tugevas seisus. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti jaekaubandusel läinud paremini. Selle aasta I kvartalis olid piirangud kauplemisele – kauplused olid suletud ja inimesed ei saanud poodelda. Ettevõtted kohanesid ja viisid oma kauplemise internetti, luues endale kiiresti e-poode. Alates eelmisest suvest on jaemüük tõusuteel.

Eesti tööjõuturg on paindlik – kriisis on võimalik kiiremini tööjõu arvu kokku tõmmata, samal ajal on palgad kriisile hästi vastu pidanud ja isegi kasvanud. Kasv tulenes asjaolust, et valitsuse palgatoetused peegeldusid keskmises palgas. Kõige haavatavam osa Eesti tööjõuturust on madalamat keskmist palka maksvad sektorid, aga ebavõrdsus on praegu väiksem, kuna viimastel aastatel on madalamad palgad kasvanud kiiremini kui kõrgemad.

Tööjõu seisukohalt on põhjust optimismiks: ettevõtete soov inimesi juurde värvata on hüppeliselt suurenenud. Ettevõtted vajavad uut tööjõudu ja tööpuudus on taas vähenema hakanud. Taastumine on olnud kiire. Töötlev tööstus ja teenuste pakkumine vajavad selgelt lisatööjõudu ja ettevõtted plaanivad töötajaid juurde värvata.

Eesti Panga hinnangul varitseb kolm olulist finantsstabiilsust ohustavat riski

1. Reaalsektori laenumaksevõime – ettevõtted ja majapidamised on seni finantskohustuste täitmisega hästi toime tulnud. Olukord on väga keeruline üksikutel tegevusaladel, nagu turism, reisijatevedu ja toitlustus.

2. Elukondliku kinnisvaraturu tasakaalustamatus – eluasemeturu aktiivsus ja hinnad on koroonaaja määramatusele vaatamata kasvanud. Suuri tasakaalustamatusi ei ole seni tekkinud.

3. Pangandussektori vastupanuvõime – pangad on hästi kapitaliseeritud ja hea kasumlikkusega. Enamik maksepuhkustest on lõppenud ja laenude tagasimaksmine jätkub.

Kriisi vältel on pankade kliendid oma laenude teenindamisega hästi hakkama saanud. Laenupuhkused on enamasti lõpetatud ja ettevõtted on oma laenude tasumist plaanikohaselt jätkanud. Samas risk, et olukord halveneb, ei ole veel möödas.

Suurenenud on nõudlus uute projektide teenindamisele – eluasemelaenude osas tehakse ajaloolisi rekordeid ja laenuportfellid kasvavad. Abiks on seegi, et pankade hulgas on konkurents suurenenud, mis peegeldub ka intressimäärades – laenude intressimäärad on viimasel poolaastal vähenenud. Ettevõtete hinnangul on pankade valmisolek laenu anda paremgi kui enne koroonakriisi.

Ettevõtted peavad olema valmis tarbimise kiireks kasvuks. Inimeste hoiused on kriisi ajal suurenenud valdavalt sundsäästmise tõttu – piirangute tõttu ei olnud võimalik raha kulutada (reisimine, ostlemine, meelelahutusürituste külastamine jne). Samuti kasutatakse II pensionisambast välja võetud rahast suurem osa tarbimiseks.

Eesti Panga kliimapoliitilised tegevused

• Valmistutakse mitterahapoliitilise investeerimisportfelli süsinikujalajälje mõõtmiseks ja vähendamiseks alates 2022. aastast.

• Lõpetatakse arutelud Euroopa Keskpangaga, kuidas võtta kliimamuutustega seonduvat arvesse rahapoliitika kujundamisel.

• Hinnatakse Eestis tegutsevate pankade ja kindlustusseltside avatust kõrgema kliimariskiga sektoritele.

• Võetakse Eesti majandusarengu ja väljavaate hindamisel otsesemalt arvesse kliimapoliitika mõju.

• Sõlmitakse Tallinna Tehnikaülikooliga koostööleping Eesti Panga ajalooliste hoonete energiatõhususe suurendamiseks.
• Vähendatakse sularaha keskkonnajalajälge (mündid, pangatähed).

Allikas: finantsuudised.ee

Teabevara uuendus

Ettevõtete valitsemine on ettevõtete suunamise ja kontrollimise süsteem. Erinevate valitsemise mehhanismide abil jagatakse ettevõtte omanike, nõukogu ja juhatuse vahel võim, rollid ja vastutusalad. Vastav rolli- ja võimujaotus mõjutab ettevõtte tipptasemel tehtavaid otsuseid ning seeläbi tulemuslikkust.

Värskes peatükis 3.2.5. Ettevõtete valitsemine esitatud järeldused ja soovitused põhinevad juhtimisnõustaja Virgo Süsi kaitstud doktoritööl, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega eraettevõtete valitsemist Mandri-Euroopa kontekstis ja Eesti ettevõtete näitel.

Shaking Hands, Company, Office, Financial WorldFoto: pixabay.com

Valdkonna uudis

Creditinfo pankrotiuuringust selgub, et ainult maksuvõlgade või maksehäirete jälgimisest enam ei piisa. 2020. aastal kasvas Eestis esimest korda kümne aasta jooksul märkimisväärselt pankrotistunud ettevõtete hulk (26%), kuid lähiaastatel on oodata koroonakriisi mõjul veelgi suuremat pankrottide arvu. See tähendab, et koostööpartnerite valikul tuleb olla hoolas ja vaadata enne lepingusse minemist eriti hoolikalt ettevõtte finantsandmeid, kirjutab Creditinfo eelmisel nädalal avalikustatud pankrotiuuringu jätkuks.

Ettevõtte pankrotti kuulutav kohtuhaamer võib mõne koostööpartneri jaoks lüüa ootamatult.
Foto autor: Sven Arbet

Mullu ei eksisteerinud 43 firmal (13%) vahetult enne pankroti väljakuulutamist ühtegi registreeritud maksuvõlga ega maksehäiret. Pankrotile eelneva 12 kuu jooksul ei esinenud maksuvõlgasid koguni 33%-l pankrotistunud ettevõtetest. Pikaajaline maksuvõlg ehk aasta jooksul esinenud võlg oli vaid 24%-l ettevõtetest. Creditinfo reiting määratles pankrotile eelnenud aasta jooksul riskantseteks 97% pankrotistunud ettevõtetest.

Aastatepikkuse pankrotiettevõtete analüüsi tulemusena on Creditinfo Eesti leidnud, et kõrgema pankrotiriskiga ettevõtet iseloomustavad järgmised näitajad:

• madal ning langeva trendiga omakapitali tase ja seega suur sõltuvus võõrvahenditest;

• kahjumlikkus või ka püsivalt väga madal kasumlikkus;

• nõrgad likviidsusnäitajad: kehval tasemel maksevõime- ja maksevalmiduse kordajad;

• lühiajalised kohustused on võrdsed või suuremad käibevarast, mis suurendab likviidsusprobleemide tekkimise riski;

• likviidsete varade (nagu raha ja lühiajalised investeeringud) suhtelisel madal osakaal käibevarast, rohkem vahendeid on varude ja nõuete all kinni;

• ettevõtte varade tase kasv aga seda eelkõige lühiajaliste varaklasside, nagu varud ja lühiajalised nõuded, arvelt. Pikaajalised nõuded ja ettemaksed langevad oluliselt;

• suhteliselt madal põhivarade osakaal ning minimaalsed või puuduvad investeeringud põhivaradesse. Pankrotiettevõtte tulude ja varade kasv on saavutatud ilma põhivara kasvuta;

• Kõrge võlakohustuste tase, ennekõike moodustavad suure osa võlgnevused hankijatele, aga ka lühiajalised laenukohustused;

• kohustuste osakaal varadest on väga kõrgel tasemel.

Ükski väljatoodud tunnustest eraldiseisvalt ei indikeeri kõrgenenud pankrotiohtu. Oluline on jälgida ettevõtte terviklikku finantspilti ning üldist majanduskeskkonda, milles ettevõte tegutseb. Käibe langus või mõne aasta kestev kahjumlik periood ei vii ettevõtet pankrotini, kui selle kapitaliseerituse tase on piisav ning rahavood hästi juhitud. Samas, käibevarade ja müügitulu kasv kombineerituna võlgade ja laenukohustuste kasvu ning puhaskahjumi suurenemisega võib sageli viidata raskustele ettevõtte kasvu juhtimisel. Kiire kasv vajab tasakaalustatud finantseerimist ja liiga agressiivne või oskamatu rahavoogude juhtimine toob kaasa likviidsus- ja makseraskused.

Allikas: finantsuudised.ee

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohus leidis, et tuuleenergia arendamine on avalik huvi
  • Finantsinspektsioon saab õiguse avaldada hoiatusteateid
  • Muutuvad välismaa äriühingu filiaali registreerimise reeglid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Audio-videopeatükki 2.10. Käibemaksuseaduse muudatused 2021 on salvestatud veebiseminar, kus Ernst & Young Baltic AS-i juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling räägib käesoleva aasta 1. juulil jõustuvatest käibemaksuseaduse muudatustest. Lisaks käsitleb ta teisi lähiajal jõustunud või jõustuvaid käibemaksumuudatusi. Muudatused puudutavad nii postipakkide maksustamist kui ka kaugmüügi regulatsiooni. Arvestada tuleb sellega, et oluliselt laieneb erikorra MOSS kasutusala. Lisaks plaanitakse jõustada kaua oodatud kreeditarvete muudatus.

Veebiseminari alla on salvestatud Äripäeva raadio saade „Kasvukursil”, kus räägitakse sellest, et peagi jõustuv Euroopa Liidu ülene käibemaksureform muudab elektrooniliste teenuste osutajate ja füüsiliste kaupade müüjate äriajamise ja uutele turgudele sisenemise lihtsamaks. Saatekülalised on nõustamisbüroo Grant Thornton partner ja maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve ning OÜ Rackly tegevjuht Heigo Protten. Saadet juhib Gregor Alaküla.

Teabevara uuendus

Peatükis 7.9.1 on avaldatud Soome Pangas tehtud prognoos, kuidas kliimamuutus hakkab mõjutama laenude tagatisvara väärtust.

Kliimamuutused suurendavad äärmuslike ilmastikunähtuste sagedust. Lisaks kindlustusele, kus see hakkab mõjutama või juba mõjutabki kahjukindlustuse tariife, hakkab see kaugemas perspektiivis mõjutama ka laenutagatiste hindamist. Pangalaenud on sageli tagatud kinnisvaraga. Kui katastroofiline ilmastikunähtus – näiteks üleujutus – hävitab või kahjustab oluliselt vara, siis laenutagatise väärtus kahaneb või lakkab see olemast. Samuti võivad sellised ilmastikunähtused peatada ettevõtte tootmisprotsessi või lüüa segi tarneahela.

High Water, Elbe, Meissen, Emergency, Not, SaviorFoto: Pixabay

Valdkonna uudis

Riigiprokuratuur esitas seitsmele inimesele ja kahele äriühingule süüdistuse kriminaalasjas, millega uuriti hoiu-laenuühistu ERIAL asutaja ja juhtide investeerimiskelmuse ja omastamise kahtlust. Lisaks esitati süüdistus altkäemaksu andmises ja võtmises.

Foto: Andras Kralla

Süüdistuse kohaselt panid hoiu-laenuühistu ERIAL asutaja Ilya ja juhatuse liige Daniela ning Delkona OÜ toime investeerimiskelmuse ning esitasid ERIALi tegevuse kohta valeandmeid. Pettuse teel tekitati hoiustajate ja avalikkuse ees ekslik arusaam ühistu tegeliku varalise seisu kohta. Seda muuhulgas selleks, et kaasata uusi hoiuseid ning väljastada suuremas mahus laene.

Omastamise süüdistus esitati selles, et Ilya, Daniela, Daniel ja Transpire OÜ omastasid Sofja kaasabil kinnisvaratehingute kunstlike hinnamoonutuste abil hoiu-laenuühistust ligi miljon eurot.

Lisaks süüdistatakse Danielat äriühingu osanikele ja audiitorile hoiu-laenuühistu ERIAL kohta valeandmete esitamises, Kristiinat ja Robertit dokumendi võltsimises ning Sofjat dokumendi võltsimisele kaasaaitamises ja võltsitud dokumendi kasutamises.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur ütleb, et suure mõjuga finantskuritegude puhul on kiire menetluslik sekkumine tähtis, sest kahju võivad kanda sajad või isegi tuhanded inimesed. „Meie üks peamine ülesanne oli viia menetlus läbi kiirelt ja efektiivselt, et hoida ära jätkuvate kuritegude toimepanemine ja iga päevaga kasvav kahju hoiustajatele. Alustasime avalike menetlustoimingute ehk läbiotsimiste ja ülekuulamistega niipea, kui olime rikkumiste kohta kogunud piisavalt tõendeid. Pidasime pidevalt meeles ERIALi hoiustajaid, kes on selles asjas tegeliku kahju kandjad,“ ütles Laur.

ERIALi juhatuse liige ja asutaja lähtusid isiklikust kasust

Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul on prokuratuur kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal jõudnud veendumusele, et HLÜ ERIAL juhatuse liige ja asutaja ei ole hoiuseid paigutades tegutsenud hoiustajate ega ka HLÜ ERIAL huvides. „Meie hinnangul lähtusid nad isiklikust kasust ning võtsid selle käigus hoiustajatelt ka õiguse laenuühistu otsustes kaasa rääkida. Süüdistuse kohaselt on juba ligi pool aastat vahi all viibiva Ilya eestvedamisel ERIAList õigusliku aluseta välja viidud üle miljoni euro,“ ütles Nurm.

„Hoiustamine peab alati olema kaalutletud finantsotsus. Hoiu-laenuühistu lubas näiteks pangaga võrreldes suuremat tootlust, kuid sellega kaasneb hoiustajale ka suurem kohustus ja vastutus enda hoiusel silma peal hoida. Tootluse kõrval tuleb jälgida, kuhu raha tegelikult paigutatakse ning unustada ei tohi seda, et hoiu-laenuühistu puhul on just hoiustajad need, kes oma huvide eest hea peavad seisma,“ lisas Nurm.

Samuti esitati Ilyale süüdistus altkäemaksu andmises ning Dmitrile altkäemaksu võtmises suures ulatuses. Süüdistuse kohaselt edastas Dmitri politsei töötajana altkäemaksu eest ametialast infot Ilyale.

Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo juht Priit Pärkna kinnitab, et ametnik vabastati teenistusest vahetult pärast tema kinnipidamist novembris. „Tööalase info väljastamine ja altkäemaksu võtmine on väga tõsised rikkumised, millele lisaks kriminaalmenetluslikule sekkumisele pidime reageerima ka organisatsioonina. Politseinikena peame meile usaldatud infoga ümber käima vastutustundlikult ja tegema oma tööd silmas pidades Eesti inimeste huve. Antud juhul eksis ametnik selle vastu rängalt ning mõistis ka ise, et tema jätkamine politseinikuna on välistatud,“ sõnas Pärkna.

Altkäemaksu võtmise ja andmise eest karistatakse ühe kuni kümneaastase vangistusega. Investeerimiskelmuse ja omastamise eest on seadusandja ette näinud kuni viie aastase vangistuse, äriühingu varalise seisundi kohta ebaõigete andmete esitamise ja dokumendi võltsimise eest kuni aastase vangistuse ning võltsitud dokumendi kasutamise eest kuni kolmeaastase vangistuse.

Allikas: raamatupidaja.ee

Lehed