Finantsjuhtimine | Äripäeva teabevara

Finantsjuhtimine

Teabevarad

Valdkonna uudis

Autor: Kristjan Pruul 

Koroona kiire levik on nüüdseks tervishoiusüsteemi põlvili surumas ning valitsus otsustab riigis sulgeda kõik mis võimalik. Esimeste toetustena saavad ettevõtjad edasi kasutada seni vähest kasutust leidnud KredExi ja maaelu edendamise sihtasutuse toetusi.

Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas

Foto autor: Liis Treimann

Rangemad piirangud kehtivad 11. märtsist kuni 11. aprillini, piiranguid leevendatakse siis, kui koroonaviiruse levik Eestis on langenud tasemele, mis ei ohusta meditsiinisüsteemi toimepidevust.  Kulude poolelt arvestab valitsus ilmselt vähemalt kaks kuud kestvate piirangutega.

„Riik tuleb panna nii lukku kui võimalik,” ütles Kaja Kallas pärast valitsuse erakorralist istungit. „Koroonaviiruse leviku olukord on kriitiline, tehtud proovides on leitud nn Briti tüve 98%. See tüvi levib poolteist korda kiiremini ja on väga nakkav. Teadusnõukogu hinnangul on just selle pärast nakatumine tõusnud,” rääkis ta rahvusringhäälingu „Aktuaalsele Kaamerale”. Eriolukorra kehtestamist ei tule, aga sisuliselt on tegemist eriolukorraga, piirangud sama ranged kui mullu kevadel. 

Kaubandus kinni, koolilapsed koju
Kaja Kallas oli juba varem sotsiaalmeedia vahendusel märku andnud, et läheb valitsusse ettepanekuga saata koolid väikeste eranditega täielikult kodusõppele. Ka lasteaedadesse soovitakse vanematel lapsi mitte viia. Suletakse ka kõik kauplused, välja arvatud apteegid, toidupoed, loomapoed, prillipoed ja muu esmavajalik. Poodides, mis tohivad jääda avatuks, tuleb arvestada ruumi kuni 25-protsendilise täitumuse nõudega ja 2 + 2 liikumispiiranguga. Kauba väljastamine välitingimustes ning nn drive-in müük lubatakse. Toidukohad suletakse, kaasamüük jääb lubatuks. Ka välitingimustes saab valitsuse tungiv soovitus olema rakendada inimestel nakkusohu vähendamiseks taaskord 2 + 2 reeglit.

Teenindusettevõtted tohivad oma tegevust jätkata, kuid rangemaks muutub ruumitäitumuse piirang, mida alandatakse 50 protsendilt kuni 25 protsendile. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõkestamise reegleid: 2 + 2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

Lisaks piirangutele soovitab valitsus tungivalt vältida kontakte teiste inimestega, kui kohtumine on hädavajalik ei tohiks seda teha korraga rohkem kui kuue inimesega.

Alates 11. märtsist ei tohi koolihoonetes viibida enam ka 1.–4. klassi õpilased, samuti ei lubata kontaktõppele põhikooli lõpueksamiteks ja riigieksamiteks valmistujaid. Samas nähakse ette, et algklasside õpilastel on vältimatutel juhtudel võimalik siiski viibida ka koolihoones ja osaleda seal korraldatud tegevustes.

Koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid arvestades, tohib koolis viibida õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid, konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või osaleb praktilises õppes, teeb eksameid või teste.

Toetused tulevad paari nädala jooksul
Teine kannapööre riigijuhtidelt tuli abimeetmete rahastamise osas. Seni lisaeelarvet vältida soovinud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus teatas, et läheb valitsusse just sellise ettepanekuga. Riigikogu eelarve järelevalve erikomisjoni ees esinedes ütles rahandusminister, et lisaeelarve summa ei selgu enne kui kahe nädala jooksul. Tema ettepanekul sisaldab see palgatoetusi ka aprilli eest.

Kui seni on arvestatud, et märtsikuu palgatoetused võtavad töötukassa eelarvest 30–40 miljonit eurot, siis nüüd võivad need suuremate piirangutega osutuda ilmselt vähemalt kaks korda suuremaks. Aprillikuu eest seda enam. Töötukassa reservides selleks vahendeid aga ei ole, mistõttu ongi riigil vaja lisaeelarvet.

Aasta lõpuni pikendatakse ka haigena kodus olemise eest töövõimetustoetuse maksmist alates 2. päevast ja seda aasta lõpuni.

Põhilised kulud lisaeelarves lähevad haiglatele, kus tuleb kompenseerida koroonahaigete ravimisega seotud kulusid. Lisaks vajadusel võimendada vaktsineerimist, rääkis rahandusminister rahvasaadikutele komisjonis.

Möödunud aasta ülejäägid töösse

Mullu ettevõtete toetamiseks mõeldud KredExi ja MES-i toetused jäid suures osas kasutamata, tõdes rahandusminister. Eriti väike oli huvi kõikvõimalike finantsinstrumentide — käenduste ja laenude — vastu, kus lepinguid on sõlmitud vaid paarikümne protsendi ulatuses kavandatust. Kuid aasta lõpust alates on ettevõtete huvi nende vastu tõusnud, ütles ta.

Seepärast otsustati möödunud nädalal, et ülejäänud vahendite kasutamist pikendatakse juuni lõpuni. See tähendab näiteks, et KredExil on laenudeks ja käendusteks kasutada 180 miljonit eurot.

„Iseasi, mida teha „osaluste omandamise” toetusega. Praegu on selle tarvis KredExis reservi jäetud 300 miljonit eurot. Uute ettepanekutega tuleb selle osas valitsusse ettevõtlusminister Sutt,” ütles Pentus-Rosimannus.

Majandust elavdavate meetmetena tõi ta välja majade rekonstrueerimise. Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) on korterelamute energiatõhususse juba veebruaris otsustatud suunata näiteks 47 miljonit eurot. Eelmisest aastast on selle jaoks üle jäänud 15 miljonit.

RRF-i ja teise rahastu REACT EU kaudu oodatakse vaktsineerimise ja testimise toetamiseks 30-40 miljonit eurot, need ootavad Euroopa Komisjoni nõusolekut, kuid tegelikult kulud on suuremad, lisas ta.

Maksulangetustele pigem „ei”

Rahandusministri käest küsiti komisjonis ka, kas tänavu on plaanis pakkuda maksulangetusi. Pentus-Rosimannuse tõdes, et näiteks maksuvõla ajatamiste eelarves oli möödunud aastal 140 miljonit eurot, kuid tegelik kulu oli neli miljonit. Mis tema sõnul ka näitas, kui palju sellist meedet tegelikult vajati.

Teisalt langetati möödunud aastal ka mitmeid aktsiise, mis rahandusministri sõnul olid kriisi vastu võitlemiseks head vaid osaliselt. Teisalt kehtivad need langetused tuleva aasta aprillini. „Eks me siis vaata ja analüüsi,” oli ministri mittemidagilubav kokkuvõte maksulangetuste kohta.

Tervishoiusüsteem on viimasel piiril
Suured lisakulutused tervishoiule on ilmsed. Samal erikomisjoni istungil ettekandeid teinud terviseameti esindajad tõdesid, et möödunud aasta hindades maksis keskmine koroonaravi juhtum haiglas möödunud aastal 4000 eurot. PERH-is, ja raskematel juhtudel kuni 9000 eurot, väiksemates haiglates vähem, 2000 eurot.

Kui arvestada, et viimasel ajal on teatatud keskmiselt 60 haiglajuhust päevas, tähendab see möödunud aasta hindades, et igapäevaselt kasvab tervishoius rahavajadus veerand miljonit eurot päevas.

Tervishoius on raha juurde vaja ka selleks, et välja selgitada, kui laialt on Eestis tegelikult levinud briti ja teised koroonaviiruse mutanttüved, mis on rohkem nakkavad. Kuivõrd riigis arvestatakse pandeemia hindamisel nakkuskordajat R, võib eri tüvede mittejälgimine kaasa tuua selle, et tegelikult ei tea tegelikku R-i mitte keegi.

Kiirabi olukord aga nii keeruline, et terviseameti kinnitusel on tulnud kiirabibrigaade vähendada kolmelt inimeselt ühele-kahele. Haiglad saavad ka järjepanu õiguse triaažiks, mis tähendab, et mitte „hädavajalikud haiged” saadetakse haiglast koju tagasi.

Allikas: finantsuudised.ee 

Loe lähemalt kriisitoetuste kohta peatükist 7.8.2. KredExi kriisikäendused ja -laenud.

 

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riiigikogu võttis vastu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse

  • Võeti vastu käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seadus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Märtsikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Avaldatud on uus peatükk 3.6.2. Ringmajanduse mõõtmissüsteem

Ringmajandus on jätkusuutlik majandamise viis, kus jäätmeid ei teki ja kasutatav energia saadakse taastuvatest ressurssidest. Selle uue majanduse kujundamise põhimõtte järgi säilitatakse toodete ja materjalide väärtust võimalikult kaua, jäätmeteke ja ressursside kasutus viiakse minimaalsele tasemele ning toote eluea lõppedes see taaskasutatakse.

Eesmärgid ringmajanduse elluviimisel on Eestis suured ning plaanis on lähimate aastate jooksul võtta vastu majandussüsteemi märkimisväärselt muutvad otsused. Sihiks on ringmajandusest kui ühest megatrendist osa saada ning aastaks 2030 ringne majandussüsteem ettevõtluses täielikult juurutada.

Teabevara uuendus

Eestil on ülejäänud Euroopaga võrreldes koroonapandeemiast tingitud majanduskriisis vedanud, ütles Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Intervjuu on salvestatud audiopeatükki 2.1.1

Kraavik rääkis, et kuigi koroonapandeemia puhkedes reageerisid paljud ettevaatlikkuse tõttu tugevamalt, kui hiljem osutus vajalikuks, langes Eesti majandus 2020. aastal 2-3 protsenti. Samal ajal oli euroala majanduslangus märkimisväärselt suurem.

Raido Kraavikut intervjueeris Hando Sinisalu.

Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik.

 

Teabevara uuendus

Videopeatükki 2.8 on salvestatud Teaduspargi Tehnopol startup-inkubaatori juhi Martin Goroško ettekanne Pärnu Finantskonverentsil 2020. Ta käsitleb startup-ettevõtlust kui uut katsetuspõhist majandust. See on metodoloogia, mõtteviis ja ettevõtlusvorm, mis on äärmiselt atraktiivne investoritele ning innovatsioonimootor rahvusvahelistele suurettevõtetele. Ettekanne annab aimu, mida tähendab tegelikult startup-ettevõtlus ja mille poolest erineb see tavaettevõtlusest. Martin Goroško selgitab, kuidas on võimalik kasutada startup-meetodeid ja arendusmudeleid, et luua enda organisatsioonis lisaväärtust – uute toodete turule toomisel, klientidele lisaväärtuse pakkumisel ja ettevõtte väärtuse kasvatamisel.

Valdkonna uudis

Kõige atraktiivsema finantssektori tööandjana nimetati 53 erinevat organisatsiooni. Sarnaselt eelmiste aastatega koondus 2/3 häältest kolme tugeva ja tuntud panga kätte, kes jagasid ümber kohad esikolmikus.

LHV personalijuht Liisa Põldma.


1. LHV Pank

Finantssektori kõige atraktiivsemaks tööandjaks tõusis LHV Pank, aga seda teise koha ees ülinapilt! LHV Pank vahetas positsioonid mulluse liidri Swedbankiga, olles tänavu 22% ehk 570 vastaja esimeseks eelistuseks finantssektori organisatsioonide seas.

„Ma olen piraadilaeva kapten,” ütles ühel jõulupeol Rain Lõhmus, „ja ma otsin oma laeva neid, kellel pole kätt või jalga, aga on midagi muud – on tahe,” kirjeldab panga asutaja LHV meeskonda.

2. Swedbank

Aastataguse edetabeli ülekaalukas võitja Swedbank troonib ka sel aastal heal positsioonil, olles 22% vastajate esimeseks eelistuseks finantssektori tööandjate hulgas. Swedbank sai 567 häält, mis on võitjast väga napilt vähem.

3. SEB Pank

SEB Pank on oma tulemuselt stabiilne ja hoiab oma positsiooni juba kolmandat aastat järjest. SEB Pank kogus tänavu 418 inimese ehk 16% vastajate hääle.

Panga suurepärast mainet töövõtjate hulgas kinnitab ka fakt, et kui vastajatelt küsiti nende esimesena pähe tulnud tööandja eelistust kõikide organisatsioonide seast, oli SEB Pank vastajate esimene valik.

4. COOP Pank

COOP Pank AS on aastaga tublisti poolehoidjaid juurde kogunud ning tegi hüppe kuuendalt kohalt neljandale. COOP Pank oli finantssektori esimeseks eelistuseks 13% vastajate hulgas, saades 337 häält.

5. Nordea Bank ABP Eesti filiaal

Nordea püsib teist aastat edetabeli TOP 5 seas ja on sarnaselt eelmise aastaga viiendal kohal. Nordea panga Eesti filiaal on uuringu andmeil 8% vastajate esimeseks eelistuseks finantssektori tööandjate hulgas.

Finantssektori TOP 10 tööandjad

1. LHV PANK AS

2. SWEDBANK AS

3. SEB PANK AS

4. COOP PANK AS

5. NORDEA BANK ABP EESTI FILIAAL

6. TRANSFERWISE LTD EESTI FILIAAL

7. EESTI PANK

8. APOLLO GROUP OÜ

9. ERGO

10. TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS

Uuringus osalejad said märkida, mis on nende jaoks tööandja valikul kõige olulisemad kriteeriumid. Kõige tähtsamate kriteeriumitena tõid vastajad välja järgmist:

1) motiveeriv palk ja lisahüved;

2) hea sisekliima ja toredad kolleegid;

3) paindlik töökorraldus;

4) töötajate võrdne ja aus kohtlemine;

5) tulemuste märkamine ja tunnustamine;

6) töötajate tervise eest hoolitsemine;

7) arenguvõimaluste pakkumine.

19.11.2020–11.01.2021 korraldas CV-Online Estonia traditsioonilist TOP tööandja uuringut, millega selgitati välja töövõtjate eelistused tööandja valikul. Kokku osales uuringus 3222 inimest üle Eesti, kes said märkida oma eelistatuima tööandja seitsmes erinevas ärisektoris.

Allikas: finantsuudised.ee 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Osanike ja nõukogu roll äriühingu pankrotimenetluse algatamisel

  • Tööandja täiendavad kohustused seoses töötervishoiu ja -ohutusega

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Veebruarikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Valdkonna uudis

Juba kümnendat korda valivad Äripäev ja BIG4 audiitorbürood aasta mõjukaimat finantsjuhti. Sel korral oli ka rahval võimalus esitada oma nominente, kellest populaarsemad kaasatakse žürii- ja rahvahääletusele. Möödunud aastal pälvis Pärnu Finantskonverentsil aasta mõjukaima finantsjuhi tiitli Kristel Volmer Up Investist.

Mõjuka finantsjuhi väljakuulutamine on ellu kutsutud selleks, et tõsta esile tõeliselt häid finantsjuhte ning väärtustada nende panust edukate ettevõtete juhtimises. Fookuses on suured ja edukad tehingud, erakordne saavutus organisatsiooni arendamisel, silmapaistev panus finantsjuhtimise valdkonna arengusse ning ettevõtte edukus.

Mõjukaima finantsjuhi nominendid avaldame veebilehel finantsuudised.ee. Aasta mõjukaim finantsjuht avalikustatakse 16. aprillil Pärnu Finantskonverentsil „Tuleviku teenäitaja”.

Esiplaanil mõjukaim finantsjuht 2020 Kristel Volmer Up Investist.

Foto: Raul Mee

Peatükis 11.1.2. Finantsjuhi roll ja väärtusjuhtimine saate täpsemalt lugeda finantsjuhi vastutusvaldkondadest. Peatüki lõppu on salvestatud „Teabevara tunniˮ raadiosaade, kus räägitakse sellest, mida oodatakse finantsjuhilt ning millised omadused ja teadmised on vajalikud edukaks finantsjuhtimiseks. Saatekülalised on TalTechi ärikorralduse instituudi finantsaruannete analüüsi vanemlektor Paavo Siimann ja majandusajakirjanik Villu Zirnask, kes on finantsjuhtimise teabevara ja finantsjuhtimise infolehe peatoimetaja. Saatejuhid on Äripäeva teabevara toimetaja Kai Koks ja Finantsuudised.ee endine juht Bret Metsküla.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Üürilepingutes hakkab kehtima suurem kokkuleppevabadus
  • Tulumaksuseaduse muutmisega saavad mittetulundusühingud liikmetele tulumaksuvabalt toetust maksta
  • Riigikohus selgitas osanike koosoleku protokolli allkirjastamisega seonduvat 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Jaanuarikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK advokaat Katri Tšesnokov.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

 

Teabevara uuendus

Uues peatükis 3.7 kirjutab Villu Zirnask jätkusuutliku väärtusloome mõõdikutest.

Maailma Majandusfoorum (WEF, World Economic Forum) avaldas septembris 2020 koos audiitorfirmadega Deloitte, EY, KPMG ja PwC koostatud suuniste raporti „Mõõtes sidusat kapitalismi. Tee jätkusuutliku väärtusloome ühtsete mõõdikute ja tervikliku aruandluse poole”. See raport pakub välja 21 põhi- ja 34 täiendavat mõõdikut ja selgitust, mida keskkonna-, sotsiaal- ning juhtimisalaseid tegureid tähtsustada soovivad ettevõtted võiksid avaldada. 

Videopeatükki 2.7 on lisatud ettekanne „Efektiivsuse tõstmine digiteerimise kaudu”. Laomaailma tegevjuht Tiit Hõbejõgi jagas Pärnu Finantskonverentsil 2020 Adven Eesti AS-i edulugu ettevõtte põhiprotsesside digiteerimisel ja ärimudelile keskendumisel, mis võimaldas saavutada mitmekordse rahalise kokkuhoiu ja tõi lisaväärtust juhtimisotsuste kvaliteedis. Tõhus ettevõtte äriprotsesside juhtimine määrava võtmetähtsusega. Seda nii efektiivsuse suurendamise, juhtimisotsuste parendamise kui ka kasumlikkuse tõstmise eesmärgil. 

 

Lehed