Eesti on e-valitsuse ökosüsteemi ehitamisega suurepäraselt hakkama saanud. 2016. aastal pakkusid rohkem kui 1000 institutsiooni umbes 1800 avalikku e-teenust, mis lõi kogu Eesti e-valitsuse süsteemis ligi 600 miljonit suhtlusliini. Järgmise kolme aasta jooksul peaks see arv tõusma 1 miljardini ja Eesti järgmine suurim väljakutse ongi üles leida see ülisuur potentsiaal, mis automaatselt...

Riigikantselei juurde luuakse krati ehk tehisintellekti eksperdirühm, millel on lihtsustatult kolm ülesannet: luua algoritmi-vastutuse seaduse eelnõu, panna kokku krati strateegia ja katalüseerida laiemat valdkonna tundmist terves ühiskonnas. Tehisintellekti strateegia on plaan sellest, kuidas Eesti ühiskond saaks sellest tehnoloogiast maksimaalselt kasu lõigata. Ehk võiksime ametnike hulka...

Linnade ja riikide võimekus inimesi meelitada muutub väga erinevaks. Näiteks ma ei tea, kuidas saavad hakkama kohad, mis ei suuda inimesi meelitada. Millest tekib nende majanduskasv? Riigid, mille maksumaksjad ise midagi ei tooda, on määratud hävingule. Teleporti andmebaasi 260 linna keskmise järgi on Tartu ja Tallinn 10. ja 11. kohal. Meil on hea eeldus olla atraktiivne sihtpunkt, kuid kas...

Kehtiva, kuid 2008. aastal alanud kriiside järel tugeva kriitika alla sattunud kontseptsiooni kohaselt on ette­võtte eesmärk omanike rikkuse suurendamine, mis tähendab ettevõtte aktsia- või omakapitali väärtuse suurendamist.

Väärtuse suurendamiseks peab oskama seda mõõta. Mõõtmiseks on nimetatud kontseptsiooni kohaselt...

Väide, et ettevõtte eesmärk peab olema omanike rikkuse suurendamine, kõlab küll loogiliselt (samuti see, et nimetatud eesmärgi poole püüdlemine on teatud eelduste täitmisel kasulik ühiskonnale), ometi on seda seisukohta tabanud 2000. aastatel hulk tagasilööke. Näiteks paljud USA suurettevõtted petsid suurelt ja massiliselt (Worldcom, HealthSouth, Enron jt), võtsid riske, mis peaaegu lõhkusid...

Peale mõõtmisprotsessi on oluline ka mõõtmistulemuste esitamine. Nimelt peab mõõtmistulemuste aruanne olema arusaadav, sest ainult sellisel juhul saab olla kindel, et tasakaalus tulemuskaarti jälgitakse igapäevases tegevuses.

Mõõtmistulemuste aruanne peab:

Ettevõtte tulemuslikkuse juhtimiseks on koostatud erinevaid süsteeme. Osaliselt need kattuvad ja täiendavad üksteist või konkureerivad üksteisega. Majandusteadlased ja konsultandid töötavad aeg-ajalt välja uusi viise või lisavad vanale mõne nüansi.

Tulemusjuhtimise süsteem...

Mart Mägi

Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi väljatöötamisel põrkuvad organisatsioonid strateegiliste vastuoludega. Järgnevalt on kirjeldatud põhilised vastuolud, millega tuleb arvestada.

Mart Mägi

Organisatsiooni tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ülesehitamisel ja arendamisel tuleb arvestada allpool nimetatud põhimõtetega.

Villu Zirnask

EAS-i tellimusel 2015. aastal tehtud Eesti juhtimisvaldkonna uuringus küsisid Estonian Business Schooli ja nõustamisfirma Civitta majandusteadlased ja eksperdid ettevõtetele saadetud ankeetküsitluses, milliseid juhtimismudeleid ettevõtted on kasutanud, kasutavad ja kavatsevad hakata kasutama tulevikus.

Uuringu...

Mait Raava

Tasakaalus tulemuskaart (TTK, ingl balanced scorecard) on tulemusjuhtimise kontseptsioon, mida on rakendanud tuhanded ettevõtted ning avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonid kogu maailmas.

Jaanuaris 1992 avaldasid Harvardi ülikooli professor Robert S. Kaplan ja...

Mait Raava

Tasakaalus tulemuskaardi (TTK) kontseptsiooni pakkusid Kaplan ja Norton alguses välja mõõtmissüsteemina (Kaplan: 1996), mis aitas strateegiat kirjeldada, läbi arutada ja ellu viia.

Praktika näitas, et TTK väljatöötamine on keerukas ja mahukas protsess,...

Mart Mägi

Tasakaalus tulemuskaardi (TTK) põhiülesanne on muuta organisatsiooni visioon ja strateegia arusaadavaks peale finantsaspekti veel kolmes või neljas aspektis.

Visiooniga sõnastatakse see, kuhu organisatsioon tahab jõuda. Visiooni määratlemine aitab meeskonnal...

Tasakaalus tulemuskaardi (TTK) rakendamise käimalükkamiseks peab tippjuhtkonnas olema meeskond, kes on valmis alustama muudatusi. Need inimesed tunnetavad vajadust kiirete muutuste järele ja on valmis ka teisi innustama. Vajadus saab alata ainult tippjuhtkonnast, kes tekitab vajaduse, moodustab juhtiva meeskonna ning töötab välja visiooni ja strateegia. Seejärel liigutakse organisatsiooni...

Paljud organisatsioonid on sõnastanud oma missiooni ning strateegilised eesmärgid nii, et nende saavutamise meetodid on väga ebakindlad. Tasakaalus tulemus­kaardi puhul pööratakse eesmärkide saavutamisele tõsist tähelepanu.


Tasakaalus tulemuskaardi (TTK) tugevuseks peetakse strateegiast tulenevate elementide sidumist põhjus-tagajärg seoste abil. Mitterahalised näitajad, mis on põhjuslikus seoses rahalistega, peaksid andma tulemuskaardile võime pöörata tähelepanu...

Mõisted “väärtus” ja “väärtuse loomine” kuuluvad tänapäeva finantsjuhtimises kõige rohkem kasutatavate sõnade hulka. Ärijuhtimises räägitakse aga üha enam ettevõtte väärtustest.

Finantsjuhtimises käsitletakse väärtust loomulikult raha seisukohalt. Ettevõtte väärtus on seda suurem, mida suuremat rahavoogu see omanikele, võlausaldajatele, töötajatele ja...

Väärtuspõhine juhtimine tähendab tänapäeval organisatsiooni kõiki sisemisi ja välimisi huvigruppe hõlmavat eeliste ja võimaluste otsimist, mis mõjutab nii organisatsiooni (ettevõtte) väärtust kui ka huvigruppide saadavat kasu. Selle on püüdnud ühtsesse mudelisse sättida Leedu rahandusteadlased Loreta Valančienė, Edita Gimžauskienė (vt tabel ja joonis...

Konsultatsioonifirmad on ettevõtte omanikele loodava väärtuse mõõtmiseks välja arendanud mitu meetodit.

Väärtuse mõõtmise kõige levinum näitaja on majanduslik lisaväärtus (ingl economic value added – EVA), mille töötasid välja USA juhtimiskonsultandid Bennett Stewart ja Joel Stern 1980. aastatel. Stewarti ja Sterni konsulatsioonifirma...

Kaur Andresson

Ettevõtte kasumiaruandes kajastuval raamatupidamislikul kasumil on üks oluline puudus. Nimelt on iga firmaga seotud hulk huvigruppe, kes soovivad ettevõttelt oma teenete eest tasu. Näiteks töötajatele makstav summa kajastatakse kasumiaruandes palgakuluna, laenuandjatele makstav summa intressikuluna jne. Traditsioonilises...

Majandusliku lisaväärtuse arvutamisel lähtutakse raamatupidamise andmetest. Teatud juhtudel moonutavad raamatupidamisnäitajad majanduslikku tegelikkust. Moonutused peegelduvad omakapitali raamatupidamisväärtuses ja turuväärtuses, mis tihti erinevad üksteisest kordades. Seetõttu on EVA väärtuse leidmiseks mõttekas mõningaid raamatupidamisandmeid korrigeerida, et anda parem pilt firma...

Üks võimalus ettevõttes loodava majandusliku lisaväärtuse suurendamiseks on investeeritud kapitali tootluse (ingl return on invested capital – ROIC) suurendamine.

Põhimõtteliselt on selleks kaks võimalust:

Selleks, et ettevõtte juhid oleksid tõsiselt huvitatud EVA rakendamisest ja suurendamisest, tuleb nende töötasu siduda EVA-ga.

Ainult rahaliste näitajate alusel premeerimine ei pruugi alati sobida. Töötajate ja juhtide tasu peab olema seotud eelkõige tegevusega, mida konkreetne isik saab mõjutada. Seega, kui tööliselt oodatakse kiiret ja kvaliteetset...

Väärtuse loomisel põhinev juhtimine ja EVA rakendamine nõuab teatud muudatusi firmajuhtide mõtteviisis, nii et juhtkond peab projekti täielikult toetama. Kui ettevõtte juhid ei toeta EVA kasutuselevõttu, miks siis peaksid seda tegema töötajad? Juhid peavad mõistma väärtuse loomise protsessi firmas ja teadma, milline tegevus loob väärtust ning milline seda hävitab.

Investeeringute rahavoo tootlus (ingl cash flow return on investment – CFROI) on näitaja, mis väljendab protsendina, kui palju tulu teenib ettevõte kõigilt oma investeeringutelt.


CFROI on firma olemasolevate projektide sisemine tulumäär ehk IRR (vt ptk 8.3), mis põhineb tegelikel rahavoogudel ja mida võrreldakse firma kapitali hinnaga.


CFROI...

Ärimudelile ja selle uuendamisele keskendumine võimaldab ettevõttel tegevusala mängureeglite muutmise abil pääseda mõneks ajaks teravast konkurentsist. Senine praktika on näidanud, et ärimudeli innovatsioonist sündinud konkurentsieelis kestab kauem kui toote või protsessi innovatsioonist sündinud eelis.

Mõistet „ärimudel” (ingl business model)...

Ligikaudu 90 protsenti uutest ärimudelitest on kunagi varem või kusagil mujal (mõnes muus majandusharus või geograafilises piirkonnas) kasutatud kontseptsioonide rakendamine uudsetes oludes, väidab St. Galleni ülikooli nõustamisfirma BMI Lab. Nende analüüs näitas, et enamik uusi ärimudeleid on mõne põhimudeli teisend. Põhimudeleid on 55.

Nimetatud...

II maailmasõja aegset kogemust kasutades on 34. Ameerika Ühendriikide president Dwight D. Eisenhower öelnud: „Plaanid on kasutud, kuid planeerimine on väga oluline” („Plans are worthless, but planning is everything”). Eisenhoweri ütlemise taga on väide, et vähesed plaanid teostuvad täpselt sellisena, nagu algselt kirja on pandud – see kehtib nii sõjas kui ka äris.

Äriidee vastab küsimustele: mida? ja kellele?


Selgitada tuleb:


Selles alajaotuses tuleb selgitada: 


Selles alajaotuses tuleb kirjeldada turgu, selle suurust, konkurente, tüüpilisi kliente ja tarnijaid, uusi võimalikke turule sisenejaid ja asendustooteid.


Turu kirjeldus


Peate leidma vastused järgmistele küsimustele:


Finantsplaan koosneb müügitulude ja tegevuskulude plaanist. Otsustava tähtsusega on rahavoogude plaani koostamine.


Müügikäive on müügimahu ja hinna funktsioon: 


müügikäive = müügimaht x hind


Investeeringu tasuvust tuleks hinnata diskonteeritud rahavoogude meetodil.


Lihtsustatult on projekti väärtuse funktsioon järgmine:


Projekti väärtus = C : (r – g)


C – rahavood


Äriplaan hakkab valmima – kirjeldatud on äriideed ning toodet ja turgu, tehtud finantsplaan ja hinnatud selle väärtust. 


Kas kava ikka realiseerub nii nagu plaanitud? Milline võib olla ebaõnnestumise hind ja kas olete valmis sellist riski aktsepteerima?


Villu Zirnask

Horisontaalanalüüsi eesmärk on tuua ettevõtte finantsaruannetes välja aastate lõikes toimunud muutuste absoluutsed, protsentuaalsed või suhtarvulised väärtused. Tavaliselt esitatakse muutused tabelina, nagu tabelis 1. Muutuste jälgimine aitab näha, kas ettevõtte finantsseis on aja jooksul paranenud või...

Finantsanalüüsi traditsiooniline meetod on finantsaruannete põhjal suhtarvude kalkuleerimine. Osaliselt kajastasime seda teemat horisontaal- ning vertikaal­analüüsi käsitlevas osas, sest vertikaalanalüüsi tulemusi koondavast tabelist on võimalik leida sagedasti kasutatavaid finantssuhtarve.


Finantssuhtarvude kasutamisel on ka praktiline väljund − raamatupidamisseaduses on toodud ära...

Villu Zirnask

Kasumlikkuse suhtarvud (kasutatakse ka nimetusi tasuvuse suhtarvud ja rentaabluse suhtarvud) mõõdavad ettevõtte tegevuse tulemuslikkust ning omanike soovide ja eesmärkide täitumist.

Nende suhtarvude arvutamiseks tuleb kasumiaruande näitajaid tihti korrigeerida. Nimelt saavad ettevõtted...

Villu Zirnask

Likviidsussuhtarvud ehk lühiajalise maksevõime suhtarvud iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Nende suhtarvude lugejas on tavaliselt käibevara või mingi osa käibevarast ning nimetajas lühiajalised kohustused.

Villu Zirnask

Varade kasutamise suhtarvud ehk efektiivsussuhtarvud näitavad, kui tõhusalt kasutab ettevõte oma varasid müügitulu tekitamiseks. Nende suhtarvude tõlgendamiseks ei ole olemas üldisi rusikareegleid nagu osa likviidsussuhtarvude puhul. Varade kasutamise suhtarvusid võrreldakse asjakohase võrdlusgrupi omadega – tööstusharu...

Villu Zirnask

Võlakoormuse suhtarvud iseloomustavad seda, kui palju kasutab ettevõte tegevuse rahastamiseks võõrkapitali (laenu) ja kui kindlalt tuleb toime laenukohustuste täitmisega. Neid suhtarvusid nimetatakse ka finantsvõimenduse suhtarvudeks või pikaajalise maksevõime suhtarvudeks. Selliste suhtarvude tõlgendamiseks kasutatakse nii...

Villu Zirnask

Turuväärtuse ja dividendimaksete suhtarvusid kasutavad ettevõtete omanikud ja investorid hindamaks, kui kasulik on ettevõttesse investeerida. Turuväärtuse suhtarvusid kasutavad vahel ka juhid ettevõtte väärtuse hindamiseks (s.t ettevõtte võimaliku hinna leidmiseks) müügi, ostu, ühinemise, töötajate premeerimise või muul säärasel...

Villu Zirnask

Moodsa ärianalüütika ja suurandmete kasutamine eeldab ettevõttelt investeeringuid IT-sse nii rahalises kui ka ajalises mõttes. Selleks et asi ennast õigustama hakkaks, peab ettevõte lisaks ühe või teise tarkvara rakendamisele omaks võtma teatud töökultuuri ning lähendama äri- ja IT-inimesi.

Villu Zirnask

Ärianalüütika eeldab, et ettevõttes on kasutusel vähemalt majandustarkvara, mis kogub tootmise, müügi- ja raamatupidamisandmeid ning tööriistad, mis võimaldavad lõppkasutajatel neid analüüsida. Suuremates ja ärianalüütika alal edasijõudnumates ettevõtetes on lisaks sellele andmeladu ning suurandmeid kasutavates ettevõtetes veel...

Villu Zirnask

Selleks, et organisatsioonist ja teda ümbritsevast keskkonnast kogutavate andmete alusel tarku otsuseid teha, vajavad lõppkasutajad (juhid, aga ka lihttöötajad) vastavaid tööriistasid, s.t tarkvara. Viimasel ajal pakuvad äritarkvara tootjad neid enamasti tervikliku platvormi osana või tööriistade komplektina.

Ühest...

Selleks, et ärianalüütika IT-arhitektuuri ja tööriistadesse investeerimine ennast ära tasuks, tuleb anda kasutajate kätte õiged, just nende vajadusi täitvad tööriistad. Kuna valdkond areneb kiiresti ja lahenduste pakkujaid on palju, ei ole müügijutu ja haibi seast lihtne tõeliselt väärtuslikku välja filtreerida.

Küsimus, millise pakkuja tööriist valida, kitseneb oluliselt pärast seda...

Kui teenitud tulud on võrdsed kulutustega, ei teki kasumit ega kahjumit. Sellist olukorda nimetatakse kasumiläveks: kõigi kulude summa on võrdne müügituluga.

Kasumiläve analüüsi abil saab selgitada, milline on vajalik tootmismaht, et katta lisaks otsestele kuludele ka kõik kaudsed kulud.

Kasumiläve analüüsi...

Kolm peamist eelarvete koostamise meetodit on

Eelarved võivad olla staatilised ehk jäigad või paindlikud. Jäika eelarvet kasutatakse tavaliselt siis, kui prognoositakse suhteliselt stabiilseid muutujaid või siis, kui prognoositava tegevusega on seotud fikseeritud ehk püsikulud, mis ei sõltu tegevusmahust. Paindlikku eelarvet aga kasutatakse siis, kui tegevuse tulemus (nii tulud kui ka kulud ning nende vahe) sõltub oluliselt tegevusmahust...

Kord aastas toimuva traditsioonilise eelarvestamise alternatiiv on pidev eelarvestamine. Pideva eelarvestamise korral täpsustatakse eelarvet iga kuu või igas kvartalis. See tähendab, et iga kuu (või kvartali) lõpus vaadatakse üle ettevõtte tegelikud tulemused ja võrreldakse neid plaanituga.


Tegelikke tulemusi arvesse võttes korrigeeritakse vajadusel varem tehtud eelarvet ja pikendatakse...

Samamoodi nagu isiklikes rahaasjades, mida suur osa inimesi haldab edukalt ilma eelarveta, saavad ka paljud ettevõtted hakkama ilma eelarvestamiseta. Edukus eeldab siiski mõtestatud tegevusi, et tulevikuks valmis olla. Selleks peab ettevõte looma süsteemi, mida on kerge värskendada ja mis annab organisatsioonile mõistliku ülevaate, milliseks vähemalt paar järgmist kuud kujunevad.


Hea...

Paljudes suuremates ettevõtetes moodustatakse eelarvestamiseks eelarvekomisjoni, mis koosneb tegevjuhist, finantsjuhist, pearaamatupidajast, osakonnajuhtidest.

Eelarvekomisjoni ülesanne on:

Hälbeanalüüs võrdleb tegelikke tulemusi normtulemustega. Analüüsida võib osakonniti, valdkonniti, projektide, toodete, territooriumide jms kaupa. Hälvete analüüsi võib teha igal aastal, igas kvartalis, igas kuus, iga päev või isegi iga tund, olenevalt sellest, kui tähtis on probleem. Üldreegel on, et hälbeid tuleks kontrollida ja mõõta siis, kui vaatluse tulemusel on võimalik parandada...

Kui hälbed on mõõdetud ja analüüsitud, saab koostada juhtkonnale mõeldud aruande.

Näide

Kuuaruanne juhtkonnale

juuni 2014

Tegelik 06.2014 müügitulu ____ € moodustas ____% perioodi eelarvest, kuid Z% samast perioodist eelneval...

Finantsplaneerimine ja eelarvestamine on paljudes ettevõtetes kulukas ja väheefektiivne.

Vaid 16% ettevõtetes võtab finantsplaneerimine ja eelarvestamine aega alla ühe kuu, näitab ärinõustamisfirma Deloitte 2014. aastal avaldatud uuring. Euroopa ja Põhja-Ameerika ettevõtete hulgas ei ole neid firmasid niigi palju, on ainult 3–4%, see-eest Aasia ja...

Müügikäibe suurust mõjutavad keskkond, turg, et­tevõt­te enda ning tema hankijate ning konkurentide te­ge­vus, kulud ning sealtkaudu hinnakujundus.

Joonis 1....

Müügiplaani aluseks on prognoos. Prognoosimine ehk ennustamine (ingl forecasting) on tuleviku näi­ta­ja­te hindamise kunst. Mida täpsemini suudetakse prog­noo­si­da turgu ning kliendikäitumist, seda tõenäo­se­malt on ettevõtte tegevus tulemuslik.

Prognoosimise meetodeid võib liigitada mitmeti.

...

Eelarveaasta jooksul on oluline analüüsida eelarvet tegelike tulemuste valguses. Selle protsessi käigus tu­vas­ta­tak­se erinevused, mille alusel on võimalik te­ge­vust parandada. Lisaks annab selline analüüs hea ko­ge­mu­se tulevaste eelarvete koostamiseks. Allpool on toodud too(de)te, klientide, piirkondade ja müü­giper­so­na­li analüüsi võtmeküsimused. Küsimuste eesmärk on aidata eelarve...

Me oleme nüüd kõik turundajad – seda mõtet on väljendatud 2010. aastate alguses avaldatud turundusteemalistes kirjutistes, millest kõige autoriteetsemaks võib pidada 2011. aasta juulis väljaandes McKinsey Quarterly ilmunud artiklit (Tom French, Laura LaBerge, and Paul Magill “We’re all marketers now”).

Ärinõustamisfirma McKinsey sõnum on, et klientide saamine ja säilitamine nõuab...

Ettevõte võib kapitali saada kolmest allikast:

Nii omanik,...

Finantsjuhile väga vajalik töömeetod on raha konversioonitsükli analüüs. See annab selge ülevaate ettevõtte käibekapitalist ja selle abil on lihtne hinnata firma käibe muutuste mõju käibekapitalile.

Raha konversioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub...

Termineid “maksevõime” ja “likviidsus” kasutatakse tihtipeale sünonüümidena. Käibekapitali juhtimisel tasub neid vaadelda eraldi, sest maksevõime tuleneb bilansist, likviidsus rahavoogude aruandest.

Firma on maksevõimeline, kui tema varad ületavad kohustusi...

Kuigi definitsiooni kohaselt muudetakse käibevara rahaks ühe aasta jooksul, ei juhtu tegutsevas ettevõttes tegelikult seda, et ühel hetkel on kõik käibevarad võtnud raha vormi. Teatud osa käibevaradest on bilansis alati varude real ja teatud osa ostjatelt laekumata arvete real.

Seega saab osa käibevarast vaadelda kui pikaajalist vara, sest ettevõtte normaalse tegutsemise korral ei...

Likviidsus iseloomustab ettevõtte maksevõime realiseerimist.

Ettevõtte likviidsusest rääkides tuleb arvestada kolme põhiteguriga:

Finantspaindlikkus (financial flexibility) on mõiste, mis tähistab firma kasvupotentsiaali ning firma võimet kasutada ära erinevaid avanevaid võimalusi.

Firmad, mis on läbi elanud kiire kasvu perioodi, on mär­­ganud, et käibe kasv põhjustab mingil perioodil lik­viidsete vahendite vähenemise. Inimestes, kes pole ette­võtte rahandusega kokku...

Eesti valitsuse finantsreservide juhtimine on 2008. aasta majanduskriisile järgnenud aastakümne vältel oluliselt muutunud. Need muutused on mitmel korral vallandanud päris ägeda arutelu nii poliitikute, finantsistide kui ka ettevõtjate esindajate seas, aga peale on alati jäänud reservide vähendamise suund. Anname järgnevalt ülevaate Eesti valitsuse finantsreserve puudutavatest tähtsamatest...

Villu Zirnask

Kui öeldakse sõna „makse”, peetakse silmas millegi eest tasutavat rahasummat. Tehnilisemaks minnes võib „makse” tähendada üsna erinevaid asju: sularahamakset, kaardimakset, pangamakset või mõnd muud sularahata makseviisi.

Sularahamakseid...

Villu Zirnask

Pealtnäha on maksetehingul kaks osalist: raha maksja ja raha saaja. Tegelikult on asi keerulisem isegi sularaha­makse korral, kus peale maksja ja saaja mõjutavad maksetehingu tingimusi kaudselt ka raha emiteerija ning muud asutused, kes osalevad sularaharingluse korraldamises. Sularahata maksete korral sõltub makse tegemine...

Iga finantsjuht on kuulnud väljendit raha on kuningas (ingl cash is king), see tähendab, et kasum võib ettevõttel olla, aga raha peab olema, sest ilma rahata jääb ettevõte seisma. Ettevõtte rahajuhtimise eesmärk on suunata raha sealt, kus seda on, sinna, kus seda parajasti vaja läheb. Ühtlasi peab rahajuhtimine hoidma maksete tegemise ja kogumise kulud võimalikult madalal, minimeerima...

Varud moodustavad paljude ettevõtete varadest suure osa ning üldjuhul suurima osa käibekapitalist. Varude juh­timine on firma kasumlikkuse seisukohalt väga olu­l­i­ne, sest varude lõppemisel lähevad kliendid kon­ku­ren­di juurde ja müük väheneb. Liiga suurte varude kor­ral­­ on nende hoidmise kulud kõrged, näiteks varudesse in­­­vesteeritud kapitali kulu, laoga seotud kulud või kind­­­lustus....

Nõuded ostjate vastu ehk debitoorne võlgnevus tekib, kui­ ettevõte müüb kliendile kauba, kuid klient maksab kauba eest hiljem. Kauba müümine võlgu on väga le­vinud äritava, selle alged pärinevad juba Vana-Roo­mast. Sel ajal oli kaubakrediidi andmise põhjus seotud ra­ha ühest kohast teise liigutamisega, tänapäeval vaa­deldakse kaubakrediiti kui ühte osa kauba müügi tin­gi­mustest.

Hankijad võivad pakkuda allahindlust, kui firma tasub kauba eest enne maksetähtaja saabumist. Näiteks võib mak­se­tingimus olla 2/10 net 30. See tähendab, et 10 päe­­­va jooksul makstes saab firma allahindlust 2%, mak­se­­tähtaeg on 30 päeva. Oletame, et kauba maksu­mus­­­ on 100 eurot, sellisel juhul on firmal valida, kas maks­ta 98 eurot 10 päeva möödudes või 100 eurot 30­ päeva möödudes....

Hankijatega seotud infosüsteem võiks anda teavet ka tar­ne kvaliteedi kohta. See tähendab eelkõige tarne­täht­aegadest kinnipidamist ning tarnitava kauba kva­li­­teeti. Näiteks võib ettevõte kehtestada nõude, et kaup e­i tohi saabuda mitte ühtegi päeva pärast kokkulepitud tähtaega ning mitte varem kui viis päeva enne tähtaega. Kvaliteedi puhul võidakse mõõta näiteks defektide arvu saja...

Villu Zirnask

Euroopa Liidu direktiivi 2014/55/EL järgi, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul, on e-arve ehk elektrooniline arve sellises struktureeritud elektroonilises vormingus väljastatud, edastatud ja saadud arve, mis võimaldab seda automaatselt ja elektrooniliselt töödelda. Eesti pangaliidu kreeditmaksete ja...

Ernst & Young Baltic AS-i uuringus “Masinloetavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmis­olek ja vajadused)” tehtud küsitlusele vastanud Eesti avaliku sektori asutustest ja ettevõtetest ligikaudu 70% võttis 2013. aastal vastu PDF-kujul ostuarveid. Palju kasutati ka paberarvet, mida ostuarvetena on vastu võtnud 66% asutustest. Masinloetavaid e-arveid oli vähem, neid...

E-arvetele üleminek võimaldab nii ostjal kui ka müüjal kokku hoida: tööaja- või rahakulu on väiksem. Rohkem kokkuhoiuvõimalusi on tavaliselt ostjal, sest arvete menetlus on tal keerukam.

Peamised kokkuhoiukohad on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 1.

Ostuarvete käsitlemine on väga ebaefektiivne, kui see pole automatiseeritud. Isegi väikese hulga arvete korral tekib suur töömaht. Aega nõuab arvete käsitsi sortimine, kopeerimine ja füüsiline kõrvutamine ostutellimustega, arvete konteerimise üle otsustamine ning kinnitusringile saatmine. Arvete ebaefektiivne töötlemine võib kahjustada ettevõtte mainet: kadunud ostuarved, võimetus maksta...

E-arvete liiklust saab korraldada erinevalt.

• Otseühendus müüjaga See sobib suurettevõtetele, näiteks telekommunikatsiooni- või kommunaalteenuste osutajatele, kes müüvad oma tooteid või teenuseid suurele hulgale suhteliselt väikestele, aga regulaarsetele klientidele. Arve saadetakse SMS-i või e-kirja teel ning kliendid saavad...

Riigi dokumendivahetuskeskusega (DVK), mida saavad kasutada Eesti avaliku sektori asutused, on liidestunud mitu erasektori e-arvete operaatorit. Neil on riigi infosüsteemide ameti (RIA) luba edastada oma klientide arveid DVK-ga liitunud asutustele. RIA on nende operaatoritega kokku leppinud, et arve saadetakse alati nii PDF- kui ka XML-failina. Siis on rahuldatud kõikide arvesaajate huvid....

E-arvetele ülemineku oluline eeldus on e-arvete saatmist ja vastuvõtmist võimaldav majandustarkvara. Ernst & Youngi 2014. aasta uuring näitas, et enamasti toetavad Eestis levinud majandustarkvarad e-arvetega seotud funktsionaalsust nii saatmise kui ka vastuvõtu puhul.

Tihti on e-arvete saatmise tehniline lahendus tehtud majandustarkvaras seoses...

Ernst & Youngi 2014. aasta uuring näitas, et valdavalt kasutavad e-arveid suuremad ettevõtted, kellel on arveid rohkem, mistõttu tasuvad end ära ka e-arvete kasutusele­võtuga seotud investeeringud (tarkvara, töötajate koolitamine, tööprotsessi ümberkorraldamine jms).

Üle 90% Eestis tegutsevatest ettevõtetest on alla kümne töötajaga mikroettevõtted...

Välist omakapitali tuleb rahastamiseks kasutada, kui ettevõte ei teeni tegevuse alguse või majandusraskuste tõttu (veel) piisavalt raha. Ettevõtte omakapitali minimaalne suurus on sätestatud äriseadustikus, aga tegelik omakapitalivajadus selgub äriplaani koostamisel.

Välise omakapitali on...

Alustava ettevõtte omakapitali allikas on tavaliselt ­ettevõtja isiklikud säästud, laenud või sõprade-sugulaste rahaline panus. Nende väiksus ei ole ületamatu takistus ettevõtte suureks kasvatamisel. Näiteks inimkapitalikesksetel tegevusaladel polegi alustamiseks suurt kapitali vaja. Teiseks, nappi algkapitali saab mõni­kord võimendada ettevõtlustoetusi ja inkubaatoreid, ärikiirendeid ning...

Kui ettevõte on veel liiga varases arenguetapis, et kaasata raha äriinglitelt või riskikapitalifirmadelt, aga oma kapitali ettevõtte asutajal napib, on tal siiski olemas õlekõrred äriplaani rahastamiseks. Need on mitmesugused stardi- ja muud ettevõtlustoetused, äriinkubaatorid, ärikiirendid ning ühisrahastamise platvormid.

Kui ettevõtja äriplaan ei köida äriingleid ega riski­kapitaliste või pole ettevõtjal endal julgust või tahtmist väliseid investoreid kaasata, tuleb tal ettevõtet arendada sisemisele omakapitalile toetudes.

Küsitlused ja uuringud on näidanud, et sisemine omakapital on ettevõtjate eelistatuim...

Riskikapital (ingl venture capital), millest oli juba juttu peatükis 7.1.2, pannakse sageli ühte patta erakapitaliga (ingl private equity). Ajalooliselt on riskikapital erakapitali üks alaliike. Nii erakapitalifondid kui ka riskikapitalifondid investeerivad eraettevõtetesse (s.t ettevõtetesse, mis ei ole börsil). Samal ajal on väga erinevad ettevõtted, millesse nad...

Kui ettevõte on kasvanud piisavalt suureks omal jõul ja laenukapitali abil või ka äriingleid ning era- ja riski­­kapitaliste kaasates, on tema edasiste rahastamis­võimaluste hulgas kapitali hankimine avalikult turult ja ettevõtte börsile viimine. Esmajoones on kaks põhjust seda võimalust kasutada.

• (Rahvusvaheliselt) kapitaliturult saab kaasata rohkem kapitali kui muul viisil on...

Kristel Tiits, Grant Thornton Baltic OÜ juhtiv nõustaja

1. septembril 2018 jõustus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatus, mille alusel peab äriühingu juhatus äriühingu tegelike kasusaajate kohta andmeid koguma ning need äriregistrile esitama. Tegeliku kasusaaja andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured...

Traditsiooniliste laenude ühine joon on see, et laenu võtnud ettevõte peab kokkulepitud tähtaegadel maksma laenuandjale (pangale, hoiu-laenuühistule vm) intressi ja kustutama põhivõlgnevust olenemata sellest, milline on parajasti ettevõtte finantsolukord ja rahavoog. Laenutingimused ei näe ette võimalust konverteerida laen teistsuguseks nõudeks (näiteks aktsiateks). Ettevõtte pankroti korral...

Vajadus nõuda materiaalseid laenutagatisi on pangasüsteemi sügavalt sisse ehitatud. See, kui palju omakapitali krediidiasutused vajavad, sõltub ka sellest, millega tagatud laenusid nad annavad. 2014. aastal kehtima hakanud reeglite järgi (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013; sarnasest loogikast lähtusid ka krediidiasutuste varasemad usaldatavusnõuded) kehtivad laenudele...

Traditsiooniliste laenude korral on esmase tähtsusega rahavoog, millest ettevõte laenu tagasi hakkab maksma. Varapõhise rahastamise (ingl asset-based financing) korral on peamine vara, mille tagatisel laenu antakse. Muidugi huvitab laenuandjat ka esimesel juhul tagatis ja teisel juhul rahavoog, aga need on teisejärgulised. Seega on varapõhist rahastamist suhteliselt hea võimalus saada...

Villu Zirnask, Aare Tammemäe

Võlakirjad on paljudes riikides populaarne ettevõtete ja avaliku sektori rahastamise vahend. Eesti ettevõtted ja avalik sektor kasutavad võlakirjasid vähe, kuid 2017. aasta seisuga on loodud mitmed eeldused võlakirjadega rahastamise kasvuks.

Nobeli majanduspreemia laureaadid F. Modigliani ja M. H. Miller väitsid, et ettevõtte väärtus ei sõltu kapitali struk­tuurist, kui täidetud on teatud tingimused (nt puu­du­vad maksude ja ettevõtte pankrotistumisega seotud ku­lud, eraisikud suudavad võtta laenu ettevõtetega sa­madel tingimustel, kõik turuosalised on võrdselt in­for­meeritud ettevõtte käekäigust jne).

Ettevõtte väärtus...

Nende teooriate kohaselt eksisteerib oma- ja laenu­kapi­tali optimaalne vahekord, mille saavutamisel on ette­võt­te kapitali hind minimaalne ja ettevõtte väärtus mak­simaalne.

Laenukapitali kasutamisega kaasnevad positiivsed asjaolud.

Maksukilbi tekkimine. Paljudes riikides mak­sus­ta­takse...

Finantshierarhia teooriate kohaselt eksisteerib finant­see­­rimisallikate paremusjärjestus, mille järgimine ette­võt­­te rahastamisel maksimeerib omanike rikkuse. Selle teooria kohaselt peaks ettevõte täielikult ära kasutama sood­­samad finantseerimisallikad enne, kui hakkab ka­su­­tama vähemsoodsaid.

Üldjuhul peetakse kõige soodsamaks finantsee­rimis­allikaks sisemist omakapitali....

Eestit iseloomustab laenu- ja omakapitalilt tekkivate rahavoogude suhteliselt sarnane maksustamine ning kül­laltki kontsentreerunud omanikestruktuur. Seetõttu po­le kahel peamisel laenukapitali kasutamise argu­men­dil (maksukilp ning omanike ja juhtkonna huvide konf­lik­ti vähendamine) paljude Eesti ettevõtete jaoks suurt täht­sust.

Mitmedki ettevõtted kasutavad laenukapitali häda­...

Tegevuse alguses pole idufirmal tihti käivet ega märkimisväärset materiaalset vara. On ainult idee või intellektuaalne vara, mille kasutatavust on veel vaja tõestada. Selline ettevõte oli näiteks Eesti idufirma United Dogs and Cats OÜ, lemmikloomapidajate sotsiaalvõrgustik, mille käekäigust firma tegevuse algusest kuni sisulise lõpuni aastal 2010 annab ülevaate tabel.

Alapeatükis 7.4.1 jõudsime selleni, et investeeringut kaaludes on äriingel või riskikapitalist „võta või jäta” valiku ees: kas anda või mitte anda raha, mis võimaldab ettevõtjal järgmised aasta-poolteist endale ja rahastajale sinilindu püüda. Kas ettevõtja suudab selle ajaga luua suurema väärtuse kui see summa, mis ta ära kulutab?

Üks viis selle hindamiseks on Berkuse meetod, mis on...

Äriingel Bill Payne (vt www.billpayne.com) on käibe-eelsete idufirmade hindamiseks välja töötanud tulemuskaardi meetodi, mida ta tutvustab kirjutises "Scorecard Valuation Methodology. Establishing the Valuation of Pre-revenue, Start-up Companies".

Selles meetodis võrreldakse...

Riskitegurite liitmise meetod, mille on välja arendanud 2004. aastal tegevust alustanud Ameerika äriinglite grupp Ohio TechAngels, sarnaneb Berkuse ja Payne’i meetoditega (vt ptk 4.4.2 ja 7.4.3). Erinevus on see, et Ohio Tech Angelsite meetod sisaldab käibe-...

Berkuse, Payne'i ja Ohio TechAngelsi (vt ptk 4.7.2, 4.7.3, 4.4.4) meetoditega sarnasest loogikast lähtub ka populaarne veebikalkulaator, mille on välja töötanud nõustamisfirma Cayenne Consulting.

Küsimustik-kalkulaator kujutab endast 25 küsimusest koosnevat testi. Nõustamisfirma ise toonitab, et selle eesmärk on pigem hariduslik ning see pole mõeldud...

Riskikapitali meetod on nime saanud Harvardi ülikooli professori William Sahlmani 1987. aasta uuringust „The Venture Capital Method”. Nagu meetodi nimetus ütleb, ei töötanud seda välja Sahlman, vaid ta kirjeldas riskikapitalistide praktikat.

Asutajad tahavad vahel oma ettevõtte väärtuse määramiseks kasutada tööpanuse meetodit, kuid vähegi kogenumad äriinglid ja riskikapitalistid lükkavad selle ümber.

Oletame, et ettevõtte kolm asutajat on ettevõttes kaks aastat ilma palgata rabanud. Oma eelmises kõrgepalgalises töökohas teenisid nad kõik 5000 eurot kuus. Asutajatel võib sel juhul tekkida kiusatus väita, et...

Riskikapitalitehingute struktureerimisel kasutatakse tihti hübriidinstrumente, millega kaasnevad (lisa)õigused tuleb kokku leppida investeerimislepingus (ingl term-sheet) ja aktsionäride lepingus (ingl shareholder agreement).

Aktsionäride või...

Ettevõtteid asutatakse ja neisse investeeritakse, et teenida tulu. Investorid saavad tulu väljamaksetena ettevõttelt või võõrandades oma osalust selle soetusmaksumusest kõrgema hinnaga.


Tänapäeval eelistab üha enam ettevõtteid dividendide maksmise asemel teha aktsionäridele väljamakseid aktsiakapitali vähendamise või omaaktsiate tagasiostu teel. Sellest lähtuvalt on õigem rääkida...

Ettevõtte dividendipoliitikat mõjutavate asjaolude tähtsus sõltub sellest, kas tegu on ühele omanikule kuuluva börsil noteerimata ettevõttega või suure omanikeringiga noteeritud ettevõttega.

Maksud on dividendipoliitika kujundamisel olulised. Eriti tähtis on see Eestis, kus ettevõtte kasumit maksustatakse selle...

Ettevõte võib valida erinevate väljamaksevormide vahel (vt joonis).


Joonis. Võimalikud väljamaksevormid.

Villu Zirnask

Rääkides ICO-dest tuleb eristada krüptorahasid (nagu Bitcoin, Ether, Ripple, Litecoin jms, ingl cryptocurrency) ning token’eid ehk krüptožetoone. Krüptoraha peamine funktsioon on olla pankadest sõltumatu maksevahend (kui jätta kõrvale hinnamuutustele spekuleerimise objektiks olemine, mis on olnud krüptoraha...

Villu Zirnask

Plokiahela entusiastide hinnangul leidub selle tehnoloogia kasutamise võimalusi kõikjal, kus on abiks väikeste kuludega ning vahendajateta registri pidamine või tehingute ajaloo jäädvustamine. Seni on plokiahelat kõige enam kasutatud uute digitaalsete maksevahendite loomiseks.

Suurt potentsiaali nähakse plokiahelal ka...

Villu Zirnask

Väljend ICO on kõlaliselt väga sarnane IPO-ga, mis tähistab avalikku esmast aktsiapakkumist (ingl – initial public offering) – seaduste ja muude reeglitega väga põhjalikult reguleeritud kapitali hankimise viisi. See on olnud krüptorahaentusiastide teadlik valik, sest ICO kõlab palju soliidsemalt kui näiteks žetoonimüük...

Villu Zirnask

ICO-nduse edendajad toovad välja kuus asja, millele tähelepanu pööramine on eduka ICO korraldamise eelduseks.

1. Plokiahela ja ärimudeli hea klapp.

Pakutav toode/teenus peab olema otseselt seotud plokiahelaga nii, et seda...

Villu Zirnask

Järgnevalt võrdleme ICO-t vanemate avalikkuselt raha kaasamise võimalustega – IPO (avaliku aktsiapakkumisega) ning ühisrahastusega. Võrdlus on lihtsustatud, sest kõigil kolmel on mõnevõrra erinevate joontega alaliike.

Tabel. ICO, IPO ja...

Villu Zirnask

Polybius on Eesti ja Vene taustaga krüptorahaentusiastide-ettevõtjate projekt, mis korraldas ICO 2017. aasta juunis. Visiooniga „reguleeritud pank plokiahelapõlvkonnale” projekti taga on Eestis sama aasta 13. veebruaril registreeritud Polybius Foundation OÜ.

Villu Zirnask

2018. aasta jaanuaris teatasid Kodak ja Wenn Digital, et sõlmisid leppe fotode autoriõiguste platvormi KODAKOne ning sellega seotud krüptovaluuta KODAKCoini loomiseks.

Kodak on 1888. aastal asutatud ettevõte, mis enamiku 20. sajandist kuulus fotofilmide turu valitsejate hulka. 1990-...

Raha ajaväärtus on seotud intressiarvutusega. Eristatakse liht- ja liitintressi arvutust.

Lihtintressi puhul arvutatakse kogu investeerimis­perioodi jooksul intressi ainult algsummalt.

Liitintressi puhul arvutatakse intressi peale...

Praeguse väärtuse ehk nüüdisväärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks.

Rahasumma N eurot nüüdisväärtus, mis saadakse t perioodi järel r-protsendilise intressimääraga perioodis, leitakse...

Annuiteet on kindla intervalliga ühesuurused maksed teatud arvu perioodide jooksul.

Suure osa eluasemelaenude ning tarbimislaenude korral makstakse...

Toome selles alapeatükis kolm näidet raha ajaväärtuse kontseptsiooni rakendamisest. Kolmanda näite juures tutvustame ka Exceli kasutamist raha ajaväärtuse ülesannete lahendamisel.

Näide 1

Esitamisõiguste nüüdisväärtus

...

Mis on parem, kas 8% laen, mille intressi arvutatakse kord aastas, või 7,85% laen, mille intressi arvutatakse kord kvartalis? Tavaliselt võrdlevad inimesed vaid laenuprotsendi ees olevat numbrit, vaevumata süvenema intressi arvestusse. Kuid see, kui tihti arvutakse intressi, võib osutuda vägagi oluliseks.

Otsustamaks, kust raha laenata ning kuhu raha investeerida, on tähtis, et...

Projekti rahavoogude prognoosimisel tuleb kasutada eraldatuse printsiipi ehk hinnata projekti ettevõttesse lisanduvate positiivsete või negatiivsete rahavoogude põhjal. Arvesse tuleb võtta vaid ettevõtte tuleviku rahavoo muutust, mida projekti käivitamine otseselt mõjutab. Projekti hindamisel ei tohiks arvesse võtta juba tehtud pöördumatuid kulusid (ingl sunk cost).

Projekti rahavood koosnevad kolmest komponendist:

Investeerimisprojekti positiivne puhasnüüdisväärtus tuleneb konkurentsieelistest: toode või teenus on parem, kulud madalamad, logistika efektiivsem, turunišš täitmata, turupositsioon monopoolne vm. Sageli aga projektil sellist selgelt väljendunud konkurentsieelist ei ole või on seda raske usaldusväärselt mõõta. Samuti on küllalt palju muutlikkust ja määramatust üldistes, ettevõtja tegevusest...

Andres Luts

Traditsioonilistele investeerimisprojektide hindamise meetoditele heidetakse ette, et need ei ole paindlikud ega anna investeeringu väärtuse kohta piisavalt õiget hinnangut. Seda puudust pole reaaloptsioonide meetodil, mida teoreetikud on viimasel kümnekonnal aastal palju uurinud ja arendanud.

Reaaloptsioonide meetod on...

Suure osa riskivaba tulumäära indikaatorina kasutatavate riigivõlakirjade tootlus oli 2016. aasta suveks langenud negatiivseks ja paljude tootlus oli erakordselt madal (vt tabelid 1 ja 2). Šveitsi riigivõlakirjade tootlus oli juuli alguses miinusmärgiga kõigi tähtaegade ulatuses – 50-aastase võlakirjani välja.

Enamik investeerimisprojekte on lühemad kui kümmekond aastat. Pikemate ühiskondlik mõju aga on tihti väga suur, niisugused on nt taristuprojektid, loodusvarade kasutamise projektid, keskkonnaprojektid, kliimasoojenemise aeglustamise projektid jms. Nende arvestuslikku tulusust mõjutab väga suurel määral diskontomäär, millega tuleviku kasusid ja kulusid praegustesse näitajatesse taandatakse....

Diskonteerimine ehk raha ajaväärtuse arvestamine tehingute hindamisel ei ole alati ainult valiku küsimus, mõnel juhul nõuavad seda ka Eesti hea raamatupidamistava ja rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid.

Raha ajaväärtuse arvestamist käsitletakse kümnes raamatupidamise toimkonna juhendis (RTJ 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9,...

Investeerimiseesmärgi püstitamine tähendab teadvustamist, mida te oma finantsinvesteeringutega tahate saavutada. Olukorrad ja neile vastavad investeerimiseesmärgid võivad olla näiteks järgmised:

Tänapäeval, kus enamasti saab kapitali üle riigipiiride liigutada ilma suuremate piiranguteta, on erinevate investeerimisvõimaluste hulk tohutu. Võimalused algavad hoiustest kohalikes pankades, sisaldavad aktsiaid, võlakirjasid, investeerimisfonde, tuletisväärtpabereid, ja lõpevad uudsete võimalustega, nagu krüptovaluutad.

Finantsinvesteeringute maailma iseloomustab ühest küljest...

Rääkides finantsinvesteeringutest ei saa üle ega ümber portfelliteooriast, mis räägib riski hajutamise kasust – ainsast tasuta lõunast finantsturgudel. Sellel teoorial põhineb ka kõigile tuttav ja finantsmaailmas otsekui aameniks kirikus saanud postulaat riski ja tulu seosest: kui tahad teenida suuremat tulu, pead võtma suurema riski.

Sellele teooriale, mille täisnimi on moodne...

Traditsiooniliste majandus- ja rahandusteooriate kohaselt juhinduvad finantsistid otsuste tegemisel ratsionaal­setest ning omakasupüüdlikest kaalutlustest. Sarnaselt arvavad finantsistidest enamasti ka teised inimesed.

Lihtsustatult võib traditsiooniliste teooriate lähtepunktid...

Nii mõnigi järgnevatel lehekülgedel jutuks tulevatest inimloomuse kalduvustest ja omapäradest tuleb teile tõenäoliselt tuttav ette (kui te pole neid enda juures märganud, siis teiste inimeste juures ilmselt ikka) ja võib näida lausa triviaalsena. Tõsiasi, et nende tõttu on tehtud ja tehakse endiselt lugematu arv valesid finantsotsuseid, tähendab, et nende mõju ja vältimise viise tasub...

Eespool oli juttu, et meie aju hindab ümberringi toimuvat kujundituvastuse kaudu – tõlgendab asju mälus leiduvate sarnaste kujundite abil. Seepärast kalduvad inimesed hindama sündmuse tõenäosust sellest lähtudes, kui sageli on nad sarnaste sündmustega isiklikult kokku puutunud. Tagajärg on see, et nad kalduvad pidama hõlpsamini ettekujutatavaid, viimati kuuldud, paremini tuntud tulemusi...

Finantsotsuse või -prognoosi tegemine, vara väärtuse hindamine või muu sarnane analüüs algab alati mingist lähtepunktist. Analüüsi ei alustata tühjalt kohalt, vaid võetakse aluseks mõned sarnased tehingud, vara ostuhind, eelmine prognoos vms. See pole vale, aga kindlasti peab meeles pidama, et otsustajaid varitseb rahanduspsühholoogiline lõks – ankurdamine (ingl k anchoring bias)....

Küllap olete kokku puutunud või vähemalt kuulnud korteri, aktsiate, ettevõtte, auto või muu vara müüjatest, kes küsivad kauba eest arusaamatult kõrget hinda. Selline käitumine on väga inimlik, rahanduspsühholoogias tuntakse seda nähtust endale kuuluva asja ülehindamisena (ingl endowment bias).

Psühholoogilised katsed on näidanud, et inimesed nimetavad asja minimaalse...

Teadlikult ei eelista ükski inimene kasumile kahjumit. Tegelikkuses aga käituvad nii finantsasjus algajad kui ka edasijõudnud inimesed sageli just viisil, mis vähendab võimalikku kasumit ja ähvardab suurendada kahjumit. Rahanduspsühholoogias nimetatakse sellist käitumismaneeri kahjumi tõrjumise kalduvuseks (ingl loss aversion bias).

Tõrjumine tähistab siin soovimatust...

Kas olete tabanud end mõttelt, et tagasisaadud tulu­maks on kui taevast sadanud kingitus, mille võib tavalisest kergemal käel kulutada? Kui olete, pole teilegi võõras mõtteline lahterdamine (ingl mental accounting bias) – komme jagada ühtse majandus­üksuse (näiteks iseenda või oma ettevõtte) sissetulekud, investeeringud või kulutused mõttes erinevatesse lahtritesse, sildistades need...

Paljusid finantsotsuseid mõjutavaid psühholoogilisi vigu on võimalik vältida või vähemalt mõõdukamaks muuta, kui (finants)juht ei tee otsuseid ainuisikuliselt ja kriitikavabalt. Tähtsamad otsused ja nende põhjendus on alati otstarbekas koos läbi arutada. Nõnda enamasti ka tehakse – vähemalt suuremates ettevõtetes.

Aga nagu näitab äriliste ebaõnnestumiste ajalugu, ei välista...

Tarneahel on ettevõtete kett, mis jagab omavahel infot ja koordineerib tegevust, et kindlustada stabiilne ja sujuv kaupade või teenuste, info ja raha liikumine ahelas.

Tarneahela juhtimine (...

Väga tähtsaks on tarneahela juhtimise küsimused muutunud viimase paarikümne aasta jooksul, sest üleilmastumine ja infotehnoloogia areng on sellesse valdkonda toonud hulga uusi võimalusi, ohte ja valikuid.

Tarneahela juhtimist peetakse tihti ainult suurettevõtetega seotud küsimuseks. See on vale, sest efektiivsem tarneahel toob kasu iga suurusega ettevõttele.


Tõsi on, et tarneahela aktiivse juhtimise algab tavaliselt suure turujõuga ettevõte, mille juhid mõistavad, et tarneahela ettevõttevälises osas muudatuste tegemine annab palju suurema efekti kui üksnes ettevõttesisese tarneahela...

Finantsjuhi ülesanne on tagada ettevõtte kui terviku finantsedu. Tarneahela osade puhul on ta ettevõttes üks erapooletumaid isikuid, kes peab jälgima äriprotsesside tasakaalu. Teda on õpetatud analüüsima erinevaid majandusnäitajaid ja hindama nende muutumise mõju ettevõtte kasumile ning rahavoole. Tarneahelate tõhusust mõõdetakse ju klassikaliste finantssuhtarvudega. Seega suudab finantsjuht...

Tõhusa tarneahela (eriti ostujuhtimise puhul) ülesehitamine eeldab, et ettevõtte juhid tunnevad kogumaksumuse (ingl total cost of ownership, TCO) mõistet ja ettevõtte majandustarkvara võimaldab selle iga tarnija, kauba ning teenuse kohta välja arvutada.

Tegelikkuses asi alati nii pole, juhid samastavad kogumaksumust sageli kauba või teenuse...

Suurtel ettevõtetel tekivad tarneahela kujundamisel tabelis esitatud valikud: lihtne ja kompaktne tarneahel (s.o väheste tootmisvarudega ja vähestele hankijatele tuginev tootmine) tähendab suuremat efektiivsust ja väiksemaid kulusid. Samal ajal ohustavad seda katkestused rohkem ja see on paindumatum kui keerukas ja hajus tarneahel.

Tooraine ostmisel või müümisel on peale tarneahela tundmise vaja ka finantsteadmisi, sest toorainega kaubeldakse ka toormebörsidel.

Finantsjuhi ning ostu- ja müügijuhi tegevus on vaja koordineerida. Tooraine turuhind võib muutuda väga kiiresti. Kujuneda võib olukord, et müügiosakond müüb kaupa...

Arvestades seda, kui laialdaselt sõna „kinnisvara“ äris ja muudelgi elualadel kasutatakse, võib inimest, kes ei ole jurist, üllatada, et Eesti õigusaktid seda mõistet otseselt ei defineeri. Küll aga on õigusaktides juttu kinnisasjast.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 definitsiooni järgi on kinnisasi maapinna...

Paljud ettevõtted, kes kasutavad äritegevuseks kinnisvara, puutuvad kokku küsimusega, kas otstarbekam on pind äritegevuseks osta või rentida. Sellel küsimusel on hulk erinevaid tahke, millest osale leiab selge vastuse konkreetsete arvutustega, aga kõigile mitte.

Alustuseks on valiku tegemisel abi oma kinnisvara...

Kinnisvarainvesteeringu analüüsi all mõeldakse konkreetse kinnisvara investeeringupotentsiaali analüüsimist, mis peaks aitama vastata küsimustele, kas kinnisvara tasub osta, kui kaua peaks kinnisvara enda käes hoidma ning kui riskantne on investeering. Käsi­raamatus käsitletakse vaid väikest osa ulatuslikust teemaderingist.

Riskijuhtimine eeldab, et ettevõte teab, kui suuri riske ta soovib võtta. Teisiti öeldes: ettevõte peab määratlema oma riskihimu (ingl risk appetite). Selle alusel on võimalik otsustada, milliseid riske ja mil määral võtta.

Otsust, kui palju riski võtta, ei saa teha teadmata, millised riskid ettevõtet mõjutavad. Sellele küsimusele vastuse otsimisel võivad abiks olla erinevad riskide klassifikatsioonid, aga need aitavad (riski)juhi ainult poolele teele. Iga ettevõte ja asutus on ju mõningal määral unikaalne. Riskide identifitseerimiseks on vaja tunda tema organisatsioonilist ülesehitust, turgu, strateegiat ja...

Enne kui juhtkond saab tuvastada ja hinnata riske, peavad olema eesmärgid, mida saavutada soovitakse.

...

Riskide süsteemseks käsitlemiseks on sel sajandil loodud terve hulk riskijuhtimise standardeid või raamistikke. Igaüks neist on mõnevõrra erineva lähenemisega. Osa lähtub mõne konkreetse tööstusharu, teema või ametiala vaatepunktist (näiteks finantsasutused, keskkonnakaitse, tarkvaraarendajad, insenerid või projektijuhid), osa püüdleb kõikehõlmavuse poole. Võib öelda, et erinevate standardite...

Riskide suurust saab hinnata kvantitatiivselt, kvalitatiivselt või poolkvantitatiivselt. Sageli ei ole kerge riske numbriliselt väljendada, sest pole piisavalt vajalikke andmeid või on andmeid liiga kulukas saada ja analüüsida. Siiski tasub üldjuhul püüda riske võimalikult kvantitatiivselt hinnata, vähemalt kahel põhjusel:

1. Rahastamise strateegia. Organisatsioonil...

Riskile reageerimise võimalikud viisid

Kontrolltegevused aitab kindlustada, et juhtkonna valitud riskidele reageerimise viisid viiakse ellu.

Igas ettevõttes on vaja infot, et määrata ja hinnata riske ning nendele reageerida, samuti igapäevaseks äritegevuseks.

...

Ettevõtte riskijuhtimine muutub ajas. Riskile reageerimise viisid, mis varem toimisid, võivad osutuda ebaefektiivseteks, kontroll muutuda vähem tõhusateks, ka ettevõtte eesmärgid ei pruugi samaks jääda. See võib juhtuda uute töötajate...

Hoolimata sellest, kui efektiivne on ettevõttes riski­juhtimise süsteem, ei taga see täielikult ettevõtte eesmärkide saavutamist. Ettevõtte eesmärkide saavutamist mõjutavad samad piirangud, mis kõigis juhtimis­protsessides.

Eestis käsitleb riskijuhtimist põgusalt hea ühingujuhtimise tava (HÜT), mis „täida või selgita“ põhimõttel on mõeldud järgimiseks eelkõige börsil noteeritud äriühingutele. Vabatahtlikult rakendab selle põhimõtteid ka osa börsil noteerimata suurettevõtteid.

HÜT-i kohaselt (p 2.1.3.) peab äriühingu...

Enamikku rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtteid mõjutavad valuutakursid. Sellest teemast pääsevad vaid need, kes tegutsevad ühe valuuta (näiteks euro) mõjualas ning on piisava turujõuga, et sõlmida oma koduvaluutas lepingud ka ettevõtetega, mille asukohariigis kehtib mõni teine valuuta. Kuid isegi viimasena nimetatud juhul mõjutab valuutakurss nende äritegevust kaudselt konkurentide ja...

Ujuva kursi korral määrab ühe valuuta hinna teises valuutas selle valuuta nõudmine ja pakkumine valuutaturul. Seotud ujumise korral sõltub valuutakurss vastava riigi rahapoliitikast ja selle eesmärkidest, kuid enamasti on needki riigid (keskpangad) sunnitud oma vahetuskursisüsteemi aeg-ajalt nõudmise ja pakkumise järgi korrigeerima.

Valuutade nõudmist...

Ettevõttel, millel on ärisuhted või tegevus väljaspool euroala, tekivad kindlasti ka valuutariskid. Riikide puhul, kes hoiavad oma valuutat euro suhtes kitsastes piirides (näiteks Taani või Bulgaaria), on need üldjuhul väiksed ja võivad probleemiks muutuda ainult majanduskriisides, kus kursivahemikus püsimine satub kahtluse alla. Teistel riikidel aga võivad riskid...

Rahvusvahelisi makseid – kitsalt raha liikumise temaatikat – käsitleb peatükk 6.2. Paljudes väliskaubandustehingutes üksnes sellest teadmisest ei piisa, sest tuleb tagada, et raha vastu ka kaup või teenus saadakse (ja vastupidi). Piiriülestes tehingutes on äripartneri krediidiväärilisust ja selle muutumist raskem jälgida kui koduriigi piiresse jääva tehingu puhul. Ka maksetähtajad on...

Ettevõtted satuvad harva hätta ainult ühe põhjuse tõttu. Tavaliselt algab tõsisem allakäik siis, kui erinevad põhjused hakkavad üksteist võimendama. Näiteks loodab ebaefektiivne ettevõte asja parandada suurema reklaami või täiendavate poodide avamisega, kuid see hoopis kiirendab allakäiku, sest viib ettevõttest välja hulga raha, aga...

Finantsraskuste prognoosimiseks on mitu võimalust.

Suhtarvud võimaldavad võrrelda ettevõtte praegust olukorda varasemate perioodide, samuti konkurentide omaga. Vähesed ettevõtted teevad kõike valesti ning...

Pole võimalik välja tuua ühte nõuannet, mille alusel vältida probleemide teket ettevõtlusprotsessis. Siiski saab nimetada mõningaid põhimõtteid, mille järgimisel tõenäosus raskustesse sattuda kindlasti väheneb.

Ettevõtte tegevjuht mõistab hästi ettevõttes ja ­...

Mis vahet on raamatupidamisel ja rahandusel? Mis on raamatupidamine, teavad kõik. Raamatupidamise ehk arvestuse (ingl accounting) ametlik definitsioon kõlab järgmiselt: raamatupidamine on majandusüksuse seisundi ja möödunud perioodide tegevuse kohta rahaliselt väljendatava standarditud info kogumise, agregeerimise ja esitamise süsteem eelkõige välistarbija jaoks....

Klassikalise rahandusteooria kohaselt on finantsjuhil kolm peamist vastutusvaldkonda (vt joonis 1):

1) investeerimisotsused

2) finantseerimisotsused

Viimasel aastakümnel on ettevõtte väärtuse loomise küsimus muutunud üha aktuaalsemaks. Kus on nõudlus, on ka pakkumine: turul on juhtimiskonsultandid erinevate “superlahendustega” väärtusloome mõõtmiseks ning näpunäidetega väärtuse kasvatamiseks. Tuntumad neist lahendustest on EVA, CFROI, TSR, RAVE ja mitmed teised. EVA-st kirjutame pikemalt peatükis 11.3.1. ja CFROI-st peatükis 11.3.2. Mõnda...

Hindame toimiva ettevõtte väärtust. Turuhindade puu­du­­des on praktilisim viis käsitleda hinnatavat firmat kui lihtsalt üht suurt investeerimisprojekti. Nagu ka igal­ teisel juhul, eeldab investeerimine raha kulutamist tä­n­­a mingite tulevikus saadavate tulude ootuses. Kesk­ne­ on küsimus, kas tulevane kasu õigustab tänaseid ku­­lutusi. Selleks tuleb määrata hetkeväärtus oodata­va­­tele...

Ettevõtete väärtuse hindamine diskonteeritud rahavoo mee­todil on kindlasti korrektne, kuid tihtipeale raskesti teos­tatav. Kas leidub alternatiive? Üks laialt kasu­ta­ta­vaid tehnikaid on võrrelda hinnatavat firmat sarnaste ava­likult kaubeldavate ettevõtete või avalikkusele teada­olevate tehingutega. Kuigi relatiivsel hindamisel pole diskonteeritud rahavoogude meetodi analüütilist tu­gevust...

Kontrollosaluse soetamine ettevõttes erineb oluliselt vähe­musosaluse soetamisest. Väikeaktsionär on pas­siiv­ne vaatleja, samal ajal on aktsiate kontrollpaki omanikul vabadus muuta viisi, kuidas ettevõte äri ajab ja seeläbi võib-olla ka oluliselt suurendada ettevõtte väärtust. Te­gelikkuses ongi need kaks olukorda nii erinevad, et õi­­gem oleks rääkida kahest turust: üks on see, kus me kõik­...

EVA töötasid välja Bennett Stewart ja Joel Stern 1980. aastate alguses. Stewart ja Stern asutasid kon­sul­tatsioonifirma SternStewart & Co ning regist­ree­ri­sid EVA kaubamärgina.

Stern ja Stewart soovisid EVA-d välja töötades, et see näi­t­aja vastaks kolmele kriteeriumile:

Eelmises peatükis kirjeldatud EVA-näitaja peamiseks „kon­kurendiks” võib pidada investeeringute rahavoo toot­luse (CFROI – cash flow return on investment) ni­me­list näitajat. Konkurendid aga ei ole niivõrd näi­ta­jad, kuivõrd erinevad firmad, mis neid pakuvad. EVA loojad Bennett Stewart ja Joel Stern registreerisid EVA kaubamärgina ning seetõttu olid teised konsultandid sunnitud...

Omandamistehing (ingl acquisition) võib toimuda teisele äriühingule kuulunud varade, tervikliku ärisegmendi või eraldiseisva äriühingu ostuna. Viimasel juhul on võimalikud nii variant, kus ostetud äriühing jätkab oma tegevust omandaja tütarettevõttena (ingl subsidiary) kui ka variant, kus kaks äriühingut ühinevad (ingl merger) selle mõiste traditsioonilises...

Ettevõtte ülevõtmine (ingl takeover) on kontrolli­õiguse üleminek ühelt investorilt või investorite rühmalt teisele.

Kontrolliõigus (ingl control right) on võimalus kontrollida ettevõtte juhtimisotsuseid. Kontrolliõiguse formaalne jagunemine investorite vahel tuleneb...

Ühinemine (ingl merger) on ühe või mitme äriühingu kõigi varade ja kohustuste ühendamine olemasoleva või loodava äriühinguga, mille käigus äriühingud, mille varad ja kohustused üle antakse, lõpetavad tegevuse ilma likvideerimismenetluseta ja nende äriühingute omanikud saavad osaluse alles jäävas või asutatavas...

Ühinemised ja omandamised on levinud kasvustrateegiad, mis edu korral suurendavad omanike rikkust. Teatud juhtudel aitab omanike jõukust kasvatada ka ettevõtte jagunemine eraldiseisvateks äriühinguteks või mingi ärisegmendi müük (divesture). Olukordi, kus selline vajadus võib tekkida, on mitu:

1. Soov kitsendada ettevõtte strateegilist fookust. Varasemate...

Vara väärtuse hindamisel lähtutakse selle parimast kasutusotstarbest. Erandjuhtum on vara väärtuse hindamine ettevõtte likvideerimisel. Eelkõige just immateriaalse vara puhul erineb likvideerimisväärtus olulisel määral parima kasutusotstarbe puhul kehtivast väärtusest.

Laias laastus võib immateriaalse vara väärtuse...

Villu Zirnask

Küsimusele, kas ettevõte vajab majandustarkvara, on enamik ettevõtteid juba vastanud jaatavalt, või on seda teinud neile raamatupidamisteenust osutav firma. Ent paljudes väikestes ettevõtetes kasutatakse majandustarkvara peamiselt raamatupidamiseks, kuigi suurem osa tarkvarasid sisaldab ka teisi mooduleid.

Villu Zirnask

Tavaliselt ei ole kasutajad eriti varmad harjumuspärast majandustarkvara uue vastu vahetama. Näiteks David Davidjantsi tehtud küsitlusest (bakalaureusetöö „Ülevaade Eesti mikro- ja väikeettevõtetes kasutatavast raamatupidamistarkvarast“, TTÜ 2016) ilmnes, et tarkvaravalikut mõjutab olulisel määral varasemalt välja kujunenud...