Finantsjuhtimine
Teabevarad
- 1. Sissejuhatus
Finantsjuhtimise teabevara eesmärk on pakkuda nii rahandusteoreetilisi teadmisi kui ka kohalikul kogemusel põhinevaid praktilisi tegevusjuhiseid ettevõtte raha paremaks juhtimiseks. Teabevara värskendamis- ja täiendamistsükkel tagab, et majandusilma ja finantsteooriate muutused jõuavad sellesse väljaandesse kiiresti. Peale finantsjuhtimise teabevara annab Äripäev välja ka raamatupidamise...
- 2. Audio ja video uus
Uudse võimalusena saate nüüd vaadata ja kuulata päevakajalisi vestlusi ja diskussioone finantsjuhtimise erinevate teemade kohta.
Praegu on valikus maksuteemalised videod Pärnu Finantskonverentsilt 2018: ptk...
- 2.1. Maksupoliitika
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ja Deloitte juhtiv maksunõustaja Ivo Vanasaun räägivad, milline on keskkond, kus meie riigi maksumuudatusi ette valmistatakse, millised on olnud viimase aja muudatused ja milline on üldine hinnang. Dmitri Jegorov paneb näiteks südamele, et valitseb õigustamatult suur usk maksupoliitika kõikvõimsusse ühelt ja selle mõjudesse teiselt poolt. Veel...
- 2.2. Millised peaksid maksud olema ettevõtja seisukohast
LHV Panga juhatuse liige ja finantsjuht Meelis Paakspuu ja Ekspress Meedia tegevjuht Argo Virkebau arutlevad, millised peaksid maksud olema ettevõtja aspektist. Maksud peaksid olema:
1) sellised, et ei muuda ettevõtjat;
... - 2.3. Maksumuudatuste mõju majanduskasvule
Miltton Nordicsi partner ja ärinõustaja ning endine poliitik Rannar Vassiljev ja riigikogu liige Jürgen Ligi arutlevad, kuidas oleks võimalik maksumuudatustega majandusele hoogu anda ning miks see tegelikkuses ikkagi nii keeruline on. Rannar Vassiljev toob näiteks välja, et OECD hinnangul avaldab majanduskasvule kõige negatiivsemat mõju ettevõtte tulumaks. Vaadake arutlust lähemalt videost.
- 2.3.1. Ettevõtete maksudeklaratsioonide kasutamine majandustulemuste paremaks jälgimiseks
Eesti on e-valitsuse ökosüsteemi ehitamisega suurepäraselt hakkama saanud. 2016. aastal pakkusid rohkem kui 1000 institutsiooni umbes 1800 avalikku e-teenust, mis lõi kogu Eesti e-valitsuse süsteemis ligi 600 miljonit suhtlusliini. Järgmise kolme aasta jooksul peaks see arv tõusma 1 miljardini ja Eesti järgmine suurim väljakutse ongi üles leida see ülisuur potentsiaal, mis automaatselt...
- 2.3.2. Tehisintellekti võidukäik
Riigikantselei juurde luuakse krati ehk tehisintellekti eksperdirühm, millel on lihtsustatult kolm ülesannet: luua algoritmi-vastutuse seaduse eelnõu, panna kokku krati strateegia ja katalüseerida laiemat valdkonna tundmist terves ühiskonnas. Tehisintellekti strateegia on plaan sellest, kuidas Eesti ühiskond saaks sellest tehnoloogiast maksimaalselt kasu lõigata. Ehk võiksime ametnike hulka...
- 2.3.3. Uued lahendused eri riikide majanduses
Linnade ja riikide võimekus inimesi meelitada muutub väga erinevaks. Näiteks ma ei tea, kuidas saavad hakkama kohad, mis ei suuda inimesi meelitada. Millest tekib nende majanduskasv? Riigid, mille maksumaksjad ise midagi ei tooda, on määratud hävingule. Teleporti andmebaasi 260 linna keskmise järgi on Tartu ja Tallinn 10. ja 11. kohal. Meil on hea eeldus olla atraktiivne sihtpunkt, kuid kas...
- 2.3.1. Ettevõtete maksudeklaratsioonide kasutamine majandustulemuste paremaks jälgimiseks
- 2.1. Maksupoliitika
- 3. Ettevõtte eesmärgid ja juhtimisarvestus
Finantsjuht vastutab üldjuhul selle eest, et ettevõtte finants- ja juhtimisarvestus oleksid hästi korraldatud. Finantsarvestuse korralduse eest vastutab ennekõike pearaamatupidaja. Juhtimisarvestuse puhul peab finantsjuht kujundama sellised tingimused, et otsustajateni jõuaks õige info õigel ajal ja õiges vormis.
Juhtimisarvestus (ingl management accounting,...
- 3.1. Ettevõtte eesmärk
- 3.1.1. Ettevõtte väärtuse suurendamine
Kehtiva, kuid 2008. aastal alanud kriiside järel tugeva kriitika alla sattunud kontseptsiooni kohaselt on ettevõtte eesmärk omanike rikkuse suurendamine, mis tähendab ettevõtte aktsia- või omakapitali väärtuse suurendamist.
Väärtuse suurendamiseks peab oskama seda mõõta. Mõõtmiseks on nimetatud kontseptsiooni kohaselt...
- 3.1.2. Sidusgruppide heaolu suurendamine
Väide, et ettevõtte eesmärk peab olema omanike rikkuse suurendamine, kõlab küll loogiliselt (samuti see, et nimetatud eesmärgi poole püüdlemine on teatud eelduste täitmisel kasulik ühiskonnale), ometi on seda seisukohta tabanud 2000. aastatel hulk tagasilööke. Näiteks paljud USA suurettevõtted petsid suurelt ja massiliselt (Worldcom, HealthSouth, Enron jt), võtsid riske, mis peaaegu lõhkusid...
- 3.1.3. Aruandlusele esitatavad nõuded
Peale mõõtmisprotsessi on oluline ka mõõtmistulemuste esitamine. Nimelt peab mõõtmistulemuste aruanne olema arusaadav, sest ainult sellisel juhul saab olla kindel, et tasakaalus tulemuskaarti jälgitakse igapäevases tegevuses.
Mõõtmistulemuste aruanne peab:
...
- 3.1.1. Ettevõtte väärtuse suurendamine
- 3.2. Tulemuslikkuse juhtimise alused
- 3.2.1. Ettevõtte küpsuse hindamine
Ettevõtte tulemuslikkuse juhtimiseks on koostatud erinevaid süsteeme. Osaliselt need kattuvad ja täiendavad üksteist või konkureerivad üksteisega. Majandusteadlased ja konsultandid töötavad aeg-ajalt välja uusi viise või lisavad vanale mõne nüansi.
Tulemusjuhtimise süsteem...
- 3.2.2. Tulemuslikkuse mõõtmise strateegilise tasakaalu leidmine
Mart Mägi
Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi väljatöötamisel põrkuvad organisatsioonid strateegiliste vastuoludega. Järgnevalt on kirjeldatud põhilised vastuolud, millega tuleb arvestada.
Kasumi, kasvu ja kontrolli... - 3.2.3. Tulemuslikkuse hindamine
Mart Mägi
Tulemuslikkuse mõõtmisele esitatavad nõudedOrganisatsiooni tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ülesehitamisel ja arendamisel tuleb arvestada allpool nimetatud põhimõtetega.
Mõõtmisprotsess tuleb... - 3.2.4. Juhtimismudelite kasutamine Eestis
Villu Zirnask
EAS-i tellimusel 2015. aastal tehtud Eesti juhtimisvaldkonna uuringus küsisid Estonian Business Schooli ja nõustamisfirma Civitta majandusteadlased ja eksperdid ettevõtetele saadetud ankeetküsitluses, milliseid juhtimismudeleid ettevõtted on kasutanud, kasutavad ja kavatsevad hakata kasutama tulevikus.
Uuringu...
- 3.2.1. Ettevõtte küpsuse hindamine
- 3.3. Tasakaalus tulemuskaart
- 3.3.1. Tasakaalus tulemuskaardi väljatöötamine ja levik
Mait Raava
Tasakaalus tulemuskaart (TTK, ingl balanced scorecard) on tulemusjuhtimise kontseptsioon, mida on rakendanud tuhanded ettevõtted ning avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonid kogu maailmas.
Jaanuaris 1992 avaldasid Harvardi ülikooli professor Robert S. Kaplan ja...
- 3.3.2. Tasakaalus tulemuskaardi areng
Mait Raava
Tasakaalus tulemuskaardi (TTK) kontseptsiooni pakkusid Kaplan ja Norton alguses välja mõõtmissüsteemina (Kaplan: 1996), mis aitas strateegiat kirjeldada, läbi arutada ja ellu viia.
Praktika näitas, et TTK väljatöötamine on keerukas ja mahukas protsess,...
- 3.3.3. Ettevõtte visioon
Mart Mägi
Tasakaalus tulemuskaardi (TTK) põhiülesanne on muuta organisatsiooni visioon ja strateegia arusaadavaks peale finantsaspekti veel kolmes või neljas aspektis.
Visiooniga sõnastatakse see, kuhu organisatsioon tahab jõuda. Visiooni määratlemine aitab meeskonnal...
- 3.3.4. Tasakaalus tulemuskaardi kujundamine
- 3.3.4.1. Strateegilised eesmärgid
Kui visioon on sõnastatud, tuleb määrata strateegilised eesmärgid. Nende väljatöötamisel peab meeskond lähtuma kokkulepitud visioonist ja leidma, kuidas selleni jõuda. Sageli määravad ettevõtted aasta strateegilisi eesmärke ainult finantsaspektist lähtudes, näiteks majandusliku lisaväärtuse (ingl economic value added – EVA) saavutamine või käibe kasumlik kasv 20%. Tasakaalus...
- 3.3.4.2. Otsustavad edutegurid
Otsustavad edutegurid on asjad, mida organisatsioon peab eriti hästi tegema, et saavutada oma strateegilised eesmärgid. Meeskonna kõigil liikmetel on kohustus töötada eelnevate analüüside tulemuste põhjal välja otsustavad edutegurid ja määrata, kuidas neid mõõta. Sellele järgneb otsustavate edutegurite ühine hindamine ja paigutamine strateegiakaardile.
Strateegiakaart on süsteemi...
- 3.3.4.3. Näitajate valimine
Kui strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise otsustavad edutegurid on välja töötatud, tuleb määrata, milliste näitajate alusel neid mõõdetakse.
Näitajate määramiseks tuleb teha järgmised sammud:
leida näitajate seos konkreetse otsustava...
- 3.3.4.1. Strateegilised eesmärgid
- 3.3.5. Meeskond ja kommunikatsioon
Tasakaalus tulemuskaardi (TTK) rakendamise käimalükkamiseks peab tippjuhtkonnas olema meeskond, kes on valmis alustama muudatusi. Need inimesed tunnetavad vajadust kiirete muutuste järele ja on valmis ka teisi innustama. Vajadus saab alata ainult tippjuhtkonnast, kes tekitab vajaduse, moodustab juhtiva meeskonna ning töötab välja visiooni ja strateegia. Seejärel liigutakse organisatsiooni...
- 3.3.6. Tagasiside ja õppimine
Paljud organisatsioonid on sõnastanud oma missiooni ning strateegilised eesmärgid nii, et nende saavutamise meetodid on väga ebakindlad. Tasakaalus tulemuskaardi puhul pööratakse eesmärkide saavutamisele tõsist tähelepanu.
Eelarveprotsess seotakse strateegiaprotsessiga. Iga kuu proovitakse analüüsida ettevõtte iga tegevuse kooskõla strateegiatega – iga tegevus, mis pole... - 3.3.7. Tasakaalus tulemuskaardi puudusedPõhjuslike seoste ajaline sidumatus
Tasakaalus tulemuskaardi (TTK) tugevuseks peetakse strateegiast tulenevate elementide sidumist põhjus-tagajärg seoste abil. Mitterahalised näitajad, mis on põhjuslikus seoses rahalistega, peaksid andma tulemuskaardile võime pöörata tähelepanu...
- 3.3.1. Tasakaalus tulemuskaardi väljatöötamine ja levik
- 3.4. Väärtuspõhine juhtimine
Väärtuspõhise juhtimismudeli (ingl value based management) sisu on tänapäeval väga lai, võib isegi öelda, et ähmane, ja sõltub sellest, mis ala asjatundja sellest räägib. Omad interpretatsioonid väärtuspõhisest juhtimisest on nii strateegilise juhtimise, finantsjuhtimise, turunduse kui ka personalijuhtimise teooriates.
1980. ja 1990. aastatel kasutati mõisteid “väärtuspõhine...
- 3.4.1. Väärtus ja väärtused
Mõisted “väärtus” ja “väärtuse loomine” kuuluvad tänapäeva finantsjuhtimises kõige rohkem kasutatavate sõnade hulka. Ärijuhtimises räägitakse aga üha enam ettevõtte väärtustest.
Finantsjuhtimises käsitletakse väärtust loomulikult raha seisukohalt. Ettevõtte väärtus on seda suurem, mida suuremat rahavoogu see omanikele, võlausaldajatele, töötajatele ja...
- 3.4.2. Ettevõtte väärtuse mõjutajad
Väärtuspõhine juhtimine tähendab tänapäeval organisatsiooni kõiki sisemisi ja välimisi huvigruppe hõlmavat eeliste ja võimaluste otsimist, mis mõjutab nii organisatsiooni (ettevõtte) väärtust kui ka huvigruppide saadavat kasu. Selle on püüdnud ühtsesse mudelisse sättida Leedu rahandusteadlased Loreta Valančienė, Edita Gimžauskienė (vt tabel ja joonis...
- 3.4.3. Omanikele loodud väärtuse mõõtmine
Konsultatsioonifirmad on ettevõtte omanikele loodava väärtuse mõõtmiseks välja arendanud mitu meetodit.
Väärtuse mõõtmise kõige levinum näitaja on majanduslik lisaväärtus (ingl economic value added – EVA), mille töötasid välja USA juhtimiskonsultandid Bennett Stewart ja Joel Stern 1980. aastatel. Stewarti ja Sterni konsulatsioonifirma...
- 3.4.4. Majanduslik lisaväärtus – EVA
Kaur Andresson
Ettevõtte kasumiaruandes kajastuval raamatupidamislikul kasumil on üks oluline puudus. Nimelt on iga firmaga seotud hulk huvigruppe, kes soovivad ettevõttelt oma teenete eest tasu. Näiteks töötajatele makstav summa kajastatakse kasumiaruandes palgakuluna, laenuandjatele makstav summa intressikuluna jne. Traditsioonilises...
- 3.4.5. Andmete korrigeerimine EVA arvutamisel
Majandusliku lisaväärtuse arvutamisel lähtutakse raamatupidamise andmetest. Teatud juhtudel moonutavad raamatupidamisnäitajad majanduslikku tegelikkust. Moonutused peegelduvad omakapitali raamatupidamisväärtuses ja turuväärtuses, mis tihti erinevad üksteisest kordades. Seetõttu on EVA väärtuse leidmiseks mõttekas mõningaid raamatupidamisandmeid korrigeerida, et anda parem pilt firma...
- 3.4.6. EVA suurendamise võimalused
Üks võimalus ettevõttes loodava majandusliku lisaväärtuse suurendamiseks on investeeritud kapitali tootluse (ingl return on invested capital – ROIC) suurendamine.
Põhimõtteliselt on selleks kaks võimalust:
kasumi suurendamine... - 3.4.7. Töötajate motiveerimine EVA abil
Selleks, et ettevõtte juhid oleksid tõsiselt huvitatud EVA rakendamisest ja suurendamisest, tuleb nende töötasu siduda EVA-ga.
Ainult rahaliste näitajate alusel premeerimine ei pruugi alati sobida. Töötajate ja juhtide tasu peab olema seotud eelkõige tegevusega, mida konkreetne isik saab mõjutada. Seega, kui tööliselt oodatakse kiiret ja kvaliteetset...
- 3.4.8. EVA rakendamine
Väärtuse loomisel põhinev juhtimine ja EVA rakendamine nõuab teatud muudatusi firmajuhtide mõtteviisis, nii et juhtkond peab projekti täielikult toetama. Kui ettevõtte juhid ei toeta EVA kasutuselevõttu, miks siis peaksid seda tegema töötajad? Juhid peavad mõistma väärtuse loomise protsessi firmas ja teadma, milline tegevus loob väärtust ning milline seda hävitab.
... - 3.4.9. Investeeringute rahavoo tootlus
Investeeringute rahavoo tootlus (ingl cash flow return on investment – CFROI) on näitaja, mis väljendab protsendina, kui palju tulu teenib ettevõte kõigilt oma investeeringutelt.
CFROI on firma olemasolevate projektide sisemine tulumäär ehk IRR (vt ptk 8.3), mis põhineb tegelikel rahavoogudel ja mida võrreldakse firma kapitali hinnaga.
CFROI...
- 3.4.1. Väärtus ja väärtused
- 3.5. Ärimudelid, nende analüüs ja uuendamine
- 3.5.1. Ärimudeli mõiste
Ärimudelile ja selle uuendamisele keskendumine võimaldab ettevõttel tegevusala mängureeglite muutmise abil pääseda mõneks ajaks teravast konkurentsist. Senine praktika on näidanud, et ärimudeli innovatsioonist sündinud konkurentsieelis kestab kauem kui toote või protsessi innovatsioonist sündinud eelis.
Mõistet „ärimudel” (ingl business model)...
- 3.5.2. Tüüpilised ärimudelid ja BMI Labi ärimudeli uuendaja
Ligikaudu 90 protsenti uutest ärimudelitest on kunagi varem või kusagil mujal (mõnes muus majandusharus või geograafilises piirkonnas) kasutatud kontseptsioonide rakendamine uudsetes oludes, väidab St. Galleni ülikooli nõustamisfirma BMI Lab. Nende analüüs näitas, et enamik uusi ärimudeleid on mõne põhimudeli teisend. Põhimudeleid on 55.
Nimetatud...
- 3.5.1. Ärimudeli mõiste
- 3.6. Äriplaani koostamine
- 3.6.1. Planeerimine
II maailmasõja aegset kogemust kasutades on 34. Ameerika Ühendriikide president Dwight D. Eisenhower öelnud: „Plaanid on kasutud, kuid planeerimine on väga oluline” („Plans are worthless, but planning is everything”). Eisenhoweri ütlemise taga on väide, et vähesed plaanid teostuvad täpselt sellisena, nagu algselt kirja on pandud – see kehtib nii sõjas kui ka äris.
... - 3.6.2. Äriidee
Äriidee vastab küsimustele: mida? ja kellele?
Selgitada tuleb:
toote või teenuse sisu (projekti kirjeldus) ; ärimudelit ; eesmärke (turupositsioon... - 3.6.3. Toote või teenuse kirjeldus
Selles alajaotuses tuleb selgitada:
mille poolest on teie pakutav toode või teenus eriline? millised on projekti kõige olulisemad edutegurid? millised on vajalikud ressursid? ... - 3.6.4. Turuanalüüs
Selles alajaotuses tuleb kirjeldada turgu, selle suurust, konkurente, tüüpilisi kliente ja tarnijaid, uusi võimalikke turule sisenejaid ja asendustooteid.
Turu kirjeldus
Peate leidma vastused järgmistele küsimustele:
... - 3.6.5. Finantsplaani koostamine
Finantsplaan koosneb müügitulude ja tegevuskulude plaanist. Otsustava tähtsusega on rahavoogude plaani koostamine.
Müügitulude plaanMüügikäive on müügimahu ja hinna funktsioon:
müügikäive = müügimaht x hind
... - 3.6.6. Projekti tasuvuse hindamine
Investeeringu tasuvust tuleks hinnata diskonteeritud rahavoogude meetodil.
Lihtsustatult on projekti väärtuse funktsioon järgmine:
Projekti väärtus = C : (r – g)
C – rahavood
... - 3.6.7. Otsustamine
Äriplaan hakkab valmima – kirjeldatud on äriideed ning toodet ja turgu, tehtud finantsplaan ja hinnatud selle väärtust.
Kas kava ikka realiseerub nii nagu plaanitud? Milline võib olla ebaõnnestumise hind ja kas olete valmis sellist riski aktsepteerima?
...
- 3.6.1. Planeerimine
- 3.1. Ettevõtte eesmärk
- 4. Finantsanalüüs ja ärianalüüs
Villu Zirnask
Analüüsi võib defineerida kui andmete ja info muutmist teadmiseks, mida saab kasutada paremate äri- ja juhtimisotsuste tegemiseks.
Finantsanalüüs tegeleb peamiselt finantsaruannetest kättesaadava infoga, see võib olla suunatud nii sisesele (eelkõige...
- 4.1. Finantsanalüüsi eesmärgid ja meetodid
Villu Zirnask
Finantsanalüüsi eesmärk on hinnata finantsaruannete ja ka muu info põhjal ettevõtte möödunud, praegust ja prognoositavat tulevast finantsolukorda, et teha investeerimis-, laenu- või muu majanduslik otsus.
Analüüsimisel peetakse...
- 4.2. Analüüsi alusandmed ja etapid
Villu Zirnask
Finantsanalüüs tugineb enamasti finantsaruannetes avaldatud andmetele. Väliste analüütikute kasutada on ettevõtte majandusaasta aruanded. Suurte ja keskmiste ettevõtete puhul on nendeks bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, tegevusaruanne, raamatupidamise aastaaruande lisad. Mikro- ja...
- 4.3. Raamatupidamisanalüüs
Villu Zirnask
Ülearune info ja kallutatud andmed võivad raamatupidamisaruannetesse sattuda peamiselt kolmel põhjusel: arvestusstandardite jäikusest tulenevad ebatäpsused, prognoosivead ning ettevõtte juhtide valikutest põhjustatud süstemaatilised vead.
Arvestusstandardite jäikus...- 4.3.1. Finantsaruannete horisontaal- ja vertikaalanalüüs
Villu Zirnask
Horisontaalanalüüsi eesmärk on tuua ettevõtte finantsaruannetes välja aastate lõikes toimunud muutuste absoluutsed, protsentuaalsed või suhtarvulised väärtused. Tavaliselt esitatakse muutused tabelina, nagu tabelis 1. Muutuste jälgimine aitab näha, kas ettevõtte finantsseis on aja jooksul paranenud või...
- 4.3.2. Finantssuhtarvude kasutamine finantsanalüüsis
Finantsanalüüsi traditsiooniline meetod on finantsaruannete põhjal suhtarvude kalkuleerimine. Osaliselt kajastasime seda teemat horisontaal- ning vertikaalanalüüsi käsitlevas osas, sest vertikaalanalüüsi tulemusi koondavast tabelist on võimalik leida sagedasti kasutatavaid finantssuhtarve.
Finantssuhtarvude kasutamisel on ka praktiline väljund − raamatupidamisseaduses on toodud ära...
- 4.3.2.1. Lühiajaline maksevõime
Lühiajalise maksevõime suhtarvud viitavad ettevõtte võimele tasuda lühiajalisi kohustusi. Finantssuhtarvude lugejas on alati teatud käibevarade kirjed ning nimetajas lühiajalised kohustused. Lühiajalisteks peetakse tavapäraselt neid kohustusi, mis tuleb bilansipäeva järgselt täita vähem kui aasta jooksul. Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata mitmele asjaolule.
1. Lühiajaliste...
- 4.3.2.2. Pikaajaline maksevõime
Pikaajalise maksevõime finantssuhtarvud näitavad lisaks pikaajalisele maksevõimele ka finantsvõimenduse osatähtsust (kapitali struktuuri) ja rolli ettevõttes. Mõnes allikas nimetataksegi pikaajalise maksevõime suhtarve hoopis finantsvõimenduse suhtarvudeks. Finantsvõimendus tähendab lihtsalt öeldes seda, kas ja kui palju ettevõte kasutab oma tegevuses laenukapitali. Eelkõige on siin silmas...
- 4.3.2.3. Varade kasutamine ja äriprotsessi efektiivsus
Efektiivsussuhtarvud näitavad, kui tõhusalt ettevõte kasutab oma varasid müügitulu genereerimiseks (st ettevõtte põhitegevuseks) ning kui tõhus on ettevõtte tegevus. Esimese grupi asjaomastest finantssuhtarvudest moodustavad nn raha konversioonitsükli suhtarvud: varude käibesagedus, debitoorse võla käibesagedus ja kreditoorse võla käibesagedus.
... - 4.3.2.4. Tegevuse kasumlikkus
Kasumlikkuse suhtarvud on finantssuhtarvud, mis näitavad nii ettevõtte tegevuse tulemuslikkust kui ka aktsionäride soovide täitumist. Vaatamata nende finantssuhtarvude populaarsusele, on olulisi aspekte, mida peab täiendavalt käsitlema. Asjaomaste finantssuhtarvude lugejas on teatav kasuminäitaja, mis võib olla nii brutokasum, ärikasum, kasum enne makse või ka puhaskasum, sõltuvalt sellest,...
- 4.3.2.5. Väärtussuhtarvud
Väärtuskordajate (ingl valuation multiples, valuation ratios) puhul on tegu eri liiki finantssuhtarvudega. Traditsioonilises finantsanalüüsis kasutatavad suhtarvud on mõeldud ettevõtte likviidsuse, rentaabluse, efektiivsuse ja kapitali struktuuri analüüsiks, väärtuskordajate kasutamise eesmärk aga on hinnatava ettevõtte väärtushinnangu kujundamine börsiettevõtete väärtuse põhjal....
- 4.3.2.6. Kompleksanalüüs
Üksikute valdkondlike finantssuhtarvude kasutamisest samm edasi on kompleksanalüüs: käsitletakse finantssuhtarvude omavahelisi seoseid ning muutumist ajas. Peatükis 4.3. on põgusalt kirjeldatud, kuidas võivad finantsaruandekirjete muutused ettevõtte majandustulemusi nii negatiivselt kui ka positiivselt mõjutada. Samamoodi tuleb finantssuhtarvude kasutamisel mõista nende omavahelisi seoseid –...
- 4.3.2.1. Lühiajaline maksevõime
- 4.3.1. Finantsaruannete horisontaal- ja vertikaalanalüüs
- 4.4. Finantsanalüüsi rakendamise näide
Finantssuhtarvude kasutamine on esitatud osaühingu X andmete põhjal. Finantsaruanded on toodud X-i viie perioodi kohta, kuid finantssuhtarvud hõlmavad nelja perioodi, sest osad tuleb arvutada kahe aasta keskmiste finantsaruandekirjete põhjal. Finantsaruandekirjetele lisanduv info on jäetud suures osas kajastamata, sest välistarbija seisukohalt on info analüüsimine teabe asümmeetria tingimustes...
- 4.5. Finantssuhtarvude analüüs
Villu Zirnask
Finantsanalüüsi populaarseim meetod on finantssuhtarvude analüüs. See seisneb mittevõrreldavate finantsnäitajate (eelkõige finantsaruannetes sisalduvate näitajate) muutmisel võrreldavateks näitajateks – mitmesuguste absoluutnäitajate suhtarvudeks – ja nende tõlgendamises. Analüüsi käigus vaadeldakse ettevõtte suhtarvude...
- 4.5.1. Kasumlikkuse suhtarvud
Villu Zirnask
Kasumlikkuse suhtarvud (kasutatakse ka nimetusi tasuvuse suhtarvud ja rentaabluse suhtarvud) mõõdavad ettevõtte tegevuse tulemuslikkust ning omanike soovide ja eesmärkide täitumist.
Nende suhtarvude arvutamiseks tuleb kasumiaruande näitajaid tihti korrigeerida. Nimelt saavad ettevõtted...
- 4.5.2. Likviidsussuhtarvud
Villu Zirnask
Likviidsussuhtarvud ehk lühiajalise maksevõime suhtarvud iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Nende suhtarvude lugejas on tavaliselt käibevara või mingi osa käibevarast ning nimetajas lühiajalised kohustused.
... - 4.5.3. Varade kasutamise suhtarvud
Villu Zirnask
Varade kasutamise suhtarvud ehk efektiivsussuhtarvud näitavad, kui tõhusalt kasutab ettevõte oma varasid müügitulu tekitamiseks. Nende suhtarvude tõlgendamiseks ei ole olemas üldisi rusikareegleid nagu osa likviidsussuhtarvude puhul. Varade kasutamise suhtarvusid võrreldakse asjakohase võrdlusgrupi omadega – tööstusharu...
- 4.5.4. Võlakoormuse suhtarvud
Villu Zirnask
Võlakoormuse suhtarvud iseloomustavad seda, kui palju kasutab ettevõte tegevuse rahastamiseks võõrkapitali (laenu) ja kui kindlalt tuleb toime laenukohustuste täitmisega. Neid suhtarvusid nimetatakse ka finantsvõimenduse suhtarvudeks või pikaajalise maksevõime suhtarvudeks. Selliste suhtarvude tõlgendamiseks kasutatakse nii...
- 4.5.5. Turuväärtuse ja dividendimaksete suhtarvud
Villu Zirnask
Turuväärtuse ja dividendimaksete suhtarvusid kasutavad ettevõtete omanikud ja investorid hindamaks, kui kasulik on ettevõttesse investeerida. Turuväärtuse suhtarvusid kasutavad vahel ka juhid ettevõtte väärtuse hindamiseks (s.t ettevõtte võimaliku hinna leidmiseks) müügi, ostu, ühinemise, töötajate premeerimise või muul säärasel...
- 4.5.1. Kasumlikkuse suhtarvud
- 4.6. Finantsanalüüs tootmisettevõtte näitel
AS Aknaklaas on väike klaasitootja, kes on seadnud eesmärgiks võita endale kliente Lääne-Euroopas. Aknaklaasi juhtkond kaalub investeeringu tegemist uusimasse tehnoloogiasse turvaklaasi tootmiseks, et kasutada ära soodsat hetkekonjunktuuri ning ennetada võimalikke konkurente.
Samal ajal soovivad omanikud müüa enamusosaluse investorile...
- 4.7. Ärianalüüs ja -analüütika ning suurandmed
Villu Zirnask
Tormiliselt areneva infotehnoloogia ja kasvavate andmekogude tõttu on finantsaruannete analüüsist ulatuslikuma analüüsi kohta käibel mitu täpselt piiritlemata ja osaliselt kattuvat mõistet.
Vanim neist on business intelligence (BI), mille eestikeelse vastena on kasutusel...
- 4.7.1. Ärianalüütika ja suurandmete kasutamise edu alused
Villu Zirnask
Moodsa ärianalüütika ja suurandmete kasutamine eeldab ettevõttelt investeeringuid IT-sse nii rahalises kui ka ajalises mõttes. Selleks et asi ennast õigustama hakkaks, peab ettevõte lisaks ühe või teise tarkvara rakendamisele omaks võtma teatud töökultuuri ning lähendama äri- ja IT-inimesi.
... - 4.7.2. Ärianalüütika arhitektuur
Villu Zirnask
Ärianalüütika eeldab, et ettevõttes on kasutusel vähemalt majandustarkvara, mis kogub tootmise, müügi- ja raamatupidamisandmeid ning tööriistad, mis võimaldavad lõppkasutajatel neid analüüsida. Suuremates ja ärianalüütika alal edasijõudnumates ettevõtetes on lisaks sellele andmeladu ning suurandmeid kasutavates ettevõtetes veel...
- 4.7.3. Ärianalüütika tööriistad
Villu Zirnask
Selleks, et organisatsioonist ja teda ümbritsevast keskkonnast kogutavate andmete alusel tarku otsuseid teha, vajavad lõppkasutajad (juhid, aga ka lihttöötajad) vastavaid tööriistasid, s.t tarkvara. Viimasel ajal pakuvad äritarkvara tootjad neid enamasti tervikliku platvormi osana või tööriistade komplektina.
Ühest...
- 4.7.4. Ärianalüütika tööriistade valimine
Selleks, et ärianalüütika IT-arhitektuuri ja tööriistadesse investeerimine ennast ära tasuks, tuleb anda kasutajate kätte õiged, just nende vajadusi täitvad tööriistad. Kuna valdkond areneb kiiresti ja lahenduste pakkujaid on palju, ei ole müügijutu ja haibi seast lihtne tõeliselt väärtuslikku välja filtreerida.
Küsimus, millise pakkuja tööriist valida, kitseneb oluliselt pärast seda...
- 4.7.1. Ärianalüütika ja suurandmete kasutamise edu alused
- 4.8. Soorituse ja tulemuslikkuse võtmenäitajad
Villu Zirnask
Paljud ettevõtted ja asutused arvutavad enda kohta väga mitmesuguseid näitajaid. Harvad pole juhud, kus mõõdetakse kõike, mida on lihtne loendada, aga hiljem ei osata kogutud infoga midagi peale hakata.
Kõige otstarbekamate ja tulemuslikuks juhtimiseks...
- 4.1. Finantsanalüüsi eesmärgid ja meetodid
- 5. Finantsplaneerimine ja eelarvestamine
- 5.1. Eelarvestamise
plussid ja miinused
Eelarve kohta kasutatakse tihti ka mõistet “finantsplaan”. Siinses kontekstis on need mõisted suuresti sünonüümid, kuid üldisemas tähenduses on finantsplaan mõnevõrra laiem mõiste kui eelarve.
Eelarve on dokument, milles juhtkond prognoosib ettevõtte finantstulemusi ja -...
- 5.2. Kuluarvestus ja kulude liigid
Eelarvestamise alus on kuluarvestus ja hinnakujundus. Hinnakujundus paneb aluse müügimahule, mis omakorda määrab tootmismahu ja tegevuskulu.
Eelarvestamiseks tuleb ettevõtjal mõista, kuidas on erinevad kulud seotud teiste muutujatega: müügimahu, omahinna, tööjõukulu ja muu sarnasega.
Kulude liigid... - 5.3. Hinnakujundus
Toote või teenuse väärtuse määrab kasu, mida toote omandamine või teenuse tarbimine kliendile pakub.
Hind on toote või teenuse väärtus väljendatuna rahas.
Hinnakujundust käsitletakse põhjalikult...
- 5.4. Müügiplaani koostamine
Eduka eelarvestamise eeldus on võimalikult täpsed müügiplaanid. Müügiplaanile toetudes on võimalik koostada tootmiseelarve, turundusplaan, rahavoogude plaan ja eelarvestatud bilansid. Võib öelda, et eelarvestamine algab müügiplaani koostamisest.
Tavaliselt on müügiplaanide ajahorisont majandusaasta. Müügiplaan (ja...
- 5.5. Eelarvete
süsteem ja koostamine
Kui müügiplaan on valmis, saab sellest tuletada hulga järgmisi eelarveid: tootmisplaan, tööjõu ja palgakulude eelarve, turunduskulude eelarve, üldhalduskulude eelarve, investeeringute eelarve. Lisaks koostavad paljud ettevõtteid veel käibekapitali eelarveid ja rahavoogude eelarveid, võib-olla ka tooraine varumise plaane jm.
Ettevõttes koostakse tavaliselt mitu alameelarvet ja...
- 5.5.1. Ülalt alla ja alt üles
eelarve koostamise meetod
Kolm peamist eelarvete koostamise meetodit on
ülalt alla meetod alt üles meetod kombineeritud meetod. Ülalt alla eelarve meetod... - 5.5.2. Jäigad ja paindlikud eelarved
Eelarved võivad olla staatilised ehk jäigad või paindlikud. Jäika eelarvet kasutatakse tavaliselt siis, kui prognoositakse suhteliselt stabiilseid muutujaid või siis, kui prognoositava tegevusega on seotud fikseeritud ehk püsikulud, mis ei sõltu tegevusmahust. Paindlikku eelarvet aga kasutatakse siis, kui tegevuse tulemus (nii tulud kui ka kulud ning nende vahe) sõltub oluliselt tegevusmahust...
- 5.5.2.1. Normide seadmine
Normide väljatöötamises osalevad insenerid, tootmisjuhid, ostujuhid ning personalijuhid. Tihti kasutatakse normide väljatöötamisel arvutiseeritud modelleerimist, proovipartiide ülitäpset jälgimist ja mõõtmist või matemaatilist ja tehnoloogilist analüüsi.
Normide tüübid ... - 5.5.2.2. Kuluhälvete mõõtmine
Illustreerime hälvete mõõtmist kulueelarvetes toote valmistamisega seotud kahe olulise kuluartikli – materjali- ja tööjõukulu – kaudu.
Arvutame kõigepealt materjalikulu hälbeOletame, et materjali normkulu on 10 eurot ühikult, mille aluseks on tarnijate hinnang. Meenutagem, et need...
- 5.5.2.1. Normide seadmine
- 5.5.3. Pidev eelarvestamine
Kord aastas toimuva traditsioonilise eelarvestamise alternatiiv on pidev eelarvestamine. Pideva eelarvestamise korral täpsustatakse eelarvet iga kuu või igas kvartalis. See tähendab, et iga kuu (või kvartali) lõpus vaadatakse üle ettevõtte tegelikud tulemused ja võrreldakse neid plaanituga.
Tegelikke tulemusi arvesse võttes korrigeeritakse vajadusel varem tehtud eelarvet ja pikendatakse...
- 5.5.4. Ilma eelarveta tegutsemine
Samamoodi nagu isiklikes rahaasjades, mida suur osa inimesi haldab edukalt ilma eelarveta, saavad ka paljud ettevõtted hakkama ilma eelarvestamiseta. Edukus eeldab siiski mõtestatud tegevusi, et tulevikuks valmis olla. Selleks peab ettevõte looma süsteemi, mida on kerge värskendada ja mis annab organisatsioonile mõistliku ülevaate, milliseks vähemalt paar järgmist kuud kujunevad.
Hea...
- 5.5.5. Eelarvekomisjon
Paljudes suuremates ettevõtetes moodustatakse eelarvestamiseks eelarvekomisjoni, mis koosneb tegevjuhist, finantsjuhist, pearaamatupidajast, osakonnajuhtidest.
Eelarvekomisjoni ülesanne on:
alleelarvete läbivaatamine ning analüüsimine,...
- 5.5.1. Ülalt alla ja alt üles
eelarve koostamise meetod
- 5.6. Eelarvete täitmise kontroll
Eelarvete täitmise jälgimine ja kontroll võimaldab juhtkonnal olla pidevalt kursis, kuidas planeeritud eesmärgid on täidetud. Infot kontrolliks ja jälgimiseks annavad perioodilised nädala-, kuu-, kvartali- või aastaaruanded.
Eelarvete ja tegelike tulemuste võrdlevaruannete koostamise sageduse üle otsustamiseks tuleb kaaluda nende aruannete...
- 5.6.1. Eelarve hälvete mõõtmine
Hälbeanalüüs võrdleb tegelikke tulemusi normtulemustega. Analüüsida võib osakonniti, valdkonniti, projektide, toodete, territooriumide jms kaupa. Hälvete analüüsi võib teha igal aastal, igas kvartalis, igas kuus, iga päev või isegi iga tund, olenevalt sellest, kui tähtis on probleem. Üldreegel on, et hälbeid tuleks kontrollida ja mõõta siis, kui vaatluse tulemusel on võimalik parandada...
- 5.6.2. Eelarve täitmise kuuaruanne
Kui hälbed on mõõdetud ja analüüsitud, saab koostada juhtkonnale mõeldud aruande.
Näide
Kuuaruanne juhtkonnale
juuni 2014
Tegelik 06.2014 müügitulu ____ € moodustas ____% perioodi eelarvest, kuid Z% samast perioodist eelneval...
- 5.6.3. Eelarveprotsessi tõhustamine
Finantsplaneerimine ja eelarvestamine on paljudes ettevõtetes kulukas ja väheefektiivne.
Vaid 16% ettevõtetes võtab finantsplaneerimine ja eelarvestamine aega alla ühe kuu, näitab ärinõustamisfirma Deloitte 2014. aastal avaldatud uuring. Euroopa ja Põhja-Ameerika ettevõtete hulgas ei ole neid firmasid niigi palju, on ainult 3–4%, see-eest Aasia ja...
- 5.6.1. Eelarve hälvete mõõtmine
- 5.7. Müügi- ja turundusplaanide koostamine
Müügieelarve võimalikult täpne koostamine on õnnestunud eelarvestamise oluline eeldus. Müügiplaanile toetudes on võimalik koostada järgmised alameelarved: tootmise eelarve, turundusplaan, rahavoogude plaan, eelarvestatud bilansid. Võib öelda, et eelarvestamine algab enamasti müügiplaani koostamisest. Tavaliselt on müügiplaanide ajahorisondiks kalendriaasta (1. jaanuar kuni 31....
- 5.7.1. Müügiplaani koostamise lähtekohad
Müügikäibe suurust mõjutavad keskkond, turg, ettevõtte enda ning tema hankijate ning konkurentide tegevus, kulud ning sealtkaudu hinnakujundus.
Joonis 1....
- 5.7.2. Prognoosimise meetodid
Müügiplaani aluseks on prognoos. Prognoosimine ehk ennustamine (ingl forecasting) on tuleviku näitajate hindamise kunst. Mida täpsemini suudetakse prognoosida turgu ning kliendikäitumist, seda tõenäosemalt on ettevõtte tegevus tulemuslik.
Prognoosimise meetodeid võib liigitada mitmeti.
...
- 5.7.2.1. Müügipersonali hinnangute
koondplaani meetod
Kui prognoosimisel kasutatakse müügipersonali hinnangute koondit, siis on protseduur tavaliselt efektiivne.
Ettevõtte juhtkond jagab müügipersonalile kätte info mineviku ning värskeimate müügitulemustega, annab teada muudatustest müügipoliitikas (nt tootegruppi-des ja hinnakujunduses), ning... - 5.7.2.2. Aegridade analüüs: trendid ja ekstrapoleerimine
Aegrida on mingi muutuja erinevate üksteisele järgnevate perioodide väärtuste jada.
Näide
AS-i Karu viimase viie aasta müügikäibel põhinev aegrida
- 5.7.2.3. Exceli funktsioonid aegridade analüüsimiseks
Tänapäeval kasutavad peaaegu kõik arvutit, seetõttu tasub ka müügi prognoosimisel kasutada Exceli abi. Excelis on väga lihtsaid võimalusi leida nii libisevaid keskmisi kui ka trendijooni, mille abil saab järgmise perioodi müüki prognoosida.
Libisevate keskmiste leidmiseks saab kasutada vahendit Tools – Data Analysis – Moving...
- 5.7.2.1. Müügipersonali hinnangute
koondplaani meetod
- 5.7.3. Müügitulemuste analüüs
Eelarveaasta jooksul on oluline analüüsida eelarvet tegelike tulemuste valguses. Selle protsessi käigus tuvastatakse erinevused, mille alusel on võimalik tegevust parandada. Lisaks annab selline analüüs hea kogemuse tulevaste eelarvete koostamiseks. Allpool on toodud too(de)te, klientide, piirkondade ja müügipersonali analüüsi võtmeküsimused. Küsimuste eesmärk on aidata eelarve...
- 5.7.4. Turundusplaan
ja finantsjuhtimine
Me oleme nüüd kõik turundajad – seda mõtet on väljendatud 2010. aastate alguses avaldatud turundusteemalistes kirjutistes, millest kõige autoriteetsemaks võib pidada 2011. aasta juulis väljaandes McKinsey Quarterly ilmunud artiklit (Tom French, Laura LaBerge, and Paul Magill “We’re all marketers now”).
Ärinõustamisfirma McKinsey sõnum on, et klientide saamine ja säilitamine nõuab...
- 5.7.4.1. Turundusplaan
Ükski ettevõtja ei saa tänapäeval loota, et toode müüb ennast ise. Toodet on vaja turundada ning turundamine viib sihile siis, kui tegevuse aluseks on plaan, mida korrapäraselt olude muutumise alusel värskendatakse.
Ettevõtte kõik töötajad on tänapäeval turundajad, seetõttu ei ole ka turundusplaan ainult turundusosakonna asi. See peab põhinema...
- 5.7.4.2. Turunduskanalid
Kui turundusjuhilt küsida, kuidas ettevõtte turunduseelarvet kasutatakse, saab kõige sagedamini vastuseks selle, kuidas jagunevad kulutused turunduskanalitele: televisioon, trükimeedia, internet, otsepostitused, telemarketing jne. Eelarve kavandamise seisukohast ei ole see esmatähtis ja kõige olulisem info (otstarbekamast jaotusalusest on juttu järgmises peatükis).
Ülevaade...
- 5.7.4.3. Turunduskulutuste eesmärk
Huvitav on vaielda sotsiaalmeedias peituvate võimaluste, online-videoreklaami valmistamise viiside või muude moodsate teemade üle, kuid keskne küsimus on tegelikult see, mis on turunduse eesmärk. Alles pärast selle selgeks mõtlemist tasub arutada, kas, millistes meediakanalites ja kuidas on kõige otstarbekam oma turundussõnumit kuulutada.
...
- 5.7.4.4. Turunduse mõju mõõtmine
Turunduses näitajatest puudust ei ole, eelkõige tänapäevast kliendihaldustarkvara kasutavas ettevõttes, samuti internetis turundaval ja müüval ettevõttel. Mõõtmisest aga tõuseb tulu ainult siis, kui ettevõte on põhjalikult läbi mõelnud, mida, millal ja kuidas mõõta. Sageli seda ei tehta, vaid kogutakse kõige hõlpsamini kättesaadavaid andmeid: internetireklaamil klikkijate arv, Facebooki-...
- 5.7.4.5. Turundusinvesteeringute tasuvus
Turundusinvesteeringu tasuvuse (ingl marketing ROI; return on marketing investment – ROMI) arvutamine on lihtne. Kõige keerukam on leida arvutuse sisendandmed.
Tasuvuse leidmiseks on vaja teada kampaania maksumust, kampaania mõjul...
- 5.7.4.6. Viisteist olulist turundusnäitajat
Turundusinvesteeringu tasuvuse arvutamine sellisel kujul nagu peatükis 5.6.4.5 viidatud, pole alati võimalik või otstarbekas. Mark Jeffrey, raamatu “Data Driven Marketing” autor, soovitab ettevõtetel silma peal hoida viieteistkümnel turundusnäitajal. Neist suurem osa peaksid olema mõistetavad ka finantskoolituseta turundajatele.
...
- 5.7.4.1. Turundusplaan
- 5.7.1. Müügiplaani koostamise lähtekohad
- 5.8. Beyond Budgeting
Villu Zirnask
Beyond Budgeting (võib tõlkida kui „teispool eelarvestamist“, aga Eestis ja mujalgi on valdavalt käibel ingliskeelne termin) on organisatsioonide juhtimise viis, mida selle nime all tuntakse alates 1998. aastast, kui juhtimisnõustajad Jeremy Hope ja Robin Fraser selle mõiste käibele tõid. Praktikas...
- 5.1. Eelarvestamise
plussid ja miinused
- 6. Käibekapitali juhtimine
Tihti ei osata käibekapitali juhtida, mis viib raskustesse sagedamini kui valed investeerimisotsused. Ettevõtet kõigutada suutvaid suurinvesteeringuid sageli ei tehta, kuid käibekapitali juhtimine on igapäevane ülesanne.
Eriti oluliseks muutub käibekapitali juhtimine majandusseisakute või -languste ajal, kui võib juhtuda, et osa ostjaid hakkab...
- 6.1. Käibekapitali juhtimise eesmärgid ja vahendid
- 6.1.1. Käibekapitali juhtimise vajadus
Ettevõte võib kapitali saada kolmest allikast:
omanikelt (ka reinvesteeritud kasumina) võlausaldajatelt hankijatelt.Nii omanik,...
- 6.1.2. Raha konversioonitsükkel
Finantsjuhile väga vajalik töömeetod on raha konversioonitsükli analüüs. See annab selge ülevaate ettevõtte käibekapitalist ja selle abil on lihtne hinnata firma käibe muutuste mõju käibekapitalile.
Raha konversioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub...
- 6.1.3. Ettevõtte maksevõime analüüs
Termineid “maksevõime” ja “likviidsus” kasutatakse tihtipeale sünonüümidena. Käibekapitali juhtimisel tasub neid vaadelda eraldi, sest maksevõime tuleneb bilansist, likviidsus rahavoogude aruandest.
Firma on maksevõimeline, kui tema varad ületavad kohustusi...
- 6.1.4. Käibekapitali
vajaduse hindamine
Kuigi definitsiooni kohaselt muudetakse käibevara rahaks ühe aasta jooksul, ei juhtu tegutsevas ettevõttes tegelikult seda, et ühel hetkel on kõik käibevarad võtnud raha vormi. Teatud osa käibevaradest on bilansis alati varude real ja teatud osa ostjatelt laekumata arvete real.
Seega saab osa käibevarast vaadelda kui pikaajalist vara, sest ettevõtte normaalse tegutsemise korral ei...
- 6.1.5. Likviidsusanalüüs
Likviidsus iseloomustab ettevõtte maksevõime realiseerimist.
Ettevõtte likviidsusest rääkides tuleb arvestada kolme põhiteguriga:
aeg suurus hind... - 6.1.6. Firma kasvust tulenevad likviidsusprobleemid
Finantspaindlikkus (financial flexibility) on mõiste, mis tähistab firma kasvupotentsiaali ning firma võimet kasutada ära erinevaid avanevaid võimalusi.
Firmad, mis on läbi elanud kiire kasvu perioodi, on märganud, et käibe kasv põhjustab mingil perioodil likviidsete vahendite vähenemise. Inimestes, kes pole ettevõtte rahandusega kokku...
- 6.1.7. Likviidsuse ja reservide juhtimine Eesti riigi näitel uus
Eesti valitsuse finantsreservide juhtimine on 2008. aasta majanduskriisile järgnenud aastakümne vältel oluliselt muutunud. Need muutused on mitmel korral vallandanud päris ägeda arutelu nii poliitikute, finantsistide kui ka ettevõtjate esindajate seas, aga peale on alati jäänud reservide vähendamise suund. Anname järgnevalt ülevaate Eesti valitsuse finantsreserve puudutavatest tähtsamatest...
- 6.1.1. Käibekapitali juhtimise vajadus
- 6.2. Maksesüsteemid ja rahajuhtimine
- 6.2.1. Makseviisid
Villu Zirnask
Kui öeldakse sõna „makse”, peetakse silmas millegi eest tasutavat rahasummat. Tehnilisemaks minnes võib „makse” tähendada üsna erinevaid asju: sularahamakset, kaardimakset, pangamakset või mõnd muud sularahata makseviisi.
SularahamaksedSularahamakseid...
- 6.2.2. Maksesüsteemid
ja arvelduskojad uus
Villu Zirnask
Pealtnäha on maksetehingul kaks osalist: raha maksja ja raha saaja. Tegelikult on asi keerulisem isegi sularahamakse korral, kus peale maksja ja saaja mõjutavad maksetehingu tingimusi kaudselt ka raha emiteerija ning muud asutused, kes osalevad sularaharingluse korraldamises. Sularahata maksete korral sõltub makse tegemine...
- 6.2.3. Rahajuhtimine ettevõttes
Iga finantsjuht on kuulnud väljendit raha on kuningas (ingl cash is king), see tähendab, et kasum võib ettevõttel olla, aga raha peab olema, sest ilma rahata jääb ettevõte seisma. Ettevõtte rahajuhtimise eesmärk on suunata raha sealt, kus seda on, sinna, kus seda parajasti vaja läheb. Ühtlasi peab rahajuhtimine hoidma maksete tegemise ja kogumise kulud võimalikult madalal, minimeerima...
- 6.2.3.1. Rahajuhtimise tsentraliseerimine
Mida suurem ettevõte, seda olulisem on rahajuhtimises tsentraliseerimise küsimus.
Rahajuhtimise ja muude finantsfunktsioonide tsentraliseerimine võimaldab:
äriüksustel, filiaalidel ja tütarettevõtetel keskenduda põhitegevusele, muretsemata finantseerimise ja... - 6.2.3.2. Likviidsuse reaalne ja tinglik koondamine
Likviidsuse koondamiseks (ingl cash pooling) pakuvad pangad klientidele mitut meetodit. Üks variant on reaalne, teine tinglik likviidsuse koondamine (ingl real cash pooling ja notional cash pooling).
Likviidsuse reaalne koondamine tähendab...
- 6.2.3.3. Lühiajaliselt vaba raha investeerimine
Aeg-ajalt tekib igal edukal ettevõttel lühiajaliselt vaba raha, mida päeva-paari kuni mõne nädala pärast läheb tarvis mitmesuguste arvete, palkade ja maksude maksmiseks, laenude tasumiseks, uuteks reaalinvesteeringuteks või omanikele kasumi jaotamiseks. Põhimõtteliselt on sellise raha rakendamiseks kaks võimalust: pangadeposiit või rahaturufond.
...
- 6.2.3.1. Rahajuhtimise tsentraliseerimine
- 6.2.1. Makseviisid
- 6.3. Käibevarade juhtimine
- 6.3.1. Varud
Varud moodustavad paljude ettevõtete varadest suure osa ning üldjuhul suurima osa käibekapitalist. Varude juhtimine on firma kasumlikkuse seisukohalt väga oluline, sest varude lõppemisel lähevad kliendid konkurendi juurde ja müük väheneb. Liiga suurte varude korral on nende hoidmise kulud kõrged, näiteks varudesse investeeritud kapitali kulu, laoga seotud kulud või kindlustus....
- 6.3.1.1. Varude taseme jälgimine
Varude juhtimisel on põhiprobleem nõudluse kõikumisel tekkiv ebastabiilne nõudlus firma toodete järele. Lisaks tarbijate poolelt tulevale ebakindlusele, on teatud määral ebakindel ka hankijate võime pakkuda oma kaupu vajalikul hetkel ja sobiva hinnaga. Kolmas ebakindluse allikas on firma tööprotsess, mis võib näiteks mõne masina rikke tõttu seisma jääda. Varude hoidmise eesmärk on...
- 6.3.1.2. Varude efektiivne juhtimine
Varude hulk ettevõtetes on väga erinev (võrrelge näiteks supermarketi ja advokaadibüroo varude nimistut). Sellest hoolimata puutuvad kõik ettevõtted varude juhtimisel kokku nelja probleemiga:
teatud tooteid või materjale on laos liiga palju, mille tulemusena vähenevad firma varade...
- 6.3.1.1. Varude taseme jälgimine
- 6.3.2. Debitoorse võla juhtimine
Nõuded ostjate vastu ehk debitoorne võlgnevus tekib, kui ettevõte müüb kliendile kauba, kuid klient maksab kauba eest hiljem. Kauba müümine võlgu on väga levinud äritava, selle alged pärinevad juba Vana-Roomast. Sel ajal oli kaubakrediidi andmise põhjus seotud raha ühest kohast teise liigutamisega, tänapäeval vaadeldakse kaubakrediiti kui ühte osa kauba müügi tingimustest.
...- 6.3.2.1. Faktooring
Ostjatelt laekumata arved on firma jaoks seisev varu, st raha on mingi perioodi jooksul kliendi kasutuses ning firma ei saa seda tarvitada oma vajadusteks. Selle probleemi lahendamiseks on võimalik kasutada faktooringu (factoring) teenust.
Faktooringu korral ostab ettevõte debitoorse võlaga seotud toimingud väliselt teenusepakkujalt ehk...
- 6.3.2.2. Akreditiiv
Uute klientide aktsepteerimise ükski süsteem ei taga täielikku kaitset arvete tasumata jätmise eest. Oluliste tehingute puhul võiks firma mõelda pangagarantii või akreditiivi nõudmisele. Pangagarantii annab firmale kindluse, et kui tehing mingil põhjusel ei toimu, on firmal õigus saada rahalist hüvitist garantii andjalt.
Akreditiivi (ingl letter of credit) korral on...
- 6.3.2.1. Faktooring
- 6.3.1. Varud
- 6.4. Lühiajaliste kohustuste juhtimine
Villu Zirnask
Käibekapitali juhtimise puhul mõeldakse lühiajaliste kohustuste all võlgasid hankijatele (maksuvõlad ja viitvõlad). Finantseerimisega seotud lühiajalisi kohustusi, näiteks lühiajalisi pangalaene, ei käsitleta.
Võlad hankijatele on n-ö isetekkiv finantseerimine, sest nende...
- 6.4.1. Allahindluse tasuvuse arvutamine
Hankijad võivad pakkuda allahindlust, kui firma tasub kauba eest enne maksetähtaja saabumist. Näiteks võib maksetingimus olla 2/10 net 30. See tähendab, et 10 päeva jooksul makstes saab firma allahindlust 2%, maksetähtaeg on 30 päeva. Oletame, et kauba maksumus on 100 eurot, sellisel juhul on firmal valida, kas maksta 98 eurot 10 päeva möödudes või 100 eurot 30 päeva möödudes....
- 6.4.2. Tarnijate hindamise süsteem
Hankijatega seotud infosüsteem võiks anda teavet ka tarne kvaliteedi kohta. See tähendab eelkõige tarnetähtaegadest kinnipidamist ning tarnitava kauba kvaliteeti. Näiteks võib ettevõte kehtestada nõude, et kaup ei tohi saabuda mitte ühtegi päeva pärast kokkulepitud tähtaega ning mitte varem kui viis päeva enne tähtaega. Kvaliteedi puhul võidakse mõõta näiteks defektide arvu saja...
- 6.4.1. Allahindluse tasuvuse arvutamine
- 6.5. E-arved
- 6.5.1. E-arve mõiste ja tulevikuväljavaated
Villu Zirnask
Euroopa Liidu direktiivi 2014/55/EL järgi, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul, on e-arve ehk elektrooniline arve sellises struktureeritud elektroonilises vormingus väljastatud, edastatud ja saadud arve, mis võimaldab seda automaatselt ja elektrooniliselt töödelda. Eesti pangaliidu kreeditmaksete ja...
- 6.5.2. E-arvete levik
Ernst & Young Baltic AS-i uuringus “Masinloetavatele e-arvetele üleminek era- ja avaliku sektori vahel (valmisolek ja vajadused)” tehtud küsitlusele vastanud Eesti avaliku sektori asutustest ja ettevõtetest ligikaudu 70% võttis 2013. aastal vastu PDF-kujul ostuarveid. Palju kasutati ka paberarvet, mida ostuarvetena on vastu võtnud 66% asutustest. Masinloetavaid e-arveid oli vähem, neid...
- 6.5.3. E-arvetele ülemineku majanduslik mõju
E-arvetele üleminek võimaldab nii ostjal kui ka müüjal kokku hoida: tööaja- või rahakulu on väiksem. Rohkem kokkuhoiuvõimalusi on tavaliselt ostjal, sest arvete menetlus on tal keerukam.
Peamised kokkuhoiukohad on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Paber- ja PDF-arved versus e-arved... - 6.5.4. Ostuarvete käsitlemise automatiseerimine
Ostuarvete käsitlemine on väga ebaefektiivne, kui see pole automatiseeritud. Isegi väikese hulga arvete korral tekib suur töömaht. Aega nõuab arvete käsitsi sortimine, kopeerimine ja füüsiline kõrvutamine ostutellimustega, arvete konteerimise üle otsustamine ning kinnitusringile saatmine. Arvete ebaefektiivne töötlemine võib kahjustada ettevõtte mainet: kadunud ostuarved, võimetus maksta...
- 6.5.5. E-arvete liikluse korraldamine
E-arvete liiklust saab korraldada erinevalt.
• Otseühendus müüjaga See sobib suurettevõtetele, näiteks telekommunikatsiooni- või kommunaalteenuste osutajatele, kes müüvad oma tooteid või teenuseid suurele hulgale suhteliselt väikestele, aga regulaarsetele klientidele. Arve saadetakse SMS-i või e-kirja teel ning kliendid saavad...
- 6.5.6. E-arve operaatorid
Riigi dokumendivahetuskeskusega (DVK), mida saavad kasutada Eesti avaliku sektori asutused, on liidestunud mitu erasektori e-arvete operaatorit. Neil on riigi infosüsteemide ameti (RIA) luba edastada oma klientide arveid DVK-ga liitunud asutustele. RIA on nende operaatoritega kokku leppinud, et arve saadetakse alati nii PDF- kui ka XML-failina. Siis on rahuldatud kõikide arvesaajate huvid....
- 6.5.7. Majandustarkvara valmisolek e-arvete töötlemiseks
E-arvetele ülemineku oluline eeldus on e-arvete saatmist ja vastuvõtmist võimaldav majandustarkvara. Ernst & Youngi 2014. aasta uuring näitas, et enamasti toetavad Eestis levinud majandustarkvarad e-arvetega seotud funktsionaalsust nii saatmise kui ka vastuvõtu puhul.
Tihti on e-arvete saatmise tehniline lahendus tehtud majandustarkvaras seoses...
- 6.5.8. E-arve kasutuselevõtu kogemused ja takistused
Ernst & Youngi 2014. aasta uuring näitas, et valdavalt kasutavad e-arveid suuremad ettevõtted, kellel on arveid rohkem, mistõttu tasuvad end ära ka e-arvete kasutuselevõtuga seotud investeeringud (tarkvara, töötajate koolitamine, tööprotsessi ümberkorraldamine jms).
Üle 90% Eestis tegutsevatest ettevõtetest on alla kümne töötajaga mikroettevõtted...
- 6.5.1. E-arve mõiste ja tulevikuväljavaated
- 6.1. Käibekapitali juhtimise eesmärgid ja vahendid
- 7. Ettevõtte rahastamine
Ettevõtte varade ostmiseks, loomiseks või kasvatamiseks on vaja kapitali. Kapitali hankimist nimetatakse rahastamiseks ehk finantseerimiseks. Kapitali võib jagada oma- ja võõrkapitaliks.
Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital. Võõrkapital on ettevõtte ...- 7.1. Rahastamine omakapitali abil
Tavaliselt algab ettevõtte rajamine või äriprojekti koostamine omakapitali hankimisest. Üldjuhul on omakapitali olemasolu teiste rahastamisvõimaluste – laenud, ettevõtlustoetused vm – kasutamise eeldus. Omakapital jaguneb järgmiselt:
väline omakapital;...- 7.1.1. Väline omakapital
Välist omakapitali tuleb rahastamiseks kasutada, kui ettevõte ei teeni tegevuse alguse või majandusraskuste tõttu (veel) piisavalt raha. Ettevõtte omakapitali minimaalne suurus on sätestatud äriseadustikus, aga tegelik omakapitalivajadus selgub äriplaani koostamisel.
Välise omakapitali on...
- 7.1.2. Välise omakapitali allikad
Alustava ettevõtte omakapitali allikas on tavaliselt ettevõtja isiklikud säästud, laenud või sõprade-sugulaste rahaline panus. Nende väiksus ei ole ületamatu takistus ettevõtte suureks kasvatamisel. Näiteks inimkapitalikesksetel tegevusaladel polegi alustamiseks suurt kapitali vaja. Teiseks, nappi algkapitali saab mõnikord võimendada ettevõtlustoetusi ja inkubaatoreid, ärikiirendeid ning...
- 7.1.3. Starditoetused, äriinkubaatorid ja -kiirendid ning ühisrahastamine
Kui ettevõte on veel liiga varases arenguetapis, et kaasata raha äriinglitelt või riskikapitalifirmadelt, aga oma kapitali ettevõtte asutajal napib, on tal siiski olemas õlekõrred äriplaani rahastamiseks. Need on mitmesugused stardi- ja muud ettevõtlustoetused, äriinkubaatorid, ärikiirendid ning ühisrahastamise platvormid.
- 7.1.3.1. Starditoetused ja muud ettevõtlustoetused
Ettevõtjal on starditoetust võimalik taotleda ettevõtluse arendamise sihtasutusest (EAS) ja töötukassalt. Peale starditoetuse pakuvad varases arenguetapis ettevõtjale mitmesuguseid muid sobida võivaid toetusi (nt eksporditoetused, innovatsioonitoetused, tehnoloogiatoetused, messitoetused, välisspetsialisti toetused, noore põllumajandustootja toetus jne) Euroopa Liidu struktuurifondide raha...
- 7.1.3.2. Äriinkubaatorid ja -kiirendid
Äriinkubaatorid (ingl business incubator) ja ärikiirendid (ingl business accelerator, seed accelerator) on organisatsioonid, mis aitavad alustavatel ettevõtetel arendada oma äri, pakkudes neile organisatsioonilist ja tehnoloogilist abi ning äri- või juriidilist nõustamist.
Inkubaatorisse või kiirendisse võetud ettevõte saab selle teenuste paketi suhteliselt soodsa...
- 7.1.3.3. Ühisrahastamine
Villu Zirnask
Ühisrahastamine (ingl crowdfunding) on 2000. aastate keskel sündinud rahastamisviis, kus projektide elluviimiseks vajaminev raha kogutakse väikeste summade kaupa kokku paljudelt investoritelt. Ühisrahastus toimib veebiplatvormide kaudu, mis viivad investorid, kes soovivad laenata, investeerida (või ka annetada) vaba...
- 7.1.3.1. Starditoetused ja muud ettevõtlustoetused
- 7.1.4. Sisemine omakapital
Kui ettevõtja äriplaan ei köida äriingleid ega riskikapitaliste või pole ettevõtjal endal julgust või tahtmist väliseid investoreid kaasata, tuleb tal ettevõtet arendada sisemisele omakapitalile toetudes.
Küsitlused ja uuringud on näidanud, et sisemine omakapital on ettevõtjate eelistatuim...
- 7.1.5. Erakapital ja riskikapital
Riskikapital (ingl venture capital), millest oli juba juttu peatükis 7.1.2, pannakse sageli ühte patta erakapitaliga (ingl private equity). Ajalooliselt on riskikapital erakapitali üks alaliike. Nii erakapitalifondid kui ka riskikapitalifondid investeerivad eraettevõtetesse (s.t ettevõtetesse, mis ei ole börsil). Samal ajal on väga erinevad ettevõtted, millesse nad...
- 7.1.6. Omakapitali hankimine avalikult turult
Kui ettevõte on kasvanud piisavalt suureks omal jõul ja laenukapitali abil või ka äriingleid ning era- ja riskikapitaliste kaasates, on tema edasiste rahastamisvõimaluste hulgas kapitali hankimine avalikult turult ja ettevõtte börsile viimine. Esmajoones on kaks põhjust seda võimalust kasutada.
• (Rahvusvaheliselt) kapitaliturult saab kaasata rohkem kapitali kui muul viisil on...
- 7.1.6.1. Suunatud ja avalik emissioon
Kapitaliturult kapitali kaasates peab arvestama, et seda tuleb teha kooskõlas väärtpaberituru seadusega. Ettevõtte aktsiate (või muude väärtpaberite) emissioon võib olla avalik või suunatud.
Väärtpaberituru seaduse § 12 sätestab, et väärtpaberite pakkumist ei peeta avalikuks, kui neid...
- 7.1.6.2. Avalikud aktsiaemissioonid Eestis
Avalikke esmaseid aktsiaemissioone ehk IPO-sid on Eestis alates 1999. aastast olnud ainult üheksa. Tõeliselt elav emissioonide korraldamise periood oli üksnes aastail 2005–2007. Balti turul (Eesti, Läti, Leedu) kokku kaasati sel perioodil ligikaudu 500 miljoni euro väärtuses uut kapitali, sh ligikaudu 70 miljonit eurot jaeinvestoritelt.
IPO järel...
- 7.1.6.3. Avaliku emissiooni korraldamine
Avalikku aktsiaemissiooni kui raha kaasamise üht võimalust võiksid kaaluda selge visiooni ja paarist-kolmest aastast pikema tegevusajalooga ning vähemalt viimasel ajal kasumlikult tegutsevad ettevõtted. Huvitatud investoreid leidub emissiooni õige ajastamise korral nii kiires kasvuetapis kui ka stabiilsuse saavutanud küpsete ettevõtete puhul. Ettevõtte juhtkond peab ettevõtte strateegiat,...
- 7.1.6.1. Suunatud ja avalik emissioon
- 7.1.7. Äriühingu tegelik kasusaaja uus
Kristel Tiits, Grant Thornton Baltic OÜ juhtiv nõustaja
1. septembril 2018 jõustus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatus, mille alusel peab äriühingu juhatus äriühingu tegelike kasusaajate kohta andmeid koguma ning need äriregistrile esitama. Tegeliku kasusaaja andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured...
- 7.1.1. Väline omakapital
- 7.2. Rahastamine võõrkapitali abil
Riskikapitalist, erakapitalist, IPO-st jm rahastamisviisidest räägitakse küll palju, kuid sisemise omakapitali kõrval on kõige levinum rahastamisviis ikkagi pangalaen, võõrkapitali tuntuim alaliik. Sageli ongi pangalaen kõige sobivam ja odavam ettevõtte rahastamise viis. Traditsioonilisel pangalaenul on siiski mõningaid puudusi, eriti alustavate ja muutliku turuga ettevõtete jaoks. Õnneks...
- 7.2.1. Traditsioonilised laenud
Traditsiooniliste laenude ühine joon on see, et laenu võtnud ettevõte peab kokkulepitud tähtaegadel maksma laenuandjale (pangale, hoiu-laenuühistule vm) intressi ja kustutama põhivõlgnevust olenemata sellest, milline on parajasti ettevõtte finantsolukord ja rahavoog. Laenutingimused ei näe ette võimalust konverteerida laen teistsuguseks nõudeks (näiteks aktsiateks). Ettevõtte pankroti korral...
- 7.2.2. Pangalaenude andmise kord
Vajadus nõuda materiaalseid laenutagatisi on pangasüsteemi sügavalt sisse ehitatud. See, kui palju omakapitali krediidiasutused vajavad, sõltub ka sellest, millega tagatud laenusid nad annavad. 2014. aastal kehtima hakanud reeglite järgi (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013; sarnasest loogikast lähtusid ka krediidiasutuste varasemad usaldatavusnõuded) kehtivad laenudele...
- 7.2.3. Varapõhine rahastamine
Traditsiooniliste laenude korral on esmase tähtsusega rahavoog, millest ettevõte laenu tagasi hakkab maksma. Varapõhise rahastamise (ingl asset-based financing) korral on peamine vara, mille tagatisel laenu antakse. Muidugi huvitab laenuandjat ka esimesel juhul tagatis ja teisel juhul rahavoog, aga need on teisejärgulised. Seega on varapõhist rahastamist suhteliselt hea võimalus saada...
- 7.2.3.1. Varapõhine laenamine
Põhiliselt pakutakse varapõhist laenu nelja varaklassi tagatisel:
laekuvad arved; laovarude tagatisel; masinate või seadmete tagatisel; ... - 7.2.3.2. Faktooring
Erinevalt laenust ei vaja faktooring tavaliselt muid tagatisi peale finantseeritava nõude. Faktooring võimaldab peale arvete finantseerimise anda finantseerijale üle osa administratiivtööst, mis kaasneb maksete kogumisega. Mõned finantsettevõtted pakuvad koos faktooringuga ka ostjate krediidiriskide hindamise, arvete administreerimise, laekumiste kogumise ja võlgade inkasseerimise teenuseid....
- 7.2.3.3. Liising
Liisinguandja võib olla nii vara müüja (nt autofirma) kui ka finantseerimisasutus (liisingufirma). Liisingulepingu kestel on vara omanik liisinguandja. Olenevalt lepingu tingimustest võib omandiõigus lepingu lõppedes liisinguvõtjale üle minna.
Liising on kokkulepe, mille kohaselt ...
- 7.2.3.1. Varapõhine laenamine
- 7.2.4. Rahastamine võlakirjadega
Villu Zirnask, Aare Tammemäe
Võlakirjad on paljudes riikides populaarne ettevõtete ja avaliku sektori rahastamise vahend. Eesti ettevõtted ja avalik sektor kasutavad võlakirjasid vähe, kuid 2017. aasta seisuga on loodud mitmed eeldused võlakirjadega rahastamise kasvuks.
...
- 7.2.1. Traditsioonilised laenud
- 7.3. Kapitali struktuur
Tegevuse finantseerimiseks saab ettevõte kasutada erinevaid rahastamisallikaid. Kui ettevõte on põhieesmärgiks seadnud omanike rikkuse maksimeerimise, peaks ta valima selliseid finantseerimisallikaid, mille korral ettevõtte kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) oleks minimaalne. Kapitali struktuuri teooriad selgitavad, kuidas peaks ettevõte oma tegevust finantseerima, et...
- 7.3.1. Kapitali struktuuri irrelevantsuse teooria
Nobeli majanduspreemia laureaadid F. Modigliani ja M. H. Miller väitsid, et ettevõtte väärtus ei sõltu kapitali struktuurist, kui täidetud on teatud tingimused (nt puuduvad maksude ja ettevõtte pankrotistumisega seotud kulud, eraisikud suudavad võtta laenu ettevõtetega samadel tingimustel, kõik turuosalised on võrdselt informeeritud ettevõtte käekäigust jne).
Ettevõtte väärtus...
- 7.3.2. Kapitali optimaalse struktuuri teooriad
Nende teooriate kohaselt eksisteerib oma- ja laenukapitali optimaalne vahekord, mille saavutamisel on ettevõtte kapitali hind minimaalne ja ettevõtte väärtus maksimaalne.
Laenukapitali kasutamisega kaasnevad positiivsed asjaolud.
Maksukilbi tekkimine. Paljudes riikides maksustatakse...
- 7.3.3. Finantshierarhia teooriad
Finantshierarhia teooriate kohaselt eksisteerib finantseerimisallikate paremusjärjestus, mille järgimine ettevõtte rahastamisel maksimeerib omanike rikkuse. Selle teooria kohaselt peaks ettevõte täielikult ära kasutama soodsamad finantseerimisallikad enne, kui hakkab kasutama vähemsoodsaid.
Üldjuhul peetakse kõige soodsamaks finantseerimisallikaks sisemist omakapitali....
- 7.3.4. Kapitali struktuur Eesti ettevõtetes
Eestit iseloomustab laenu- ja omakapitalilt tekkivate rahavoogude suhteliselt sarnane maksustamine ning küllaltki kontsentreerunud omanikestruktuur. Seetõttu pole kahel peamisel laenukapitali kasutamise argumendil (maksukilp ning omanike ja juhtkonna huvide konflikti vähendamine) paljude Eesti ettevõtete jaoks suurt tähtsust.
Mitmedki ettevõtted kasutavad laenukapitali häda...
- 7.3.1. Kapitali struktuuri irrelevantsuse teooria
- 7.4. Idufirma väärtuse hindamine kapitali kaasamiseks
Maailma kõige väärtuslikum idufirma, taksovahenduse ja autojagamisega tegelev ettevõte Uber asutati 2009. aastal. Selle väärtuseks hinnati 2015. aasta augustis toimunud kapitali laiendamise käigus 51 miljardit dollarit. Maailma väärtuslikem börsiettevõte oli samal ajal Apple 660 miljardi dollariga. Apple’i aastakäive oli 2014. aastal ligikaudu 200 miljardit dollarit ja kasum ligi 45 miljardit...
- 7.4.1. Käibe-eelse ettevõtte väärtuse hindamine
Tegevuse alguses pole idufirmal tihti käivet ega märkimisväärset materiaalset vara. On ainult idee või intellektuaalne vara, mille kasutatavust on veel vaja tõestada. Selline ettevõte oli näiteks Eesti idufirma United Dogs and Cats OÜ, lemmikloomapidajate sotsiaalvõrgustik, mille käekäigust firma tegevuse algusest kuni sisulise lõpuni aastal 2010 annab ülevaate tabel.
Tabel... - 7.4.2. Berkuse meetod
Alapeatükis 7.4.1 jõudsime selleni, et investeeringut kaaludes on äriingel või riskikapitalist „võta või jäta” valiku ees: kas anda või mitte anda raha, mis võimaldab ettevõtjal järgmised aasta-poolteist endale ja rahastajale sinilindu püüda. Kas ettevõtja suudab selle ajaga luua suurema väärtuse kui see summa, mis ta ära kulutab?
Üks viis selle hindamiseks on Berkuse meetod, mis on...
- 7.4.3. Payne'i tulemuskaardi meetod
Äriingel Bill Payne (vt www.billpayne.com) on käibe-eelsete idufirmade hindamiseks välja töötanud tulemuskaardi meetodi, mida ta tutvustab kirjutises "Scorecard Valuation Methodology. Establishing the Valuation of Pre-revenue, Start-up Companies".
Selles meetodis võrreldakse...
- 7.4.4. Riskitegurite liitmise meetod
Riskitegurite liitmise meetod, mille on välja arendanud 2004. aastal tegevust alustanud Ameerika äriinglite grupp Ohio TechAngels, sarnaneb Berkuse ja Payne’i meetoditega (vt ptk 4.4.2 ja 7.4.3). Erinevus on see, et Ohio Tech Angelsite meetod sisaldab käibe-...
- 7.4.5. Cayenne Consultingu küsimustik-kalkulaator
Berkuse, Payne'i ja Ohio TechAngelsi (vt ptk 4.7.2, 4.7.3, 4.4.4) meetoditega sarnasest loogikast lähtub ka populaarne veebikalkulaator, mille on välja töötanud nõustamisfirma Cayenne Consulting.
Küsimustik-kalkulaator kujutab endast 25 küsimusest koosnevat testi. Nõustamisfirma ise toonitab, et selle eesmärk on pigem hariduslik ning see pole mõeldud...
- 7.4.6. Riskikapitali meetod
Riskikapitali meetod on nime saanud Harvardi ülikooli professori William Sahlmani 1987. aasta uuringust „The Venture Capital Method”. Nagu meetodi nimetus ütleb, ei töötanud seda välja Sahlman, vaid ta kirjeldas riskikapitalistide praktikat.
Riskikapitali meetodit rakendades saab hinnangu, kui suur summa oleks... - 7.4.7. Tööpanuse meetod
Asutajad tahavad vahel oma ettevõtte väärtuse määramiseks kasutada tööpanuse meetodit, kuid vähegi kogenumad äriinglid ja riskikapitalistid lükkavad selle ümber.
Oletame, et ettevõtte kolm asutajat on ettevõttes kaks aastat ilma palgata rabanud. Oma eelmises kõrgepalgalises töökohas teenisid nad kõik 5000 eurot kuus. Asutajatel võib sel juhul tekkida kiusatus väita, et...
- 7.4.8. Riskikapitalisti leping ettevõtjaga
Riskikapitalitehingute struktureerimisel kasutatakse tihti hübriidinstrumente, millega kaasnevad (lisa)õigused tuleb kokku leppida investeerimislepingus (ingl term-sheet) ja aktsionäride lepingus (ingl shareholder agreement).
Aktsionäride või...
- 7.4.1. Käibe-eelse ettevõtte väärtuse hindamine
- 7.5. Dividendipoliitika
- 7.5.1. Dividendipoliitika
kujundamise alused
Ettevõtteid asutatakse ja neisse investeeritakse, et teenida tulu. Investorid saavad tulu väljamaksetena ettevõttelt või võõrandades oma osalust selle soetusmaksumusest kõrgema hinnaga.
Tänapäeval eelistab üha enam ettevõtteid dividendide maksmise asemel teha aktsionäridele väljamakseid aktsiakapitali vähendamise või omaaktsiate tagasiostu teel. Sellest lähtuvalt on õigem rääkida...
- 7.5.2. Dividendipoliitika
kujundamist mõjutavad asjaolud
Ettevõtte dividendipoliitikat mõjutavate asjaolude tähtsus sõltub sellest, kas tegu on ühele omanikule kuuluva börsil noteerimata ettevõttega või suure omanikeringiga noteeritud ettevõttega.
MaksudMaksud on dividendipoliitika kujundamisel olulised. Eriti tähtis on see Eestis, kus ettevõtte kasumit maksustatakse selle...
- 7.5.3. Aktsionäridele tehtavate väljamaksete vormid
Ettevõte võib valida erinevate väljamaksevormide vahel (vt joonis).
Joonis. Võimalikud väljamaksevormid.
- 7.5.3.1. Dividend
Kõige tavalisem väljamakse omanikele on dividend. Eesti tulumaksuseaduses (§ 18 lg 2) defineeritakse dividendi järgmiselt: “Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks...
- 7.5.3.2. Omaaktsiate tagasiostmine
Börsiettevõtete puhul on omaaktsiate tagasiost levinud alternatiiv rahalisele dividendile.
Omaaktsiate tagasiostmisel on rahalise dividendi maksmise ees kaks olulist eelist:
enamikus riikides kaasneb omaaktsiate tagasiostuga mõnevõrra madalam... - 7.5.3.3. Aktsia- või osakapitali vähendamine
Väljamakseid saab teha ka aktsia- või osakapitali vähendamisega. Kapitali vähendamine võimaldab teha omanikele väljamakseid ka seotud omakapitali arvel (muud väljamaksevormid seda ei võimalda) ning sarnaselt omaaktsiate tagasiostuga võib aktsia- või osakapitali vähendamisega sõltuvalt ettevõtte ja osaniku või aktsionäri residentsusest kaasneda madalam tulumaksukohustus kui rahalise dividendi...
- 7.5.3.1. Dividend
- 7.5.1. Dividendipoliitika
kujundamise alused
- 7.6. ICO-d ehk krüptožetoonide esmapakkumised uus
Villu Zirnask
Krüptožetoonide esmapakkumine (ingl initial coin offering, ICO) on alustavate ettevõtete rahastamise viis. Seda on võimalik kasutada idufirmades, mille ärimudelis saab mingil viisil rakendada plokiahelat (ingl blockchain) ja plokiahelal põhinevat krüptoraha.
...- 7.6.1. Krüptorahad ja krüptožetoonid
Villu Zirnask
Rääkides ICO-dest tuleb eristada krüptorahasid (nagu Bitcoin, Ether, Ripple, Litecoin jms, ingl cryptocurrency) ning token’eid ehk krüptožetoone. Krüptoraha peamine funktsioon on olla pankadest sõltumatu maksevahend (kui jätta kõrvale hinnamuutustele spekuleerimise objektiks olemine, mis on olnud krüptoraha...
- 7.6.2. Plokiahela kasutusvõimalused
Villu Zirnask
Plokiahela entusiastide hinnangul leidub selle tehnoloogia kasutamise võimalusi kõikjal, kus on abiks väikeste kuludega ning vahendajateta registri pidamine või tehingute ajaloo jäädvustamine. Seni on plokiahelat kõige enam kasutatud uute digitaalsete maksevahendite loomiseks.
Suurt potentsiaali nähakse plokiahelal ka...
- 7.6.3. ICO-de seadusandlik reguleerimine
Villu Zirnask
Väljend ICO on kõlaliselt väga sarnane IPO-ga, mis tähistab avalikku esmast aktsiapakkumist (ingl – initial public offering) – seaduste ja muude reeglitega väga põhjalikult reguleeritud kapitali hankimise viisi. See on olnud krüptorahaentusiastide teadlik valik, sest ICO kõlab palju soliidsemalt kui näiteks žetoonimüük...
- 7.6.4. Krüptoraha esmapakkumise korraldamine
Villu Zirnask
ICO-nduse edendajad toovad välja kuus asja, millele tähelepanu pööramine on eduka ICO korraldamise eelduseks.
1. Plokiahela ja ärimudeli hea klapp.
Pakutav toode/teenus peab olema otseselt seotud plokiahelaga nii, et seda...
- 7.6.5. ICO, IPO, ühisrahastamise ja riskikapitali võrdlus
Villu Zirnask
Järgnevalt võrdleme ICO-t vanemate avalikkuselt raha kaasamise võimalustega – IPO (avaliku aktsiapakkumisega) ning ühisrahastusega. Võrdlus on lihtsustatud, sest kõigil kolmel on mõnevõrra erinevate joontega alaliike.
Tabel. ICO, IPO ja...
- 7.6.6. Krüptožetoonidega rahastatud ettevõtmine Polybiuse näitel
Villu Zirnask
Polybius on Eesti ja Vene taustaga krüptorahaentusiastide-ettevõtjate projekt, mis korraldas ICO 2017. aasta juunis. Visiooniga „reguleeritud pank plokiahelapõlvkonnale” projekti taga on Eestis sama aasta 13. veebruaril registreeritud Polybius Foundation OÜ.
... - 7.6.7. Krüptožetoonidega rahastatud ettevõtmine KODAKcoini näitel
Villu Zirnask
2018. aasta jaanuaris teatasid Kodak ja Wenn Digital, et sõlmisid leppe fotode autoriõiguste platvormi KODAKOne ning sellega seotud krüptovaluuta KODAKCoini loomiseks.
Kodak on 1888. aastal asutatud ettevõte, mis enamiku 20. sajandist kuulus fotofilmide turu valitsejate hulka. 1990-...
- 7.6.1. Krüptorahad ja krüptožetoonid
- 7.1. Rahastamine omakapitali abil
- 8. Investeerimisprojektide analüüs
Investeerimisprojektide analüüsi all mõeldakse pikaajaliste investeerimisotsuste kaalumist: maa, hoonete, seadmete ost või väljavahetamine, uue toote turuletoomine, laienemine teistesse riikidesse või teise tootesektorisse jne. Kogu protsessi kohta kasutatakse vahel terminit “investeeringute eelarvestamine”, levinud on ka ebaõnnestunud otsetõlge inglise keelest “kapitali eelarvestamine”....
- 8.1. Raha ajaväärtus ja ajajoon
Tänapäevase rahanduse aluspõhimõtteid on raha ajaväärtuse kontseptsioon: arusaam, et üks euro on täna rohkem väärt kui homme.
See väide põhineb järgmisel loogikal: kui saate raha kätte täna, siis saate selle kohe investeerida ehk tulu teenima panna. Kui saate raha näiteks kaks kuud või kolm aastat hiljem, siis saate ka investeeringu teha selle võrra...
- 8.1.1. Lihtintress ja liitintress
Raha ajaväärtus on seotud intressiarvutusega. Eristatakse liht- ja liitintressi arvutust.
Lihtintressi puhul arvutatakse kogu investeerimisperioodi jooksul intressi ainult algsummalt.
Liitintressi puhul arvutatakse intressi peale...
- 8.1.2. Nüüdisväärtus ja tulevikuväärtusNüüdisväärtus
Praeguse väärtuse ehk nüüdisväärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks.
Rahasumma N eurot nüüdisväärtus, mis saadakse t perioodi järel r-protsendilise intressimääraga perioodis, leitakse...
- 8.1.3. Annuiteet ja perpetuiteetAnnuiteet
Annuiteet on kindla intervalliga ühesuurused maksed teatud arvu perioodide jooksul.
Suure osa eluasemelaenude ning tarbimislaenude korral makstakse...
- 8.1.4. Raha ajaväärtuse rakendused
Toome selles alapeatükis kolm näidet raha ajaväärtuse kontseptsiooni rakendamisest. Kolmanda näite juures tutvustame ka Exceli kasutamist raha ajaväärtuse ülesannete lahendamisel.
Näide 1
Esitamisõiguste nüüdisväärtus
...
- 8.1.5. Tegelik aastane intressimäär
Mis on parem, kas 8% laen, mille intressi arvutatakse kord aastas, või 7,85% laen, mille intressi arvutatakse kord kvartalis? Tavaliselt võrdlevad inimesed vaid laenuprotsendi ees olevat numbrit, vaevumata süvenema intressi arvestusse. Kuid see, kui tihti arvutakse intressi, võib osutuda vägagi oluliseks.
Otsustamaks, kust raha laenata ning kuhu raha investeerida, on tähtis, et...
- 8.1.1. Lihtintress ja liitintress
- 8.2. Investeerimisprojekti väärtus
Investeerimisprojekt on mitmesuguse materiaalse ja immateriaalse vara ning nendega seotud rahavoogude kogum, mille väärtuse saab leida, kui prognoosime projekti tulevikurahavoogusid ning diskonteerime need praegusesse väärtusesse. See ei ole ainus viis projekti väärtuse leidmiseks, kuid on teoreetiliselt kõige õigem ja sageli ka kõige otstarbekam.
Ettevõtjate eesmärk on ju panna raha...
- 8.2.1. Investeeringu rahavoogude prognoos
Projekti rahavoogude prognoosimisel tuleb kasutada eraldatuse printsiipi ehk hinnata projekti ettevõttesse lisanduvate positiivsete või negatiivsete rahavoogude põhjal. Arvesse tuleb võtta vaid ettevõtte tuleviku rahavoo muutust, mida projekti käivitamine otseselt mõjutab. Projekti hindamisel ei tohiks arvesse võtta juba tehtud pöördumatuid kulusid (ingl sunk cost).
... - 8.2.2. Projekti rahavood
Projekti rahavood koosnevad kolmest komponendist:
rahavood põhitegevusest netokäibekapitali muutus ...
- 8.2.1. Investeeringu rahavoogude prognoos
- 8.3. Ajaväärtust arvestavad hindamiskriteeriumid
Investeerimisprojekti väärtuse seisukohast on rahavoogude ajastus väga oluline. Hindamiskriteeriumid, mis ajaväärtust arvesse võtavad, on puhasnüüdisväärtus (ingl net present value – NPV), sisemine tulusus ehk sisemine tulumäär (ingl internal rate of return – IRR) ja nende erikujud.
Puhasnüüdisväärtus...
- 8.4. Stsenaariumi- ja tundlikkusanalüüs ning reaaloptsioonid
- 8.4.1. Stsenaariumi- ja tundlikkusanalüüs
Investeerimisprojekti positiivne puhasnüüdisväärtus tuleneb konkurentsieelistest: toode või teenus on parem, kulud madalamad, logistika efektiivsem, turunišš täitmata, turupositsioon monopoolne vm. Sageli aga projektil sellist selgelt väljendunud konkurentsieelist ei ole või on seda raske usaldusväärselt mõõta. Samuti on küllalt palju muutlikkust ja määramatust üldistes, ettevõtja tegevusest...
- 8.4.2. Reaaloptsioonide
mõiste ja liigid
Andres Luts
Traditsioonilistele investeerimisprojektide hindamise meetoditele heidetakse ette, et need ei ole paindlikud ega anna investeeringu väärtuse kohta piisavalt õiget hinnangut. Seda puudust pole reaaloptsioonide meetodil, mida teoreetikud on viimasel kümnekonnal aastal palju uurinud ja arendanud.
Reaaloptsioonide meetod on...
- 8.4.1. Stsenaariumi- ja tundlikkusanalüüs
- 8.5. Investeeringute hindamise lihtsad kriteeriumid
Nüüdispuhasväärtust ja eriti reaaloptsioonide meetodit kirjeldavaid peatükke lugedes võis tekkida küsimus, kas on vaja investeerimisprojekte nii keeruliselt hinnata.
Investeerimisprojektide tasuvust on tõesti võimalik hinnata ka lihtsamalt, leides nende tasuvusaja või arvestusliku rentaabluse. Mõnikord on lihtsama tee valik ka õigustatud. Üks...
- 8.6. Investeerimisprojektide väärtuse hinnang
Investeerimisprojekti väärtuse hinnangut mõjutab see, kui suurt või väikest diskontomäära hindaja oma arvutustes kasutab. Kõige lihtsam on selleks muidugi võtta tulumäär, mida investor (omanik, laenuandja vms) hinnatava investeerimisprojektiga teenida soovib. Aga säärane käsitlus on väga subjektiivne. Mõne investori puhul võib „kõhutundest” lähtuv soov turuolusid päris hästi kajastada, aga...
- 8.6.1. Negatiivsed intressimäärad ja investeerimisprojektide hindamine
Suure osa riskivaba tulumäära indikaatorina kasutatavate riigivõlakirjade tootlus oli 2016. aasta suveks langenud negatiivseks ja paljude tootlus oli erakordselt madal (vt tabelid 1 ja 2). Šveitsi riigivõlakirjade tootlus oli juuli alguses miinusmärgiga kõigi tähtaegade ulatuses – 50-aastase võlakirjani välja.
Tabel 1. Kümneaastase riigivõlakirja... - 8.6.2. Väga pikaajalised diskontomäärad
Enamik investeerimisprojekte on lühemad kui kümmekond aastat. Pikemate ühiskondlik mõju aga on tihti väga suur, niisugused on nt taristuprojektid, loodusvarade kasutamise projektid, keskkonnaprojektid, kliimasoojenemise aeglustamise projektid jms. Nende arvestuslikku tulusust mõjutab väga suurel määral diskontomäär, millega tuleviku kasusid ja kulusid praegustesse näitajatesse taandatakse....
- 8.6.3. Raha ajaväärtuse kontseptsioon ja raamatupidamine
Diskonteerimine ehk raha ajaväärtuse arvestamine tehingute hindamisel ei ole alati ainult valiku küsimus, mõnel juhul nõuavad seda ka Eesti hea raamatupidamistava ja rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid.
Raha ajaväärtuse arvestamist käsitletakse kümnes raamatupidamise toimkonna juhendis (RTJ 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9,...
- 8.6.1. Negatiivsed intressimäärad ja investeerimisprojektide hindamine
- 8.1. Raha ajaväärtus ja ajajoon
- 9. Finantsinvesteeringud
Iga edukas ettevõte jõuab ükskord olukorrani, kus igapäevasest majandustegevusest hakkab raha üle jääma (s.t põhitegevuse rahavoog on positiivne). Kui selline ettevõte ei saa või ei taha laieneda uutele turgudele või uutele tegevusaladele, on tal kaks valikuvõimalust:
1)...
- 9.1. Juriidilise vormi valimine
Nii eraisikuna kui ka äriühingu (osaühingu, aktsiaseltsi vm) kaudu investeeringute tegemisel on omad plussid ja miinused.
Eraisikuna investeerimine on mõistlik, kui inimene teeb tehinguid väga vähe või maksusoodustusega finantsinstrumentidesse (näiteks kolmanda samba pensionifondidesse). Plussiks on ka see, et erinevalt äriühingutest ei ole...
- 9.2. LEI-kood
Esimene nõue, mis tabab finantsinvesteeringuid juriidilise isiku kaudu teha soovivat inimest, on LEI-koodi hankimine.
LEI (lühend sõnadest Legal Entity Identifier ehk juriidilise isiku identifikaator) on 20-kohaline numbritest ja tähtedest koosnev kood, milleta juriidilistel isikutel pole võimalik alates 2018. aastast Euroopa Majanduspiirkonna...
- 9.3. Finantsinvesteeringud ja abikaasade/partnerite varasuhted
Ettevõtjal, kellele kuulub otse või ettevõtete kaudu märkimisväärsel hulgal väärtuslikku vara, tasub ennast aegsasti kurssi viia perekonnaseaduse ja muude seaduste sätetega, mis käsitlevad abikaasade või kooselupartnerite varasuhteid.
Eestis on küllaltki tavaline, et abikaasad/partnerid ei aruta oma varalisi suhteid puudutavaid finantsilisi või...
- 9.4. Investeerimiseesmärgid, -võimalused ja portfelliteooria
Eriti suure materiaalse ja rahalise rikkuseni jõuavad inimesed enamasti panustamisega ühele äriideele, pöörates vähe tähelepanu riskide hajutamisele. Tõenduseks sellest on kasvõi kõikvõimalikud rikaste inimeste edetabelid, mille tipus on valdavalt ettevõtjad, kelle ettevõtet on saatnud enneolematu edu.
Tõsi küll, näiteks ajakirja Forbes 2018. aasta miljardäride nimekirja 2208 isikust...
- 9.4.1. Investeerimiseesmärgid ja -piirangud
Investeerimiseesmärgi püstitamine tähendab teadvustamist, mida te oma finantsinvesteeringutega tahate saavutada. Olukorrad ja neile vastavad investeerimiseesmärgid võivad olla näiteks järgmised:
ettevõttel on põhitegevusest vaba raha paariks-kolmeks nädalaks ja te tahate seda nende... - 9.4.2. Investeerimisvõimalused
Tänapäeval, kus enamasti saab kapitali üle riigipiiride liigutada ilma suuremate piiranguteta, on erinevate investeerimisvõimaluste hulk tohutu. Võimalused algavad hoiustest kohalikes pankades, sisaldavad aktsiaid, võlakirjasid, investeerimisfonde, tuletisväärtpabereid, ja lõpevad uudsete võimalustega, nagu krüptovaluutad.
Finantsinvesteeringute maailma iseloomustab ühest küljest...
- 9.4.3. Portfelliteooria
Rääkides finantsinvesteeringutest ei saa üle ega ümber portfelliteooriast, mis räägib riski hajutamise kasust – ainsast tasuta lõunast finantsturgudel. Sellel teoorial põhineb ka kõigile tuttav ja finantsmaailmas otsekui aameniks kirikus saanud postulaat riski ja tulu seosest: kui tahad teenida suuremat tulu, pead võtma suurema riski.
Sellele teooriale, mille täisnimi on moodne...
- 9.4.1. Investeerimiseesmärgid ja -piirangud
- 9.5. Rahanduspsühholoogia
- 9.5.1. Rahanduspsühholoogia mõiste
Traditsiooniliste majandus- ja rahandusteooriate kohaselt juhinduvad finantsistid otsuste tegemisel ratsionaalsetest ning omakasupüüdlikest kaalutlustest. Sarnaselt arvavad finantsistidest enamasti ka teised inimesed.
Lihtsustatult võib traditsiooniliste teooriate lähtepunktid...
- 9.5.2. Evolutsioon ja rahandusmõtlemine
Nii mõnigi järgnevatel lehekülgedel jutuks tulevatest inimloomuse kalduvustest ja omapäradest tuleb teile tõenäoliselt tuttav ette (kui te pole neid enda juures märganud, siis teiste inimeste juures ilmselt ikka) ja võib näida lausa triviaalsena. Tõsiasi, et nende tõttu on tehtud ja tehakse endiselt lugematu arv valesid finantsotsuseid, tähendab, et nende mõju ja vältimise viise tasub...
- 9.5.3. Kättesaadavuse efekt
Eespool oli juttu, et meie aju hindab ümberringi toimuvat kujundituvastuse kaudu – tõlgendab asju mälus leiduvate sarnaste kujundite abil. Seepärast kalduvad inimesed hindama sündmuse tõenäosust sellest lähtudes, kui sageli on nad sarnaste sündmustega isiklikult kokku puutunud. Tagajärg on see, et nad kalduvad pidama hõlpsamini ettekujutatavaid, viimati kuuldud, paremini tuntud tulemusi...
- 9.5.4. Ankurdamine
Finantsotsuse või -prognoosi tegemine, vara väärtuse hindamine või muu sarnane analüüs algab alati mingist lähtepunktist. Analüüsi ei alustata tühjalt kohalt, vaid võetakse aluseks mõned sarnased tehingud, vara ostuhind, eelmine prognoos vms. See pole vale, aga kindlasti peab meeles pidama, et otsustajaid varitseb rahanduspsühholoogiline lõks – ankurdamine (ingl k anchoring bias)....
- 9.5.5. Endale kuuluva asja ülehindamine
Küllap olete kokku puutunud või vähemalt kuulnud korteri, aktsiate, ettevõtte, auto või muu vara müüjatest, kes küsivad kauba eest arusaamatult kõrget hinda. Selline käitumine on väga inimlik, rahanduspsühholoogias tuntakse seda nähtust endale kuuluva asja ülehindamisena (ingl endowment bias).
Psühholoogilised katsed on näidanud, et inimesed nimetavad asja minimaalse...
- 9.5.6. Kahjumi tõrjumise kalduvus
Teadlikult ei eelista ükski inimene kasumile kahjumit. Tegelikkuses aga käituvad nii finantsasjus algajad kui ka edasijõudnud inimesed sageli just viisil, mis vähendab võimalikku kasumit ja ähvardab suurendada kahjumit. Rahanduspsühholoogias nimetatakse sellist käitumismaneeri kahjumi tõrjumise kalduvuseks (ingl loss aversion bias).
Tõrjumine tähistab siin soovimatust...
- 9.5.7. Mõtteline lahterdamine
Kas olete tabanud end mõttelt, et tagasisaadud tulumaks on kui taevast sadanud kingitus, mille võib tavalisest kergemal käel kulutada? Kui olete, pole teilegi võõras mõtteline lahterdamine (ingl mental accounting bias) – komme jagada ühtse majandusüksuse (näiteks iseenda või oma ettevõtte) sissetulekud, investeeringud või kulutused mõttes erinevatesse lahtritesse, sildistades need...
- 9.5.8. Kollektiivsed otsused
Paljusid finantsotsuseid mõjutavaid psühholoogilisi vigu on võimalik vältida või vähemalt mõõdukamaks muuta, kui (finants)juht ei tee otsuseid ainuisikuliselt ja kriitikavabalt. Tähtsamad otsused ja nende põhjendus on alati otstarbekas koos läbi arutada. Nõnda enamasti ka tehakse – vähemalt suuremates ettevõtetes.
Aga nagu näitab äriliste ebaõnnestumiste ajalugu, ei välista...
- 9.5.1. Rahanduspsühholoogia mõiste
- 9.6. Väärtpaberituru anomaaliad
Ebaratsionaalse käitumise ilmingud on üks väärtpaberiturul esinevate turuanomaaliate (market anomaly) põhjustajaid. Turuanomaaliana käsitletakse korrapäraseid ja ennustatavaid muutusi aktivate hindades, millele praegu ei ole teoreetilist või turu eripäradest tulenevat selgitust.
Kalendriefektid...
- 9.1. Juriidilise vormi valimine
- 10. Finantsjuhtimise eri tahud
- 10.1. Tarneahela juhtimine
- 10.1.1. Mis on tarneahel?
Tarneahel on ettevõtete kett, mis jagab omavahel infot ja koordineerib tegevust, et kindlustada stabiilne ja sujuv kaupade või teenuste, info ja raha liikumine ahelas.
Tarneahela juhtimine (...
- 10.1.2. Tarneahela juhtimise eesmärk
Väga tähtsaks on tarneahela juhtimise küsimused muutunud viimase paarikümne aasta jooksul, sest üleilmastumine ja infotehnoloogia areng on sellesse valdkonda toonud hulga uusi võimalusi, ohte ja valikuid.
Ettevõtted – ja mitte ainult hiiglaslikud rahvusvahelised kontsernid – vaatavad... - 10.1.3. Tarneahela juhtimine
ja väikeettevõtted
Tarneahela juhtimist peetakse tihti ainult suurettevõtetega seotud küsimuseks. See on vale, sest efektiivsem tarneahel toob kasu iga suurusega ettevõttele.
Tõsi on, et tarneahela aktiivse juhtimise algab tavaliselt suure turujõuga ettevõte, mille juhid mõistavad, et tarneahela ettevõttevälises osas muudatuste tegemine annab palju suurema efekti kui üksnes ettevõttesisese tarneahela...
- 10.1.4. Finantsjuhi tegevus
tarneahela juhtimisel
Finantsjuhi ülesanne on tagada ettevõtte kui terviku finantsedu. Tarneahela osade puhul on ta ettevõttes üks erapooletumaid isikuid, kes peab jälgima äriprotsesside tasakaalu. Teda on õpetatud analüüsima erinevaid majandusnäitajaid ja hindama nende muutumise mõju ettevõtte kasumile ning rahavoole. Tarneahelate tõhusust mõõdetakse ju klassikaliste finantssuhtarvudega. Seega suudab finantsjuht...
- 10.1.4.1. Tarneahela juhtimise standard SCOR
1996. aastal asutatud tarneahela nõukogu (ingl Supply Chain Council, SCC, vt www.supply-chain.org) on välja töötanud tarneahela juhtimise standardi (ingl Supply Chain Operations Reference, SCOR), et aidata ettevõtetel jõuda tarneahela lülide tõhusama koostööni.
Tarneahela juhtimise standard SCOR...
- 10.1.4.2. Tarneahela juhtimise mudel GSCF
Global Supply Chain Forum (ülemaailmne tarneahela foorum, GSCF, vt www.scm-institute.org) on välja töötanud SCOR-ile alternatiivi pakkuva tarneahela juhtimise mudeli. 2010. aastal oli foorumil 12 liiget, näiteks Amazon.com, Coca-Cola, Hewlett-Packard jt.
Tarneahela äriprotsessid GSCF-i raamistiku (ingl Supply Chain...
- 10.1.4.1. Tarneahela juhtimise standard SCOR
- 10.1.5. Kauba või teenuse omandamise kogumaksumus
Tõhusa tarneahela (eriti ostujuhtimise puhul) ülesehitamine eeldab, et ettevõtte juhid tunnevad kogumaksumuse (ingl total cost of ownership, TCO) mõistet ja ettevõtte majandustarkvara võimaldab selle iga tarnija, kauba ning teenuse kohta välja arvutada.
Tegelikkuses asi alati nii pole, juhid samastavad kogumaksumust sageli kauba või teenuse...
- 10.1.6. Lihtsa ja keerulise
tarneahela erinevus
Suurtel ettevõtetel tekivad tarneahela kujundamisel tabelis esitatud valikud: lihtne ja kompaktne tarneahel (s.o väheste tootmisvarudega ja vähestele hankijatele tuginev tootmine) tähendab suuremat efektiivsust ja väiksemaid kulusid. Samal ajal ohustavad seda katkestused rohkem ja see on paindumatum kui keerukas ja hajus tarneahel.
Tabel.... - 10.1.7. TooraineTooraine ost ja müük
Tooraine ostmisel või müümisel on peale tarneahela tundmise vaja ka finantsteadmisi, sest toorainega kaubeldakse ka toormebörsidel.
Finantsjuhi ning ostu- ja müügijuhi tegevus on vaja koordineerida. Tooraine turuhind võib muutuda väga kiiresti. Kujuneda võib olukord, et müügiosakond müüb kaupa...
- 10.1.1. Mis on tarneahel?
- 10.2. Kinnisvararahandus
- 10.2.1. Kinnisvara ja kinnisvarainvesteering
Arvestades seda, kui laialdaselt sõna „kinnisvara“ äris ja muudelgi elualadel kasutatakse, võib inimest, kes ei ole jurist, üllatada, et Eesti õigusaktid seda mõistet otseselt ei defineeri. Küll aga on õigusaktides juttu kinnisasjast.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 definitsiooni järgi on kinnisasi maapinna...
- 10.2.1.1. Ettevõtte kinnisvara juhtimise strateegia
Eesti ettevõtted on 2010. aastatel investeerinud ehitiste soetamisse 200–300 miljonit eurot aastas. Peaaegu sama palju on investeeritud ka maa soetamisse ning miljardi euro suurusjärgus ehitamisse ja renoveerimisse. See võrdub umbes 40 protsendiga ettevõtete kõigist investeeringutest põhivarasse.
Kinnisvarainvesteeringuid oli vähemalt 20 töötajaga...
- 10.2.1.2. Kinnisvara hindamine ja hindamismeetodid
Iga ettevõte, mis kasutab oma tegevuses kinnisvara, puutub kokku kinnisvara hindamisega. Ostu- või müügitehingu sõlmimiseks, laenule tagatise seadmiseks, finantsolukorda õigesti kajastavaks aruandluseks, kinnisvara parendamise otstarbekuse selgitamiseks, ostu või rentimise valimiseks – kinnisvara hindamist võib vaja minna mitmel puhul.
Paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on...
- 10.2.1.1. Ettevõtte kinnisvara juhtimise strateegia
- 10.2.2. Valik kinnisvara ostmise ja rentimise vahel
Paljud ettevõtted, kes kasutavad äritegevuseks kinnisvara, puutuvad kokku küsimusega, kas otstarbekam on pind äritegevuseks osta või rentida. Sellel küsimusel on hulk erinevaid tahke, millest osale leiab selge vastuse konkreetsete arvutustega, aga kõigile mitte.
Alustuseks on valiku tegemisel abi oma kinnisvara...
- 10.2.2.1. Kinnisvarainvesteeringu kajastamine raamatupidamises
Rahvusvahelise arvepidamise muudatuste kohaselt kajastatakse alates 2003. aastast kinnisvarainvesteeringut materiaalsest põhivarast eraldiseisva kirjena ettevõtte bilansis varade poolel.
Nii rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (International Accounting Standards, IAS) IAS...
- 10.2.2.2. Kinnisvara investeerimisstrateegiad
Kinnisvara elutsükli teooria kohaselt võib investor valida kinnisvarasse investeerimiseks ükskõik millise püramiidis kujutatud elutsükli etapi. Kinnisvara elutsükli üksikuid etappe vaadeldes võib täheldada, et igaüks neist esindab erinevat riskitulu kompromissi. Seetõttu võib kinnisvarainvesteeringutega tegelev investor kasutada ühe võimaliku strateegiana mitmekesistamist: elutsükli erinevas...
- 10.2.2.3. Kinnisvarainvesteeringu riskid
Kinnisvarainvesteeringu peamine risk on investeeringu madal likviidsus. Peaaegu iga objekt erineb teistest ning müügiperiood on tunduvalt pikem kui näiteks väärtpaberitel. Ka kinnisvara ostu analüüsiperiood on alati pikem ning komplitseeritum. Juriidilised üksikasjad ning maakleritasud on samuti väga olulised.
Kinnisvaraga...
- 10.2.2.4. Kinnisvara: kas üürida või osta
Peaaegu kõik ettevõttejuhid puutuvad kokku küsimusega, kas pind äritegevuseks osta või hoopis üürida. Tabel 1 kirjeldab kinnisvara omandamise ja üürimise otsused, mis on tingitud nii strateegilistest kui ka majanduslikest põhjustest.
Tabel 1. Kinnisvara omandamise ja üürimise...
- 10.2.2.1. Kinnisvarainvesteeringu kajastamine raamatupidamises
- 10.2.3. Kinnisvara kui investeerimisprojekt
Kinnisvarainvesteeringu analüüsi all mõeldakse konkreetse kinnisvara investeeringupotentsiaali analüüsimist, mis peaks aitama vastata küsimustele, kas kinnisvara tasub osta, kui kaua peaks kinnisvara enda käes hoidma ning kui riskantne on investeering. Käsiraamatus käsitletakse vaid väikest osa ulatuslikust teemaderingist.
- 10.2.3.1. Kinnisvaraprojekti tasuvusanalüüs
Kinnisvara investeerimisprojekti tasuvuse analüüsimiseks on võimalik kasutada kõiki traditsioonilisi investeeringu hindamise meetodeid (vt lähemalt ptk 8).
Üldiselt on neid meetodeid võimalik jaotada kahte gruppi: 1) need, mis ei võta arvesse raha ajaväärtust ja 2) need, mis võtavad arvesse raha ajaväärtust.
... - 10.2.3.2. Kinnisvaraprojekti riskianalüüs
Kui risk viitab kindlale sündmusele ja selle esinemistõenäosusele, siis võib riskile avatust defineerida kui selle riski võtmisega kaasneva võimaliku tagajärje ulatust.
Riskile avatuse mõõtmiseks on erinevaid meetodeid, mida saab kindlaks teha riskianalüüsiga. Riskianalüüs võimaldab investoril läbi mängida erinevaid olukordi, aidates ennetada...
- 10.2.3.3. Kinnisvaraprojekti hoidmisperioodi analüüs
Kinnisvara optimaalseks hoidmisperioodiks võib pidada aega, millal kinnisvarast saadav piirtulumäär (ingl marginal rate of return, MRR) ületab kinnisvarast saadavate tulude (rahavoogude) reinvesteerimismäära (vt Joonis 1). Seetõttu oleneb optimaalse hoidmisperioodi pikkus paljuski reinvesteerimismäärast: mida madalam on reinvesteerimismäär, seda pikemaks...
- 10.2.3.4. Kinnisvaraprojekti võimendusanalüüs
Võimendusanalüüs seisneb peamiselt tegevusvõimendi, finantsvõimendi ja koguvõimendi väljatoomises.
Tegevusvõimenduse analüüsTegevusvõimenduse juures mängib olulist rolli tegevusega seotud püsikulude tase ning kinnisvara omapära arvesse võttes ka vakantsimäära tase.
...
- 10.2.3.1. Kinnisvaraprojekti tasuvusanalüüs
- 10.2.1. Kinnisvara ja kinnisvarainvesteering
- 10.3. Ettevõtte riskijuhtimine
Kõige laiemalt defineerides on risk võimalus, et tegelikud tulemused võivad erineda ennustatust või oodatust. Praktilises riskijuhtimises positiivse sisuga hälbeid riskina siiski ei käsitleta.
Ettevõtete riskijuhtimise põhimõtted töötas välja COSO (Committee of Sponsoring Organizations, www.coso.org), mis on mitme...
- 10.3.1. Riskihimu määratlemine
Riskijuhtimine eeldab, et ettevõte teab, kui suuri riske ta soovib võtta. Teisiti öeldes: ettevõte peab määratlema oma riskihimu (ingl risk appetite). Selle alusel on võimalik otsustada, milliseid riske ja mil määral võtta.
COSO (Committee of Sponsoring Organizations, www.coso.org)... - 10.3.2. Riskide klassifitseerimine ja identifitseerimine
Otsust, kui palju riski võtta, ei saa teha teadmata, millised riskid ettevõtet mõjutavad. Sellele küsimusele vastuse otsimisel võivad abiks olla erinevad riskide klassifikatsioonid, aga need aitavad (riski)juhi ainult poolele teele. Iga ettevõte ja asutus on ju mõningal määral unikaalne. Riskide identifitseerimiseks on vaja tunda tema organisatsioonilist ülesehitust, turgu, strateegiat ja...
- 10.3.3. Eesmärkide seadmine
Enne kui juhtkond saab tuvastada ja hinnata riske, peavad olema eesmärgid, mida saavutada soovitakse.
Strateegilised eesmärgid...
- 10.3.4. Riskijuhtimise standardid
Riskide süsteemseks käsitlemiseks on sel sajandil loodud terve hulk riskijuhtimise standardeid või raamistikke. Igaüks neist on mõnevõrra erineva lähenemisega. Osa lähtub mõne konkreetse tööstusharu, teema või ametiala vaatepunktist (näiteks finantsasutused, keskkonnakaitse, tarkvaraarendajad, insenerid või projektijuhid), osa püüdleb kõikehõlmavuse poole. Võib öelda, et erinevate standardite...
- 10.3.5. Riskide hindamine
Riskide suurust saab hinnata kvantitatiivselt, kvalitatiivselt või poolkvantitatiivselt. Sageli ei ole kerge riske numbriliselt väljendada, sest pole piisavalt vajalikke andmeid või on andmeid liiga kulukas saada ja analüüsida. Siiski tasub üldjuhul püüda riske võimalikult kvantitatiivselt hinnata, vähemalt kahel põhjusel:
1. Rahastamise strateegia. Organisatsioonil...
- 10.3.5.1. Riski mõõtmise skaalad
Võimalike sündmuste tõenäosuse ja tagajärgede hindamiseks on vaja teatud mõõdustikku. Mõõtmisskaalasid on laias laastus nelja tüüpi.
1. Nominaalne skaalaSee on kõige lihtsam skaala. Nominaalse skaala puhul grupeeritakse sündmusi kategooriatesse: majanduslikud, tehnoloogilised,...
- 10.3.5.2. Kvalitatiivsed riskihindamise tehnikad
Vahel toetub kvalitatiivne riskide hindamine subjektiivsele, vahel objektiivsele arvamusele, kuid selle kvaliteet sõltub alati väga suurel määral hindaja teadmistest ja otsustusvõimest, tema arusaamisest võimalikest sündmustest ning kontekstist ja dünaamikast. Järgmine näide kirjeldab kvalitatiivseid riskihinnanguid ordinaarsel skaalal.
... - 10.3.5.3. Kvantitatiivsed riskihindamise tehnikad
Kvantitatiivseid meetodeid saab kasutada siis, kui on piisavalt infot, et hinnata riski tõenäosust või tagajärgi intervall- või suhtarvskaala abil.
Kvantitatiivseid meetodeid saab liigitada:
1) tõenäosuslikud mudelid (ingl ...
- 10.3.5.4. Riskiväärtus
Finantsettevõtete puhul kasutatakse riski hindamisel peamiselt riskiväärtuse (ingl value at risk; VaR) metodoloogiat ja stressitestimist. Mittefinantsettevõtete puhul on riskiväärtuse rakendamine riskide hindamisel keeruline, sest meetodi kasutamise eeldus on tingimus, et varad (investeeringud) peavad olema turgudel kaubeldavad, likviidsed ning neid hoitakse lühiajaliselt.
... - 10.3.5.5. Stressitestimine
Kuigi riskiväärtust kasutatakse väga palju, ei ole ka see mõõdik täiuslik, sest eeldab tulemuste jaotust normaaljaotuse kohaselt. Riskiväärtuse täiendamiseks kasutavad riskijuhid üha enam ka stressiteste.
Stressitestimine võimaldab analüüsida just ekstreemseid sündmusi, mis jäävad väljapoole normaalseid turutingimusi...
- 10.3.5.6. Tundlikkusanalüüs ja stsenaariumianalüüs
Tundlikkusanalüüsi abil hinnatakse normaalsete ehk tavaliste muutuste mõju võimalikele sündmustele.
Tundlikkusanalüüsi puhul muudetakse ühte sisendit ning arvutatakse välja uus tulemusväärtus. Uut tulemust võrreldakse oodatava tulemusega. Siis muudetakse järgmist sisendit ja korratakse...
- 10.3.5.7. Tulemuste esitamine: riskikaardid
Riskide hindamise tulemusi esitatakse väga mitmel viisil. Riskide kujutamine selges ja arusaadavas vormis on väga oluline eriti kvalitatiivse hindamise puhul. Kvantitatiivse hindamise puhul väljendab riski tavaliselt konkreetne number.
Riskikaart on ühe või mitme riski mõju ja...
- 10.3.5.1. Riski mõõtmise skaalad
- 10.3.6. Riskile reageerimine
Riskile reageerimise võimalikud viisid
Riski vältimine... - 10.3.7. Kontrolltegevused
Kontrolltegevused aitab kindlustada, et juhtkonna valitud riskidele reageerimise viisid viiakse ellu.
...- 10.3.7.1. Kontroll ja kontrollimeetmed
Allpool on kirjeldatud võimalikke ettevõttesiseseid kontrolltegevusi.
Tegevusaruanded tippjuhtideleTippjuhtkonnale vahetult alluvate töötajate aruandlus. Tippjuhtkond võrdleb perioodiliselt tegelikke tulemusi eelarvega, eelmiste perioodidega ning konkurentide tulemustega.
... - 10.3.7.2. Infosüsteemide kontrollimeetmed
Infotehnoloogia kasutamine levib ühe laiemalt ja muutub ettevõtte igapäevases tegevuses ning strateegiliste eesmärkide saavutamisel ikka tähtsamaks. Seetõttu muutub üha olulisemaks ka infosüsteemi kontroll.
Infosüsteemi kontrolli saab jagada kaheks:
... - 10.3.7.3. Riskile reageerimine ja kontrolltegevused
Riskile reageerimise viisid on seotud kontrollimisviisi valikuga.
Riski vältimineOtsides viise, kuidas parandada põhitegevuse kasumlikkust, kaalus üks IT-firma programmeerimise sisseostmist madalamate töötasudega riikidest. Kuid pärast...
- 10.3.7.1. Kontroll ja kontrollimeetmed
- 10.3.8. Info ja kommunikatsioon
Igas ettevõttes on vaja infot, et määrata ja hinnata riske ning nendele reageerida, samuti igapäevaseks äritegevuseks.
...
- 10.3.8.1. Andmed, info ja teave
Tihti kasutatakse informatsiooni definitsioonides info hierarhia mõistet (vt joonis 1). Info hierarhia kirjeldab andmete, info ja teabe seoseid.
...
- 10.3.8.2. Info kvaliteet
Edusammud andmekogumise, -töötluse ja andmete säilitamise alal on viinud andmehulga kiire kasvuni. Üha suurema andmehulga korral seisab meie ees uus ülesanne –andmetesse mitte ära uppuda.
Tuleb tagada, et õigete inimesteni jõuaks piisavalt täpne õige info õiges vormis ja õigel ajal.... - 10.3.8.3. Infosüsteemid ja aruanded
Ettevõtte riskijuhtimise toimimise seisukohalt on hädavajalik, et õige info oleks õigel ajal õiges kohas. Ka riskijuhtimises on levinud nn juhtimislaua (ingl dashboard) stiilis aruanded, mis uuenevad reaalajas. Joonisel 1 on kujutatud suure panga juhtimislaud, mille abil juhtidel on võimalik saada ülevaade nii kogu ettevõtte riskide kui ka üksikute osakondade...
- 10.3.8.4. Kommunikatsioon
Juhtkonna ülesanne on pakkuda vastuseid ettevõtte töötajate ootustele ning defineerida nende kohustused. Seejuures tuleb selgelt sõnastada ettevõtte riskijuhtimise põhimõtted ja taktika ning selgelt määrata riskijuhtimise vastutus.
Suhtlus aitab luua õige sisekeskkonna ning toetada riskijuhtimise süsteemi teisi osi. Näiteks ettevõtte riskijuhtimise...
- 10.3.8.5. Väline kommunikatsioon
Tähtis pole ainult sisene kommunikatsioon, vaid ka väline. Avatud suhtluskanalite korral võib klientidelt ja hankijatelt saada otsustava tähtsusega infot toodete ja teenuste kujunduse ning kvaliteedi kohta. Näiteks klientide kaebused saadetiste, arvelduste või ettevõtte muu tegevuse kohta võivad olla signaal ettevõtte äritegevuse probleemidest. Juhtkond peab olema valvel, et reageerida...
- 10.3.8.1. Andmed, info ja teave
- 10.3.9. Järelevalve ehk monitooring
Ettevõtte riskijuhtimine muutub ajas. Riskile reageerimise viisid, mis varem toimisid, võivad osutuda ebaefektiivseteks, kontroll muutuda vähem tõhusateks, ka ettevõtte eesmärgid ei pruugi samaks jääda. See võib juhtuda uute töötajate...
- 10.3.9.1. Pidev järelevalve
Juhtkonna igapäevane tegevus aitab ettevõtte riskijuhtimise süsteemi üle järelevalvet teha. Näiteks hälbeanalüüs, erinevatest allikatest pärineva info võrdlus, tegelemine ootamatute olukordadega.
Pidevat järelevalvet teevad tavaliselt operatiiv- ja valdkonnajuhid. Keskendudes suhetele, ebakõladele või muule infole,...
- 10.3.9.2. Ühekordsed auditid
Kuigi pidev järelevalve üldiselt tagab ettevõtte tõhusa riskijuhtimise, võib siiski olla kasulik riskijuhtimise süsteemi tõhusus värske pilguga aeg-ajalt üle vaadata. Ühtlasi annab see võimaluse hinnata pideva järelevalve efektiivsust.
Ühekordsete auditite sagedus sõltub mitmest asjaolust. Kõrgema riskiga valdkonnad ja riskile reageerimise viis tuleb...
- 10.3.9.1. Pidev järelevalve
- 10.3.10. Riskijuhtimise piirangud
Hoolimata sellest, kui efektiivne on ettevõttes riskijuhtimise süsteem, ei taga see täielikult ettevõtte eesmärkide saavutamist. Ettevõtte eesmärkide saavutamist mõjutavad samad piirangud, mis kõigis juhtimisprotsessides.
Risk on seotud tulevikuga, mis on iseenesest määramatu.... - 10.3.11. Riskijuhtimine Eesti ettevõtetes
Eestis käsitleb riskijuhtimist põgusalt hea ühingujuhtimise tava (HÜT), mis „täida või selgita“ põhimõttel on mõeldud järgimiseks eelkõige börsil noteeritud äriühingutele. Vabatahtlikult rakendab selle põhimõtteid ka osa börsil noteerimata suurettevõtteid.
HÜT-i kohaselt (p 2.1.3.) peab äriühingu...
- 10.3.1. Riskihimu määratlemine
- 10.4. Rahvusvaheline finantsjuhtimine
Kui ettevõte laiendab oma tegevust riigipiiride taha, ootab teda ees nii mõnigi uus proovikivi. Juhul kui piiriülene tegevus piirdub aga ekspordi-impordiga, on uute ülesannete puhul tegemist peamiselt valuutaküsimustega (kui vastaspool pole nõus kõiki lepinguid sõlmima ja tehinguid eurodes tegema) ning väliskaubandustehingute rahastamisega. Kui piiriüleseks tegevuseks luuakse ka välismaised...
- 10.4.1. Valuutad ja valuutaturg
Enamikku rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtteid mõjutavad valuutakursid. Sellest teemast pääsevad vaid need, kes tegutsevad ühe valuuta (näiteks euro) mõjualas ning on piisava turujõuga, et sõlmida oma koduvaluutas lepingud ka ettevõtetega, mille asukohariigis kehtib mõni teine valuuta. Kuid isegi viimasena nimetatud juhul mõjutab valuutakurss nende äritegevust kaudselt konkurentide ja...
- 10.4.2. Vahetuskursside kujunemine
Ujuva kursi korral määrab ühe valuuta hinna teises valuutas selle valuuta nõudmine ja pakkumine valuutaturul. Seotud ujumise korral sõltub valuutakurss vastava riigi rahapoliitikast ja selle eesmärkidest, kuid enamasti on needki riigid (keskpangad) sunnitud oma vahetuskursisüsteemi aeg-ajalt nõudmise ja pakkumise järgi korrigeerima.
Valuutade nõudmist...
- 10.4.2.1. Ostujõu pariteet
Ostujõu pariteedi teooria põhineb nn ühe hinna seadusel: kui mitu riiki toodab ühesugust kaupa, siis tootjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune.
Oletame, et Saksa teras maksab 500 eurot tonn ning USA teras 720 dollarit tonn. Kui vahetuskurss on 1,6 dollarit euro eest, siis maksaks tonn USA terast Saksamaal 450 eurot, mis on...
- 10.4.2.2. Fisheri efekt ja
rahvusvaheline Fisheri efekt
Fisheri efekt kirjeldab seost inflatsiooni ning nominaalse ja reaalse intressimäära vahel: nominaalne intressimäär (r) võrdub reaalintressimäära (i) ja inflatsiooniootuslisandi (a) summaga:
r = i + a
Inflatsiooniootuste kasvades tõuseb seega ka nominaalne intressimäär. USA majandusteadlane Irving Fisher...
- 10.4.2.3. Intressimäärade pariteet
ja kallutamata tulevikukurss
Intressimäärade pariteedi teooria väidab, et valuuta tulevikukurss (F) erineb turutasakaalu korral hetkekursist (S) kahe riigi intressimäärade erinevuse (rk – rv) võrra.
See tähendab, et turu tasakaaluseisundis on intressi teenivate varade tootlus mõlemas valuutas sama....
- 10.4.2.1. Ostujõu pariteet
- 10.4.3. Valuutariskide maandamine
Ettevõttel, millel on ärisuhted või tegevus väljaspool euroala, tekivad kindlasti ka valuutariskid. Riikide puhul, kes hoiavad oma valuutat euro suhtes kitsastes piirides (näiteks Taani või Bulgaaria), on need üldjuhul väiksed ja võivad probleemiks muutuda ainult majanduskriisides, kus kursivahemikus püsimine satub kahtluse alla. Teistel riikidel aga võivad riskid...
- 10.4.4. Rahvusvahelised maksed
Rahvusvahelisi makseid – kitsalt raha liikumise temaatikat – käsitleb peatükk 6.2. Paljudes väliskaubandustehingutes üksnes sellest teadmisest ei piisa, sest tuleb tagada, et raha vastu ka kaup või teenus saadakse (ja vastupidi). Piiriülestes tehingutes on äripartneri krediidiväärilisust ja selle muutumist raskem jälgida kui koduriigi piiresse jääva tehingu puhul. Ka maksetähtajad on...
- 10.4.1. Valuutad ja valuutaturg
- 10.5. Finantsraskused, saneerimine ja pankrot
- 10.5.1. Finantsraskuste
põhjused ja etapidFinantsraskuste põhjused
Ettevõtted satuvad harva hätta ainult ühe põhjuse tõttu. Tavaliselt algab tõsisem allakäik siis, kui erinevad põhjused hakkavad üksteist võimendama. Näiteks loodab ebaefektiivne ettevõte asja parandada suurema reklaami või täiendavate poodide avamisega, kuid see hoopis kiirendab allakäiku, sest viib ettevõttest välja hulga raha, aga...
- 10.5.2. Finantsraskuste prognoosimine
Finantsraskuste prognoosimiseks on mitu võimalust.
Finantsnäitajate ja suhtarvude analüüsSuhtarvud võimaldavad võrrelda ettevõtte praegust olukorda varasemate perioodide, samuti konkurentide omaga. Vähesed ettevõtted teevad kõike valesti ning...
- 10.5.3. Finantsraskuste vältimine
Pole võimalik välja tuua ühte nõuannet, mille alusel vältida probleemide teket ettevõtlusprotsessis. Siiski saab nimetada mõningaid põhimõtteid, mille järgimisel tõenäosus raskustesse sattuda kindlasti väheneb.
Ettevõtte tegevjuht mõistab hästi ettevõttes ja ...
- 10.5.4. Saneerimine
- 10.5.4.1. Saneerimise mõiste
Finantsraskuste ilmnemisel tuleb hakata ettevõtet saneerima. Saneerimisseaduse järgi on ettevõtte saneerimine “abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks“. Inglise keeles tähistavad seda mõistet sõnad reorganization (reorganiseerimine) ja restructuring...
- 10.5.4.2. Saneerimise osalised
Ettevõtte saneerimine puudutab paljusid huvirühmi. Näiteks kohtult heakskiidu saanud saneerimismenetlus tähendab, et kohus peatab ettevõtja vara suhtes tehtava täitemenetluse saneerimiskava kinnitamise või saneerimismenetluse lõppemiseni. Viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni saneerimiskava kinnitamiseni. Samuti võib kohus peatada...
- 10.5.4.3. Saneerimise tulemuslikkus
Saneerimise eesmärgid on mõistlik enne tegeliku saneerimise kallale asumist läbi mängida, et näha, kas ettevõtet saab saneerimisega päästa või mitte. Vastasel korral on suur oht raisata hulk aega, raha ja muid ressursse tegevuste peale, millel pole tulemust.
Raamatus “Corporate Restructuring” soovitab David Vance...
- 10.5.4.4. Saneerimist vajava ettevõtte väärtus
Ettevõtet on mõttekas saneerida eeldusel, et tegutseva ettevõtte väärtus on suurem kui ettevõtte likvideerimisväärtus. See tähendab, et saneerimine tõotab ettevõtte võlausaldajate nõuete rahuldamist suuremas ulatuses kui ettevõtte lõpetamine.
Likvideerimisväärtus, millega toimiva ettevõtte väärtust hinnata, on ettevõtte vara tõenäoline müügihind juhul...
- 10.5.4.5. Maksejõuetuse lahendamise tulemuslikkus
Finantsraskustesse sattunud ettevõtte probleemide lahendamise tavad ja seadusandlik regulatsioon on riigiti väga erinev. Seetõttu on väga erinev ka maksejõuetuse lahendamise tulemuslikkus – mõnedes riikides on kreeditoridel suur lootus saada saneerimis- või pankrotiprotsessi abil kätte suurem osa võlast, aga paljudes riikides on tõenäoline tulemus palju tagasihoidlikum.
Maailmapanga...
- 10.5.4.1. Saneerimise mõiste
- 10.5.1. Finantsraskuste
põhjused ja etapid
- 10.1. Tarneahela juhtimine
- 11. Väärtusjuhtimine uus
Tänapäevase rahandusteooria esimese põhipostulaadi kohaselt on ettevõtte eesmärk omanike rikkuse maksimeerimine. See teisendub omakorda ülesandeks maksimeerida ettevõtte aktsiakapitali väärtust.
Millegi väärtuse maksimeerimiseks peab oskama seda väärtust mõõta. Rahandusteooria teine põhipostulaat väidab, et iga vara väärtust saab (ja peab) mõõtma...
- 11.1. Väärtusjuhtimine ja ettevõtte strateegia
- 11.1.1. Raamatupidamise ja rahanduse erisused
Mis vahet on raamatupidamisel ja rahandusel? Mis on raamatupidamine, teavad kõik. Raamatupidamise ehk arvestuse (ingl accounting) ametlik definitsioon kõlab järgmiselt: raamatupidamine on majandusüksuse seisundi ja möödunud perioodide tegevuse kohta rahaliselt väljendatava standarditud info kogumise, agregeerimise ja esitamise süsteem eelkõige välistarbija jaoks....
- 11.1.2. Finantsjuhi roll ja väärtusjuhtimine
Klassikalise rahandusteooria kohaselt on finantsjuhil kolm peamist vastutusvaldkonda (vt joonis 1):
1) investeerimisotsused
2) finantseerimisotsused
... - 11.1.3. Ettevõtte väärtuse loomise võimalused
Viimasel aastakümnel on ettevõtte väärtuse loomise küsimus muutunud üha aktuaalsemaks. Kus on nõudlus, on ka pakkumine: turul on juhtimiskonsultandid erinevate “superlahendustega” väärtusloome mõõtmiseks ning näpunäidetega väärtuse kasvatamiseks. Tuntumad neist lahendustest on EVA, CFROI, TSR, RAVE ja mitmed teised. EVA-st kirjutame pikemalt peatükis 11.3.1. ja CFROI-st peatükis 11.3.2. Mõnda...
- 11.1.3.1. Rahavoogude suurendamine varadelt
Kõige ilmselgem võimalus väärtuse suurendamiseks on igapäevase äritegevuse ehk investeeringute ja projektide ülevaatamine kriitilise pilguga. Kui mõni projekt teenib tootlust vähem, kui on selle projekti kapitalikulu (nõutav tootlus), või vähem, kui ta optimaalse juhtimise korral võiks toota, on muudatuste abil võimalik väärtust suurendada.
... - 11.1.3.2. Kasvutempo kiirendamine
Eelmises alapeatükis vaadeldi väärtusvalemi esimest osa: ettevõtte väärtuse suurendamist olemasolevate varade genereeritud rahavoogude suurendamise kaudu. Kuid ettevõtte väärtus võib olla suur ka juhul, kui tema hetke rahavood on väikesed – alternatiiv on see, et ettevõttel on suur kasvupotentsiaal. Väärtuse tekitamise teise võimalusena on professor Damodaran kirjeldanud ettevõtte kasvutempo...
- 11.1.3.3. Kiire kasvu perioodi pikendamine
Väärtuse loomise kolmanda võimalusena nimetab Damodaran kiire kasvu perioodi kestvuse pikendamist.1
Tavaliselt kasutatakse ettevõtte väärtuse hindamisel eeldust, et ettevõte kasvab algusaastatel keskmisest oluliselt kiiremini, vahel iga aastaga lausa kordades. Kuid iga firma jõuab lõpuks stabiilsusperioodi. Äärmuseni viies – ükski firma ei...
- 11.1.3.4. Kapitali hinna vähendamine
Neljas ja viimane võimalus ettevõtte väärtuse suurendamisel on kapitali hinna vähendamine. Ettevõtte kapitali hind on omakapitali ja laenukapitali kaalutud keskmine hind. Ettevõtte väärtuse leidmiseks diskonteeritakse ettevõtte tuleviku rahavood nüüdisväärtusesse, kasutades diskontomäärana kapitali hinda.
Kui rahavood jäävad samaks, tähendab kapitali...
- 11.1.3.5. Väärtuse suurendamise maatriks
Väärtuse loomise erinevaid võimalusi vaadates võime neid kategooriatesse paigutada mitut moodi. Eespool on kasutatud võimalust liigitada tegevusi selle kaudu, millist väärtusvalemi elementi need mõjutavad.
Väärtust loov tegevus peab mõjutama ühte neljast asjaolust:
...
- 11.1.3.1. Rahavoogude suurendamine varadelt
- 11.1.1. Raamatupidamise ja rahanduse erisused
- 11.2. Ettevõtte väärtuse hindamine
Ettevõtte väärtuse hindamine väärib tõsist tähelepanu, kuna see on paljude finantstegevuste alus. Lisaks hindamistele, mida tehakse ülevõtmispakkumiste korral, kasutavad aktsiaanalüütikud ettevõtete väärtuse hindamist, et leida üle- või allahinnatud aktsiaid.
Investeerimispankurid määravad hindamisele tuginedes esmaste avalike...
- 11.2.1. Väärtuse hindamine diskonteeritud rahavoo (DCF) meetodil
Hindame toimiva ettevõtte väärtust. Turuhindade puududes on praktilisim viis käsitleda hinnatavat firmat kui lihtsalt üht suurt investeerimisprojekti. Nagu ka igal teisel juhul, eeldab investeerimine raha kulutamist täna mingite tulevikus saadavate tulude ootuses. Keskne on küsimus, kas tulevane kasu õigustab tänaseid kulutusi. Selleks tuleb määrata hetkeväärtus oodatavatele...
- 11.2.1.1. Vaba rahavoo arvutamine
Nagu kõigi investeeringute puhul, on ka ettevõtte väärtuse määramisel suurim praktiline probleem tulevaste rahavoogude prognoosimine. Ettevõtte väärtuse määramisel on oluline määratleda ettevõtte tulevased vabad rahavood (FCF).
vaba rahavoog = ärikasum × (1 – maksumäär) + kulum –... - 11.2.1.2. Jääkväärtuse arvutamine
Ettevõtte jääkväärtus mingil perioodil väljendab selle ettevõtte kõikide järgnevate aastate vabade rahavoogude väärtust.
Ettevõtte jääkväärtuse määramiseks puudub üks üldiselt aktsepteeritav meetod, mistõttu on siinkohal toodud mitu sobivat alternatiivi. Ükski neist ei ole parim, vaid need sobivad erinevates olukordades....
- 11.2.1.3. Prognoosimise horisont
Kasvavate ettevõtete puhul võib jääkväärtus hõlpsasti ületada 60% ettevõtte koguväärtusest. Seega on DCF-mudeli toimimiseks oluline täpse prognoosi ajahorisondi ning jääkväärtuse valimine. Enamik jääkväärtuse hinnanguid eeldab vaikimisi, et tegemist on küpse ettevõttega, mis kasvab aeglaselt või üldse mitte. Seetõttu on oluline pikendada täpset prognoosi piisavalt kaugesse tulevikku...
- 11.2.1.1. Vaba rahavoo arvutamine
- 11.2.2. Relatiivne hindamine
Ettevõtete väärtuse hindamine diskonteeritud rahavoo meetodil on kindlasti korrektne, kuid tihtipeale raskesti teostatav. Kas leidub alternatiive? Üks laialt kasutatavaid tehnikaid on võrrelda hinnatavat firmat sarnaste avalikult kaubeldavate ettevõtete või avalikkusele teadaolevate tehingutega. Kuigi relatiivsel hindamisel pole diskonteeritud rahavoogude meetodi analüütilist tugevust...
- 11.2.3. Ettevõtte kontrollpaki väärtuse hindamine
Kontrollosaluse soetamine ettevõttes erineb oluliselt vähemusosaluse soetamisest. Väikeaktsionär on passiivne vaatleja, samal ajal on aktsiate kontrollpaki omanikul vabadus muuta viisi, kuidas ettevõte äri ajab ja seeläbi võib-olla ka oluliselt suurendada ettevõtte väärtust. Tegelikkuses ongi need kaks olukorda nii erinevad, et õigem oleks rääkida kahest turust: üks on see, kus me kõik...
- 11.2.1. Väärtuse hindamine diskonteeritud rahavoo (DCF) meetodil
- 11.3. Tegevusnäitajad väärtusjuhtimises
Väärtuse loomisel põhinev juhtimine (value-based management) hakkas levima USA-s 1980. aastate alguses, saavutades populaarsuse haripunkti 1990-ndate lõpul. Viimasel paaril aastal toimunud aktsiaturgude langus koos sellega tihedalt seotud raamatupidamisskandaalidega on mõningase kriitika alla seadnud firmad ning väärtuse loomisel tugineva juhtimise, kuid selge on,...
- 11.3.1. Majanduslik lisaväärtus – EVA
EVA töötasid välja Bennett Stewart ja Joel Stern 1980. aastate alguses. Stewart ja Stern asutasid konsultatsioonifirma SternStewart & Co ning registreerisid EVA kaubamärgina.
Stern ja Stewart soovisid EVA-d välja töötades, et see näitaja vastaks kolmele kriteeriumile:
...- 11.3.1.1. Andmete korrigeerimine EVA arvutamisel
EVA väärtuse arvutamisel lähtutakse raamatupidamisest saadud andmetest. Raamatupidamisnäitajad sõltuvad heas raamatupidamistavas sätestatud põhimõtetest, mis teatud olukordades moonutavad majanduslikku tegelikkust. Moonutused ilmnevad omakapitali raamatupidamisväärtuse ja turuväärtuse võrdlemisel, mis mitmel ettevõttel erinevad üksteisest kordades. EVA väärtuse leidmisel on...
- 11.3.1.2. EVA suurendamise võimalused
Vaadates EVA arvutamise valemeid, saab välja tuua tegevusi, mis parandavad ettevõtte EVA väärtust. Esiteks investeeritud kapitali tootluse (ROIC) suurendamine. Põhimõtteliselt on siin kaks võimalust:
kasumi suurendamine investeeritud kapitali vähendamine.Kasumi suurendamiseks on...
- 11.3.1.3. Töötajate motiveerimine EVA abil
Ettevõtte juhtide tasu tuleb siduda EVA-ga, et nad oleksid tõsiselt huvitatud EVA rakendamisest. Töötajate tasustamise süsteemile esitatavad nõuded võib lühidalt kokku võtta.
1. Tasustamise süsteem peaks motiveerima töötajaid tegema omanikele kasulikke otsuseid. See tähendab, et töötajatel peaks olema isiklik materiaalne huvi firma kasumlikkuse...
- 11.3.1.4. EVA rakendamine ja probleemid
Kuna väärtuse loomisel põhineva juhtimise ja EVA rakendamine nõuab teatud muutusi firmajuhtide mõtteviisis, siis on vaja nende täielikku toetust projektile.
1. Juhtkonna toetusKui ettevõtte juhid ei toeta EVA kasutuselevõttu, miks siis peaksid seda tegema töötajad? Juhid peavad mõist...
- 11.3.1.5. Tegevusnäitajate tulevik
Milline on väärtuse loomisel põhinevas juhtimises kasutatavate tegevusnäitajate tulevik? Nagu alguses mainitud, ei kao vajadus väärtuse juhtimise järele, pigem see suureneb ning erinevate lähenemiste valik mitmekesistub. Firmad, mis on juba üle läinud väärtuse loomisel põhinevale juhtimisele ning kasutavad mõnda tegevusnäitajatest, keskenduvad nüüd ja edaspidi väärtuse loomise kui...
- 11.3.1.1. Andmete korrigeerimine EVA arvutamisel
- 11.3.2. CFROI
Eelmises peatükis kirjeldatud EVA-näitaja peamiseks „konkurendiks” võib pidada investeeringute rahavoo tootluse (CFROI – cash flow return on investment) nimelist näitajat. Konkurendid aga ei ole niivõrd näitajad, kuivõrd erinevad firmad, mis neid pakuvad. EVA loojad Bennett Stewart ja Joel Stern registreerisid EVA kaubamärgina ning seetõttu olid teised konsultandid sunnitud...
- 11.3.1. Majanduslik lisaväärtus – EVA
- 11.4. Ettevõtete omandamine, ülevõtmine, ühinemine ja jagunemine
Äriühingu põhieesmärk on omanike rikkuse maksimeerimine. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb raha investeerida nii, et tulevikus saadavate rahavoogude summeeritud nüüdisväärtus ületaks alginvesteeringut (NPV > 0) või vähemalt võrduks tehtud alginvesteeringuga (NPV = 0).
Ka teiste ettevõtete omandamine või nendega ühinemine võib suurendada äriühingu omanike rikkust ning mõnikord aitab...
- 11.4.1. Omandamistehingud
Omandamistehing (ingl acquisition) võib toimuda teisele äriühingule kuulunud varade, tervikliku ärisegmendi või eraldiseisva äriühingu ostuna. Viimasel juhul on võimalikud nii variant, kus ostetud äriühing jätkab oma tegevust omandaja tütarettevõttena (ingl subsidiary) kui ka variant, kus kaks äriühingut ühinevad (ingl merger) selle mõiste traditsioonilises...
- 11.4.2. Ettevõtete ülevõtmine
Ettevõtte ülevõtmine (ingl takeover) on kontrolliõiguse üleminek ühelt investorilt või investorite rühmalt teisele.
Kontrolliõigus (ingl control right) on võimalus kontrollida ettevõtte juhtimisotsuseid. Kontrolliõiguse formaalne jagunemine investorite vahel tuleneb...
- 11.4.3. Ettevõtete ühinemine
Ühinemine (ingl merger) on ühe või mitme äriühingu kõigi varade ja kohustuste ühendamine olemasoleva või loodava äriühinguga, mille käigus äriühingud, mille varad ja kohustused üle antakse, lõpetavad tegevuse ilma likvideerimismenetluseta ja nende äriühingute omanikud saavad osaluse alles jäävas või asutatavas...
- 11.4.3.1. Ühinemise motiivid
Ettevõtete ühinemise põhimotiiv on omanike rikkuse suurendamine. Ühinemine võib omanike rikkust suurendada mitmel põhjusel.
SünergiaSünergia tekib, kui kahe ettevõtte väärtus pärast ühinemist (VAB) osutub suuremaks nende väärtuste summast enne ühinemist (VA+VB...
- 11.4.3.2. Ettevõtete väärtuse
hindamine ühinemistehingutes
Olulisemaid rahanduslikke küsimusi ühinemistehingutes on ühinevate ettevõtete väärtuse hindamine. Põhimõtteliselt saab siin kasutada juba traditsiooniliseks kujunenud meetodeid (vt ptk 11.2). Siiski tasub arvestada mõningaid täiendavaid asjaolusid, mis tulenevad ühinemisprotsessi mõjust ettevõtete väärtusele.
Tavapäraselt makstakse ühendatava ettevõtte...
- 11.4.3.3. Ühinemisel kasutatavad maksemeetodid
Ühinevate äriühingute väärtuse kindlaksmääramisele lisaks on vaja otsustada, kuidas tasutakse ühendatava äriühingu aktsionäridele. Eristada saab maksmist rahas (ingl cash offering), väärtpaberites (ingl securities offering) või nende kahe maksemeetodi kombinatsiooni (ingl mixed offering).
Kui tehingu eest tasutakse väärtpaberites, pakutakse ühendatava...
- 11.4.3.1. Ühinemise motiivid
- 11.4.4. Ettevõtete jagunemine
Ühinemised ja omandamised on levinud kasvustrateegiad, mis edu korral suurendavad omanike rikkust. Teatud juhtudel aitab omanike jõukust kasvatada ka ettevõtte jagunemine eraldiseisvateks äriühinguteks või mingi ärisegmendi müük (divesture). Olukordi, kus selline vajadus võib tekkida, on mitu:
1. Soov kitsendada ettevõtte strateegilist fookust. Varasemate...
- 11.4.1. Omandamistehingud
- 11.5. Immateriaalse vara hindamine
Ettevõtte väärtuse loomisega on seotud mitmesugused varad. Paljudel juhtudel sõltub ettevõtte väärtus varadest, mida ei saa bilansis kajastada – need kas ei kuulu ettevõttele (nt inimkapital) või neid ei saa eraldiseisvalt rahaliselt hinnata (nt ettevõtte maine). Mõnel juhul (nt finantsinstitutsioonide korral) tekib lisaväärtus passivakirjetest ning mõnikord ei võrdu väärtusloomega seotud...
- 11.1. Väärtusjuhtimine ja ettevõtte strateegia
- 12. Meetodid ja vahendid
- 12.1. Finantsistide ühendused, veebilehed ja koolitused
Finantsjuhtimise paljud põhimõtted püsivad suhteliselt muutumatuna, kuid on ka pidevalt muutuvaid või täienevaid asju näiteks riiklike regulatsioonide või majanduskeskkonna muutumise, harvem ka uute teoreetiliste teadmiste praktikasse jõudmise tõttu.
Finantsisti töö kiiresti muutuvatel külgedel aitavad silma peal hoida erialaliitude ja ühenduste...
- 12.2. Majandustarkvara mõiste ja pakkujad
Villu Zirnask
Enamiku väikeettevõtjate jaoks tähendab majandustarkvara ennekõike raamatupidamisprogrammi. Tegelikult on mõiste palju laiem ja hägusem, kuid enamasti on selle keskmes tõesti raamatupidamisprogramm, millele on lisatud mitmesuguseid mooduleid, et rajada infosüsteem, mis toetaks ettevõtte või asutuse äriprotsesse ja hõlmaks...
- 12.2.1. Majandustarkvara valimine
Villu Zirnask
Küsimusele, kas ettevõte vajab majandustarkvara, on enamik ettevõtteid juba vastanud jaatavalt, või on seda teinud neile raamatupidamisteenust osutav firma. Ent paljudes väikestes ettevõtetes kasutatakse majandustarkvara peamiselt raamatupidamiseks, kuigi suurem osa tarkvarasid sisaldab ka teisi mooduleid.
... - 12.2.2. Majandustarkvara vahetamine
Villu Zirnask
Tavaliselt ei ole kasutajad eriti varmad harjumuspärast majandustarkvara uue vastu vahetama. Näiteks David Davidjantsi tehtud küsitlusest (bakalaureusetöö „Ülevaade Eesti mikro- ja väikeettevõtetes kasutatavast raamatupidamistarkvarast“, TTÜ 2016) ilmnes, et tarkvaravalikut mõjutab olulisel määral varasemalt välja kujunenud...
- 12.2.1. Majandustarkvara valimine
- 12.1. Finantsistide ühendused, veebilehed ja koolitused
- Lisad