Ehituse teabevara

Eesti erialaorganisatsioonid on koostöös riigiga koostanud järgmised lepingute üldtingimused:

• omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimused 2005;
• ehitustoodete üldised müügitingimused 2005;
• projekteerimise töövõtulepingu üldtingimused 2007;
• ehituse töövõtulepingute üldtingimused 2013;
• kinnisvara korrashoiu haldusteenuse käsundus­lepingu üldised tingimused 2013;
• kinnisasja korrashoiuteenuste tervikkäsundi üldised lepingutingimused 2013.

Projekteerimise töövõtulepingu üldtingimused

2004. aasta kevadsuvel valmis projektbüroode liidu, arhitektide liidu, ehitusettevõtjate liidu ja kaubandus-tööstuskoja koostöös projekteerimist ja sellega kaasnevate teenuste osutamist käsitlev lepingu näidisvorm „Projekteerimise töövõtulepingu üldtingimused”.

2007. aastal korrigeeriti projektbüroode liidu eestvedamisel eespool nimetatud üldtingimusi ja need on kättesaadavad aadressil: https://www.mkm.ee/et/ehitus-ja-elamuvaldkonna-juhendmaterjalid.

Projekteerimine on:

• ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik ­kavandamine;
• ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
• ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;
• ehitise elueast lähtuv ehitise nõuete kohane kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.

Omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimused

2005. aasta kevadsuvel valmisid kaubandus-tööstuskoja, projektbüroode liidu, ehitusmaterjalide liidu, arhitektide liidu, ehitusettevõtjate liidu ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös „Omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimused” ja näidisvorm (OKÜ) ning näidisleping.

Omanikujärelevalvet tehakse ehitamise üle, selle eesmärk on tagada:

• ehitamine ehitusprojekti kohaselt;
• ehitamise tehniliste dokumentide koostamine;
• ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.

Ehitusseaduse § 30 lõike 3 kohaselt peab ehitise omanik omanikujärelevalvet tegema ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni. Ehitise omanik üldiselt ise omanikujärelevalvet teha ei saa, vaid peab selle tellima.

Ehitise omanik võib omanikujärelevalvet teha ise, kui tegu on:

• väikeehitisega;
• üksikelamuga;
• suvilaga;
• aiamajaga;
• taluhoonega;
• rajatisega ehitise teenindamiseks;
• riigisaladusega seotud ehitisega;
• riigikaitselise ehitisega.

Seega peab üldjuhtudel ehitamise korral ostja tegema peale ehitustöö riigihanke kindlasti ka omanikujärele­valve riigihanke.

Ehitusseaduse kohaselt ei saa omanikujärelevalve tegija olla isik, kes ehitab sama ehitist, seega tuleb omanikujärelevalve riigihange teha ehitustöö riigihankest eraldi.

Omanikujärelevalve lepingu sõlmimisel peab pöörama tähelepanu riigihangete korral mõnele olulisele asjaoludele.

Omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljelt https://www.mkm.ee.

Ehitustoodete üldised müügitingimused

2005. aastal valmisid ehitusmaterjalide tootjate liidu (EETL) initsiatiivil ja eestvedamisel koostöös ehitus­ettevõtjate liidu (EEEL) ja kaubandus-tööstuskoja (EKTK) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga „Ehitustoodete üldised müügitingimused” (EÜM 2005) koos näidislepinguga ja näidislepingu lühivariandiga.

EÜM 2005 on dokument, mille eesmärk on lihtsustada ja täpsustada ehitustoodete müüja ja ostja õigussuhteid. EÜM 2005 on soovituslik dokument, mida saab kasutada ehitustoodete müügilepingute sõlmimisel.

Kinnisvara korrashoiu haldusteenuse käsunduslepingu üldised tingimused

2013. aastal valmisid majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumi tellimusel ja toetusel „Kinnisvara korrashoiu haldusteenuse käsunduslepingu üldised tingimused” (KHÜL). Asjaomane dokument määrab teenust telliva (käsundiandja) ja teenust osutava (käsundisaaja) isiku õigused, kohustused ja vastutuse haldusteenuse osutamisel ja korraldamisel.

Haldusteenusena käsitatakse standardi EVS 807:2010 “Kinnisvara korrashoid. Kinnisvarakeskkonna korraldamine” tähenduses koodi 100 terviktegevusi. Tingimused on kooskõlastanud tellijad ja ettevõtjad, kes hoiavad kinnisvara korras (haldajad).

Kinnisasja korrashoiuteenuste tervikkäsundi üldised lepingutingimused

2013. aastal valmisid majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumi tellimusel ja toetusel „Kinnisasja korrashoiuteenuste tervikkäsundi üldised lepingu­tingimused” (KTÜL). Asjaomane dokument korraldab käsundiandja ja käsundisaaja suhteid kinnisasja korras­hoiuteenuste osutamisel.

Kinnisasja korrashoiuteenuste osutamisel on käsundi­andjaks kinnisasja omanik. Kui kinnisasi on kaasomandis, on käsundiandjaks kinnisasja kaasomanikud ühiselt, kaasomanike seaduslikud esindajad (valitseja ja korteriühistu) või kaasomanike lepinguline esindaja. Käsunduslepingu kohaselt kohustub üks isik (käsundi­saaja) kooskõlas lepinguga osutama teisele isikule ­(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Ehituse töövõtulepingute üldtingimused

2013. aastal valmisid majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumi tellimusel ja toetusel „Ehituse töövõtu­lepingute üldtingimused” (ETÜ 2013). Asjaomane dokument määrab tellija ja töövõtja õigused, kohustused ning vastutuse ehitustööde ja muude nendega kaasnevate tööde tegemisel.

Üldtingimused on soovituslikud, kuid on ehituse töövõtulepingute sõlmimisel käsitatavad ehituse vald­konna ja ehituslepingute sõlmimise hea tavana.

ETÜ 2013 versioon asendab nende väljatöötamisel aluseks olnud „Ehituse töövõtulepingute üldtingimusi” (ETÜ 2005).