SA Kutsekoda uus uuring tõi esile, et kuigi Eesti ettevõtted kasutavad tehisintellekti (TI) turunduses ja müügis, jäävad nad finantsjuhtimises mahajäänuks, olles seal liidritest ligi kaks korda madalamal tasemel. Paljud Eesti ettevõtted eelistavad raamatupidamisteenuste sisseostmist, vähendades motivatsiooni TI kasutuselevõtuks. Lisaks piiratavad TI-lahenduste efektiivsust Eestis väiksemad andmemahud ja andmete kvaliteet. Taanis, Rootsis ja teistes juhtivriikides kasutatakse TI-d oluliselt rohkem, eriti väikeste kuni keskmise suurusega ettevõtete seas, samas kui Eestis on hõlmaprotsendid tagasihoidlikumad.

Probleem ilmneb uuringu „Tehisintellekti mõju tööjõu oskuste vajadusele ettevõtluses“ järgi ka tootearenduses, kus TI võiks aidata prototüüpimisel ja kvaliteedikontrollis, kuid Eestis jääb rakendamine tagasihoidlikuks.

Miks Eestis tehisintellekti raamatupidamises ja finantsjuhtimises (sh andmeanalüüs finantsotsusteks, raamatupidamisdokumentatsioon) võrreldes liiderriikidega nii vähe rakendatakse?

Uuringu autorid vastavad: „Paljud Eesti ettevõtted ostavad raamatupidamisteenust sisse, mistõttu motivatsioon selles vallas TI-lahendusi juurutada võib jääda tagasihoidlikuks, kuigi näiteks TI-toega finantsanalüütiliste lahenduste kasutuselevõtt strateegiliste otsuste taustaks võimaldaks toetada tootlikkuse kasvu. Eksperdid nägid, et kindlasti on tegemist ärifunktsiooniga, kus TI-st on väga palju võita, kuid komistuskiviks võib osutuda kartus eksimuste ees karmistuvate piirangute ja nõuete tingimustes (nt raamatupidamisreeglid, regulatsioonid, AI Act).“

floating_list

Üldiselt jääb paljudes ettevõtetes TI kasutuse potentsiaal uuringu autorite hinnangul realiseerimata, sest puudub selge arusaam, millal ja milleks TI-d kasutada. See toob kaasa võimaluste ignoreerimise või vastupidi, n-ö üleinseneerimise riski. Üleinseneerimine tähendab kallite ja keerukate tööriistade rakendamist seal, kus tegelikku lisandväärtust ei sünni.

Uuringus rõhutatakse, et TI-lahendused toimivad ainult siis, kui neid toetavad kvaliteetsed ja korrastatud andmed: ettevõtted, kel oli positiivne kogemus TI-lahenduste rakendamisel, tõid edutegurina esile, et õnnestumine sõltub andmete korrastatusest, kvaliteedist ja turvalisusest. TI-mudel vajab toimimiseks suuri andmemahte. Kui andmeid pole (nt Eesti turu väiksuse tõttu), ei pruugi mudel toimida või annab moonutatud tulemusi.

Seetõttu soovitatakse ettevõtetel hinnata, kas ülesanne on piisavalt struktureeritav ja andmepõhine, et TI rakendus oleks sobiv, või nõuab olukord pigem inimlikku otsustuskogemust, kontekstitunnetust või õiguslikku täpsust. Samuti on vaja osata eristada TI rakendusi – millal sobib näiteks masinnägemine, millal teksti- või helianalüüs ning millal piisab rutiinsete tegevuste automatiseerimisest.

TI tasuvuse kohta öeldakse uuringus, et seda ei saa mõõta ainult lühiajalise rahasäästu järgi. Sageli on olulised ka kaudsed mõjud – tööaja vabanemine, vigade vähenemine, töötajate koormuse alanemine või parem kliendikogemus. Samuti tuleb osata eristada projekte, mille eesmärk on katsetamine ja õppimine, mitte kohene tulu. Paljudel juhtudel on tegu innovatsiooniprojektiga, mille investeeringu tasuvus (ROI) realiseerub alles siis, kui lahendust on võimalik skaleerida laiemalt (nt lahenduse laiendamine laiemale kasutajaskonnale või protsesside ulatuslikumaks katmiseks).

TI kasutamine ei nõua sügavaid tehnilisi teadmisi ega programmeerimise oskust, kuid eeldab baasarusaamist TI tööpõhimõtetest – mida TI suudab ja mida mitte. Tööriistade kasutamine ilma nende tööloogikat tundmata võib viia ebaefektiivsuse või valede ootusteni.

Kui inimene ei tea, mis põhimõttel TI töötab, siis on oht, et ta loobub selle kasutamisest üldse („ma ei saa aru, mis see on“) või kasutab valesti (nt „TI ütles nii, järelikult on tõsi“).

-tehnoloogia – selle rakendamine eeldab probleemi mõtestatud tõlgendust ning oskust kujundada lahendus, mis arvestab konteksti, tööülesannet ja kasutuskeskkonda.

Andmete tõlgendamise ja kriitilise hindamise oskus on üks olulisemaid baasoskusi TI-põhiste tööriistade kasutamisel. Inimene jääb lõpliku otsustajana vastutajaks ja peab seega suutma hinnata, millele tugineb TI soovitus, kas see on usaldusväärne ning sobib tööülesandega.

TI kasutuselevõtt ettevõtetes ei saa jääda ainult individuaalseks oskuseks või üksikute entusiastide pärusmaaks – selle tegelik potentsiaal avaldub meeskondlikus koostöös ja kollektiivses õppimises. Edukates organisatsioonides tähendab see, et teadmisi jagatakse, kogemusi analüüsitakse koos ning igapäevased töövõtted arenevad meeskonnatöö toel.

TI kasutus on kõige enam levinud info-  ja sidesektoris (56% sektori ettevõtetest kasutab vähemalt ühte TI-lahendust) ning finants- ja kindlustussektoris (58%), kuid ka neil tegevusaladel on hulk ettevõtteid (nt finantssektoris 8%) TI mittekasutamise põhjusena välja toonud teadmiste ja oskuste puuduse.

TI kasutuselevõtt varieerub märkimisväärselt sõltuvalt ettevõtte suurusest – nii Eestis kui ka teistes riikides on suuremad ettevõtted aktiivsemad. EL-is kasutasid 2024. aastal TI tehnoloogiat 41% suurtest ettevõtetest (üle 250 töötaja), 21% keskmise suurusega ettevõtetest (50–249 töötajat), samas väikeste ettevõtete (10–49 töötajat) puhul oli see näitaja vaid 11%.

Ettevõtluses TI rakendamise liiderriikides (Taani, Rootsi, Belgia, Soome, Luksemburg, Holland) keskmiselt kasutab neid lahendusi iga viies väikeettevõte, iga kolmas keskmise suurusega ettevõte ja kuus suurettevõtet kümnest.

Ettevõtte suurusest tulenevat erinevust on uuringu autorite sõnul seletatud näiteks TI-tehnoloogia rakendamise keerukuse, mastaabisäästu (suuremad ettevõtted saavad TI-st rohkem kasu) ja investeerimisvõimekusega ( TI-sse investeerimine võib olla suurtele ettevõtetele kättesaadavam).

Eesti jääb ettevõtte suurusega seotud TI-kasutusprotsentide poolest EL-i riikide keskmise lähedale, sealjuures on meie kuni 50 töötajaga väikesed ettevõtted EL keskmisest pisut aktiivsemad ja üle 50 töötajaga ettevõtted veidi passiivsemad.

Pikim vahe liidritega tuleb esile keskmise suurusega (50–250 töötajaga) ettevõtete puhul, kus Eesti näitaja ulatub vaid 54%- ni liidrite tasemest. Eksperthinnangute põhjal on 50–250 töötajaga ettevõtete puhul tegu grupiga, kus protsessid on juba piisavalt keerukad, aga ressursse ja juhtimisvõimekust võib nappida.

Üle 250 töötajaga suurettevõtete segmendis on vahe liidritega veidi väiksem – viimasetel on selles segmendis umbes kolmandiku võrra rohkem TI-lahendusi kasutavaid ettevõtteid. „Statistika põhjal ei ole selle vahe tagamaid võimalik üheselt välja tuua, kuid põhjust oleks otsa vaadata meie suurettevõtete ärimudelite keerukusele, andmemahukusele ja ambitsioonikusele,“ pakuvad uuringu koostajad.

Uuringu andmeallikateks olid eksperdiintervjuud TI rakendamise kogemusega ettevõtete esindajatega ning statistilised näitajad Eurostatilt ja Eesti Statistikaametilt. Eksperdiintervjuud toimusid nii veebi vahendusel kui ka silmast silma 2025. aasta kevadel. Kokku intervjueeriti enam kui 40 eksperti eri majandussektoritest, hõlmates suuri, väikse ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Miks rakendatakse Eestis tehisintellekti finantsanalüüsis vähe? Uuring tuvastas põhjused

Eesti ettevõtted on liiderriikidega samal tasemel tehisintellekti (TI) rakendamisel turunduses ja müügi edendamises, kuid jäävad oluliselt maha raamatupidamise ja finantsjuhtimise valdkonnas, kus vahe liidritega ligi kahekordne, märgitakse SA Kutsekoda äsja avaldatud uuringus.

Arvete menetlemise automatiseerimine vähendab pettuste riski, kui seadistus on õige

Modelleerimise hea tava

Finantsmudeli sisendid

UUS AUDIO: Ettevõtete rahastajad: õhus on kevadet – aeg on äriplaanidelt tolm pühkida

Finantsmodelleerimine

Ettevõtte parim relv petturite vastu: töötaja julgus kahtluse korral juhilt/kolleegilt üle küsida

UUS AUDIO: Tehinguturg on hetkel ostjate poolel, kuid ega müüjad ka papist poisid ei ole

Ettevõtte eesmärgid ja finantsteabe esitamine

UUS VIDEO: Näiteid ja nõuandeid finantsjuhtimise abil ettevõttele uue hingamise andmiseks

Keeruline majandus paneb üha rohkem ettevõtteid finantsjuhiteenust sisse ostma

Riigikontroll: kõigile riigi äriühingutele pole vajalik seada kliimaeesmärke

UUS AUDIO: Milline on finantsjuhi õiglane palk?

Euroopa Liidu programmid ettevõtluse rahastamiseks

UUS AUDIO: Statistikaamet paljastab, et üle poole halduskoormust tekitavatest nõudmistest tuleb euroliidust

Ettevõtlustoetused

UUS AUDIO: Taavi Kotka: halduskoormusest vabastav reaalajamajandus venib, 10 aastat on kõhtu sügatud

Miks pank küsib selgitusi, kui autofirma ostab tonni suhkrut? Kes satub automaatsesse kontrolli?

Pankur: ESG-aruandluse kohustus küll kaob, aga ootused jäävad – alusta vabatahtliku aruandlusega

UUS AUDIO: Mõjuka finantsjuhi argipäev: kõik peavad lugu, armastavad vähesed

Müüt 10. Turutõrked õigustavad regulatiivset sekkumist

Müüt 9. ESG tulemuslikkus paraneb, kui maksta ESG-mõõdikute järgi preemiat

UUS AUDIO: Elavjõudu vähendanud maksuamet kogub rekordiliselt makse

Otsustatud: ESG aruandluskohustust lükatakse edasi

Müüt 8. Investorite suurem kaasamine on alati parem

Müüt 7. Rohkem ESG-d on alati parem

UUS AUDIO: Kuidas Soome turul läbi lüüa? Maksuameti hambusse ei tasu sattuda

Brüsseli kõlakad: kestlikkusaruande kohustuse piir tõstetakse 1000 töötajaga ettevõteteni

UUS AUDIO: Kestlikkusaruandlus – mõttetu bürokraatia või strateegilise juhtimise tööriist?

Müüt 6. Ettevõtte ESG näitajad mõõdavad ettevõtte mõju ühiskonnale

Müüt 5. Kliimarisk on investeerimisrisk

Müüt 4. Kestlike aktsiate tootlus on kõrgem

UUS AUDIO: Suurfirmade finantsjuhid: tulised vaidlused toovad paremad tulemused

Neli näpunäidet krüptoraha turvaliseks hoidmiseks

Müüt 3. ESG riskid tõstavad kapitali hinda

Hulk väiksemaid ettevõtteid pääseb uuel aastal audiitori palkamisest

UUS AUDIO: Võimenda finantstulemust tugeva tööandja väärtuspakkumise ja toimiva personalianalüütikaga

Vaadake üle finantstehingute kasutusõigused. Üllatavalt palju ettevõtteid on kokku puutunud petuskeemidega

Müüt 2. Omaniku ülimuslikkus põhjustab ülemäärase keskendumise omanikule väärtuse loomisele

Uued teemad finantsjuhtimise teabevaras

UUS AUDIO: Saneerimine või pankrot – otsutada tuleb õigel ajal!

Eesti saab õiguse jätta väikeettevõtjad täiendavalt maksustamata

Võlgnike väljaselgitamisel tuleb peagi appi täitmisregister

UUS AUDIO: Eksperdid räägivad punastest lippudest ettevõtte tegevuses

Finantsjuhi lähenemine tehisintellektile

Laenulepinguvõlgade sissenõudjad või ülesostjad jaanuarist finantsinspektsiooni kontrolli all

UUS AUDIO: Eksperdid avavad tekkepõhise kasumi maksustamise saladusi

UUS AUDIO: AI fanfaarid kõigutavad senist elukorraldust

Finantsinspektsioon juhtidele: kui oled tegutsenud liigkasuvõtjana, on su tee finantssektorisse suletud

Ettevõtte valmistumine ja valmisolek tehisintellekti kasutamiseks

UUS AUDIO: Võta kontroll küberohtude üle oma ettevõttes

6 küsimust ja vastust: kestlikkusaruande koostamine ja audiitorkontroll

Excelis on võimsaid tööriistu, mida paljud finantsjuhid veel ei kasuta

Kestlikkusaruandlus ja CSRD

Finantsjuhi töö nõuab tihti ka oskust esineda. 3 nippi enesekindlaks esinemiseks

UUS AUDIO: Kuidas edukalt kommunikeerida nii häid kui kehvasid majandustulemusi

Polina Brottier: krüptovaluutad imbuvad traditsioonilisse finantssüsteemi

Kingitus

Balti pangaliitude ühtne ESG-küsimustik ettevõtetele

UUS AUDIO: Auhinnatud finantsjuhid näitavad teed

Mertsina: majanduslangus taandub visalt, kuid üha enam tegureid toetab kasvu taastumist

Topeltolulisuse analüüs

Futurist: digieuro tuleb kindlalt, mõtleme nüüd, kas karta või rõõmustada

Rahapesu Andmebüroo aastaraamat: rahapesu risk püsib Eestis keskmisel tasemel

UUS AUDIO: Vii ettevõte tippu toimiva tulemusjuhtimisega

Jurist selgitab, kuidas tegevuse lõpetanud ettevõttelt võlg kätte saada

ESG aspektid ja offsettimine

UUS AUDIO: Käibemaksu keerukused: oma pühakirjaga võõrasse kirikusse ei ronita

Villu Zirnask: Võrklaeva uus maksumõte on kaval, aga rumal

UUS AUDIO: Ekspertide soovitused ettevõtjatele: kuidas vältida maksuhalduri nõudeid

Riigikohus: äriühingu nõukogu liige saab vastutada rahapesu tegevusetusega toimepanemise eest

ESG „E“-aspekt ja KHG jalajälg

Mis on ESG

UUS AUDIO: Kõik, mida ettevõtja peaks teadma seadusemuudatustest

Ülevaade 1. jaanuaril jõustunud õigusaktidest

Ülevaade ESG-nõuete ajaloost, tulevikust, eesmärkidest ja probleemidest

UUS AUDIO: Käibemaksu tõus on peagi käes – millega tuleb ettevõtjatel arvestada?

Jurist: firmamatjate vastutusele võtmiseks on mitmeid vahendeid

KPMG uuring: äriliidrite kindlustunne on kasvanud, kuid geopoliitilised pinged ja kõrged intressid teevad siiski muret

IT- ja personaliaudit ettevõtete ühinemis- ja omandamistehingute korral

UUS AUDIO: Kuldtasemel jätkusuutlikkuse saavutamine nõuab süsteemset lähenemist

Uuring paljastas Eesti suurettevõtete dilemma: kas kasutada vaba raha uuteks investeeringuteks või laenukohustuste vähendamiseks?

Vertikaalanalüüs

UUS AUDIO: Chat GPT-le meeldib hirmsasti vastata, kas ta teab või mitte

Finantsanalüüs – efektiivsus ja rentaablus

Horisontaalanalüüs

UUS AUDIO: Lightyeari juht: kasvame kiiresti ja järgmised 15 kuud on rahamureta

Ka väikefirmad peavad hakkama tegelema oma keskkonnajalajäljega

Ettevõtte kohanemine kiire kasvu lõppemisega

UUS AUDIO: Premiale on suurima efekti säästlikkuses toonud digitaliseerimine

Äriregistris läheb lahti firmade masskustutamine

UUS AUDIO: Tegevjuhi ja finantsjuhi koostöö parimad praktikad: kuidas käivitada ettevõtte kiire kasv?

Ettevõtete finantstervis on hea, kuid aasta teine pool tuleb keeruline

Keskpanga digiraha tulevikuväljavaated. Euroopa Keskpanga digieuro

UUS AUDIO: Kuidas ja millal ESG-ga pihta hakata?

Tõnu Mertsina: Ettevõtete kasumlikkus peaks sel aastal vähenema

Elektritootmise tasuvuse hindamine

UUS AUDIO: Harju Elektri finantsjuht jagas soovitusi, kuidas hinnarallis efektiivsust leida

Raasuke: muutuvas keskkonnas on finantsjuhtimise rolliks ettevõtte väärtuste hoidmine

Inimkapitali finantsarvestus

Muudatused õigusaktides

UUS AUDIO: Martinson: 180 pangal on bilansis sama probleem nagu Silicon Valley Bankil

Verstoni finantsjuht taristusektori ellujäämisest: sõltume poliitilistest otsustest

UUED AUDIOD: Eduka laienemise saladused ja SVB kokkukukkumine

Finantsinspektsioon käivitas intressibaromeetri

Kolm viisi, kuidas pisiettevõtja saab ausalt tegeleda ettevõtlusega

UUS AUDIO! Juhtide aeg muutub järjest kallimaks

Krüptožetoonide kasutamine lojaalsusprogrammina 

UUS VIDEO! Kas sul on oht sattuda maksukontrolli?

UUS AUDIO! Tehinguturule tuleb rohkem Eesti kapitali

UUS AUDIO! Äriplaan 2023

Eesti majanduskasv jääb tänavu nullilähedaseks

Kodaki ICO-projekt

Krüptožetoonide petuskeem Polybiuse näitel

Kas täiuslik torm finantsturgudel jätkub ka uuel aastal?

Ettevõtjatele avaneb uus toetusvoor arendustöö finantseerimiseks

UUS AUDIO! Majanduse väljavaated

UUS VIDEO! Ettevõtete kolm kõige tüüpilisemat kasvuvalu ja kuidas neist võita

Valdkonnauudis

Miks rakendatakse Eestis tehisintellekti finantsanalüüsis vähe? Uuring tuvastas põhjused