Valdkonnauudis

Töölepingu seadus on püsinud põhimõttelistes küsimustes muutumatuna 2009. aastast alates. Nii on see tekitanud järjest enam muutuvas maailmas küsimuse, kas seda oleks vaja oluliselt muuta, võttes arvesse ühiskonnas tegutsevaid Bolti ja Wolti kullereid, koroonapandeemiaga kaasnenud kodukontorit ning tööaja kasutamise paindlikkust viisil, mida varasemalt pole töösuhetes nähtud ja mida on senini peetud teenuslepingu alusel tööd tegevate inimeste privileegiks.

Tambet Toomela, Erika Tuvike ja Marja Stina SaalisteAutor: Eversheds Sutherland Ots & Co

Tööandjad ja ametiühingud leppisidki 17. oktoobril 2022 kokku uutes turvalise tööaja reeglites, mis tähendab, et peatselt on oodata ministeeriumilt töölepingu seaduse muutmiseks seaduseelnõu ettevalmistamist. Milles aga tööandjad ja ametiühingud kokku leppisid?

Kokkuleppe kohaselt on valveaeg edaspidi paindlikum nendele töötajatele, kelle peamiseks tööülesandeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IT) teenuste osutamine. Nii nähakse ette, et IT-töötajad saavad edaspidi valveaega teha kuni 130 tundi kuus ja töötaja peab saama kuus vähemalt kaks nädalavahetust puhkamiseks. Töölepingu seaduse kohaselt tähendab valveaeg, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kusjuures töötajale makstakse tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Valveaja puhul tuleb järgida ka igapäevase ja -nädalase puhkeaja kasutamise regulatsioone, mille kohaselt ei saa töötaja olla valveajal igal ajal, kui tal pole tööaeg. Oluline on seegi, et kui töötaja asub valveajal siiski tööd tegema, on tegu juba tööajaga, mida tuleb selle kohaselt ka tasustada.

Selliste muudatuste aluseks on kaks asjaolu: 1) IT-sektori töötajaid on vähe; 2) paljusid IT-teenuseid, näiteks kliendituge kontoritele, tuleb pakkuda ööpäev läbi. Nii võib juhtuda, et igal ajal IT-teenuseid tegelikult ei kasutata (st töötaja ei pea tegema tööd), kuid tööandja soovib, et vajaduse korral oleks töötajal töötamiseks valmisolek.

Selle artikli autorite hinnangul on kavandatavad muudatused siiski küsitavad. Töötajaid on olnud alati võimalik panna vahetustesse töötama selliselt, et kogu päev oleks kaetud. Pealegi annab Euroopa Kohus pidevalt oma lahendites tõlgendusi valveaja mõiste kohta ja on sõnaselgelt väljendanud, et tööõiguses ei saa olla kolmandat aega peale töö- ja puhkeaja, sest aeg, mil töötaja ei ole vaba oma aega korraldama, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, ei saa olla puhkeaeg.

Euroopa Kohus on oma arvukates lahendites arutlenud sellegi üle, et mis ajast alates saab lugeda, et puhkeaeg on üle läinud valveajaks, st millal Eesti õiguse kohaselt tuleks töötajat hakata tasustama valveaja tasuga. Eespool toodu kohaselt on valveajaga seonduv üsna keeruline ja töölepingu seadus jätab valveaja mõiste ning olemuse osas palju tõlgendamisruumi. Senisest sagedasem valveaja kasutamine tekitab ebaselgust, kui seda mõistet seaduses paremini ei defineerita, võttes sealjuures arvesse ka Euroopa Kohtu praktikat.

Tööandjad ja ametiühingud leppisid kokku selleski, et töölepingu seadusesse tuleb iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon, mille kohaselt peaksid edaspidi saama need töötajad korraldada oma tööaega vabamalt. Paindliku tööaja korralduse kasutamisele on ette nähtud ka piirang: seda saab rakendada neile töötajatele, kes teenivad vähemalt Eesti keskmist töötasu.

Küll on aga sellisegi muudatuse tegemine küsitav, sest kehtivas töölepingu seaduses on töötajal ja tööandjal võimalus leppida kokku tööaja ja töökoha kasutamises selliselt nagu asjaosalised seda soovivad. See tähendab, et ka töölepingu seaduses pole norme, mis takistaks asjaosalistel muudatustega taotletavates eesmärkides kokku leppida. Seega, iseseisva otsustuspädevusega töötajad on tegelikult olemas juba praegugi.

Nõustuda aga tuleb, et koroonapandeemia ajal laialdaselt levinud kodukontori ja paindliku tööajakasutuse puhul võib olla poolte huvide kaitseks oluline, et töölepingu seaduses täpsustataks konkreetsemalt ja detailsemalt paindliku tööaja mõiste.

Allikas: personaliuudised.ee