Varem ei saa seadust jõustada sellepärast, et enne on vaja teha infotehnoloogilised arendused tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti järelevalve infosüsteemi täiendamiseks ning menetluskeskkonna loomiseks, märgitakse eelnõu seletuskirjas.

Välisinvesteeringuteks loetakse eelnõu järgi kolme liiki tehinguid: välisinvestor omandab otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas, saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või omandab sihtettevõtja osa.

Oluline osalus tähendab vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle.

floating_list

„Kõige sagedasemaks olulise osaluse omandamise tehinguks on osa või aktsiate ostumüügilepingu tulemusel vähemalt 10protsendilise osaluse saamine osa- või aktsiakapitalis. Samas on võimalik vastava suurusega osalus saada ka ühinemise või jagunemise tulemusena. Kolmandaks küllaltki tüüpilise tehinguna on võimalik välja tuua osanike või aktsionäride lepingu sõlmimine, mille tulemusena saab välisinvestor otsustada (näiteks temaga kooskõlastamise kohustuse või talle antud veto-õiguse tõttu) vähemalt 10 protsenti osa- või aktsiakapitali, seda väljendavate õiguste või häälte üle või saab muul viisil olulise mõju sihtettevõtja üle,“ selgitatakse seletuskirjas. „Kuna eelnõus lähtutakse ettevõtja mõistest, mis on oma sisult äriühingu mõistest laiem, siis kontrolli saavutamist hinnatakse laiema isikute ringi osas, kui seda on ette nähtud väärtpaberituru seaduses.”

1) füüsiline isik, kellel on kolmanda riigi kodakondsus, füüsiline isik, kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kodakondsuseta füüsiline isik;

2) ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel ja on selles riigis registreeritud;

3) punktides 1 ja 2 nimetatud füüsilise isiku või ettevõtja kontrollitav muu ettevõtja olenemata tema asutamis- ja registreerimiskohast.

Riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt loetakse oluliseks järgmised välisinvesteeringute sihtettevõtjad, mida on praegu umbes 300-400.

1) elutähtsa teenuse osutaja (need määratleb hädaolukorra seadus, kuid koostamisel oleva valmisoleku seaduse alusel võib elutähtsate teenuste regulatsioon võib lähiaastatel muutuda). Praegu on elutähtsateks teenusteks elektriga, maagaasiga või vedelkütusega varustamine, riigitee ja kohaliku tee sõidetavuse tagamine, telefoni-, mobiiltelefoni ja andmeside teenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, vältimatu arstiabi toimepidevuse tagamine, makseteenuste tagamine, sularaharingluse tagamine, kaugküttega varustamine, veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine;

2) äriühing, milles riik omab olulist osalust;

3) ettevõtja, kes kehtiva lepingu alusel toodab või tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaoks nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja;

4) üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses; samuti trükimeedia ja interneti ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud majandusaasta käive on vähemalt 3 miljonit eurot;

5) ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või kaevandamiseks;

6) ettevõtja, kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping;

7) alalise riigikaitseobjekti omanik riigikaitseseaduse tähenduses;

8) ettevõtja, kes omab riigiside toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide edastamiseks vajalikku vähemalt 200 meetri kõrgusega mastide taristut;

9) raudteeinfrastruktuuri ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses;

10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käidetav lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, ning Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja lennundusseaduse tähenduses;

11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja.

Eelnõus määratletud välisinvesteeringule tuleb taotleda eelnev välisinvesteeringu luba, mille andjaks hakkab olema tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti välisinvesteeringukomisjon.

Eelnõus on toodud ka näidisloetelu välisinvestoriga seotud asjaoludest, mille hindamine võib loamenetluses osutuda vajalikuks, kuid tegemist on mitteammendava loeteluga. Lisaks ei ole ühelgi hindamiskriteeriumil eraldiseisvat tähendust, vaid välisinvesteeringu lubamise või keelamise otsuse tegemisel hinnatakse hindamiskriteeriume kogumis ja omavahelises koosmõjus.

Välisinvestoriga seoses on eelkõige kavas arvesse võtta:

1) millistes riikides ja millistes majandusvaldkondades välisinvestor tegutseb;

2) milline on välisinvestori omandistruktuur, sealhulgas kas see on läbipaistev ja arusaadav;

3) millisest allikast välisinvesteeringut rahastatakse ning kas raha päritolu on selgelt tuvastatav;

4) kas välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutus või relvajõud;

5) kas välisinvestor on seotud või olnud seotud Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega;

6) kas välisinvestor tegeleb, on tegelenud või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab tegelema ebaseadusliku tegevusega;

7) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.

Sihtettevõtja või sihtettevõtja majandustegevusega seoses hakatakse eelkõige arvesse võtma:

1) millises majandusvaldkonnas sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegutseb ja tema olulisust selles valdkonnas;

2) millises ulatuses rahastatakse sihtettevõtjat Euroopa Liidu vahenditest või muudest avalikest vahenditest;

3) kas välisinvestor kavatseb teha muudatust sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuses või sihtettevõtja juhtimises;

4) kas sihtettevõtja tegeleb teadus- ja arendustegevusega ning millised intellektuaalse omandi õigused talle kuuluvad;

5) kas sihtettevõtja osa koosseisu kuuluvad intellektuaalse omandi õigused.

Välisinvesteeringu hindamisel tuleb eelnõu seletuskirja sõnul probleemseks lugeda nii olukordasid, kus välisinvestorit rahastab kolmanda riigi valitsus, valitsusasutus või relvajõud, kui ka see, kui rahastajaks on terroristlikud organisatsioonid või mõni kuritegelik ühendus, samuti kui raha on hangitud kuritegelikul teel, seal hulgas on toimunud eelnevalt või toimub välisinvesteeringu tegemisel rahapesu.

Rahastamine võib eelnõu käsitluses seisneda nii toetuste või soodustuste andmises, laenu või krediidi võimaldamises, kui rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemises majanduslikult ebamõistlike tehingute vahendusel (näiteks turuhinnast erineva maksumusega tehingute tegemises). Rahastamist tuleb siin mõista laiemalt ja hõlmata ka rahastamisega seotud tagatised: näiteks kui välisinvesteeringuks vajaliku raha on välisinvestor küll hankinud krediidi- või laenutehinguga usaldusväärselt asutuselt, kuid laenu või krediidiga seonduva tagatise on andnud mõni eelnimetatutest, vajavad tagatise andmisega seonduvad kokkulepped ja muud asjaolud põhjalikumat analüüsi.

Eelnõus on sätestatud, et välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise otsuse aluseks olevaid põhjendusi, samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles see võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avaliku korra kaitset või milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.

Erinevad välisinvesteeringute hindamise regulatsioonid olid 2021. aasta keskpaiga seisuga loodud 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Komisjoni aastaaruande kohaselt plaanivad ka kõik ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid peale Horvaatia, Küprose ja Bulgaaria kehtestada sarnase seadust. Muudest riikidest on see olemas näiteks ka USA-s, Jaapanis, Austraalias, Kanadas, Norras ja Ühendkuningriigis.

Alates järgmise aasta maist võib välisinvestori kaasamiseks vaja minna TTJA eriluba

Justiitsministeeriumis on valminud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu. Eelnõu, mis plaani järgi võiks jõustuda 2023. aasta 1. mail, reguleerib, millistel tingimustel ja millises korras hinnatakse välisinvesteeringu usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas.

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

UUS AUDIO: Iseseisva otsustuspädevuse regulatsioon annab trumpkaardi juhtidele

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Kaugtöö kokkuleppe näidis inglise keeles

Töölepingu näidis alaealisega inglise keeles

UUS AUDIO: Leping sõlmitud, probleemid algavad ehk kuidas kinnisvara probleemideta müüa

Tööinspektsioon hoiatab: ainult juhendist ei piisa – uuel töötajal peab olema ka praktiline väljaõpe

Kaugtöö kokkuleppe näidis

Laienevad paindliku töötamise ja vabatahtliku ravikindlustuse saamise võimalused

UUS AUDIO: Praktikakoht kui talentide katsepolügoon – nutikas tööandja ei jäta seda kasutamata

Tööleping alaealisega

UUS AUDIO: Tuntavalt väiksem tarnekulu viib Eesti e‑poed kiiremini välismaa turule

1. septembrist muutuvad alaealiste tööle võtmise reeglid

Cirkle K: alaealisi tungib suvetööle rohkem kui kunagi varem

UUS AUDIO: Vaidlused kohtusaalist välja ehk mida võiks teada lepitusmenetlusest

UUS AUDIO: Tuhanded tehingud vaid minutitega – tulevikus palkavad suurfirmad endale AI‑läbirääkija

Maksuamet asub kontrollima hooajatöö pakkujaid

Võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe näidis

Garantiileping inglise keeles

UUS AUDIO: Õigeks ajaks kinnitamata puhkusegraafik seab kollektiivpuhkuse plaanid ohtu

Tööandjad lükkavad ümber müüdid ja valed paindliku töötamise kohta

Registerpandi lepingu näidis inglise keeles

AUDIO: Tarmo Tamm konkurentsiseadusest: ettevõtjad ei mõista, et see seadus on neile oluline

Mida teha, kui tööandja ei anna kirjalikku lepingut

Osa pandilepingu näidis inglise keeles

UUS AUDIO: Kohtumenetluste avalikustamine loob läbipaistvust, kuid ka probleeme

Advokaadid: Balti riikides sagenevad eetikat puudutavad töövaidlused

Nõude pandileping inglise keeles

UUS AUDIO: Hoiatus koduostjatele: lepingutesse on tekkinud kahjulikud tingimused

Kohtulugu: 4 krõbedat õppetundi suulise töölepingu ja välismaalasega

Käenduslepingu näidis inglise keeles

UUS AUDIO: Firmade müügihinda mõjutavad nii kriisid kui ka x-faktor

Kõik, mida peab teadma töötajate puhkusi planeerides

Garantiikirja näidis inglise keeles

UUS AUDIO: Millised maksumuudatused ootavad meid järgmisel aastal

Vandeadvokaat: mida toob tööandjale paindliku töötamise kokkulepe

Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku järgmise aasta alampalga suuruse

UUS AUDIO: Mis on SaaS ehk kuidas tarkvara teenusena pakkuda?

Tööelu maksumuudatused palgast julgeolekumaksuni 2025–2026

Laolepingu näidis inglise keeles

Uued teemad lepingute teabevaras

UUS AUDIO: Fookuses laimuga seotud vaidlused: kui hästi teenivad elukutselised solvujad?

Tööandjad heidavad valitsusele ette seaduste turbomenetlust

Tarkvarateenuse osutamise lepingu näidis inglise keeles

Värsked muudatused seadustes ja määrustes

Valdkonnauudis

Alates järgmise aasta maist võib välisinvestori kaasamiseks vaja minna TTJA eriluba