Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Kehtiv töölepinguseadus (edaspidi TLS) näeb ette, et kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. 

Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Viidatud säte paneb osapooltele olulise piirangu olukordades, kus pooled soovivad lühiajaliselt sõlmida mitmeid järjestikuseid töölepinguid sama töö tegemiseks. Praktikas on tekkinud probleem, et kehtiva piirangu tõttu valivad osapooled töölepingu sõlmimise asemel muu võlaõigusliku lepingu vormi, mis jätab aga töötaja ilma seadusega ettenähtud tööõiguslikust kaitsest (nt tööaja piirangud, tööohutuse nõuded jm).

Detsembri lõpus jõustunud TLS-iga täiendati tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise regulatsiooni. Varem oli isikul, kes oli end töötuna arvele võtnud ning soovis ajutise töötamise tähenduses (st igakordne töölepingu periood ei tohtinud olla pikem kui 8 päeva) sõlmida sama tööandjaga mitu järjestikust töölepingut, kaotamata seejuures enda töötuna arveloleku staatust, võimalik seda teha maksimaalselt kaks korda ilma, et tööleping loetaks sõlmituks tähtajatuna. Jõustunud muudatuse valguses seda piirangut aga laiendati ning kehtiva õiguse kohaselt võib töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise korral tähtajalisi töölepinguid kestusega kuni 8 kalendripäeva sõlmida 6 kuu jooksul piiramatult. Kui pärast 6-kuulise perioodi lõppu sõlmivad sama töötaja ja tööandja järgneva 6 kuu jooksul uue tähtajalise töölepingu, loetakse see tööleping tähtajatuks.

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?

Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega