Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Kortermajas põhjustas ühes korteris küttesüsteemi rike teises korteris veelekke, mille tulemusel sai korter kahjustada. Kuivõrd kahjustatud korter oli kindlustatud, maksis kindlustusandja korteriomanikule kahjuhüvitise välja ning pöördus regressi korras kahjunõudega selle korteriomaniku poole, kelle korterist leke alguse sai. 

Korteriomanik aga nõuet ei tunnistanud, leides, et kortermaja kütteradiaatorid on kaasomandis, mistõttu vastutab kahju eest tema asemel korteriühistu. Korteriühistu nõuet ei tunnistanud, leides, et kaasomandis olev küttesüsteem oli hooldatud ja töökorras, paigaldatud kaks aastat enne rikke toimumist ning kahju põhjustas ettearvamatu rike, mille põhjus pole teada ja mille eest keegi ei vastuta.

Maakohus mõistis korteriomanikult kindlustusandja kasuks välja kahjuhüvitise, leides, et põhjendatud ei ole seisukoht, et kindlustusandja ees vastutab korteriühistu; samuti ei välista korteriomandi- ja korteriühistu seadus (KrtS) ühe kaasomaniku kahju hüvitamise nõuet teise kaasomaniku vastu. Kohtu hinnangul pidi korteriomanik mõistlikult ette nägema, et tema korteriomandi reaalosas asuval radiaatoril võib tekkida ajaga puudusi ning radiaatori seisukorda tuleb kontrollida ja vajaduse korral lasta teha remonti. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.

Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?

Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega