Eestiski tuleb tööandjatel hakata enne töövestlust algtöötasu või selle vahemikku avaldama, kuid lõunanaabrite kogemus näitab, et palgavahemiku avalikustamine vajab toimiva lahendusena siiski täpsustusi, kirjutasid Äripäevas advokaadibüroo Sorainen tööõiguse valdkonna eksperdid Pirkko-Liis Harkmaa ja Carolin Simona Laurits.

Palkade läbipaistvusdirektiiv toob tööandjatele kaasa kohustuse tagada palkade kujundamise läbipaistvus ning avaldada enne töövestlust algtöötasu või selle vahemik. 2023. aastal vastu võetud Euroopa Liidu direktiivi eesmärk on soolise palgalõhe vähendamine. Juba 2026. aasta suvel peaksid hakkama Eestis kehtima selle esimesed nõuded.

Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, aga viitab, et tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info. Info võib olla töökuulutuses, kuid seda võib edastada ka muul moel – siseriiklik regulatsioon saab jätta avalikustamise viisi lahtiseks ja usaldada sobiva lahenduse leidmise tööandjale.

floating_list

Eesti riik ja tööandjad peavad niisiis otsustama: millised on mõistlikud lahendused palkade avaldamiseks? Naaberriikide praktika pakub siin väärtuslikku võrdlus- ja õppematerjali.

Läti ja Leedu on juba aastaid tagasi valinud palgavahemiku või palga teavitamiseks kohustuse avaldada see töökuulutuses. Eestis on see seni olnud vabatahtlik ja paljud tööandjad kasutavadki seda võimalust.

Seni pole lõunanaabrid palkade töökuulutuses avalikustamisega seotud laialdast negatiivset mõju täheldanud ning lahendus toimib. Pigem kandideerijate huvi tööpakkumiste vastu kasvas.

Lätis ei möödunud seaduse muutmine siiski ilma diskussioonita. Läti kaubandus-tööstuskoda ei toetanud ettepanekut kohustada tööandjaid avalikustama töökuulutuses töötasu. Ühe argumendina toodi välja, et see võib ohustada ettevõtete konkurentsivõimet, eriti tööjõupuuduse tingimustes.

Leedu praktikas esineb probleem, et seadus ei määra, milline on adekvaatne palgavahemik kuulutuses. Seetõttu annab osa ettevõtteid ebamõistlikult laia palgavahemiku, näiteks 1000–10 000 eurot.

Põhjanaabrite juures Soomes on tööandjate organisatsioonid olnud seisukohal, et palgaandmed tuleks avaldada alles pärast kandidaatide eelvalikut. Seda põhjendusel, et töökuulutuses palga avaldamine võib viia konkurentsiõiguse rikkumiseni, sest tööandjad võivad hakata kaudselt omavahel töötasusid koordineerima. Soome direktiivi ülevõtmise seaduseelnõu kohaselt ei muutugi palgaandmete avaldamine töökuulutuses kohustuslikuks.

Töötasu avalikustamise kohustust on võimalik täita ka selliselt, et tööandja edastab kandidaadile algpalga või selle vahemiku enne töövestlust näiteks e-kirja teel. Selline lähenemine võib küll formaalselt vastata nõudele, kuid tekitab küsimusi läbipaistvuse, võrdsuse ja järelevalve kohta.

Eelkõige on keeruline kontrollida, kas kõik kandidaadid saavad ühesugust teavet ning kas selline teabe edastamise viis toetab diskrimineerimise ennetamist ja palgalõhe vähendamist või pigem soodustab jätkuvalt palkade salastamist. Töötasu teabe esitamise viis peab direktiivi kohaselt looma eeldused teadlikeks ja läbipaistvateks läbirääkimisteks.

Tööandjad kurdavad jälle, et palga avalikustamine juba töökuulutuses viib värbamises fookuse liigselt palgale. Lisaks võivad head kandidaadid loobuda töökuulutuses märgitud palganumbri tõttu kandideerimast, sest ei arvesta, et töötasu on ainult üks osa laiemast motivatsioonipaketist. Või siis eeldavad kandidaadid, et töötasu jääb kuulutuses esitatud palgavahemiku ülemisse otsa. Lisaks tekitab palkade avalikustamine töökuulutuses pahameelt olemasolevates töötajates, kes hakkavad uuele töötajale pakutavat kohe võrdlema enda teenistusega.Samas on kõik need mured seotud just sellega, et ettevõtetes on läbipaistmatud ja ebavõrdsed palgasüsteemid, mille vastu palkade töökuulutuses avalikustamise kohustus võitlebki.

Ettevõtjatele toob töökuulutuses palga avaldamine kaasa ka nii mõndagi positiivset. See näitab tööotsijale, et tööandja peab õiglaseid ja võrdseid töötasutingimusi oluliseks; parandab töörahulolu ja vähendab nii tööjõu voolavust ning säästab aega, sest jäävad ära vestlused kandidaatidega, keda pakutav palk ei rahulda. Ning mis peamine – kandidaat ja tööandja on palgaläbirääkimistel võrdsemas positsioonis.

Seega näib palga töökuulutuses avalikustamine olevat direktiivi eesmärkidega rohkem kooskõlas kui muul viisil palgainfo edastamine. Samas enamik riike, kes on oma seaduseelnõud avalikustanud, on jätnud tööandjatele avaldamise viisi osas valikuvabaduse ega kohusta palgainfot panema ilmtingimata töökuulutusse.

Mida siis ikkagi peab avalikustama? Nagu eespool märgitud, siis avalikustamise kohustus puudutab algtöötasu või selle vahemikku. Direktiiv defineerib töötasuna harilikku põhi- või miinimumtöötasu või mõnda muud tasumoodust kas rahas või loonustasuna, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt (lisa- või muutuvtasudena) saab.

Eestis mõistetakse töölepingu seaduse mõttes töötasuna töö tegemise eest rahas makstavat tasu. Kuivõrd Eesti seadus ei erista töötasu erinevaid komponente, hõlmab töötasu määratlus kõiki töö tegemise eest tehtavaid rahalisi makseid, seal hulga näiteks lisatasusid ja ületunnitöötasu.

Loonustasu ehk mitterahalist hüvitisena makstavat tasu (nt toiduainete, toodete, teenuste või väärtpaberite näol) kui töötasu liiki töölepingu seadus otseselt ette ei näe, kuid viitab muudele hüvedele, mille andmises on tööandja ja töötaja kokku leppinud. Mõned neist hüvedest võivad liigituda ka erisoodustusteks, näiteks võimalus kasutada ametiautot erasõitudeks.

Põhi- või miinimumtöötasu all peetakse Eestis üldjuhul silmas igakuiselt garanteeritud rahasummat, mida töötajale töö eest makstakse. See tähendab, et arvesse ei võeta näiteks lisatasusid ega ka erisoodustusi. Palgaläbirääkimised toimuvadki üldjuhul just rahas makstava tasu üle ja ainult üksikjuhtudel ka tööandja pakutavate hüvede üle, sest tavaliselt on hüvede pakkumine tööandja ühepoolne otsus ning tööandja võib hüvede pakkumise osas ka ümber mõelda.

Seega tekib direktiivis toodud mõistega seoses küsimus, mida avalikustatava algtöötasu või selle vahemiku all mõista ning kas avalikustatav algtöötasu või selle vahemik peab arvesse võtma ka tööandja poolt pakutavaid muid hüvesid.

Lätis tuleb töökuulutuses märkida ametikoha kogupalk kuus või aastas, või tunnitasu vahemik. Leedus peab tööandja avalikustama töökuulutuses palga vähemalt ühel järgnevatest viisidest: konkreetselt määratud kuupalk, kuupalga vahemik, konkreetne päeva- või tunnipalk (näiteks 80 eurot päevas või 7 eurot tunnis), või tunnipalga vahemik (näiteks 7–8 eurot tunnis).

Lõunanaabrite juures piirdub seega avalikustamiskohustus üksnes töötasu kitsas tähenduses ning ei sisalda lisatasusid ega loonustasusid. Leedus ei ole ka kavatsust seda praktikat muuta.

Kuivõrd Eesti riik ei ole veel direktiivi ülevõtmise seaduseelnõud avalikustanud, pole veel teada, kuidas avalikustamisele kuuluva töötasu mõistet sisustatakse. Enamik riike, kes on oma seaduseelnõud avalikustanud, palkade läbipaistvusdirektiiviga seoses töötasu mõistet ei käsitle. Erand on Poola, kes sisustab eelnõus töötasu mõiste laias tähenduses, hõlmates sellesse nii põhipalga kui ka muud hüved või boonused.

Eestis oleks tähtis jälgida, kuidas direktiivist tulenev töötasu mõiste suhestub töölepingu seaduses sisustatud töötasu mõistega ja väljakujunenud praktikaga. Vältida tuleks töötasu mõiste erinevat sisustamist erinevates seaduses.

Töötasu mõiste laiendamine selliselt, et hõlmatud on ka muud tööandja poolt töö eest antavad mitterahalised hüved, võib mõjutada taoliste hüvede andmist (eeskätt tööandja võimalust pakutavaid hüvesid ühepoolselt ja paindlikult muuta) ning samuti keskmise töötasu arvutamist (näiteks tuleb arvesse võtta töötajale antud optsioonide väärtust).

Teisest küljest on selliste tasumudelite puhul, kus lisatasu või muutuvtasu moodustab suure osa töötaja tasupaketist, tööle kandideerijal oluline teada, millisesse vahemikku võib tema töötasu jääda.

Direktiiv näeb ette, et võrdse tasustamise põhimõttega seotud õiguste või kohustuste rikkumisel võivad pädevad asutused teha ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või meetmete rakendamiseks, et tagada direktiivi järgimine. Seega peab ka meie tööinspektsioon hakkama pidama järelevalvet palkade avalikustamise kohustuse täitmise üle.

Kuidas seda tegema hakatakse ja millised saavad olema näiteks trahvid ettevõtetele, kes direktiivi ei järgi, pole veel teada.

Lätis määratakse tööandjale palgainfo avalikustamise kohustuse rikkumise eest hoiatus või trahv 70–1100 eurot. Leedus määratakse palgateabe avaldamata jätmise eest ettevõtte juhile või muule vastutavale isikule haldustrahv vahemikus 240–880 eurot, mis korduva rikkumise korral võib ulatuda kuni 1400 euroni. Alates 2024. aasta juulist kantakse Leedus palga avaldamise kohustust rikkunud ettevõtted avalikku nimekirja, kus nad püsivad ühe aasta.

Eesti regulatsiooni kujundamisel on oluline leida tasakaal läbipaistvuse, töötajate õiguste ja tööandjate huvide vahel. Läti ja Leedu kogemus näitab, et palgavahemiku avalikustamine töökuulutuses on toimiv lahendus, kuid vajab täpsustust, et vältida ebamõistlikult laia vahemiku kasutamist.

Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette

Pirkko-Liis Harkmaa (vasakul) ja Carolin Simona Laurits. Foto: Erakogu

Palgaläbipaistvuse direktiiv toob juba 2026. aastaks tööandjatele kohustuse avaldada enne töövestlust algtöötasu või selle vahemik. Soraineni tööõiguse eksperdid märgivad, et naaberriikide kogemus näitab: lahendus võib toimida, kuid selle rakendamisel on hulgliselt nüansse, mis vajavad Eestis täpset läbimõtlemist.

Arvete menetlemise automatiseerimine vähendab pettuste riski, kui seadistus on õige

Korteri väljaüürimisega raha teenida ei olegi nii lihtne, siin on 3 konksu

Kas jõulupidu liidab või loob lõhesid? Meeskonnad käituvad seal ausamalt kui koosolekul

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal lepitusmenetlust?

Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”

Адвокат: обязательное предварительное решение налогового департамента вносит ясность в налоговую среду Эстонии

Рождественские корпоративы: радостная традиция или источник рисков?

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Vandeadvokaat: tee põhjalik kodutöö enne, kui võtad vastu juhatuse liikme rolli

Personalijuht juhatuse laua taha: enne tasub teha põhjalik kodutöö

Koosolekud on peegel ettevõtte toimimisele – kas kohtume selleks, et luua või põgeneda?

Tulemuslik meeskonnatöö: 3 + 3 soovitust meeskonnajuhtidele

Küberründe ohvriks on langenud iga viies kaupmees. „Teadlikkus kasvab alles kogemuse kaudu“

Häkkerid murdsid ettevõtte küberkaitsest läbi. Millised nõuded ja trahvid võivad nüüd tabada juhatuse liikmeid?

Sõbralik kontorikoer võib tööandjale kalliks maksma minna

Heli Raidve: on ainult kaks aega – tööaeg ja puhkeaeg. Kõik muu on väljamõeldis

Advokaat: maksuameti siduv eelotsus loob Eesti maksukeskkonnas selgust

Töökoha jõulupidu: rõõmustav traditsioon või riskiallikas?

Серая зона найма: когда кандидат оплачивает счет работодателя, или настоящая цена бесплатных пробных заданий

Ettevõtte parim relv petturite vastu: töötaja julgus kahtluse korral juhilt/kolleegilt üle küsida

Tööinspektsioon hoiatab: ainult juhendist ei piisa – uuel töötajal peab olema ka praktiline väljaõpe

Как компенсировать сотруднику зарядку служебного электромобиля дома?

Värbamine on praegu sprint, mitte maraton

Eesti IT-firma soovitused värbamiseks: too välja palgavahemik ja võimalik karjäär

Advokaat selgitab: millal on ettevõtete ühinemine või jagunemine seaduslik ning millal mitte

Värbamise hall ala: kui kandidaat maksab tööandja arve ehk tasuta proovitööde tegelik hind

Kuidas hüvitada töötajale ettevõtte elektriauto kodus laadimine?

Töötervishoiuarsti otsus võib tähendada töötajale lepingu ülesütlemist

Ärivaidluste advokaat: juhatuse liikme isiklik vastutus muutub reaalseks

Как команде войти в рабочий ритм осенью?

Kristina Judina: juht peab julgema kriisi tunnistada

Tööinspektsioon: istumiskeeld pole seadusega kooskõlas, füüsilist ülekoormust tuleb vältida

Kuidas tiimiga sügishooaeg käima tõmmata?

Tööinspektsioon: istumiskeeld pole seadusega kooskõlas

Kui töötaja ei suuda keskenduda: probleem pole temas, vaid töökeskkonnas

Advokaat: IT-alal pidurdab riigihangetes innovatsiooni intellektuaalomandi kuuluvus

Tehnoloogiaettevõtte juhtivtöötaja: miks me pöörasime kontoriusku

Spordiarst soovitab, kuidas kodukontoris kehalist ülekoormust vältida

5 olulist küsimust, mida küsida oma ettevõttes AI-lahenduste kasutamise kohta

5 soovitust, kuidas pärast puhkust tööle naasta

Присяжный адвокат: опционы участия в Эстонии нельзя рассматривать как прямую заработную плату

Налоговый консультант: ужесточение налогового контроля вызывает тревогу

Kuidas teha suvel tööd nii, et ise terveks jääksid

Vandeadvokaat: Eesti osalusoptsioone ei saa käsitleda kui otsest töötasu

6 soovitust, kuidas kodukontoris kehalist ülekoormust vältida

Maksunõunik: maksukontrollide karmistamine tekitab muret

Töötervishoid juhile, kes tahab ennetada, mitte remontida

Хели Райдве: если работник отгуливает сверхурочные часы в конце месяца, работодатель платит вдвойне

Горячие вопросы о новой системе пособий по безработице

НТД: как избежать ошибок и налоговой проверки

По мнению НТД, предприятия с рисками в сфере налога с оборота составляют 6% всех эстонских предприятий

MTA: kuidas vältida eksimusi ja maksukontrolli

MTA silmis on käibemaksuriskiga 6% kõikidest Eesti ettevõtetest

Heli Raidve: kui töötaja võtab tunnid kuu lõpus tagasi, maksab tööandja topelt

Miks pank küsib selgitusi, kui autofirma ostab tonni suhkrut? Kes satub automaatsesse kontrolli?

Kuidas saada hakkama tõmbleva tollipoliitikaga? Tollispetsialistide koolitajad annavad nõu

Pauk võib olla suur: ehitusturgu ähvardab ränk hinnatõus

Kuumad küsimused uue töötushüvitiste süsteemi kohta

Juhi roll värbamises: miks see on kriitiline ka siis, kui HR on tugev partner

Kuidas teha vigu õigesti? Vaata vigadele julgelt otsa

Kristina Schotter: 10 nõuannet konfliktseks äriühingu üldkoosolekuks

Vandeadvokaat: hanke kehtetuks tunnistamine võib kaasa tuua kahjunõude

Pankur: ESG-aruandluse kohustus küll kaob, aga ootused jäävad – alusta vabatahtliku aruandlusega

Ardo Reinsalu: kas tehisintellekt toob neljapäevase töönädala?

Müra esitab ehitajale kõrgeid nõudeid ja eeldab arendajalt kannatust

Töötasu märkimine haigus- või hoolduslehel: lihtne eksida, kallis parandada

Juhtimisekspert õpetab: kui meeskonnas ei vasta keegi standarditele, tuleb sellega tegeleda

Финальная игра тайны заработной платы: как создать справедливую и прозрачную систему оплаты труда?

Palgasaladuse lõppmäng: kuidas luua õiglast ja läbipaistvat tasusüsteemi?

Vaimne tervis töösuhtes: millal muutub mure töövaidluseks?

Ehituse projekteerimislepingu kohtuvaidlusi saab vältida

Mida teha, kui tööandja ei anna kirjalikku lepingut

Hoonete süsiniku jalajälje kohustust lükati edasi, aga turg nõuab seda juba täna

2025. aasta koosolekute ja arutelude teemad ehk 3 märksõna sellel tööaastal

5 практических советов бухгалтеру, как выиграть гонку со временем

Налоговый эксперт Тынис Эллинг: новые веяния в декларировании оборота в 2025 году

Резкий поворот в отчете об устойчивом развитии: компании с численностью 1000 работников теперь могут быть спасены

5 praktilist soovitust raamatupidajale, kuidas võita võidujooksu ajaga

Парадокс разницы в зарплатах: женщины просят меньшую зарплату, но их удовлетворенность работодателем выше

Sirje Tammiste: kolm tähtsat küsimust spetsialisti edutamisel juhiks

Kestlikkusaruande suur pööre: alla 1000 töötajaga ettevõttel nüüd lootus pääseda

Maksuekspert Tõnis Elling: uued tuuled käibe deklareerimisel 2025

Kui tööandja ei panusta töötajate tervisesse, maksab ta haiguslehtede ja asendajate eest

Tööandja 9 uut kohustust. Kuidas palkade läbipaistvus praktikas välja näeb?

Palgalõhe paradoks: naised küsivad väiksemat palka, aga rahulolu tööandjaga on suurem

Asjade edasilükkamine on nähtamatu ajaröövel, millele on õnneks lahendus

Vandeadvokaat: iga töötaja, mitte ainult juht, peab mõistma, et ärisaladuse hoidmise nõue on päris nõue

Vigane ehitusprojekt ei vabasta ehitajat automaatselt vastutusest

Предприниматели уезжают из Эстонии не из-за налогов, но риск остается

Бухгалтеры играют особую роль в выявлении мошенничества. Что указывает на преступление?

5 soovitust tööohutuse parandamiseks digiteerimisega

Ettevõtjad ei lahku Eestist maksude pärast, kuid risk on õhus

Raamatupidajatel on eriline roll pettuste avastamisel. Mis viitab kuriteole?

Advokaat: päranduse küsimused tasub lahendada eluajal

Kohtulugu: 4 krõbedat õppetundi suulise töölepingu ja välismaalasega

Advokaat selgitab: mida teha, kui ärisaladus ei ole enam saladus?

KOGEMUSLUGU: Rimi Eesti tarneahela juht: ühtse logistikakeskuse rajamine oli loogiline otsus

Raha vedeleb maas. “Nii saab käibemaksu lootusetult nõudelt tagasi küsida”

SMS запись в регистр работы не подтверждают соглашение сторон

Налоговые изменения в 2025 и 2026 годах

Jurist tuletab meelde: firmapeol tehtud fotode jagamisel arvesta kolleegide õigustega

Kuus võimalust võla kättesaamiseks, kui võlgnik on paberitel vaene ja varatu

Alapakkumiste aeg hakkab läbi saama

Keskkonnasäästlik ehitus pole üksnes süsinikujalajälje hindamine

SMS ja TÖRi kanne ei tõenda poolte kokkulepet

Erivajadusega inimeste kaasamine loob väärtust nii töötajale kui ka tööandjale

2025. ja 2026. aasta maksumuudatustest

Особый порядок для малых предприятий вступит в силу в 2025 году

Väikeettevõtja erikord jõustub 2025

Ekspert: automaatne küberkaitse on odav, ent tekitab petliku turvatunde

Kaugtöö varjatud riskid: kuidas tagada kodukontoris usaldus ja ohutus

Siseministeerium karmistab välismaalaste lühiajalise töötamise korda

Läbipõlemise vältimine on töötaja ja juhi jagatud vastutus

Uuring: ettevõtjad vaatavad praegust tööturu olukorda murelikult

Miks ehitusprojektides kaob alguses aeg ja lõpus raha?

Tööle kandideerimine. „See on põhiline viga, miks sind töövestlusele ei kutsuta“

Vandeadvokaat Annika Vait: soolise palgalõhe andmed on olemas, kasutage neid!

Ellex Raidla eksperdid: mida finantsettevõtted võivad oma teenuse pakkumiseks tehisaruga teha ja mida mitte

Miks psühhosotsiaalsed ohutegurid on iga tööandja vastutus

Ehitajate nõutud hind ei ole enam jätkusuutlik

Запрет на корректировку налога с оборота противоречит сути директивы

Hea juhtimiskvaliteedi tõed: ekspertide nõuanded eduka organisatsiooni toimimiseks

Värsked muudatused seadustes ja määrustes

Käibemaksu korrigeerimise keeld on vastuolus direktiivi mõttega

Изменения, касающиеся автоматической рассрочки налоговой задолженности

Maksuvõla automaatse ajatamise muudatused

Läbipõlenud töötaja andis tööandja kohtusse

Kas kasutusjuhend asendab ohutusjuhendit?

Konkurentsipiirang töölepingus – kaitse tööandjale või ootamatute kulude allikas?

Vandeadvokaadid: konkurentsipiirang töölepingus – kaitse tööandjale või ootamatute kulude allikas?

Как действовать, если работодатель теряет доверие к сотруднику?

Kuidas käituda, kui tööandjal kaob töötaja suhtes usaldus

Eksperdid: kuidas „võõrad“ osaühingu omanikeringi pääsevad ja kuidas seda takistada?

Finantsinspektsioon juhtidele: kui oled tegutsenud liigkasuvõtjana, on su tee finantssektorisse suletud

Kui tahad inimesi tõhusalt motiveerida, siis tunne nende tugevusi

Pille Parind-Nisula: vaiksed lahkujad on märk kehvast juhtimisest

Изменения в законодательстве. Подоходный налог для местных самоуправлений

Изменения в законодательстве. Пенсия по выслуге лет, профилактика нетрудоспособности

Muudatused õigusaktides: tulumaks omavalitsustele, väljateenitud aastate pension, töövõimetuse ennetamine

Muudatused õigusaktides. Väljateenitud aastate pension, töövõimetuse ennetamine

Muudatused õigusaktides. Tulumaks omavalitsustele

6 küsimust ja vastust: kestlikkusaruande koostamine ja audiitorkontroll

Kohtukaasus: äriühing käis MTA-ga kohut

Kontorisse tagasi sundimine on vähikäik organisatsioonile

Miks ja kuidas puhata ja aega maha võtta?

Kui palgata puhkuse ajas ei ole kokku lepitud, ei saa seda lepet lugeda sõlmituks

Расчет налогооблагаемой стоимости недвижимости

Excelis on võimsaid tööriistu, mida paljud finantsjuhid veel ei kasuta

Vandeadvokaat: kui palgata puhkuse ajas ei ole kokku lepitud, ei saa seda lepet lugeda sõlmituks

Kinnisasja maksustatava väärtuse arvutamine

Finantsjuhi töö nõuab tihti ka oskust esineda. 3 nippi enesekindlaks esinemiseks

Kui äriregister kustutab sinu ettevõtte, tee ennistamiseks need kolm sammu

Advokaat: suur osa AI kasutajaid ei taju selle ohte ega tagajärgi

Сколько стоит отпуск за свой счёт?

Mis maksab palgata puhkus?

Ehitushangetel on tellijate ja pakkujate hinnaootustes suured käärid

Karm tõdemus: heitmevaba sõidukipargi eesmärk võib osutuda ebarealistlikuks

Kuidas ja miks toetada meeskonna liikmeid nende isiklikes eesmärkides?

Advokaadid: mis saab maksudest äriühingu kustutamisel?

Iga töötaja on oma ettevõtte visiitkaart

Работнику должны быть предоставлены ежедневные перерывы для отдыха

Изменения в законах и постановлениях

Vales vormis leping jätab sind sotsiaalsetest hüvedest ilma

Töötajale peab võimaldama igapäevaseid puhkepause

Muudatused seadustes ja määrustes

Tellija eeldab ehitajalt projekti kõigi vigade märkamist ebamõistlikult lühikese ajaga

Тынис Эллинг: вычет входного налога с оборота не может быть запрещен на том основании, что оборот продаж компании слишком мал

Kasulik artikkel

Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette