, kes juhib tähelepanu sellele, et töövaatluse ja proovipäeva vahe on seaduses selgelt kirjas – kui kandidaadi panus loob ettevõttele väärtust, peab see olema tasustatud. Kodutööde praktika muudab aga piiri häguseks ning tõstatab küsimuse, kas tegemist pole mitte varjatud proovipäevaga, mille eest tööandjad vastutust ei võta.

Töövaatlus on lubatud ja tasustamata. Proovipäev on lubatud ainult juhul, kui see on tasustatud. Aga mis saab siis, kui kandidaat teeb kodus mitmepäevase tööülesande, esitab selle ettevõttele ja jääb ukse taha? Kas see on uus versioon tasustamata proovipäevast, mille eest keegi ei maksa?

Ja kui ettevõte kasutab esitatud tööd hiljem, olgu osaliselt või inspiratsioonina, siis kellele see kuulub? Kas see on eetiline? Kas see on seaduslik? Kas tegemist on juhusega või on see süsteemne vorm tasustamata proovipäevast?

floating_list

Millised on tagajärjed? Kas keegi vastutab? Kas keegi kaitseb kandidaati? Või on see lihtsalt vaikiv norm, kus tööandja saab väärtust, aga kandidaat jääb tühjade kätega? Värbamisprotsess ei tohi olla varjatud tööpäev.

Eesti töölepingu seadus on siin üsna ühemõtteline: 

 tähendab, et kandidaat tutvub tööga passiivselt, jälgib, kuulab, vaatab. Ta ei tee ühtegi tööalast tegevust, ei loo väärtust ega panusta ettevõtte tulemustesse. Seetõttu on töövaatlus tasustamata ja seaduslik, kui see on lühiajaline ja selgelt piiritletud.

 tähendab, et kandidaat teeb reaalselt tööd, olgu selleks klientide teenindamine, analüüsi koostamine või visuaalide loomine. Kui tööandja saab sellest kasu või väärtust, siis peab see olema tasustatud.

Tööinspektsioon on korduvalt rõhutanud: “ 

kui inimene panustab tööga, peab ta saama tasu

See vahe on oluline just värbamisprotsessis, kus tööandjad võivad (teadlikult või teadmatusest) nihutada töövaatluse piiri proovipäeva suunas. Ja kui tööülesanne liigub kontorist koju, muutub see veelgi hägusemaks. Kodutöö, mis nõuab sisulist panust, ei ole enam vaatlust. See on töö. Ja töö peab olema tasustatud – sõltumata sellest, kas see toimub kontoris või kodus.

Kodutöö värbamises tähendab, et kandidaat saab võimalikult tulevaselt tööandjalt ülesande, mida ta teeb väljaspool kontorit, sageli kodus, oma aja ja ressurssidega. See on tihti värbamisprotsessi viimane etapp, kus konkurentsis on 2–3 inimest.

Kodutöö võib olla strateegiaplaan, disainilahendus, analüüs, mõni leping, kampaaniaidee, juhtimisülesanne või midagi muud, mis eeldab sisulist mõtlemist ja professionaalset panust. Ülesande maht võib olla 4–8 tundi (või rohkemgi), mõni jagab selle mitmele päevale. Kandidaat esitab töö, kuid ei saa tasu. Sageli ei saa ta ka tagasisidet. Tööandja aga saab väärtust, ideid, suundi, lahendusi ja seda kõike ilma igasuguse kuluta.

Päriselu lugu disainerist, kes tegi tasuta kodutöö, mis hiljem ka kasutusele võeti

Disainer kandideeris turundusega seotud ametikohale. Lõppvalikus oli kolm inimest ning igaühele anti kodutöö: teha näidised, visuaalne kontseptsioon, turundusplaan ja eelarvestamine. Disainer kulutas mitu päeva töö, pere ja muu elu kõrvalt, esitas mahuka töö koos kõikide visuaalide ja failide ning täpse turundusplaani ja eelarvega, kuid ei osutunud valituks.

Mõni aeg hiljem nägi ta sarnast kujundust ettevõtte kanalites, ent teise nime alt. Vaieldamatu oli aga see, et tema töö oli selgelt inspireerinud lõpptulemust. Ta ei saanud tasu. Ta ei saanud tunnustust. Ta ei saanud tööd. Aga ettevõte sai väärtust.

Kas kodutöö värbamises on versioon proovipäevast ja kõigile tundub see vastuvõetav, aga proovipäev peab olema tasustatud?

Kodutöö tundub paljudele justkui neutraalne hindamisviis, aga kui kandidaat teeb sisulist tööd, mis toodab väärtust, siis miks ei kuulu see tasustamisele? Kui tööandja saab ideid, strateegia, visuaale, kampaania elemente, lepinguid ja tulemusliku analüüsi, siis see ei ole enam pelgalt hindamise. See on panus. See on töö.

Kui kodutöö kestab 4–8 tundi, kas see ei teeni ettevõttele tulu? Inimene kulutab oma aega, oskusi ja energiat? See ei ole ju töövaatlus. Mina nimetaks seda proovipäevaks, mis omakorda peaks olema tasustatud.

Kui kandidaat teeb kodutööd 6 tundi ja tema turuhind on 30 €/h, jääb tal saamata 180 eurot. Kui 10 kandidaati teevad sama, saab ettevõte 1800 euro väärtuses tööd – tasuta.

Ja mis veelgi olulisem: tööandja võib isegi mitte märgata, et ta sai väärtust. Kodutööde ideed imbuvad tiimi aruteludesse, kujundustesse, strateegiatesse. Aga kandidaat ise jääb ukse taha. Ilma tööta, Ilma tasuta. Ilma tunnustuseta.

Ei. Kui pole selgesõnaliselt kokkulepet, jääb autoriõigus autorile. See kehtib ka värbamisprotsessis esitatud töödele: lepingutele, disainitöödele, tekstidele, strateegiatele ja analüüsidele. Tööandja ei tohi kasutada esitatud tööd ega ka selle osa ilma loata või tasu maksmata.

Aga kuidas seda tõendada? Kuidas kontrollida või hiljem tõestada, et tööd on kasutatud? Kas on olemas kindel protsess, mis kaitseb kandidaati?

Praegu mitte. Piir jookseb seal, kus töö muutub varastatud väärtuseks. Ja selle piiri peaks selgelt määratlema justiitsministeerium, kes vastutab autoriõiguste kaitse eest. Samuti võiks tööinspektsioon anda suunise, kas mahukas kodutöö värbamises kvalifitseerub tööks, mis vajab tasustamist.

Seda ei tea keegi täpselt. Aga lugusid on palju.

Disainerid, turundajad, analüütikud, juristid, finantsjuhid, projektijuhid, kõik, kes on saanud mahuka kodutöö, esitanud selle ja näinud hiljem oma ideid ellu viiduna. Ilma töökohata. Ilma tasuta. Ilma tunnustuseta. Isegi kui tehtud tööd ei kasutata, on tegemist siiski proovipäevaga ja inimene on kulutanud töö tegemiseks aega, mis tooks tulu konkreetsele ettevõttele.

See teema vajab selget käsitlust ja suunist. Kodutöö värbamises ei ole pelgalt personalipraktika, vaid puudutab selgelt tööõigust, töötasu õiglust ja autoriõiguse kaitset. Seetõttu peaks selle teema lauale võtma tööinspektsioon, et analüüsida, kas kodutöö mahus 4–8 tundi, mis loob ettevõttele väärtust, kvalifitseerub sisuliselt tasustatava tööpäevana.

Samuti võiks justiitsministeerium ja autoriõiguse eksperdid anda selge seisukoha, kellele kuulub töö, mis on esitatud värbamisprotsessis, ja millised on tööandja piirid selle kasutamisel. Kuidas kandidaati kaitsta, kui tööandja kasutab tema loomingut ilma loata?

Kodutöö värbamises ei ole pelgalt hindamisvorm. Kui see nõuab aega, oskusi ja loob ettevõttele väärtus, siis on see töö/proovipäev ja peab olema tasustatud. Kui kandidaadi looming jõuab ettevõtte kanalitesse, aga inimene ise jääb kõrvale, siis on see autoriõiguse rikkumine.

See teema vajab selgust, suuniseid ja vastutust. Tööandjad peavad teadma, kus piir jookseb. Kandidaadid peavad oskama end kaitsta. Ja süsteem peab tunnistama, et värbamine ei tohi muutuda varjatud proovipäevaks, mida keegi ei tasusta.

Värbamise hall ala: kui kandidaat maksab tööandja arve ehk tasuta proovitööde tegelik hind

Üha sagedamini paluvad tööandjad kandidaatidel teha mahukaid koduseid ülesandeid, ent kui tööandja saab väärtust ja kandidaat ei saa tasu ega tunnustust, tekib õiglane küsimus: kas see on eetiline ja seaduslik?

President Karis jättis välja kuulutamata töölepingu seaduse muutmise seaduse

Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette

Millal töösuhtest tulenevad nõuded aeguvad?

Muudatused paindliku tööaja, puhkeaja ja noorte tööaja osas

UUS AUDIO: Muutused ei alga PowerPointist: „Inimesed ei vaja esimesena uut struktuuri, vaid selgust ja kohalolu“

Töökoha jõulupidu: rõõmustav traditsioon või riskiallikas?

Mitu tundi võib alaealine töötada?

Majandusminister soovib pöörata noorte tööaja piirangu tagasi

AUDIO: Noorte karmimaid tööpiiranguid on praktikas keeruline ellu viia

Septembrist muutusid alaealiste tööle võtmise reeglid

AUDIO: Tööst tingitud läbipõlemise või ärevuse korral saab nõuda tööandjalt hüvitist

Kuidas tiimiga sügishooaeg käima tõmmata?

Valveaja tasustamine ja puhkeaeg

UUS AUDIO: Millal tööandja võib maksta kodukontori eest hüvitist

Muutuvad alaealiste tööle võtmise reeglid

TEHIK loob mugava e-teenuse töövaidluste lahendamiseks

Juhatuse liikme lepingu sõlmimine, täitmine ja lõpetamine

UUS VIDEO: Heli Raidve tööõiguse seminari 3. osa: kahju hüvitamine

Töötaja oskused ei pea ajaga sammu: veerand tööandjatest värbab uute tehnoloogiate pärast

Kes saab valida puhkust endale sobival ajal?

Maksuamet asub kontrollima hooajatöö pakkujaid

UUS VIDEO: Heli Raidve tööõiguse seminari 2. osa: kohtupraktika

Riigikohtu jahmatav otsus: kui töötaja võtab tunnid kuu lõpus tagasi, maksab tööandja topelt

Kuumad küsimused uue töötushüvitiste süsteemi kohta

UUS VIDEO: Heli Raidve tööõiguse seminar: mis on muutunud?

Värbamisprotsessis on oluline omavaheline suhtlus

Töötushüvitiste süsteem muutub lihtsamaks

UUS AUDIO: Kuidas vältida apsakaid puhkuse, praktika ja hooajalise tööga

Tööandjad lükkavad ümber müüdid ja eksiarvamused paindliku töötamise kohta

UUS AUDIO: AI automatiseerib töölõike, mitte töökohti

Tööandja võib hüvitada kodukontori sisustamise ja internetiühenduse kulud

Palgasaladuse lõppmäng: kuidas luua õiglast ja läbipaistvat tasusüsteemi?

Palgalõhe paradoks: naised küsivad väiksemat palka, aga rahulolu tööandjaga on suurem

UUS AUDIO: Värbamisest lahkumiseni – kuidas kujundada positiivne töökogemus

Mida ei peeta erisoodustuseks?

UUS AUDIO: Keerukas ülesanne tööandjale: hoia arengu- ja palgavestlus teineteisest lahus

Tööandjaid ähvardab lahkumislainetus

Ravikindlustuse reeglid ja tingimused 2025. Võlaõigusliku lepinguga töötajal tasub üle vaadata oma ravikindlustus

Palgatuluga seotud maksukohustused on muutunud

UUS AUDIO: Palgasurve kasvab taas, kuid tööandja laiutab vaid käsi

Tööinspektsioon kontrollib tänavu 2300 ettevõtet

Mida peaks tööturumeetmetest teadma nii tööandja, töötaja kui töötu

Hirm vilepuhujate ees? Asjatundjad pakuvad lahendust

SMS ja TÖRi kanne ei tõenda poolte kokkulepet

Töötukassast saab abi nii tööandja, töötaja kui töötu

Tööandja võib lisaks konkurentsipiirangu leppetrahvile nõuda kahju hüvitamist

Mida peab teadma 2025. ja 2026. aasta seadusemuudatustest?

Järgmise aasta alampalga suuruses jõuti kokkuleppele

Koondamine: kuidas negatiivsest midagi positiivset kaasa võtta?

Tööriiete vahetamine võib olla ületunnitöö

Töösuhete teabevarasse on oodata

Töötuskindlustuse maksemäär jääb samaks

UUS AUDIO: Uuring näitab, et ümbrikupalga osakaal on kasvanud

Millist palka pakutakse avaliku palgaga populaarsetel ametikohtadel?

Vaidlus vanemapuhkuse aja üle pensionistaaži arvestuses

Konkurentsipiirang töölepingus – kaitse tööandjale või ootamatute kulude allikas?

UUS AUDIO: Näeme veel koondamisi ja raskusi

Kuidas käituda, kui tööandjal kaob töötaja suhtes usaldus

Kas töökiusuna saab ikka käsitleda tööandja iga etteheidet

Töölepingu pooled - alaealise töötamine

TEABEVARA TUND: Ajutised töösuhted ja alaealiste töötamine - kõik, mida pead teadma

Muudatused õigusaktides. Väljateenitud aastate pension, töövõimetuse ennetamine

Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel töötajast tuleneval põhjusel on kõige olulisem viidata elulistele asjaoludele

TEABEVARA TUND: Ületundide vaba ajaga hüvitamise eesmärk on säästa töötaja tervist

15. juunist enam muutuvtunni kokkuleppeid sõlmida ei saa. Mida asemele pakutakse?

Palkade läbipaistvuse direktiiv

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja tööleping

Tööõigust puudutavad eelnõud on kevadtuulte keerises

15. maist tekib haiguslehe ajal töötamise õigus ja muutub töölepingu lõpetamise protsess töövõime vähenemise korral

TÖÖÕIGUSE SEMINAR: Heli Raidve 3. osa

Mis maksab palgata puhkus?

Töötervishoiu- ja tööohutusalane juhend

Töötajale peab võimaldama igapäevaseid puhkepause

TÖÖÕIGUSE SEMINAR: Heli Raidve 2. osa

Hüved ja motivaatorid, mida saab töötajatele pakkuda tulumaksuvabalt

HELI RAIDVE TÖÖÕIGUSE SEMINAR

Puhkusetasu arvutamine

Tööandja tööohutuse ja töökeskkonnaalaste kohustuste meelespea

Esmaabi andmise ja esmaabivahendite korrashoiu eest vastutava töötaja määramise vorm

UUS AUDIO: Kuidas töövaidlusi juba eos ära hoida

Kuidas koostada õigesti töögraafikuid Euroopa Kohtu hiljutise lahendi valguses?

Muudatused õigusaktides, mis mõjutavad tööelu

Töötervishoiu- ja tööohutusalane juhend arvuti kuvariga töötamisel

Tööandjatele olulised 1. jaanuaril jõustunud õigusaktid

TEABEVARA TUND: Palga muutmine ja koondamine – kuidas toimida, et vaidlust ei tekiks

Töölepingu ülesütlemise avaldus ja selle kättetoimetamine 

UUS VIDEOPEATÜKK: Tööaeg ja töötasu - kõige värskemad kohtulood

Enne aasta lõppu tuleb ära teha need asjad

Suletuks jäänud erakliinikul on kaelas 17 töövaidlust ja suur maksuvõlg

TÖÖÕIGUSE SEMINAR: Heli Raidve seminari 3. osa

Töökiusu korral on oma kohustused nii töötajal kui ka tööandjal

Töölepingu muutmine 

Miinimumpalk tõuseb 2024. aastal tuntavalt

TÖÖÕIGUSE SEMINAR: Heli Raidve seminari 2. osa

Ümbrikupalga saajate osakaal püsib madal – problemaatiliseimaks sektoriks on ehitust

UUS DOKUMENDINÄIDIS: Töökeskkonnavoliniku valimise kord

Teatise näidis ettevõtte ülemineku ja tööandja vahetumise kohta

Muudatused õigusaktides, mida tasub teada

TÖÖÕIGUSE SEMINAR: Heli Raidve 

Avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötajast tuleneval põhjusel

Töösuhe lapsevanemast töötajaga olgu paindlik!

TEABEVARA TUND: Milliseid nõudeid peab kodukontoris järgima

Hoiatus töölepingu rikkumise eest

UUS AUDIO: Tööjõuturg lähivaates: ootused, väljakutsed ja võimalused

Muutus Eestisse lähetatud töötajate registreerimine 

AUDIOPEATÜKK: Meie poole on teel tõeline töötajate kriis

1. juulist jõustuvad seadusemuudatused, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale haigushüvitist neljandast kuni kaheksanda päevani

Käskkirja näidis teenistusest vabastamise kohta juhul, kui tegemist on distsiplinaarkaristusega

VIDEOPEATÜKK: Kuidas maandada töölepingute lõpetamisega seotud riske 

Koondamisteate näidis

VEEBISEMINAR: Heli Raidve tööõiguse seminar 3

Töötajatele mõeldud maksuvõidust võtavad tööandjad suure osa endale

Tööturumeetmed, pakendiaruandlus – need on mõned märksõnad muutunud õigusaktidest

Katseaeg 

VEEBISEMINAR: Heli Raidve tööõiguse seminar 2

Töötaja palgast ilma jätmine on enamikul juhtudel õigustühine

Koondamise ettevalmistamise meelespea

Heli Raidve tööõiguse seminar 1

Konkurentsipiirangu kokkulepe tööandja ja töötaja vahel

Sisserände piirarv ja selle jaotus 2023. aastaks

Korduma kippuvad küsimused tööõiguse kohta

UUS VIDEOPEATÜKK: Töölepinguseaduse muudatused

Leiutise autori varaliste õiguste loovutamise kokkulepe

UUS AUDIOPEATÜKK: Koondamine IKT-sektoris? 

TEABEVARA TUND: Uus seadusemuudatus annab ehitajale õiguse nõuda töötasu alltöövõtu tellijalt

Kuus olulist seadusemuudatust tööandjatele 

UUS AUDIO: Enamik madalapalgalistest lahkub töölt, kui palk ei tõuse 

Varalise vastutuse kokkulepe

Töölepingu seaduse muudatused: iseseisva otsustuspädevusega töötaja ja erikord IT-valdkonnale

Muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses

Kokkuleppe näidis koolituskulude kandmise ja hüvitamise kohta

10 kõige enam levinud müüti töösuhetes

UUS VIDEO: Tööõiguse uued ja kuumad uudised raamatupidajale

Kõik, mida tuleb teada õppepuhkusest

Ametniku töötasu ja palgatingimused

TEABEVARA TUND: Kas sülearvutiga diivanil tohib tööd teha?

VIDEOPEATÜKK: Uued reeglid 1. augustist – loome selgust segastes töölepingu seaduse muudatustes

Katseaeg: mis muutus uuenenud töölepingu seaduses 

Töölepingu mõiste

Töölepingulise suhte määramise kontrollküsimused

Ligi pool töötajaist soovib tööandja ravikindlustust

AUDIOPEATÜKK: Tööturg pöördub taas tööandja kasuks

Kas lapsevanema vaba päev 1. septembril on tööandjale kohustus? 

VEEBISEMINAR: 1.08 jõustunud töölepingu seaduse muudatused ja kohtulahendid: u 40 otsust

AUDIOPEATÜKK: Platvormitööst saab uus normaalsus: täiskohaga palgal olek ja sunnismaisus lõpeb 

Kas vanemapuhkuselt naasjal on õigus vanale ametikohale?

Kuidas tuleb 1. augustist töötajatele esitada andmed maksude ja maksete kohta

Tööleping

AUDIOPEATÜKK: Kuidas tagada, et võõrtööjõu värbamine poleks luhta läinud investeering 

Seaduseelnõu lähetatud töötajate töötingimuste muutmiseks

MTA: ka ajutine lisatööjõud tuleb registreerida

TEABEVARA TUND: Kes ja kas saab kasu 1. augustist jõustuvatest muudatustest töölepingu seaduses

Kasulik artikkel

Värbamise hall ala: kui kandidaat maksab tööandja arve ehk tasuta proovitööde tegelik hind