Eesti ettevõtlusmaastik, eriti idu- ja väikettevõtete sektor on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning üha enam kasutatakse töötajate motiveerimiseks ja pikaajaliseks pühendumuseks osalusoptsioone, ütleb advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Verner Silm.

Samas ta tõdeb, et siiski puudub Eestis praegu selge ja sobiv juhend, kuidas optsioone raamatupidamises kajastada. Kehtivad rahvusvahelised standardid, nagu IFRS ja SME IFRS, ei arvesta piisavalt Eesti väikeettevõtete spetsiifilisi vajadusi.

Eesti peaks looma oma raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ), et reguleerida osalusoptsioonide kajastamist ja tagada õiglane ja läbipaistev arvestus, mis vastab kohalike ettevõtete tegelikele eesmärkidele.

floating_list

Eestis kasutatakse osalusoptsioone peamiselt väikestes ja alustavates ettevõtetes. Nende eesmärk pole pelgalt tasustamine, vaid töötajate pikaajaline motiveerimine.

 võivad väikese ettevõtte optsioonid realiseeruda alles aastate pärast või ei ole aktsiad või osalus vabalt kaubeldavad. Seetõttu ei saa neid käsitleda kui otsest töötasu – pigem on need tänuavaldus või preemia pikaajalise panuse eest.

Rahvusvahelised standardid nagu IFRS ja SME IFRS käsitlevad optsioone aga kui rahalist hüvitist. See sobib börsiettevõtetele, kus optsioonide väärtus on selgelt hinnatav ja realiseeritav.

Eesti kontekstis, kus optsioonid on pigem motiveeriv tööriist kui likviidne hüvitis, ei ole nende standardite kohaldamine otstarbekas.

 nõuab SME IFRS 26 optsioonide kajastamist omakapitaliga arveldatava maksena, mis toob kaasa kulu kasumiaruandes ja omakapitali reservi bilansis. See võib moonutada väikeettevõtte finantsseisundit, luues kunstlikke kulusid ja reserve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sisu.

Ettevõtted peavad toetuma rahvusvahelistele standarditele või hindama optsioonide mõju ebaolulisena. Raamatupidamisseaduse kohaselt on IFRS kohustuslik vaid avaliku huvi üksustele, nagu börsil noteeritud ettevõtted, kuid teistele ettevõtetele on see vabatahtlik.

SME IFRS-i rakendamine on soovituslik, kuid mitte kohustuslik, kui RTJ ei anna selget juhist. See loob ebaselguse, kuidas optsioone korrektselt kajastada.

 kui emaettevõte annab optsioone tütarettevõtete töötajatele, nõuab SME IFRS kulu kajastamist tütarettevõtte kasumiaruandes ja omakapitali reservi loomist. Kui optsioonid ei ole tütarettevõtte majandustehingud ega mõjuta selle rahavoogusid, võib selline kajastamine vähendada kasumit ja luua kunstliku reservi, mis jääb püsima ka pärast optsioonide realiseerimist.

See on vastuolus raamatupidamise põhimõtetega, mis nõuavad õiget ja õiglast finantsseisundi kajastamist (RTJ 1).

Lisaks võib optsioonide kuluna kajastamine suurendada ettevõtte tulumaksukohustust, mis on eriti problemaatiline väikeettevõtete jaoks.

Ebaolulisuse kriteerium ja selle piirangud

, kui optsioonide väärtus jääb alla 0,1% kasumist või kuludest, võib mittekajastamine olla põhjendatud (SME IFRS 2.6). Siiski nõuab ebaolulisuse hindamine põhjalikku analüüsi, arvestades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid aspekte.

 võivad võtmetöötajatele antud optsioonid olla strateegiliselt olulised, isegi kui nende rahaline väärtus on väike.

Samuti võib mittekajastamine tekitada probleeme auditeerimisel ja aruandluse läbipaistvuses.

 kui emaettevõte kajastab optsioone kapitali sissemaksena, kuid tütarettevõte jätab need kajastamata, tekib arvestuse järjepidevuse probleem.

Eesti vajab oma raamatupidamise toimkonna juhendit (RTJ) osalusoptsioonide kajastamiseks, sest praegused rahvusvahelised reeglid ei sobi kohalike väike- ja iduettevõtete eripäradega.

Peamised põhjused, miks selline juhend on hädavajalik:

Eestis antakse optsioone teistsugustes tingimustes kui suurtes börsifirmades, mille optsioone IFRS ja SME IFRS eelkõige reguleerivad. Eestis on optsioonid suunatud peamiselt väikeettevõtete ja iduettevõtete töötajatele.

Need on sageli pikaajalised ja mittekaubeldavad ning mõeldud töötajate motiveerimiseks, mitte rahaliseks hüvitiseks. Näiteks võivad optsioonid olla seotud üheksa-aastase omandamisperioodiga, mis ei sobi IFRS 2 eeldusega, et optsioonid on rahalise tasustamise ekvivalent.

Selline lähenemine tagaks, et raamatupidamine kajastab optsioonide tegelikku majanduslikku sisu – pikaajalist koostööd, mitte lühiajalist töötasu.

IFRS eeldab keeruliste mudelite (nt Black-Scholes) kasutamist optsioonide õiglase väärtuse hindamiseks, mis eeldab andmeid, mida Eesti väikeettevõtetel sageli pole.

Need mudelid eeldavad turuhindade olemasolu või keerukaid arvutusi, mis arvestavad volatiilsust, optsiooni tähtaega ja riskivaba intressimäära. Eesti väikeettevõtete kontekstis, kus aktsiad ei ole vabalt kaubeldavad, on sellised mudelid ebapraktilised ja kulukad.

Kohalik RTJ võiks pakkuda lihtsustatud lähenemist, näiteks optsioonide kajastamist ainult nende realiseerumisel või finantsaruannete lisades, kui nende mõju on ebaoluline.

See vähendaks väikeettevõtete halduskoormust ja võimaldaks neil keskenduda äritegevusele.

Ilma selgete juhisteta kasutavad erinevad ettevõtted erinevaid lähenemisi. Praegu järgivad mõned ettevõtted SME IFRS-i, teised tuginevad ebaolulisuse kriteeriumile ja jätavad optsioonid kajastamata, mis võib põhjustada aruandluse ebakõlasid, eriti kontserni tasandil.

Kohalik RTJ määraks ühtsed reeglid, millal ja kuidas optsioone kajastada. Juhend võiks sätestada, millal tuleb optsioone kajastada kuluna, millal omakapitali sissemaksena ja millal võib need ebaolulisuse tõttu kajastatamata jätta.

See lihtsustaks audiitorite tööd, suurendaks investorite ja teiste aruannete kasutajate usaldust, kuna raamatupidamine oleks läbipaistvam ja võrreldavam. Lisaks tagaks järjepidev arvestus, et tütarettevõtete ja emaettevõtete aruanded oleksid kooskõlas, vältides probleeme, nagu näiteks kunstlikud reservid või kasumi moonutamine.

See on eriti problemaatiline väikeettevõtete jaoks, kelle jaoks iga lisakulu on märkimisväärne. 

, kui tütarettevõte kajastab emaettevõtte antud optsioone kuluna, väheneb kasum ja võib tekkida täiendav maksukohustus, kuigi optsioonid ei mõjuta tütarettevõtte rahavoogusid.

Kohalik RTJ aitaks selliseid olukordi vältida, näiteks lubades optsioone käsitleda omakapitali sissemaksena või jätta need ebaolulise mõju korral kajastamata. See toetaks ettevõtete finantsstabiilsust ja võimaldaks neil suunata ressursse äritegevuse arendamisse, mitte maksude tasumisse.

Eesti on tuntud oma dünaamilise iduettevõtete ökosüsteemi poolest, kus osalusoptsioonid on oluline tööriist talentide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks.

Paljud iduettevõtted konkureerivad globaalsel turul ja vajavad paindlikke viise, kuidas töötajaid motiveerida.

Kohalik juhend võiks pakkuda paindlikku raamistikku, mis arvestab iduettevõtete vajadusi, näiteks lubades optsioonide kajastamist minimaalse halduskoormusega või ainult realiseerumisel. See suurendaks iduettevõtete konkurentsivõimet, võimaldades neil meelitada tipptalente finantsaruandlust liiga keerukaks muutmata.

Eesti raamatupidamise regulatsioonid vajavad ajakohastamist, et vastata kohalike väikeettevõtete ja iduettevõtete vajadustele osalusoptsioonide kajastamisel. Praegused rahvusvahelised standardid nagu IFRS ja SME IFRS ei sobi hästi meie väikeettevõtetele ega iduettevõtetele, kus optsioonid on pigem motivatsiooni- kui tasuvahend.

Kohalik RTJ võimaldaks lihtsustatud ja õiglast arvestust, aitaks vältida moonutatud aruandlust ja toetaks ettevõtete kasvu. Juhend tagaks läbipaistvuse, järjepidevuse ja maksuefektiivsuse, andes Eesti ettevõtetele konkurentsieelise globaalsel turul. See oleks oluline samm läbipaistvama ja õiglasema ettevõtluskeskkonna suunas ning innovatsiooni toetamisel.

Vandeadvokaat: Eesti osalusoptsioone ei saa käsitleda kui otsest töötasu

Eestis ei ole praegu sobivat juhendit, kuidas optsioone raamatupidamises kajastada ning IFRS ja SME IFRS ei arvesta piisavalt Eesti väikeettevõtete spetsiifilisi vajadusi, tõdeb vandeadvokaat Verner Silm.

Uuest aastast muutub maksuvaba tulu arvestamine

UUS AUDIO: Maksuamet on muutunud karmimaks

UUS AUDIO: Pettuste kahjusummad suurenevad, petturite hulgas palju juhte ja raamatupidajaid

Konsolideerimiskohustuse piirmäärad suurenesid

Erply omandab Gaiasofti, Eesti vanima raamatupidamistarkvara pakkuja

UUS AUDIO: Küberpetturid hoiavad ohvreid pikalt sihikul

Pangaliit: uue Smart-ID loomisega seotud pettuste kogukahju ulatub juba miljonitesse. Erilises ohus on raamatupidajad

Raamatupidamise teabevara uueks koostööpartneriks on Ernst & Young Baltic

Sisekontrolli viis eesmärki

UUS AUDIO: Raamatupidaja roll võib tulevikus olla protsessi juht

Kuidas hüvitada töötajale ettevõtte elektriauto kodus laadimine?

Raamatupidamissüsteem vajab järjepidevat kontrolli

Töötuskindlustuse määr ja tulumaks järgmisel aastal ei suurene

UUS AUDIO: Majandusministri sõnul peaks ettevõtlusaruandlus olema tulevikus sama lihtne kui tuludeklaratsioon

Jõustus ostutšekkide andmise ja arvete edastamise uus kord

Praktilised soovitused varade ja kohustiste inventuurideks

Kestlikkusaruande esitamise tähtaeg lükkus edasi kahe aasta võrra

UUS AUDIO: Kinnisvarasektori käibemaks on geniaalne asi

Millisel perioodil kajastada finantstulusid?

UUS AUDIO: Majandusaasta aruandega hilinejatele terendab automaatkontroll

Kuidas korraldada laovarude inventuuri?

MTA: kuidas vältida eksimusi ja maksukontrolli

UUS AUDIO: AI-ekspert: eestlane ei kipu masinat usaldama, võiksime rohkem automatiseerida

Heli Raidve: kui töötaja võtab tunnid kuu lõpus tagasi, maksab tööandja topelt

Kuidas viia läbi inventuuri?

UUS AUDIO: Kes vastutab vigade eest aastaaruandluses?

Valitsus kiitis heaks julgeolekumaksu muudatused

Eesti finantsaruandluse standardi vastavus IFRS for SMEs-ile

UUS AUDIO: ohtlik raamatupidaja on see, kes kunagi ei puhka

Selgus ESG aruandluse lihtsustamise esialgne ajakava

5 praktilist soovitust raamatupidajale, kuidas võita võidujooksu ajaga

Kui palju võib tööandja maksta haigushüvitist?

Kestlikkusaruande suur pööre: alla 1000 töötajaga ettevõttel nüüd lootus pääseda

Kasulik artikkel

Vandeadvokaat: Eesti osalusoptsioone ei saa käsitleda kui otsest töötasu