Eesti ettevõtlusmaastik, eriti idu- ja väikettevõtete sektor on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning üha enam kasutatakse töötajate motiveerimiseks ja pikaajaliseks pühendumuseks osalusoptsioone, ütleb advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Verner Silm.

Samas ta tõdeb, et siiski puudub Eestis praegu selge ja sobiv juhend, kuidas optsioone raamatupidamises kajastada. Kehtivad rahvusvahelised standardid, nagu IFRS ja SME IFRS, ei arvesta piisavalt Eesti väikeettevõtete spetsiifilisi vajadusi.

Eesti peaks looma oma raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ), et reguleerida osalusoptsioonide kajastamist ja tagada õiglane ja läbipaistev arvestus, mis vastab kohalike ettevõtete tegelikele eesmärkidele.

floating_list

Eestis kasutatakse osalusoptsioone peamiselt väikestes ja alustavates ettevõtetes. Nende eesmärk pole pelgalt tasustamine, vaid töötajate pikaajaline motiveerimine.

 võivad väikese ettevõtte optsioonid realiseeruda alles aastate pärast või ei ole aktsiad või osalus vabalt kaubeldavad. Seetõttu ei saa neid käsitleda kui otsest töötasu – pigem on need tänuavaldus või preemia pikaajalise panuse eest.

Rahvusvahelised standardid nagu IFRS ja SME IFRS käsitlevad optsioone aga kui rahalist hüvitist. See sobib börsiettevõtetele, kus optsioonide väärtus on selgelt hinnatav ja realiseeritav.

Eesti kontekstis, kus optsioonid on pigem motiveeriv tööriist kui likviidne hüvitis, ei ole nende standardite kohaldamine otstarbekas.

 nõuab SME IFRS 26 optsioonide kajastamist omakapitaliga arveldatava maksena, mis toob kaasa kulu kasumiaruandes ja omakapitali reservi bilansis. See võib moonutada väikeettevõtte finantsseisundit, luues kunstlikke kulusid ja reserve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sisu.

Ettevõtted peavad toetuma rahvusvahelistele standarditele või hindama optsioonide mõju ebaolulisena. Raamatupidamisseaduse kohaselt on IFRS kohustuslik vaid avaliku huvi üksustele, nagu börsil noteeritud ettevõtted, kuid teistele ettevõtetele on see vabatahtlik.

SME IFRS-i rakendamine on soovituslik, kuid mitte kohustuslik, kui RTJ ei anna selget juhist. See loob ebaselguse, kuidas optsioone korrektselt kajastada.

 kui emaettevõte annab optsioone tütarettevõtete töötajatele, nõuab SME IFRS kulu kajastamist tütarettevõtte kasumiaruandes ja omakapitali reservi loomist. Kui optsioonid ei ole tütarettevõtte majandustehingud ega mõjuta selle rahavoogusid, võib selline kajastamine vähendada kasumit ja luua kunstliku reservi, mis jääb püsima ka pärast optsioonide realiseerimist.

See on vastuolus raamatupidamise põhimõtetega, mis nõuavad õiget ja õiglast finantsseisundi kajastamist (RTJ 1).

Lisaks võib optsioonide kuluna kajastamine suurendada ettevõtte tulumaksukohustust, mis on eriti problemaatiline väikeettevõtete jaoks.

Ebaolulisuse kriteerium ja selle piirangud

, kui optsioonide väärtus jääb alla 0,1% kasumist või kuludest, võib mittekajastamine olla põhjendatud (SME IFRS 2.6). Siiski nõuab ebaolulisuse hindamine põhjalikku analüüsi, arvestades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid aspekte.

 võivad võtmetöötajatele antud optsioonid olla strateegiliselt olulised, isegi kui nende rahaline väärtus on väike.

Samuti võib mittekajastamine tekitada probleeme auditeerimisel ja aruandluse läbipaistvuses.

 kui emaettevõte kajastab optsioone kapitali sissemaksena, kuid tütarettevõte jätab need kajastamata, tekib arvestuse järjepidevuse probleem.

Eesti vajab oma raamatupidamise toimkonna juhendit (RTJ) osalusoptsioonide kajastamiseks, sest praegused rahvusvahelised reeglid ei sobi kohalike väike- ja iduettevõtete eripäradega.

Peamised põhjused, miks selline juhend on hädavajalik:

Eestis antakse optsioone teistsugustes tingimustes kui suurtes börsifirmades, mille optsioone IFRS ja SME IFRS eelkõige reguleerivad. Eestis on optsioonid suunatud peamiselt väikeettevõtete ja iduettevõtete töötajatele.

Need on sageli pikaajalised ja mittekaubeldavad ning mõeldud töötajate motiveerimiseks, mitte rahaliseks hüvitiseks. Näiteks võivad optsioonid olla seotud üheksa-aastase omandamisperioodiga, mis ei sobi IFRS 2 eeldusega, et optsioonid on rahalise tasustamise ekvivalent.

Selline lähenemine tagaks, et raamatupidamine kajastab optsioonide tegelikku majanduslikku sisu – pikaajalist koostööd, mitte lühiajalist töötasu.

IFRS eeldab keeruliste mudelite (nt Black-Scholes) kasutamist optsioonide õiglase väärtuse hindamiseks, mis eeldab andmeid, mida Eesti väikeettevõtetel sageli pole.

Need mudelid eeldavad turuhindade olemasolu või keerukaid arvutusi, mis arvestavad volatiilsust, optsiooni tähtaega ja riskivaba intressimäära. Eesti väikeettevõtete kontekstis, kus aktsiad ei ole vabalt kaubeldavad, on sellised mudelid ebapraktilised ja kulukad.

Kohalik RTJ võiks pakkuda lihtsustatud lähenemist, näiteks optsioonide kajastamist ainult nende realiseerumisel või finantsaruannete lisades, kui nende mõju on ebaoluline.

See vähendaks väikeettevõtete halduskoormust ja võimaldaks neil keskenduda äritegevusele.

Ilma selgete juhisteta kasutavad erinevad ettevõtted erinevaid lähenemisi. Praegu järgivad mõned ettevõtted SME IFRS-i, teised tuginevad ebaolulisuse kriteeriumile ja jätavad optsioonid kajastamata, mis võib põhjustada aruandluse ebakõlasid, eriti kontserni tasandil.

Kohalik RTJ määraks ühtsed reeglid, millal ja kuidas optsioone kajastada. Juhend võiks sätestada, millal tuleb optsioone kajastada kuluna, millal omakapitali sissemaksena ja millal võib need ebaolulisuse tõttu kajastatamata jätta.

See lihtsustaks audiitorite tööd, suurendaks investorite ja teiste aruannete kasutajate usaldust, kuna raamatupidamine oleks läbipaistvam ja võrreldavam. Lisaks tagaks järjepidev arvestus, et tütarettevõtete ja emaettevõtete aruanded oleksid kooskõlas, vältides probleeme, nagu näiteks kunstlikud reservid või kasumi moonutamine.

See on eriti problemaatiline väikeettevõtete jaoks, kelle jaoks iga lisakulu on märkimisväärne. 

, kui tütarettevõte kajastab emaettevõtte antud optsioone kuluna, väheneb kasum ja võib tekkida täiendav maksukohustus, kuigi optsioonid ei mõjuta tütarettevõtte rahavoogusid.

Kohalik RTJ aitaks selliseid olukordi vältida, näiteks lubades optsioone käsitleda omakapitali sissemaksena või jätta need ebaolulise mõju korral kajastamata. See toetaks ettevõtete finantsstabiilsust ja võimaldaks neil suunata ressursse äritegevuse arendamisse, mitte maksude tasumisse.

Eesti on tuntud oma dünaamilise iduettevõtete ökosüsteemi poolest, kus osalusoptsioonid on oluline tööriist talentide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks.

Paljud iduettevõtted konkureerivad globaalsel turul ja vajavad paindlikke viise, kuidas töötajaid motiveerida.

Kohalik juhend võiks pakkuda paindlikku raamistikku, mis arvestab iduettevõtete vajadusi, näiteks lubades optsioonide kajastamist minimaalse halduskoormusega või ainult realiseerumisel. See suurendaks iduettevõtete konkurentsivõimet, võimaldades neil meelitada tipptalente finantsaruandlust liiga keerukaks muutmata.

Eesti raamatupidamise regulatsioonid vajavad ajakohastamist, et vastata kohalike väikeettevõtete ja iduettevõtete vajadustele osalusoptsioonide kajastamisel. Praegused rahvusvahelised standardid nagu IFRS ja SME IFRS ei sobi hästi meie väikeettevõtetele ega iduettevõtetele, kus optsioonid on pigem motivatsiooni- kui tasuvahend.

Kohalik RTJ võimaldaks lihtsustatud ja õiglast arvestust, aitaks vältida moonutatud aruandlust ja toetaks ettevõtete kasvu. Juhend tagaks läbipaistvuse, järjepidevuse ja maksuefektiivsuse, andes Eesti ettevõtetele konkurentsieelise globaalsel turul. See oleks oluline samm läbipaistvama ja õiglasema ettevõtluskeskkonna suunas ning innovatsiooni toetamisel.

Vandeadvokaat: Eesti osalusoptsioone ei saa käsitleda kui otsest töötasu

Eestis ei ole praegu sobivat juhendit, kuidas optsioone raamatupidamises kajastada ning IFRS ja SME IFRS ei arvesta piisavalt Eesti väikeettevõtete spetsiifilisi vajadusi, tõdeb vandeadvokaat Verner Silm.

Arvete menetlemise automatiseerimine vähendab pettuste riski, kui seadistus on õige

Korteri väljaüürimisega raha teenida ei olegi nii lihtne, siin on 3 konksu

Kas jõulupidu liidab või loob lõhesid? Meeskonnad käituvad seal ausamalt kui koosolekul

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal lepitusmenetlust?

Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”

Адвокат: обязательное предварительное решение налогового департамента вносит ясность в налоговую среду Эстонии

Рождественские корпоративы: радостная традиция или источник рисков?

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Vandeadvokaat: tee põhjalik kodutöö enne, kui võtad vastu juhatuse liikme rolli

Personalijuht juhatuse laua taha: enne tasub teha põhjalik kodutöö

Koosolekud on peegel ettevõtte toimimisele – kas kohtume selleks, et luua või põgeneda?

Tulemuslik meeskonnatöö: 3 + 3 soovitust meeskonnajuhtidele

Küberründe ohvriks on langenud iga viies kaupmees. „Teadlikkus kasvab alles kogemuse kaudu“

Häkkerid murdsid ettevõtte küberkaitsest läbi. Millised nõuded ja trahvid võivad nüüd tabada juhatuse liikmeid?

Sõbralik kontorikoer võib tööandjale kalliks maksma minna

Heli Raidve: on ainult kaks aega – tööaeg ja puhkeaeg. Kõik muu on väljamõeldis

Advokaat: maksuameti siduv eelotsus loob Eesti maksukeskkonnas selgust

Töökoha jõulupidu: rõõmustav traditsioon või riskiallikas?

Серая зона найма: когда кандидат оплачивает счет работодателя, или настоящая цена бесплатных пробных заданий

Ettevõtte parim relv petturite vastu: töötaja julgus kahtluse korral juhilt/kolleegilt üle küsida

Tööinspektsioon hoiatab: ainult juhendist ei piisa – uuel töötajal peab olema ka praktiline väljaõpe

Как компенсировать сотруднику зарядку служебного электромобиля дома?

Värbamine on praegu sprint, mitte maraton

Eesti IT-firma soovitused värbamiseks: too välja palgavahemik ja võimalik karjäär

Advokaat selgitab: millal on ettevõtete ühinemine või jagunemine seaduslik ning millal mitte

Värbamise hall ala: kui kandidaat maksab tööandja arve ehk tasuta proovitööde tegelik hind

Kuidas hüvitada töötajale ettevõtte elektriauto kodus laadimine?

Töötervishoiuarsti otsus võib tähendada töötajale lepingu ülesütlemist

Ärivaidluste advokaat: juhatuse liikme isiklik vastutus muutub reaalseks

Как команде войти в рабочий ритм осенью?

Kristina Judina: juht peab julgema kriisi tunnistada

Tööinspektsioon: istumiskeeld pole seadusega kooskõlas, füüsilist ülekoormust tuleb vältida

Kuidas tiimiga sügishooaeg käima tõmmata?

Tööinspektsioon: istumiskeeld pole seadusega kooskõlas

Kui töötaja ei suuda keskenduda: probleem pole temas, vaid töökeskkonnas

Advokaat: IT-alal pidurdab riigihangetes innovatsiooni intellektuaalomandi kuuluvus

Tehnoloogiaettevõtte juhtivtöötaja: miks me pöörasime kontoriusku

Spordiarst soovitab, kuidas kodukontoris kehalist ülekoormust vältida

5 olulist küsimust, mida küsida oma ettevõttes AI-lahenduste kasutamise kohta

5 soovitust, kuidas pärast puhkust tööle naasta

Присяжный адвокат: опционы участия в Эстонии нельзя рассматривать как прямую заработную плату

Налоговый консультант: ужесточение налогового контроля вызывает тревогу

Kuidas teha suvel tööd nii, et ise terveks jääksid

6 soovitust, kuidas kodukontoris kehalist ülekoormust vältida

Maksunõunik: maksukontrollide karmistamine tekitab muret

Töötervishoid juhile, kes tahab ennetada, mitte remontida

Хели Райдве: если работник отгуливает сверхурочные часы в конце месяца, работодатель платит вдвойне

Горячие вопросы о новой системе пособий по безработице

НТД: как избежать ошибок и налоговой проверки

По мнению НТД, предприятия с рисками в сфере налога с оборота составляют 6% всех эстонских предприятий

MTA: kuidas vältida eksimusi ja maksukontrolli

MTA silmis on käibemaksuriskiga 6% kõikidest Eesti ettevõtetest

Heli Raidve: kui töötaja võtab tunnid kuu lõpus tagasi, maksab tööandja topelt

Miks pank küsib selgitusi, kui autofirma ostab tonni suhkrut? Kes satub automaatsesse kontrolli?

Kasulik artikkel

Vandeadvokaat: Eesti osalusoptsioone ei saa käsitleda kui otsest töötasu