Taas on äriühingute jaoks käes iga-aastane korraliste üldkoosolekute pidamise aeg. Mitte igas ühingus ei piirdu see aga üksmeelse majandusaasta aruande kinnitamise ja majandustulemustele vastava dividendi jaotamise või mittejaotamise otsustamisega.

Kui aktsionäride või osanike suhted on pingelised või ollakse suisa tülis, siis tuleb enda õiguste kaitsel olla valvas. Eriti konfliktseks võivad koosolekud kujuneda ühingutes, kus on võrdsed osalused. 

Annan järgnevalt 10 nõuannet puhuks, kui ees ootab konfliktne äriühingu koosolek.

floating_list

1. Vaata kohe, kas päevakorda saab täiendada või esitada oma otsuseprojekte

Koosoleku kutse saamisel tuleks teha kõigepealt kindlaks, kas osanikul või aktsionäril on võimalik esitada ka oma ettepanekuid või piirdub õiguste teostamine vaid poolt ja vastu hääletamisega.

Päevakorra täiendamise nõudeõigus sõltub sellest, kas koosolek on korraline või erakorraline ja kui palju päevi on sellest ette teatatud. Kui osaühingu puhul saavad vähemalt 1/10 osaluse omajad nõuda päevakorra täiendamist kolm päeva enne koosolekut, siis aktsiaseltsi puhul saab seda õigust kasutada vaid hiljemalt 15 päeva enne koosolekut. Seega, kui tegemist on aktsionäride erakorralise üldkoosolekuga, millest on teatatud ette vaid üks nädal, siis päevakorra täiendamist nõuda ei saagi.

Otsuste eelnõud ehk projektid peab reeglina koostama juhatus ja võimaldama nendega ka tutvuda. Kui tegemist ei ole just osanike enda kokku kutsutud koosolekuga, siis osaühingu puhul seadus osanikele enda otsuseprojektide esitamise õigust üldjuhul ette ei näe. Seda saavad teha vaid osanikud täiendavalt päevakorda nõutud punktides. Aktsiaseltsi puhul on 1/10 aktsionäridel õigus esitada iga päevakorrapunkti kohta ka oma otsuse eelnõu, saates selle juhatusele vähemalt kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Ära ei tohi unustada, et ka isikuvalimistel kandidaadi esitamine on otsuse eelnõu ja ka see tuleks juhatusele tähtaegselt ette saata.

Tähtis ongi silmas pidada, et juba enne koosolekut kehtib mitu tähtaega, mille möödalaskmise korral võib osanik või aktsionär teatud õigused selleks korraks minetada. Vähemalt 1/10 aktsiate või osade omajale annab seadus muu hulgas järgmised tähtajaliselt piiratud õigused:

• päevakorra täiendamise nõude peab osaühingu puhul esitama hiljemalt kolm päeva, aktsiaseltsi puhul vähemalt 15 päeva enne koosolekut;

• aktsionäri õigust esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist;

• nõue, et vandeaudiitor osaleks majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks vandeaudiitori aruande kohta selgitusi, peab olema esitatud vähemalt viis päeva enne koosolekut nii aktsiaseltsi kui ka osaühingu puhul;

• nõue, et aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, tuleb esitada vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut.

Tähtaegade puhul on oluline silmas pidada, et vastavad nõuded peavad juhatuseni jõudma vähemalt vastav arv päevi enne ning kohtupraktika kohaselt loetakse majandus- ja kutsetegevuses e-kiri kätte saaduks järgmisel tööpäeval. Seega kolmepäevase tähtaja järgimiseks ei piisa tegelikult, et nõue saadetakse kolm päeva enne koosoleku toimumist. Arvestada tuleks vähemalt neljaga.

3. Valmistu koosolekuks – nõua kõiki materjale, kirjuta valmis vastuväited ja eriarvamused

Kindlasti tuleb enne koosolekut nõuda juhatuselt kõigi koosoleku materjalidega tutvumist. Vajadusel tuleb tutvuda ka korduvalt – juhuks, kui keegi teine osanik/aktsionär on vahepeal esitanud midagi täiendavalt.

Lisaks tuleb pingeliste suhete korral koosoleku võimalikud stsenaariumid enda jaoks juba ette mõttes läbi mängida ning sõna otseses mõttes kõigiks nendeks valmistuda, kirjutades vajadusel eelnevalt valmis eriarvamused-vastuväited. Vaid nii on kindel, et need seisukohad lähevad hiljem korrektselt ka protokolli lisaks.

4. Koosoleku juhatajal ja protokollijal on oluline roll, vajadusel esita oma kandidaadid

Tihti ei teata ega järgita põhimõtet, et ka koosoleku juhataja ja protokollija valimiseks saab esitada kandidaate ning ka nende valimiseks tuleb läbi viia hääletus.

Koosoleku juhataja praktiline roll on väga suur – tema paneb muu hulgas hääletusele otsuse eelnõud ja ütleb, mis otsused on vastu võetud ja millised mitte. Harvad ei ole juhud, kus teatud õiguslikult vaieldaval ettekäändel jääb mõni eelnõu hääletusele panemata või loetakse hääleõiguspiirangu vaieldavuse korral mõni otsus vastuvõetuks, mida tegelikkuses vastu ei oleks võetud, kui huvide konfliktis oleva aktsionäri või osaniku hääli ei oleks otsuse kvoorumi hulka loetud.

Ka koosoleku protokollija roll võib olla teinekord vägagi määrav. Kui pahatahtlik protokollija midagi protokolli kirja ei pane või teeb seda moonutatult, siis võib hiljem osutuda enda õiguste kaitse kohtus keerulisemaks. Selleks, et koosolekul faktiliselt toimunu puhul (kes ütles mida) vaidlusi vähendada, on mõistlik kohe koosoleku alguses avalikult kokku leppida, et koosolekut võib helisalvestada.

5. Isikuvalimiste puhul arvesta liisuheitmise võimalusega

Tüüpilisemad isikuvalimiste juhud on juhatuse ja nõukogu liikmete valimine, kuid samuti näiteks audiitori või erikontrolli läbiviija ning koosoleku juhataja ja protokollija valimine. Isikuvalimiste puhul kehtib erireegel, et valituks osutumiseks ei pea kandidaat saama mitte poolthäälte enamust (50% + 1 hääl), vaid piisab, kui ta saab lihtsalt rohkem hääli kui teine kandidaat.

Seega: kui vabasid kohti näiteks juhatuses või nõukogus on rohkem või samapalju kui esitatud kandidaate, siis võib ka vähim populaarne kandidaat osutuda siiski organisse valituks isegi vaid ühe poolthäälega.

Juhul kui kandidaadid saavad võrdselt poolthääli, tuleb seaduse kohaselt heita liisku. Liisuheitmist on praktikas läbi viidud erinevalt – kahe kandidaadi vahel saab seda teha mündiga, enamate korral tuleb olla loomingulisem.

On olnud juhtumeid, kus näiteks viiele vabale nõukogu liikme kohale esitab üks aktsionär 20 kandidaati ja teine aktsionär neli kandidaati ning liisuheitmise tulemusena osutuvad valituks üksnes esimese aktsionäri viis kandidaati, sest tõenäosus liisku võita on rohkemate kandidaatide korral lihtsalt suurem.

Ka sellisteks olukordadeks tuleb olla valmis, sealhulgas tutvuda kindlasti aegsasti enne koosolekut teiste esitatud kandidaatide nimekirjaga ja esitada oma kandidaadid. Samuti teha võimalusel ettepanek otsustada määrata ära organi liikmete (väiksem) arv.

6. Ole teadlik hääleõiguse piirangutest

Seadus näeb ette, et teatud küsimustes ei või huvide konfliktis olev osanik või aktsionär hääletada, näiteks kui otsustatakse:

– osaniku/aktsionäri vabastamist kohustusest või vastutusest;

– osaniku/aktsionäri ja äriühingu vahel tehingu tegemist;

– osanikuga/aktsionäriga õigusvaidluse pidamist;

– selles tehingus või õigusvaidluses äriühingu esindaja määramist;

– küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku/aktsionäri või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena.

Sellisel juhul selle osaniku/aktsionäri hääli vastava otsuse kvoorumisse ei arvestata. Praktikas on paraku tegemist ühe enim vaidlusi tekitava küsimusega.

Soovitatav on sellises olukorras juba enne koosolekut valmistada kirjalikult ette enda seisukohad, leppida kokku koosoleku helisalvestamises, püüda saada valitud usaldusväärne koosoleku juhataja ja protokollija, nõuda hääleõiguse piirangu kohaldamist, esitada vajadusel vastavad vastuväited ja paluda need protokollida, veenduda koosolekujärgselt kõige toimunu korrektses protokollimises ning vajadusel vaidlustada valesti protokollitud otsused kohtus.

7. Kui soovid vaielda, palu protokollida enda eriarvamus/vastuväide

Osanik või aktsionär, kes koosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist kohtus nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Seega, kui on juba näha, et võib tekkida vajadus pöörduda kohtu poole, tuleb koosolekul igal juhul paluda enda vastuväide protokollida. Ideaalis võiks selle esitada ka kirjalikult koos pikemate põhjendustega.

8. Kui juhatus ei vasta teabenõudele, ole tähtaegadega tähelepanelik

Kui osanik või aktsionär esitab koosolekul juhatusele teabenõude ja küsimuste detailsuse tõttu ei suuda juhatus koosolekul kohapeal vastata, lubades vastata hiljem kirjalikult, tasub olla eriti valvas, millise tähtaja juhatus vastamiseks lubab.

Nimelt näeb seadus osaühingu puhul ette, et kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, siis võib osanik esitada kahe nädala jooksul alates juhatuse keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kui nüüd juhatus lubab selgesõnaliselt vastata täpselt neli nädalat pärast koosolekut, kuid ei tee seda hiljem üldse või saadab üldsõnalised mittesisulised vastused, võib tekkida vaidlus osaniku kohtusse pöördumise õiguse minetamise üle.

Selliste vaidlusolukordade vältimiseks on mõistlik kaaluda saata teabenõude küsimused juba enne koosolekut kirjalikult juhatusele ette, samuti mitte nõustuda koosolekul nii pika vastamisajaga.

põhikirja ja osanike-aktsionäride lepingut

Tutvu alati ühingu põhikirjaga, kus võivad olla kirjas erireeglid nii tähtaegade, kutsega saadetavate materjalide, vajalike häälteenamuste kui ka muude õiguste kasutamise kohta. Kui sõlmitud on ka osanike või aktsionäride leping, võivad sealt tulla veel täiendavad reeglid.

Tagajärjed põhikirjareeglite või lepingu reeglite eiramisel võivad aga olla sootuks erinevad. Viimane ei pruugi anda võimalust otsuste kehtivust hiljem kohtus edukalt vaidlustada. Ka seda tuleb konfliktseks koosolekuks valmistumisel ja strateegia paika panemisel arvesse võtta.

Kes on kord olnud konfliktsete osanike/aktsionäridega ühingus osaline, see teab, et eeltoodu ei ole kaugeltki ammendav kataloog vaidlusi tekitavatest küsimustest ega sellest, milliste trikkidega võidakse enda õigustest mitteteadlikul väikeaktsionäril või -osanikul n-ö vaip alt tõmmata. Loomulikult on ebaseadusliku koosoleku otsuseid võimalik hiljem ka kohtus vaidlustada (reeglina kolme kuu jooksul kohtusse hagi esitades), kuid kohtumenetlus on aeganõudev ja selle tulemus võib tihti sõltuda sellest, kas vaidlusalusel koosolekul tehti kõik õigesti.

Ka aastaid hiljem saadud positiivse kohtuotsusega ei pruugi praktilises elus alati olla võimalik toimunud protsesse enam tagasi pöörata. Seetõttu on mõistlik toimida juba kriitilisel koosolekul kohe võimalikult õigesti ja mitte minetada enda seadusjärgseid õigusi.

Kristina Schotter: 10 nõuannet konfliktseks äriühingu üldkoosolekuks

Advokaat Kristina Schotter. Foto: erakogu

Äriühingu üldkoosolekul tehtud otsuseid saab kohtus vaidlustada, kuid aastaid hiljem saadud positiivsest otsusest ei pruugi olla praktilises elus alati kasu. Seetõttu on mõistlik toimida kriitilisel koosolekul kohe võimalikult õigesti, kirjutab advokaadibüroo Cobalt valdkonnajuht Kristina Schotter.

Arvete menetlemise automatiseerimine vähendab pettuste riski, kui seadistus on õige

Korteri väljaüürimisega raha teenida ei olegi nii lihtne, siin on 3 konksu

Kas jõulupidu liidab või loob lõhesid? Meeskonnad käituvad seal ausamalt kui koosolekul

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal lepitusmenetlust?

Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”

Адвокат: обязательное предварительное решение налогового департамента вносит ясность в налоговую среду Эстонии

Рождественские корпоративы: радостная традиция или источник рисков?

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Vandeadvokaat: tee põhjalik kodutöö enne, kui võtad vastu juhatuse liikme rolli

Personalijuht juhatuse laua taha: enne tasub teha põhjalik kodutöö

Koosolekud on peegel ettevõtte toimimisele – kas kohtume selleks, et luua või põgeneda?

Tulemuslik meeskonnatöö: 3 + 3 soovitust meeskonnajuhtidele

Küberründe ohvriks on langenud iga viies kaupmees. „Teadlikkus kasvab alles kogemuse kaudu“

Häkkerid murdsid ettevõtte küberkaitsest läbi. Millised nõuded ja trahvid võivad nüüd tabada juhatuse liikmeid?

Sõbralik kontorikoer võib tööandjale kalliks maksma minna

Heli Raidve: on ainult kaks aega – tööaeg ja puhkeaeg. Kõik muu on väljamõeldis

Advokaat: maksuameti siduv eelotsus loob Eesti maksukeskkonnas selgust

Töökoha jõulupidu: rõõmustav traditsioon või riskiallikas?

Серая зона найма: когда кандидат оплачивает счет работодателя, или настоящая цена бесплатных пробных заданий

Ettevõtte parim relv petturite vastu: töötaja julgus kahtluse korral juhilt/kolleegilt üle küsida

Tööinspektsioon hoiatab: ainult juhendist ei piisa – uuel töötajal peab olema ka praktiline väljaõpe

Как компенсировать сотруднику зарядку служебного электромобиля дома?

Värbamine on praegu sprint, mitte maraton

Eesti IT-firma soovitused värbamiseks: too välja palgavahemik ja võimalik karjäär

Advokaat selgitab: millal on ettevõtete ühinemine või jagunemine seaduslik ning millal mitte

Värbamise hall ala: kui kandidaat maksab tööandja arve ehk tasuta proovitööde tegelik hind

Kuidas hüvitada töötajale ettevõtte elektriauto kodus laadimine?

Töötervishoiuarsti otsus võib tähendada töötajale lepingu ülesütlemist

Ärivaidluste advokaat: juhatuse liikme isiklik vastutus muutub reaalseks

Как команде войти в рабочий ритм осенью?

Kristina Judina: juht peab julgema kriisi tunnistada

Tööinspektsioon: istumiskeeld pole seadusega kooskõlas, füüsilist ülekoormust tuleb vältida

Kuidas tiimiga sügishooaeg käima tõmmata?

Tööinspektsioon: istumiskeeld pole seadusega kooskõlas

Kui töötaja ei suuda keskenduda: probleem pole temas, vaid töökeskkonnas

Advokaat: IT-alal pidurdab riigihangetes innovatsiooni intellektuaalomandi kuuluvus

Tehnoloogiaettevõtte juhtivtöötaja: miks me pöörasime kontoriusku

Spordiarst soovitab, kuidas kodukontoris kehalist ülekoormust vältida

5 olulist küsimust, mida küsida oma ettevõttes AI-lahenduste kasutamise kohta

5 soovitust, kuidas pärast puhkust tööle naasta

Присяжный адвокат: опционы участия в Эстонии нельзя рассматривать как прямую заработную плату

Налоговый консультант: ужесточение налогового контроля вызывает тревогу

Kuidas teha suvel tööd nii, et ise terveks jääksid

Vandeadvokaat: Eesti osalusoptsioone ei saa käsitleda kui otsest töötasu

6 soovitust, kuidas kodukontoris kehalist ülekoormust vältida

Maksunõunik: maksukontrollide karmistamine tekitab muret

Töötervishoid juhile, kes tahab ennetada, mitte remontida

Хели Райдве: если работник отгуливает сверхурочные часы в конце месяца, работодатель платит вдвойне

Kasulik artikkel

Kristina Schotter: 10 nõuannet konfliktseks äriühingu üldkoosolekuks