Kui mehed soovivad tööd vahetades kätte saada 2500 eurot, siis naiste netopalga ootuse mediaan on 500 euro madalam ehk 2000 eurot, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee küsitlusest.

Kus on suurimad palgakäärid ja mis mõjutab meeste ning naiste palgaootusi?

Naiste palgaootus madalam kõikides ametirühmades ja kõigil haridustasemetel

floating_list

Küsitlus näitab, et naiste palgaootus on meeste omast madalam kõikides ametirühmades ja kõigil haridustasemetel. Suurimad erinevused on aga juhtide ja tippspetsialistide ametirühmades, kus küsitluses osalenud töötajad teevad märgatavalt erinevat tööd – naised töötavad sagedamini hariduses ja tervishoius, mehed aga rohkem IKT-sektoris.

Suurim palgaootus info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas

Suurim on palgaootus justnimelt info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia erialade töötajatel. Meeste netopalga ootuse mediaan töökoha vahetamisel on 3500 eurot ja naistel 2900 eurot. Teisalt töötab ITK erialal koguni 14% kõikidest küsitluses osalenud meestest ja naisi vaid 5%.

Suur palgaootus ka juhtimise ja konsultatsiooni ning õigusvaldkonnas

Palgaootused on suuremad ka juhtimise ja konsultatsiooni ning analüüsi ja arendusega seotud töödel ning õigusvaldkonnas. Kolme suurima palgaootusega erialadel töötab pea iga viies (19%) Eesti mees, naisi vaid 8%.

Kolm kõige madalama palgaootusega eriala

Võrdlusena on kolm kõige madalama palgaootusega eriala koristus- ja puhastustööd, tööd majutuses ja toitlustuses - netopalgaootuse mediaan 1500 eurot, ning sotsiaaltöö ja hooldamine - palgaootus 1800 eurot.

Sellistel erialadel töötas pea iga kümnes küsitluses osalenud naine (9%), mehi oli vaid 4%. Pea iga teine naine (47%) töötas kümne madalaima palgaootusega erialal, mehi oli nendel erialadel pea kaks korda vähem (22%).

Kõige sarnasemad on naiste ja meeste töötasud ning palgaootused 55+ vanuserühmas, kus samas palgatase on teiste vanuserühmadega võrreldes madalam.

Küsitluses osalenud erinevatel erialadel töötavate naiste netopalga mediaan oli meeste omast 353 euro võrra madalam ehk erinevus oli pisut väiksem kui palgaootuste puhul.

Madalamale palgale vaatamata ei hinda naised oma toimetulekut kehvemaks

Ehkki naised teenivad meestest märksa vähem, ei ole naiste ja meeste hinnangutes oma toimetulekule erinevusi. Üle pooled nii naistest kui ka meestest (56%) tulevad oma töötasuga keskmiselt toime, 22% hindavad oma toimetulekut heaks või väga heaks ning sama paljud tulevad kehvasti toime.

Oma toimetulekut keskmiseks hindavad naised teenisid 1585 eurot kätte, samal tasemel toimetulevad mehed aga 385 eurot rohkem ehk 1970 eurot. Kehvasti toimetulevate naiste netotöötasu oli veidi üle 1250 euro, meestel üle 1500 euro. Hästi toimetulevad naised teenisid keskmiselt 2226, mehed ligi 2800 eurot kätte.

Naiste seas rohkem töötasuga rahulolematuid

Naiste seas on veidi rohkem neid, kes ei ole oma töötasuga rahul – 45% naistest ei ole oma töötasuga rahul, meestest ei ole rahul 40%. Oma töötasuga on rahul 30% naistest ja 35% meestest. Viiepallisel skaalal oli töötasuga rahulolu naistel 2,76, meestel 2,88.

Samas ei ole hinnangutes tööandja mainele naiste ja meeste vahel suuri erinevusi – üle viiendiku (21%) nii meestest kui ka naistest hindab oma tööandja mainet väga heaks. Tööandja juures töötamist soovitaks suure tõenäosusega 25% naistest ja 24% meestest.

Naised tunnevad end uue töökoha leidmisel meestest ebakindlamalt

Kuigi naiste keskmine rahulolu töötasuga on meeste omast madalam, on aktiivseid tööotsijaid nende seas alla viiendiku (18%) ja veidi rohkem (19%) ei otsi üldse tööd.

Meestest otsib samas aktiivselt tööd ligi veerand (22%), kaks kolmandikku (66%) jälgib tööpakkumisi või on avatud pakkumistele ja vaid veidi üle kümnendiku (13%) ei otsi üldse tööd.

Naised tunnevad end meestega võrreldes uue töökoha leidmisel ebakindlamalt. Vastajatel paluti hinnata, kui enesekindlalt nad end tööturul tunnevad. Enesekindluse all peeti silmas kindlustunnet praeguse töökoha säilimisel, uue töökoha leidmisel ning enda soovide kehtestamisel töötingimuste ja palga läbirääkimistel.

Kui oma olemasoleval töökohal tunnevad üle pooled (60%) naised ja mehed end kindlalt, siis uue töökoha leidmisel on üle kolmandiku (34%) naistest ebakindlad, meestest andis sama hinnangu veerand (25%).

Kindlalt tunneb end uue töökoha leidmisel 31% naistest ja 39% meestest.

Hoolimata palgaerinevustest ja ebakindlusest töökoha vahetamisel, on naised oma eluga tervikuna keskmiselt rohkem rahul kui mehed.

 Viie palli skaalal hindasid töötavad naised oma eluga rahulolu keskmiselt 3,47 ja mehed 3,37 palliga.

- Naiste palgaootus töökoha vahetamisel on meeste omast 500 eurot madalam (2000€ vs 2500€).

- IKT valdkonnas on suurimad palgaootused, aga ka suurim sooline erinevus (mehed 3500€, naised 2900€).

- Tegelike palkade erinevus on pisut väiksem kui palgaootuste erinevus (353€).

- Ligi pool naistest (47%) töötab kümne madalaima palgaga erialal, meestest vaid 22%.

- 19% meestest töötab kolmel kõrgeima palgaga erialal, naistest vaid 8%.

- IKT erialal töötab 14% meestest, kuid vaid 5% naistest.

- Vaatamata palgaerinevustele hindavad naised ja mehed oma toimetulekut sarnaselt (56% peab toimetulekut keskmiseks).

- Sama toimetuleku hinnangu puhul teenivad naised oluliselt vähem kui mehed.

- Naised on üldiselt vähem rahul oma töötasuga (45% pole rahul vs 40% meeste puhul).

- Huvitaval kombel on naised oma eluga tervikuna rohkem rahul (3,547/5) kui mehed (3,37/5).

- Mehed on aktiivsemad tööotsijad (22% vs 18%).

- Naised tunnevad end uue töökoha leidmisel ebakindlamalt (34% vs 25%).

- Olemasoleval töökohal tunnevad mõlemad end sama kindlalt (60%).

Palgainfo Agentuur ja Eesti külastatuim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palgamuutustele ning uuritakse tööturukäitumist, töötajate rahulolu ja motiveeritust. Töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 6670 inimest.

Palgalõhe paradoks: naised küsivad väiksemat palka, aga rahulolu tööandjaga on suurem

Kus on suurimad palgakäärid ning mis mõjutab meeste ja naiste palgaootusi?

Arvete menetlemise automatiseerimine vähendab pettuste riski, kui seadistus on õige

Korteri väljaüürimisega raha teenida ei olegi nii lihtne, siin on 3 konksu

Kas jõulupidu liidab või loob lõhesid? Meeskonnad käituvad seal ausamalt kui koosolekul

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal lepitusmenetlust?

Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”

Адвокат: обязательное предварительное решение налогового департамента вносит ясность в налоговую среду Эстонии

Рождественские корпоративы: радостная традиция или источник рисков?

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Vandeadvokaat: tee põhjalik kodutöö enne, kui võtad vastu juhatuse liikme rolli

Personalijuht juhatuse laua taha: enne tasub teha põhjalik kodutöö

Koosolekud on peegel ettevõtte toimimisele – kas kohtume selleks, et luua või põgeneda?

Tulemuslik meeskonnatöö: 3 + 3 soovitust meeskonnajuhtidele

Küberründe ohvriks on langenud iga viies kaupmees. „Teadlikkus kasvab alles kogemuse kaudu“

Häkkerid murdsid ettevõtte küberkaitsest läbi. Millised nõuded ja trahvid võivad nüüd tabada juhatuse liikmeid?

Sõbralik kontorikoer võib tööandjale kalliks maksma minna

Heli Raidve: on ainult kaks aega – tööaeg ja puhkeaeg. Kõik muu on väljamõeldis

Advokaat: maksuameti siduv eelotsus loob Eesti maksukeskkonnas selgust

Töökoha jõulupidu: rõõmustav traditsioon või riskiallikas?

Серая зона найма: когда кандидат оплачивает счет работодателя, или настоящая цена бесплатных пробных заданий

Ettevõtte parim relv petturite vastu: töötaja julgus kahtluse korral juhilt/kolleegilt üle küsida

Tööinspektsioon hoiatab: ainult juhendist ei piisa – uuel töötajal peab olema ka praktiline väljaõpe

Как компенсировать сотруднику зарядку служебного электромобиля дома?

Värbamine on praegu sprint, mitte maraton

Eesti IT-firma soovitused värbamiseks: too välja palgavahemik ja võimalik karjäär

Advokaat selgitab: millal on ettevõtete ühinemine või jagunemine seaduslik ning millal mitte

Värbamise hall ala: kui kandidaat maksab tööandja arve ehk tasuta proovitööde tegelik hind

Kuidas hüvitada töötajale ettevõtte elektriauto kodus laadimine?

Töötervishoiuarsti otsus võib tähendada töötajale lepingu ülesütlemist

Ärivaidluste advokaat: juhatuse liikme isiklik vastutus muutub reaalseks

Как команде войти в рабочий ритм осенью?

Kristina Judina: juht peab julgema kriisi tunnistada

Tööinspektsioon: istumiskeeld pole seadusega kooskõlas, füüsilist ülekoormust tuleb vältida

Kuidas tiimiga sügishooaeg käima tõmmata?

Tööinspektsioon: istumiskeeld pole seadusega kooskõlas

Kui töötaja ei suuda keskenduda: probleem pole temas, vaid töökeskkonnas

Advokaat: IT-alal pidurdab riigihangetes innovatsiooni intellektuaalomandi kuuluvus

Tehnoloogiaettevõtte juhtivtöötaja: miks me pöörasime kontoriusku

Spordiarst soovitab, kuidas kodukontoris kehalist ülekoormust vältida

5 olulist küsimust, mida küsida oma ettevõttes AI-lahenduste kasutamise kohta

5 soovitust, kuidas pärast puhkust tööle naasta

Присяжный адвокат: опционы участия в Эстонии нельзя рассматривать как прямую заработную плату

Налоговый консультант: ужесточение налогового контроля вызывает тревогу

Kuidas teha suvel tööd nii, et ise terveks jääksid

Vandeadvokaat: Eesti osalusoptsioone ei saa käsitleda kui otsest töötasu

6 soovitust, kuidas kodukontoris kehalist ülekoormust vältida

Maksunõunik: maksukontrollide karmistamine tekitab muret

Töötervishoid juhile, kes tahab ennetada, mitte remontida

Хели Райдве: если работник отгуливает сверхурочные часы в конце месяца, работодатель платит вдвойне

Горячие вопросы о новой системе пособий по безработице

НТД: как избежать ошибок и налоговой проверки

По мнению НТД, предприятия с рисками в сфере налога с оборота составляют 6% всех эстонских предприятий

MTA: kuidas vältida eksimusi ja maksukontrolli

Kasulik artikkel

Palgalõhe paradoks: naised küsivad väiksemat palka, aga rahulolu tööandjaga on suurem