Töötaja teenib puhkust nii töötatud aja, puhkusel viibitud aja kui ka ajutise töövõimetuse tõttu tööst eemal viibitud aja eest, samuti aja eest, mil töötajal on seaduse järgi õigus tööst keelduda, kirjutavad Tambet Toomela ja Erika Tuvike. 

Puhkuse kasutamise üldreegel on, et töötaja on kohustatud kasutama oma puhkusest 14 kalendripäeva järjest ja ülejäänud puhkuse kasutamisel on tööandjal õigus keelduda selle jagamisest väiksemateks kui seitsme-kalendripäevasteks osadeks. Samuti on tööandjal õigus keelduda puhkuse andmisest, kui töötaja ei ole töötanud ettevõttes vähemalt kuus kuud.

Kuna puhkuste võtmine põhineb kokkulepetel, on oluline, et töösuhte pooled arvestaksid teise poole soovidega. Nii oleks mõistlik, et tööandja teavitab töötajaid võimalikult varakult ette, kui on tulemas kiirem periood, mille ajal töötajatele puhkuse andmine on keerukam. Näiteks võib majutusasutustes, kus turistid käivad peamiselt vaid suvel, olla kokkulepe, et töötajad puhkavad muul ajal. Samuti võiks olla selge, millised töötajad ühel ajal puhata ei saa, et vältida olukorda, kus mõni töölõik seisab kogu tööüksuse puhkusel oleku tõttu. Kindlasti on ka siin tööandjal oma roll sisepingete vältimisel – tuleb jälgida, et üksuses ei oleks kedagi, kes teisi puhkustega seoses survestaks või kelle tahtmine alati peale jääb.

floating_list

Oluline on arvestada, et osal töötajatel on endale puhkuse valimisel eelisõigus. Nii tulebki tööandjal jälgida, et eelisõigusega töötajad saaksid puhata enda valitud ajal ning teiste töötajate puhkused ei takistaks eelisõigusega töötajatel puhkuse kasutamist. See on asjakohane, kuna eelisõigus on teatud töötajatele antud just seetõttu, et esinevad erilised asjaolud, mille tõttu peaks neil olema võimalik endale sobival ajal puhata.

Nii on eelisõigus puhkamiseks enda poolt valitud ajal:

1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;

2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;

3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;

4) lapse koolivaheajal vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last;

5) koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal.

Samuti tuleb puhkuste planeerimisel arvestada selliste töötajatega, kes soovivad kasutada muid seadusega ettenähtud puhkuseid. Nii näiteks võib ettevõttes olla töötajaid, kes õpivad täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses ning sellest tulenevalt on neil õigus õppepuhkusele. Nende puhul on oluline arvestada, et üldiselt võetakse õppepuhkust eksamite tegemiseks või lõputöö kirjutamiseks, mistõttu tuleb tagada, et õppepuhkus täidaks oma eesmärki ja laseks töötajatel õppida vajamineval ajal.

Tööandja peab koostama puhkuste ajakava ja tegema selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. See võimaldab mh seda, et kõigil töötajatel on võimalik puhata ning kõigi soovidega on võimaluste piires arvestatud. Puhkuste ajakavas peaks olema ka info selle kohta, kas töötajal on veel kasutamata puhkusepäevi, et vältida olukorda, kus töötaja ei kasuta puhkusepäevi enne nende aegumist ära. Vastavalt seadusele aeguvad puhkusepäevad ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

Teisalt on töötajal juhul, kui tal on puhkusepäevi, mida ta sooviks kasutada, kuid mida ta pole esimese kvartali lõpuks puhkuste ajakavasse märkinud, neid siiski võimalik kasutada, kui ta teavitab tööandjat 14 kalendripäeva ette (kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis). Siiski tuleb ka sellisel juhul arvestada teiste töötajate puhkustega ning ettevõtte võimalustega puhkuse andmiseks.

Arvestada tuleb, et üldjuhul on juba kinnitatud puhkuste ajakava õigus muuta vaid tööandja ja töötaja kokkuleppel. Küll on ettenägematu töökorraldusliku hädavajaduse puhul tööandjal võimalik seda ühepoolselt katkestada või edasi lükata kahju tekkimise ärahoidmiseks. Sellises hädaolukorras tuleb arvestada, et juhul, kui tööandjal on valida mitme töötaja vahel, võib tekkida vaidlus selle üle, kes neist peaks oma plaanidest loobuma. Muuhulgas on oluline, et tööandja peab hüvitama töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulu.

Igal juhul, kui töötaja puhkus on katkestatud või edasi lükatud tööandjast tuleneval põhjusel, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.

Meeles tuleb hoida, et lisaks tööandja võimalusele katkestada töötaja puhkus on ka töötajal endal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel. Seda eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu.

Sarnaselt tööandjapoolse puhkuse katkestamisega on töötajal õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Kuna tööandja peab pidama arvestust töötaja poolt puhkuse kasutamise üle, on töötaja kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Praktikas on tulnud ette ka olukordi, kus tööandja soovib vähendada uutele töötajatele võrreldes varasemate töötajatega pakutavat lisapuhkusepäevade arvu, eesmärgiga liikuda ettevõttes pikemas ajalises perspektiivis lühemale, seadusega ettenähtud kestusega põhipuhkusele. See võib teatud juhtudel olla võimalik, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleks sellisel juhul võrdväärse hüve kaudu kompenseerida uutele töötajatele vähem antavad puhkusepäevad. Ükski õigusakt seda küsimust küll täpsemalt ei reguleeri, ent artikli autorite hinnangul peaks see tõenäoliselt olema rahaliselt hinnatav väärtus – analoogselt ületunnitöö hüvitamise reeglitega.

Nii võib ületunnitöö kompenseerida rahas või vabades päevades. See tähendab, et kuna vaba aja ekvivalendina käsitletakse töölepingu seaduse tähenduses ka raha, siis saaks ilmselt ka väiksema arvu lisapuhkusepäevade pakkumise asendusena seda kasutada.

Puhkus aegub üksnes juhul, kui tööandja on täitnud teavitamiskohustuse

Töölepingu seaduse kohaselt aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

Euroopa Kohus on asunud seisukohal, et tööandjad peavad töötajaid üles kutsuma kasutama oma põhipuhkust ning teavitama töötajaid nende põhipuhkuse kasutamise õiguse võimalikust aegumisest. Kui tööandja neid kohustusi ei järgi, siis töötaja põhipuhkuse nõue vastava aegumistähtaja jooksul ka ei lõppe. Seejuures on Euroopa Kohus selgitanud, et seda, et kas tööandja täitis piisavat hoolikalt vastavat teavitamiskohustust, peab tõendama tööandja.

Kuigi puhkuseregulatsioon on aja jooksul enamjaolt sarnane püsinud, tuleks tööandjatel iga aasta alguses selle peale uuesti mõelda.

Kõik, mida peab teadma töötajate puhkusi planeerides

Peagi jõuab kätte aeg, mil ettevõtetes tuleb kinnitada iga-aastane puhkusegraafik. Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co eksperdid Tambet Toomela ja Erika Tuvike tuletavad meelde, mida tasub tähele panna töötaja puhkuse ja selle planeerimise korral.

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

UUS AUDIO: Iseseisva otsustuspädevuse regulatsioon annab trumpkaardi juhtidele

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Kaugtöö kokkuleppe näidis inglise keeles

Töölepingu näidis alaealisega inglise keeles

UUS AUDIO: Leping sõlmitud, probleemid algavad ehk kuidas kinnisvara probleemideta müüa

Tööinspektsioon hoiatab: ainult juhendist ei piisa – uuel töötajal peab olema ka praktiline väljaõpe

Kaugtöö kokkuleppe näidis

Laienevad paindliku töötamise ja vabatahtliku ravikindlustuse saamise võimalused

UUS AUDIO: Praktikakoht kui talentide katsepolügoon – nutikas tööandja ei jäta seda kasutamata

Tööleping alaealisega

UUS AUDIO: Tuntavalt väiksem tarnekulu viib Eesti e‑poed kiiremini välismaa turule

1. septembrist muutuvad alaealiste tööle võtmise reeglid

Cirkle K: alaealisi tungib suvetööle rohkem kui kunagi varem

UUS AUDIO: Vaidlused kohtusaalist välja ehk mida võiks teada lepitusmenetlusest

UUS AUDIO: Tuhanded tehingud vaid minutitega – tulevikus palkavad suurfirmad endale AI‑läbirääkija

Maksuamet asub kontrollima hooajatöö pakkujaid

Võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe näidis

Garantiileping inglise keeles

UUS AUDIO: Õigeks ajaks kinnitamata puhkusegraafik seab kollektiivpuhkuse plaanid ohtu

Tööandjad lükkavad ümber müüdid ja valed paindliku töötamise kohta

Registerpandi lepingu näidis inglise keeles

AUDIO: Tarmo Tamm konkurentsiseadusest: ettevõtjad ei mõista, et see seadus on neile oluline

Mida teha, kui tööandja ei anna kirjalikku lepingut

Osa pandilepingu näidis inglise keeles

UUS AUDIO: Kohtumenetluste avalikustamine loob läbipaistvust, kuid ka probleeme

Advokaadid: Balti riikides sagenevad eetikat puudutavad töövaidlused

Nõude pandileping inglise keeles

UUS AUDIO: Hoiatus koduostjatele: lepingutesse on tekkinud kahjulikud tingimused

Kohtulugu: 4 krõbedat õppetundi suulise töölepingu ja välismaalasega

Käenduslepingu näidis inglise keeles

UUS AUDIO: Firmade müügihinda mõjutavad nii kriisid kui ka x-faktor

Garantiikirja näidis inglise keeles

UUS AUDIO: Millised maksumuudatused ootavad meid järgmisel aastal

Vandeadvokaat: mida toob tööandjale paindliku töötamise kokkulepe

Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku järgmise aasta alampalga suuruse

UUS AUDIO: Mis on SaaS ehk kuidas tarkvara teenusena pakkuda?

Tööelu maksumuudatused palgast julgeolekumaksuni 2025–2026

Laolepingu näidis inglise keeles

Uued teemad lepingute teabevaras

UUS AUDIO: Fookuses laimuga seotud vaidlused: kui hästi teenivad elukutselised solvujad?

Tööandjad heidavad valitsusele ette seaduste turbomenetlust

Tarkvarateenuse osutamise lepingu näidis inglise keeles

Värsked muudatused seadustes ja määrustes

Veokirja näidis inglise keeles

UUS AUDIO: Mida silmas pidada üüri- ja rendilepingute sõlmimisel

Vandeadvokaadid: konkurentsipiirang töölepingus – kaitse tööandjale või ootamatute kulude allikas?

UUS AUDIO: Kujunda oma kindlustusleping nii, et see kataks sulle olulisi riske

Kaubaveoleping inglise keeles

UUS AUDIO: Ajutised töösuhted ja alaealiste töötamine

Muudatused õigusaktides: tulumaks omavalitsustele, väljateenitud aastate pension, töövõimetuse ennetamine

Tööandjad: puhkeaeg tuleb seaduses täpsemini sõnastada

UUS AUDIO: Apsakas töölepingus võib kalliks maksma minna

Kui palgata puhkuse ajas ei ole kokku lepitud, ei saa seda lepet lugeda sõlmituks

Laolepingu näidis

Turundusteenuse leping inglise keeles

AUDIOPEATÜKK: Euroopast tulevad uued rahapesuvõitluse reeglid – milleks olla valmis ja mida karta

Uudiseid õigusmaastikult: jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus

Vales vormis leping jätab sind sotsiaalsetest hüvedest ilma

Konsultatsioonileping inglise keeles

TEABEVARA TUND: Ukse taha saadetud verine loomapea ehk räägime efektiivsest võlamenetlusest

Milline leping sõlmida praktikandiga?

Töölepingu lõppemine ei lõpeta alati lisatasude maksmise kohustust

UUS AUDIO: Millega arvestada, kui tööleping öeldakse üles päevapealt

Tarkvarateenuse osutamise lepingu ingliskeelne näidis

TEABEVARA TUND: Kuidas töövõtulepingud ehitusprojekte mõjutavad

Tarkvara arendamise lepingu näidis inglise keeles

Muudatused õigusaktides: kasutusel on uued vormid

Kaubamärgiõiguste müügi ja loovutamise leping inglise keeles

Muudatused õigusaktides, mida tasub tähele panna

UUS AUDIOPEATÜKK: Kuidas kaitsta intellektuaalomandit, kui autoriks pole inimene

1. jaanuaril jõustunud õigusaktide ülevaade 

UUS AUDIOPEATÜKK: Õigusloome-aasta säravad tähed ja ebameeldivad meteoriidid

Majanduse sünge seis võib tuua garantiikirjade kuritarvitamise kasvu

Gaabriel Tavits: „Apsakas töölepingus võib tööandjale kalliks maksma minna“

UUS AUDIOPEATÜKK: Suurem osa ettevõtteid eksib andmekaitsereeglite vastu

Juhatuse liikme leping inglise keeles 

Ettevõtte müügileping inglise keeles

UUS AUDIO: ELi andmereeglite ülevõtmisel on oht, et Eestis keeratakse sellele vinti peale

Töötaja saab juhatuse liikmeks - millega arvestada

Müügilepingu näidis inglise keeles

Keidi Kõiv toob esile: Korduma kippuv viga vähese kogemusega hankijate ning struktuurtoetustega seotud hankemenetlustes

TEABEVARA TUND: Kuidas hanget korraldades mitte kriminaalmenetlusse sattuda

Andmevargast juturobot võib tuua ettevõttele hiigeltrahvi

 Väikeaktsionäri piinad: dividendi nõudmiseks on isegi kohtust vähe tolku

Osanike lepingu ingliskeelne näidis

UUS AUDIO: Mis juhtudel viib sõna vangi? Värske vaenukõne seadus tõmbab uued piirid

Osanike lepingu näidis

Tarbijatele luuakse uus võimalus oma õiguste kaitseks

VEEBISEMINAR: Mida pidada silmas äriruumi üürilepingu vormistamisel?

Töölepingu ülesütlemise vaba vorm ja lisandunud põhjendamiskohustus

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja töölepingu näidis inglise keeles

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja töölepingu näidis

TEABEVARA TUND: „Varamaksud on saatanast ja neid ei peaks näppima!“

UUS AUDIOPEATÜKK: Mida peab kaupmees tegema, et mitte tarbijakaitse hambusse sattuda 

Töölepingu seaduses sätestatud hüvitiste süsteem läbis uuenduskuuri

TEABEVARA TUND: Hankemahhinatsioonid – mida pead nende kohta teadma

VIDEOPEATÜKK: Kui spetsialisti on tuleb värvata piiri tagant 

Pakendiaruandlus, tööturumeetmed – need on mõned märksõnad muutunud õigusaktidest

Praktikalepingu ingliskeelne näidis

AUDIOPEATÜKK: Konkurentsikeeld praktikas – kuidas tagada, et äri aetaks hoolsalt ja lojaalselt 

Praktikalepingu näidis

TEABEVARA TUND: Kui abiellud välismaalasega

Soomlased tõestavad alliansi lepingumudeli efektiivsust

AUDIOPEATÜKK: Muudatused pankrotimenetluste seadusandluses

Broneerimislepingu ingliskeelne näidis

Need on kõige olulisemad just jõustunud seadusemuudatused

Õigusaktide muudatused, mida 2023. aastal tähele panna

UUS AUDIO: Laiskus toob ettevõtjatele uuel aastal trahvi 

Broneerimisleping

Töölepingu seaduse muudatused: iseseisva otsustuspädevusega töötaja ja erikord IT-valdkonnale

Konfidentsiaalsuslepingu ingliskeelne näidis

Muudatused õigusaktides

UUS VIDEO: Käibemaksumuudatused ja mõjusad kohtulahendid

Konfidentsiaalsusleping

UUS AUDIO: Miks suurprojektidega seotud vaidlusi lahendavad üha enam vahekohtud?

Maksehäirete avaldamisel tuleb arvestada ka võlgnike õigustega

Kinkelepingu ingliskeelne näidis

Töölepingu venekeelne näidis

TEABEVARA TUND: Seda võiksid ettevõtjana teada saneerimisest uuenenud seaduste valguses

UUS AUDIO: Maksuamet näeb ettevõtjate käitumises suurepärast uudist

Valik olulisi seadusemuudatusi

Ülevaade 1. augustil jõustunud seadusemuudatustest

UUS AUDIOPEATÜKK: Kohtuvaidluses tuleb oskuslik PRi kasutamine kasuks

Konkurendi juures töötamise keelamine ja piiramine

UUES AUDIOPEATÜKIS: saneerimisega trikitamine muutub keerulisemaks 

Advokaadibüroo RASK advokaat Kai Villemson selgitab: vabavara litsentsid – miks, kellele ning millistel tingimustel

Töölepingu näidis inglise keeles 

RASKi partner Tarmo Peterson nimetati teiseks ametiajaks Eesti Advokatuuri Eetika- ja Metoodikakomisjoni liikmeks

TEABEVARA TUND: Kes ja kas saab kasu 1. augustist jõustuvatest muudatustest töölepingu seaduses

Uus töölepingu näidis

Töövõtuleping inglise keeles

Mis muutub ettevõtja jaoks äsja vastu võetud riigihangete seadusega

UUS AUDIO: Üllatavad viisid, kuidas kriminaalmenetlus võib lõppeda

Litsentsilepingu näidis inglise keeles

Muudatused õigusaktides. Aprilli ülevaade

Käsunduslepingu näidis inglise keeles

UUS AUDIO: sanktsoonid - miks, kus, kuidas

Riigi paindumatus võib ehituse seisma jätta

Alates järgmise aasta maist võib välisinvestori kaasamiseks vaja minna TTJA eriluba

Kasulik artikkel

Kõik, mida peab teadma töötajate puhkusi planeerides