Kasulik artikkel

Käibemaksuseadus pakub lihtsa mooduse, kuidas aasta lõpus finantstulemusi kerge vaevaga veidi parandada, aga on mõned “konksud”, kus võib tekkida probleem.

imageAuthor: Sorainen partner ja vandeadvokaat Kaido Künnapas Foto: Liis Treimann

Käibemaksuseadus pakub lihtsa mooduse, kuidas aasta lõpus finantstulemusi kerge vaevaga veidi parandada – § 291 võimaldab küsida riigilt tagasi käibemaksu, mille oled enda esitatud arvetelt riigile tasunud, kuid kliendid on jätnud arve tasumata.

Millest tekib probleem?

Kui oled käibemaksukohustuslane ja osutad teenuseid või müüd kaupu, tekib sul kohustus tasuda riigile käibemaksu. Käibemaksu tuleb üldiselt tasuda kas kauba müügi/teenuse osutamise või arve tasumise hetkel, sõltuvalt sellest, kumb toimub varem. Arve esitamine iseenesest käivet ei tekita.

Kui saad käibemaksuraha ostjalt ja kannad selle edasi riigile, probleemi ei ole. Mure tekib siis, kui käive tekib kauba üleandmisel või teenuse osutamisel, kuid sa pole veel teenustasu kätte saanud – siis tuleb käibemaks riigile tasuda enda taskust. Seda isegi juhul, kui kauba või teenuse saaja jääb sulle võlgu. Veelgi ebaõiglasem on see, et sinu klient võib olla käibemaksu ka tagasi küsinud, ilma et ta sulle seda tasunud oleks.

Lahendus: vanemate võlgade puhul saab käibemaksu tagasi küsida

Käibemaks on käibemaksukohustuslase jaoks neutraalne, mis tähendab, et see ei tohiks olla sinu kui teenuseosutaja või kauba müüja jaoks kulu. Eelkirjeldatud näites on sul tekkinud kulu – oled ilma nii kaubast või teenusest kui ka käibemaksurahast. Seadus võimaldab õigluse taastamiseks küsida riigilt tagasi omast taskust tasutud käibemaksu. Seda juhul, kui oled käibemaksu tasunud ehk tegemist on Eesti 22% määras maksustatava käibega.

Millised tingimused peavad olema täidetud, et MTA-lt käibemaks tagasi küsida?

Õiglase olukorra taastamiseks võimaldab käibemaksuseadus riigilt käibemaksu tagasi küsida, kui täidetud on järgmised kriteeriumid:

• Kohane arve. Oled väljastanud kauba müügi või teenuse osutamise kohta käibemaksuarve.

• Klient ei tohi olla seotud isik. Klient ei tohi olla sinuga seotud tulumaksuseaduse mõistes, nt grupiühingud või isikud, kel on ühine majanduslik huvi.

• Deklareerimine. Oled käibemaksusumma oma käibedeklaratsioonil kajastanud.

• Võõrandamata nõue. Oled jätkuvalt kliendi vastu suunatud nõude omanik (ehk sa pole seda näiteks inkassole ära müünud).

• Minimaalne ooteaeg. Arve tasumise tähtajast on möödunud vähemalt 12 kuud. Seega pead enne tagastusnõude esitamist proovima teatud aja võlga ikkagi sisse nõuda;

• Maksimaalne (või siiski ajatu?) arve vanus. Arve tasumise tähtpäevast ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat. Võib olla möödunud ka rohkem, kui nõude kohta on kohtulahend. Siin on hea teada, et Eesti käibemaksuseadus ei ole ilmselt kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning tegelikult saab käibemaksu tagasi nõuda ka vanematelt võlgnevustelt. Kuna see oleks aga vastuolus käibemaksuseaduse sõnastusega, eeldaks see ilmselt Maksu- ja Tolliametiga vaidluse pidamist.

• Pingutused nõude sissenõudmiseks. Nõude saab maha kanda, kui oled teinud kõik endast oleneva, et nõue kätte saada või oled hinnanud, et selle kättesaamine on liiga kulukas. Seetõttu tuleb olla valmis demonstreerima nõudekirjade saatmist ja muude sarnaste meetmete kasutamist.

• Nõude mahakandmine. Oled nõude raamatupidamises maha kandnud kaalutlusel, et oled püüdnud seda tulutult sisse nõuda või see oleks ebamõistlikult kallis. Hea on teada, et see ei tähenda nõudest tsiviilõiguslikult loobumist ehk saad võlgnikult jätkuvalt võlga sisse nõuda.

• Nõude mahakandmisest teavitamine. Pead klienti teavitama, et oled nõude raamatupidamises maha kandnud. Teavitus peab olema kirjalikus vormis – paberil või digiallkirjaga varustatud dokument. Teavitus tuleb saata samal kuul, kui nõue on maha kantud ja selles tuleb märkida ka käibemaksusumma. Mõistlik on teates märkida, et nõudest ei olda tsiviilõiguslikult loobutud ning see tuleb tasuda sõltumata raamatupidamislikust mahakandmisest.

• Nõude suurus (üle või alla 30 000 euro koos käibemaksuga). Kui nõue on koos käibemaksuga kuni 30 000 eurot, tuleb seda tõendada kohase arvega. Kui nõue ületab koos käibemaksuga 30 000 eurot, tuleb nõudega pöörduda enne käibemaksu tagasisaamist kohtusse, et saada nõuet tunnustav kohtulahend. Selle piirmäära arvestus käib arvepõhiselt. Niisiis, kui kellelgi on võlgnikud suureks probleemiks, on mõistlik teha arveid kuni 30 000 euro suuruses summas.

Kuidas tagasiküsimine tehniliselt toimib?

Käibemaksu tagasiküsimiseks tuleb korrigeerida käibedeklaratsiooni perioodis, mil nõue raamatupidamises maha kanti. Kui klient on juba arvestanud tasumata arves sisalduva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha, peab ta teavituse saamise maksustamisperioodil oma käibemaksu sama summa võõra suurendama – ehk see peaks toimuma tasakaalus.

Seega ei ole mõtet käibemaksu tagasi küsida, kui on teada, et võlgnevus lõpuks tasutakse (näiteks on seatud tagatis, mille realiseerimine võtab lihtsalt aega).

Allikas: Raamatupidaja.ee