Anname järgnevalt ülevaate eelnõude põhjal 2025. ja 2026. aastal kehtima hakkavatest töösuhteid puudutavatest maksumuudatustest.

Palgatulu mõiste hõlmab töölepingu alusel ja avalikus teenistuses töötamise eest maksatavat tasu, võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest makstavat tasu ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu.

floating_list

Võlaõiguslikud lepingud on võlaõigusseaduse kohaselt muuhulgas käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping.

Palgatulult maksumäärad ja maksuvaba tulu alates

maksuvaba tulu kuni 654 eurot kuus ja kuni 7848 eurot aastas – sõltub inimese sissetulekust. NB! „Maksuküür“ jääb kehtima ka 2025. aastal

maksuvaba tulu vanaduspensionieas jääb 776 eurot kuus ja 9312 eurot aastas

töötuskindlustusmakse töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%

sotsiaalmaks 33%, minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 820 eurot ja sotsiaalmaks 270,60 eurot.

maksuvaba tulu 700 eurot kuus ja 8400 eurot aastas sõltumata inimese sissetuleku suurusest või

maksuvaba tulu vanaduspensionieas 776 eurot kuus ja 9312 eurot aastas

2024 vs 2025 muutub üksnes tulumaksumäär 20%-lt 22%-le

Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon

 (edaspidi tuludeklaratsioon): 1) 2024. aasta kohta esitatakse alates 15.02.2025 ja tuludeklaratsioonis on tulumaksumäär 20%; 2) 2025. aasta kohta esitatakse alates 15.02.2026 ja tuludeklaratsioonis on tulumaksumäär 22%.

Mõlemal aastal on maksustatavast tulust õigus maha arvata:

täiendava kogumispensioni (III samba) sissemakseid kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas

Alates 1. jaanuarist 2025 on kogumispensioni makse 2%, 4% või 6%.

NB! Raamatupidajatel on kohustus üle kontrollida II sambaga liitunud inimese kogumispensioni makse määr.

Vaikimisi jääb kehtima 2%, kuid inimesel on võimalik esitada avaldus (tähtaeg 30. november 2024) ning alates 1. jaanuarist 2025 tõsta oma kogumispensioni maksemäära 4% või 6%-le.

Ka füüsilisest isikust ettevõtjal (FIE) on võimalik valida 4% või 6%.

Riik jätkab sotsiaalmaksu 33% arvelt 4% lisamist kogumispensioni II sambasse, see ei muutu.

Tulevikus on inimesel üks kord aastas võimalik maksemäära muuta, st, et saab esitada jooksva aasta 30. novembriks avaldus uue maksemäära kohta, mis hakkab kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist.

Alates 1. jaanuarist 2026 on see 2% brutopalgast. Kinnipeetav julgeolekumaks 2% ei vähenda tulumaksuga maksustatavat tulu.

 Erineb töötuskindlustusmaksest ja kogumispensioni maksest, mis vähendavad tulumaksuga maksustatavat tulu.

Kinnipeetav julgeolekumaks 2% kehtib alates esimesest eurost.

 Julgeolekumaks erineb tulumaksust, sest ei kohaldu maksuvaba tulu.

Alates 1. jaanuarist 2026 kehtib julgeolekumaks 2% I, II ja III samba pensionilt

Sotsiaalkindlustusamet peab kinni julgeolekumaksu 2% kõikidelt riiklikelt pensionidelt, vanemahüvitistelt või muudel väljamaksetelt. Julgeolekumaksuga maksustatakse ka pensionid, mis on alla maksuvaba tulu summa (776 euro) ja millelt seetõttu tulumaksu tasuma ei pea, ning ka maksuvabad II ja III samba pensionid.

 Julgeolekumaks erineb tulumaksust, sest ei kohaldu maksuvaba tulu vanaduspensionieas.

Füüsilise isiku tulud ja julgeolekumaks

Julgeolekumaksu seadus kehtib 1.01.2026 - 31.12.2028. Julgeolekumaksuga 2% maksustatakse TuMS §-des 12–22 sätestatud tulu, sealhulgas:

palk, pension, maksustatavad toetused, pangahoiuse intressid jne;

välisriigist saadud palk, mis on Eestis tulumaksuvaba (TuMS § 13 lg 4);

välisriigist saadud dividend (TuMS § 18 lg 1¹);

ettevõtlustulu (FIE ettevõtlustulu, ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatav tulu);

kinnisvara ja muu vara müügil saadud kasu;

väärtpaberite müügil saadud kasu (investeerimiskontolt välja võetud kasu ja väärtpaberite kasu sarnaselt tulumaksuga maksustamisele);

kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügil saadud kasu ilma mahaarvamisteta.

 Välisriigist saadud tulu maksustamisel läheb arvesse välisriigis tasutud tulumaks. Täpsem kord selgub julgeolekumaksu seaduse jõustamisel.

 TuMS §-de 48–53 alusel juriidilise isiku tulumaksuga maksustatud väljamaksed, sealhulgas:

Eesti äriühingult saadud dividend, mis on maksustatud tavamääraga 22/78

 Madalama määraga 14/86 + 7% maksustatud Eesti äriühingult dividend (vanad jäägid) maksustatakse julgeolekumaksuga 2%.

Kinnipeetud julgeolekumaks 2% laekub maksudeklaratsiooni vorm TSD lisa 1 ja lisa 2 alusel ning investeeringutelt residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel

1. jaanuarist 2026 tehtud väljamaksetelt (kassapõhiselt)

Julgeolekumaksuga maksustatakse tulu alates esimesest eurost, st enne julgeolekumaksu arvutust ei ole lubatud maha arvata:

TuMS 4. peatükis nimetatud mahaarvamisi, sh maksuvaba tulu või maksuvaba tulu vanaduspensionieas, koolituskulusid, kingitusi või annetusi, III samba sissemakseid

FIE omatoodetud põllumajandussaaduste müügil maksuvaba 5000 eurot (TuMS § 32 lg 4)

füüsilise isiku ja FIE metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müügil ja Natura 2000 erametsamaa toetuse korral maksuvaba 5000 eurot (TuMS § 32 lg 4¹ ja § 37 lg 11)

füüsilise isiku eluruumi üüritulult 20% (TuMS § 39¹)

 maksuvaba piirmäär kehtib alates 1. jaanuarist 2025. TuMS § 13 lg 3 p 1 alusel on välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär:

75 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ning

40 eurot iga järgneva välislähetuse päeva kohta.

 Maksuvaba piirmäära ületav osa maksustatakse kui palgatulu tulumaksu, sotsiaalmaksu ja -maksetega.

 maksuvaba piirmäär alates 1. jaanuarist 2025. TuMS § 13 lg 3 p 2 alusel on isikliku sõiduauto kasumise hüvitise maksuvaba piirmäär:

töösõitude arvestuse alusel 0,50 eurot iga töösõidu kilomeetri kohta, kuid

mitte rohkem kui 550 eurot kuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.

 Maksuvaba piirmäära ületav hüvitis maksustatakse kui erisoodustus tulu- ja sotsiaalmaksuga.

 meeskonnaliikmete toitlustamise kulud alates 1. jaanuarist 2025. TuMS § 13 lg 3 p 6 alusel on laevapere liikmete ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmete reisil viibimise ajal antava toitlustamise kulud maksuvabad kuni 20 eurot inimese kohta päevas.

Laevadel ja lennukitel töötavatele inimestele ei laiene lähetuse mõiste ning neile ei saa reisi ajal maksta maksuvaba päevaraha.

Lähetus võib nende puhul olla vaid siis, kui nad suunduvad tööülesannet ajutiselt täitma väljaspool laeva või lennukit või kasutavad muud transpordivahendit oma töökohale jõudmiseks.

5. Kulud töötaja majutamiseks alates 1.01.2025

TuMS § 48 lg 5 6 alusel ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad tingimused:

töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning need tingimused on täidetud kogu majutamise perioodil;

kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 

 kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus ja kuni 

Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või kui see on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Ettevõtlusega on seotud ka kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, 

 töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) tulenevate kohustuste täitmiseks.

Samuti ei kuulu erisoodustuse hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13–21 või 30–31 kohaselt või mis on käsitatavad ettevõtlusega seotud kuluna § 32 lõike 2 kohaselt.

Muutub senine praktika, kus TTOSiga olid nõutud riskianalüüs, töötervishoiuarsti ettekirjutus vm dokument.

Uues sõnastuses sätte „sealhulgas“ rõhutab, et maksuvaba võib olla ka kulu, mille tegemist TTOS otseselt ette ei näe, kuid mis on konteksti arvestades mõistlik ja vajalik.

Töötaja tervise edendamiseks tehtavad kulud alates 1.01.2025

Erisoodustusena ei maksustata järgmisi töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele:

punkt 2 – sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutusi;

punkt 4 – kulutusi tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud tervishoiutöötajate või kutse või erialast pädevust omava spetsialisti osutatud teenustele.

Aastane piirmäär 400 eurot annab vabaduse ja paindlikkuse kulutuste tegemisel, nt on võimalik osta spordiklubi pakett aastaks või tasuda ravikindlustusmakse aasta eest, mis võib olla soodsam kui kvartaalsed maksed.

Piirmäära 400 euro ulatuses on maksuvaba ka:

massaaž, mis aitab ennetada või leevendada kergemaid vaevusi, sh seadmega või seadme abil, nt rullmassaaž või LPG massaaž;

tervishoiuteenus sõltumata meditsiini valdkonnast, sh hambaarsti, suuhügienisti, silmaarsti, optometristi teenus, kuid

teenust peab osutama tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud tervishoiutöötaja või kutset või erialast pädevust omav spetsialist.

Arvete menetlemise automatiseerimine vähendab pettuste riski, kui seadistus on õige

Korteri väljaüürimisega raha teenida ei olegi nii lihtne, siin on 3 konksu

Kas jõulupidu liidab või loob lõhesid? Meeskonnad käituvad seal ausamalt kui koosolekul

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal lepitusmenetlust?

Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”

Адвокат: обязательное предварительное решение налогового департамента вносит ясность в налоговую среду Эстонии

Рождественские корпоративы: радостная традиция или источник рисков?

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Vandeadvokaat: tee põhjalik kodutöö enne, kui võtad vastu juhatuse liikme rolli

Personalijuht juhatuse laua taha: enne tasub teha põhjalik kodutöö

Koosolekud on peegel ettevõtte toimimisele – kas kohtume selleks, et luua või põgeneda?

Tulemuslik meeskonnatöö: 3 + 3 soovitust meeskonnajuhtidele

Küberründe ohvriks on langenud iga viies kaupmees. „Teadlikkus kasvab alles kogemuse kaudu“

Häkkerid murdsid ettevõtte küberkaitsest läbi. Millised nõuded ja trahvid võivad nüüd tabada juhatuse liikmeid?

Sõbralik kontorikoer võib tööandjale kalliks maksma minna

Heli Raidve: on ainult kaks aega – tööaeg ja puhkeaeg. Kõik muu on väljamõeldis

Advokaat: maksuameti siduv eelotsus loob Eesti maksukeskkonnas selgust

Töökoha jõulupidu: rõõmustav traditsioon või riskiallikas?

Серая зона найма: когда кандидат оплачивает счет работодателя, или настоящая цена бесплатных пробных заданий

Ettevõtte parim relv petturite vastu: töötaja julgus kahtluse korral juhilt/kolleegilt üle küsida

Kasulik artikkel

2025. ja 2026. aasta maksumuudatustest