Äriühingu aktsia- või osakapitali saab sissemakseid teha nii rahas kui ka mitterahaliselt. Tõsi, praegu on Eestis aina enam hoogu kogumas see suund, et osaühing asutatakse ilma osakapitali sissemakset tegemata. Ka see on võimalus, mida tasub meeles pidada.

Kui aga vaadata käibemaksu vaatest mitterahalise sissemakse tegemist äriühingu poolt, siis on oluline leida sissemakse maksustatav väärtus. Sellisel juhul tekib sissemakse tegijal käive, mis tuleb kinnisasja korral kas käibemaksuga maksustada või on siis maksuvaba käive. Mõlemal juhul on meil vaja teada kinnisasja maksustatavat väärtust.

floating_list

Euroopa Kohtu kaasuse arutelu juures olid olulised käibemaksudirektiivi sätted artiklid 73, 74 ja 80 ning allpool toon ära ka asjakohased käibemaksuseaduse sätted.

Käibemaksudirektiivi artiklis 73 on sätestatud:

Artiklites 74–77 nimetamata kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul on maksustatavaks väärtuseks kõik tasuna käsitatav, mille tarnija või teenuse osutaja soetajalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult nimetatud tehingute eest on saanud või saab, kaasa arvatud nimetatud tehingute hinnaga otseselt seotud toetused.

Käibemaksuseaduses (KMS) on sama põhimõte sätestatud § 12 lõikes 1, mille alusel käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab.

Käibemaksudirektiivi artiklis 74 on ette nähtud:

Oma ettevõtte kaupade äraandmise või kasutamise puhul maksukohustuslase poolt või kaupade säilitamise puhul maksukohustuslase või tema õigusjärglaste poolt tema maksustatava majandustegevuse lõppemisel, nagu sätestatud artiklites 16 ja 18, moodustab maksustatava väärtuse kaupade või muude sarnaste kaupade ostuhind või ostuhinna puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks nende toimingute tegemise ajal.

Sama põhimõte on sätestatud KMS § 12 lõikes 3, mille alusel kauba tasuta võõrandamise ja tasuta ühendusesisese soetamise puhul, samuti kauba ühendusesisese käibena käsitatava kauba teise liikmesriiki toimetamise korral (§ 7 lõike 1 punkt 3) on maksustatav väärtus kauba või muu sarnase kauba soetusmaksumuse või selle puudumisel omahinna alusel eelnimetatud toimingute tegemise ajal määratud väärtus.

Käibemaksudirektiivi artikkel 80 on sõnastatud järgmiselt:

1. Liikmesriigid võivad maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks võtta meetmeid selleks, et juhul, kui kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse kellelegi, kellega on olemas liikmesriigi määratluse kohased perekondlikud või muud tihedad isiklikud sidemed, juhtimisalastest, omandi-, liikmelisus-, rahalistest või õiguslikest suhetest tulenevad sidemed (seotud isikud), oleks maksustavaks väärtuseks turuväärtus:

a) kui kaubatarne või teenuse osutamise eest makstud tasu on turuväärtusest väiksem ning kaubatarne või teenuse saajal ei ole artiklite 167–171 ja artiklite 173–177 alusel täielikku mahaarvamisõigust;

b) kui kaubatarne või teenuse osutamise eest makstud tasu on turuväärtusest väiksem ning kaubatarnijal või teenuse osutajal ei ole artiklite 167–171 ja artiklite 173–177 alusel täielikku mahaarvamisõigust ning kauba tarne või teenuse osutamise suhtes kohaldatakse artiklites 132, 135, 136, 371, 375, 376, 377, artikli 378 lõikes 2, artikli 379 lõikes 2 või artiklites 380–390 kehtestatud erandit;

c) kui kaubatarne või teenuse osutamise eest makstud tasu on turuväärtusest kõrgem ning kauba tarnijal või teenuse osutajal ei ole artiklite 167–171 ja artiklite 173–177 alusel täielikku mahaarvamisõigust.

Esimese lõigu tähenduses võib tihedateks sidemeteks lugeda ka tööandja sidemed töötaja, töötaja perekonna või mõne muu töötajale lähedase isikuga.

2. Lõikes 1 sätestatud juhtudel võivad liikmesriigid määratleda, milliste kaubatarnijate ja teenuseosutajate või teenusesaajate ja kauba soetajate kategooriate suhtes meetmeid kohaldatakse.

KMS § 12 lõige 14 sätestab samad reeglid Eestis, mille alusel, kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse mõistes, on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus juhul, kui kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest makstav tasu on turuväärtusest:

1) väiksem ning kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust;

2) väiksem ning kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust ning selle kauba võõrandamine või teenuse osutamine on maksuvaba käive;

3) suurem ning kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust.

Poola äriühingute kaasus jõudis Euroopa Kohtusse

Euroopa Kohtu menetluses olnud kaasuse asjaolud olid täpsemalt järgnevad

. Äriühing P on käibemaksukohustuslasest äriühing, mille põhikapital on jagatud aktsiateks. P suurendas oma aktsiakapitali W-lt ja B-lt saadud mitterahaliste sissemaksetega. Täpsemalt sõlmisid need kaks äriühingut P-ga mitu lepingut, mille ese oli W-le ja B-le kuulunud kinnisvara üleandmine P aktsiate vastu ja sinna juurde ka rahalise sissemakse tegemine. Seega tehti nii rahalised kui ka mitterahalised sissemaksed aktsiakapitali.

P sõlmis äriühinguga W lepingud, mille kohaselt andis W talle üle 23 kinnisasja ja teatud rahasumma, saades vastutasuna vastava hulga P emiteeritud aktsiaid. Lisaks sõlmis P järgnevalt lepingud B-ga, mille alusel andis B samuti P-le üle kaks kinnisasja ja teatud rahasumma, saades vastutasuna P emiteeritud aktsiaid. Kõnealuste lepingute kohaselt olid P omakapitali tehtud mitterahaliste sissemaksete eest vastutasuks P aktsiad, mille väärtuseks arvestati nende väljalaskehind. Mainitud hinna kindlaksmääramisel tuginesid pooled üle antud kinnisvara väärtusele vastavalt hinnangule, mille oli turuhinnast lähtudes andnud kolmas isik. Seega sissemakse aluse kinnisvara hindas sõltumatu hindaja.

Käibemaksusumma ja netosumma, mis oli märgitud W ja B väljastatud arvetel, mis puudutasid mitterahalisi sissemakseid P omakapitali, oli kajastatud P käibedeklaratsioonis. See tähendab, et P kajastas oma käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu, mis oli arvutatud sissemaksete eest vastutasuna saadud P aktsiate väljalaskeväärtuse alusel.

Varssavi maksubüroo leidis oma otsuses, et P omakapitali suurendamise raames tehtud W ja B sissemaksete käibemaksuga maksustatava väärtuse arvutamisel tuleb arvesse võtta P aktsiate nimiväärtust (mis on ligikaudu 11,50 eurot aktsia kohta), mitte aga nende väljalaskeväärtust, mis on ligikaudu 8123 eurot aktsia kohta.

Maksuhaldur seadis kahtluse alla P õiguse arvata nendelt sissemaksetelt maha käibemaks, mille summa osutus suuremaks kui aktsiate nimiväärtuselt arvutatud summa.

Kinnisvaras äriühingu sissemakse tegemine on antud juhul sissemakse tegijale maksustatav käive ja sissemakse saajal tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Vaidlus oli vaid selle üle, mis väärtuses tuleb sissemakse tegijal käibemaksu maksta ja kui palju saab ostja maha arvata. Käibemaksu seisukohast polegi niivõrd oluline see, kui palju ja mis väärtuses saab sissemakse tegija vastu aktsiaid, kuivõrd käibemaksu tasumise ja sisendkäibemaksu mahaarvamise suurus.

Esimese astme vaideasutuse otsus jäeti muutmata

Poola kohaliku vaideasutuse otsusega jäeti esimese astme asutuse otsus muutmata, kuna vaideasutuse hinnangul ei vastanud need W ja B väljastatud arvetel märgitud summad, mis puudutasid P aktsiate vastu tehtud mitterahalisi sissemakseid P omakapitali, täielikult tegelikkusele, mistõttu ei anna need Poola käibemaksuseaduse alusel P-le käibemaksu mahaarvamise õigust. Vaideasutuse sõnul tuleb vastutasu, mille W ja B said P omakapitali tehtud mitterahaliste sissemaksete eest, hinnata aktsiate nimiväärtuse alusel. Seega oleks mahaarvatav summa kordades väiksem (11,5 eurot 

Varssavi halduskohus jättis vaideasutuse otsuse peale esitatud P kaebuse rahuldamata.

 Nimetatud kohus asus seisukohale, et vastutasu, millele on õigus isikul, kes teeb mitterahalise sissemakse äriühingusse muus vormis kui ettevõte või ettevõtte osa, peab vastama asjaomasele isikule tema sissemakse eest vastutasuna loovutatud kõnealuse äriühingu aktsiate nimiväärtusele. Niisiis olid maksuhaldur ja kohalikud kohtud arvamusel, et maksustatav väärtus tuleb leida aktsiate nimiväärtuse alusel.

Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitanud Poola kohus leiab, et kui tegemist on mitterahalise sissemaksega aktsiate vastu, siis esiteks ei saa sellise sissemakse käibemaksuga maksustatava väärtuse kindlaksmääramiseks kasutada mitterahalise sissemakse eseme turuväärtust ning teiseks on vastutasuks asjaomase äriühingu aktsiad.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul ei ole Euroopa Kohus seni veel oma varasemas praktikas käsitlenud küsimust, kas maksustatava summa kindlaksmääramisel tuleb kõnealusel juhul arvesse võtta aktsiate nimiväärtust või hoopis poolte kokkuleppe kohaselt nende väljalaskeväärtust.

Lähtudes sellest, et Euroopa Kohtu varasem praktika selles osas puudub, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus kindel, kuidas tuleb käesoleval juhul kindlaks määrata käibemaksuga maksustatav väärtus.

Poola kohus täpsustab sellega seoses, et maksuhalduri poolt maksustatava summana aluseks võetud aktsiate nimiväärtus ei vasta ilmselgelt selle kinnisvara väärtusele, mille P sai mitterahalise sissemaksena ning just selle tasakaalustamatuse tõttu leppisid pooled mitterahalisi sissemakseid käsitlevates lepingutes kokku, et nende sissemaksete eest makstav vastutasu on P aktsiad nende väljalaskehinna väärtuses. Viimati nimetatud lähenemine võimaldab kõnealuseid tehinguid käsitada vastastikuste tehingutena.

Poola kõrgeim halduskohus peatas menetluse

Nendel asjaoludel otsustas Poola kõrgeim halduskohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: kas käibemaksudirektiivi artikli 73 tähenduses tasuna, mille tarnija kaupade tarne eest on saanud või saab, tuleb käsitada omandatud aktsiate nimiväärtust või väljalaskeväärtust, kui pooled on kokku leppinud, et tasuks on aktsiate väljalaskeväärtus?

Euroopa Kohus sedastas oma analüüsis, et käibemaksudirektiivi artikli 73 sõnastusest nähtub, et maksustatava väärtuse hulka kuulub kõik tasuna käsitatav, mille tarnija või teenuse osutaja on saanud või saab kaubatarnete või teenuste osutamise eest.

Rõhutada tuleb, et see tasu ei pea tingimata olema rahas. Järelikult kujutavad käibemaksudirektiivi seisukohast nii vahetuslepingud, mille puhul juba määratlusest tulenevalt on tegemist loonustasuga, kui ka tehingud, mille puhul tehakse vastusooritus rahas, nii majanduslikus kui ka kaubanduslikus mõttes endast kaht identset olukorda. Seega võib tasu teenuste osutamise või kaubatarne eest seisneda teenuste osutamises või kaubatarnes ning sellisena kujutada endast maksustatavat väärtust selle direktiivi artikli 73 tähenduses

Euroopa Kohtu hinnangul on siiski oluline, et kaubatarne või teenuse osutamine toimuks tasu eest

, st et vahetatavate kaupade või teenuste vahel oleks otsene seos, ning kauba või teenuse väärtust saaks väljendada rahas. Selline otsene seos on olemas juhul, kui teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on õigussuhe, millega seoses tehakse vastastikuseid sooritusi, kusjuures teenuse osutaja saadav vastutasu vastab väärtuselt teenuse saajale osutatavale teenusele

Käesoleval juhul suurendas P omakapitali mitu korda, omandades W-le ja B-le kuulunud kinnisvara omandiõiguse. P omakapitali tehtud kinnisvara kujul sissemaksete eest said need äriühingud vastutasuks P aktsiaid, mille viimane selleks emiteeris. Seega on W ja B poolt asjaomase kinnisvara loovutamise ja nendele äriühingutele P aktsiate jaotamise vahel otsene seos. Lisaks saab nimetatud äriühingutele jaotatud aktsiate väärtust väljendada rahas.

Mis puudutab kõnealuste aktsiate rahalise väärtuse hindamist, siis Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust nähtus, et Poola õiguses on äriühingu aktsiate nimiväärtus sisuliselt määratletud kui asutajast aktsionäride sissemakstud finants- ja mittefinantsvara väärtus aktsia kohta vastavalt äriühingu põhikirja määratlusele. See väärtus on seega äriühingu iga aktsia väärtus sellisena, nagu otsustasid aktsionärid ühingu asutamise ajal ja see määratakse kindlaks vastavalt nende poolt sel ajal äriühingusse tehtud sissemaksetele.

Aktsia väljalaskeväärtus vastab omakorda aktsia väärtusele selle emiteerimise ajal. Seega on aktsia väljalaskeväärtus äriühingu asutamise ajal põhimõtteliselt võrdne selle nominaalväärtusega. Siiski võib äriühingu olemasolu vältel ühingu väärtus eeskätt tema tegevuse tõttu nii suureneda kui ka väheneda, mistõttu selle äriühingu iga aktsia väärtus võib olla nii nominaalväärtusest suurem kui ka hoopis väiksem. Kui äriühing, mille aktsiate väärtus on pärast asutamist suurenenud, emiteerib uusi aktsiaid, on nende väljalaskehind üldjuhul kõrgem kui olemasolevate aktsiate nimiväärtus, et vältida viimati nimetatud aktsiate väärtuse vähenemist.

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et tasu eest kauba tarnimise või teenuse osutamise puhul on maksustatavaks väärtuseks vastutasu, mille maksukohustuslane tegelikult sai. Niisiis on vastutasul subjektiivne väärtus, st tegelikult saadud, mitte objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks määratud väärtus

Kui mainitud väärtus ei ole poolte vahel kokku lepitud rahasumma, siis selleks, et see väärtus oleks subjektiivne, peab tegemist olema väärtusega, mille teatava tarne eest vastutasuna teise tarne saaja ise omistab soetatavale kaubale ning mis vastab summale, mida ta on valmis sellel eesmärgil maksma

Käesoleval juhul vastab kinnisvara kujul sissemaksete eest saadava vastutasu subjektiivne väärtus rahalisele väärtusele, mis W ja B hinnangul oli P aktsiatel siis, kui nad aktsepteerisid neid vastutasuna P omakapitali tehtud sissemaksete eest.

Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, nähtub ühelt poolt W ja B ning teiselt poolt P vahel sõlmitud lepingutest, et varem W-le ja B-le kuulunud kinnisvara P osakapitali loovutamise eest jaotati vastutasuks teatav arv aktsiaid, mille ühikuväärtus põhineb asjaomase aktsia väljalaskeväärtusel. Sellest tuleneb, et iga sellise aktsia subjektiivne väärtus, mille W ja B kõnealuse omakapitali suurendamise raames märkisid, vastab asjaomase aktsia väljalaskehinnale.

Väljalaskehind (ligikaudu 8123 eurot) vastab P iga aktsia rahalisele väärtusele, milles W ja B kokku leppisid ja mille nad tegelikult said.

Ühest küljest tuleneb käibemaksudirektiivi artiklist 73, et P-le üle antud kinnisvara maksustatava väärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vastutasust, milles ta W ja B-ga kokku leppis ja mille viimased selle eest tegelikult said. Teisest küljest leppis P nende äriühingutega kokku, et asjaomase vastutasuna jaotatakse neile P aktsiaid väljalaskehinnaga ligikaudu 8123 eurot aktsia kohta, mistõttu tuleb asjaomase kinnisvara võõrandamisel maksustatava väärtuse kindlaksmääramisel arvesse võtta nende aktsiate väljalaskehinda, mitte nimiväärtust.

Väljalaskehinnast lähtumist ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et antud juhul määrasid pooled aktsiate väljalaskeväärtuse kindlaks pärast seda, kui kolmas isik oli hinnanud mitterahaliseks sissemakseks oleva kinnisvara turuväärtust. Nagu Poola väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate õigusvahemees oma kohtule esitatud seisukohtades märgib, annab see hinnang tunnistust üksnes asjaolust, et asjaomased pooled leppisid kokku tingimustes, mis on sarnased nendega, milles muud pooled oleksid võinud kokku leppida sellise kinnisvara turul müügi korral. See ei mõjuta järeldust, et põhikohtuasja asjaomased pooled leppisid kokku, et kõnealuste aktsiate väärtus vastab nende väljalaskeväärtusele.

Seega ei tõenda asjaolu, et kokkulepitud hind vastab turuhinnale, et käibemaksuga maksustatav väärtus tuleb kindlaks määrata objektiivse väärtuse alusel, mitte poolte vahel tegelikult kokku lepitud subjektiivse väärtuse alusel. Järelikult kujuneb tegelikult kokku lepitud vastutasu kõnealuse kinnisvara eest, mis käibemaksudirektiivi artikli 73 kohaselt moodustab käibemaksuga maksustatava väärtuse, vastavalt W ja B märgitud P väljalaskehinnaga aktsiate arvule.

Käibemaksu makstakse selle järgi, millises väärtuses müüja tasu tagasi saab

Euroopa Komisjon märkis seoses selle vaidlusega, et käibemaksuga maksustatava väärtuse väljalaskehinna alusel kindlaksmääramine ei takista siiski eelotsusetaotluse esitanud kohtul kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes kontrollida, kas väärtus, milles pooled on kokku leppinud, kajastab tegelikult majanduslikku ja kaubanduslikku tegelikkust ega ole kuritarvituse tulemus

Lisaks on käibemaksudirektiivi artikli 80 kohaselt liikmesriikidel sõnaselgelt lubatud võtta maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks teatavatel juhtudel maksustatavaks väärtuseks selliste kaubatarnete ja teenuste osutamise turuväärtus, mille puhul on tegemist kauba tarnimisega või teenuste osutamisega isikule, kellega on olemas liikmesriigi määratletud perekondlikud või muud tihedad isiklikud sidemed või organisatsioonilistest, omandi-, liikmesus-, rahalistest või õiguslikest suhetest tulenev seos.

Kuna aga selle sättega on ette nähtud erand reeglist, mille kohaselt moodustab maksustatava summa maksukohustuslase poolt tegelikult saadud vastutasu, tuleb seda siiski tõlgendada kitsalt.

Seega on Euroopa Kohus leidnud, et selles sättes kehtestatud kohaldamistingimused on loetletud ammendavalt ning seega ei või nimetatud sätte alusel riigisiseste õigusnormidega ette näha, et maksustatavaks summaks on tehingu turuväärtus mõnel muul juhul, kui selles sättes loetletud olukorrad

Käesoleval juhul ei anna ükski Euroopa Kohtu käsutuses olevas toimikus olev dokument alust arvata, et kõnealuste aktsiate väljalaskeväärtus tuleneb kuritarvitusest või et Poola Vabariik on käibemaksudirektiivi artikli 80 alusel võtnud tarvitusele meetmeid, mis oleks kohaldatavad.

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades vastas Euroopa Kohus eelotsusetaotluse esitanud kohtule, et käibemaksudirektiivi artiklit 73 tuleb tõlgendada nii, et ühe äriühingu poolt teise äriühingu aktsiates vastutasu eest viimase omakapitali tehtud kinnisvara kujul sissemakse maksustatav väärtus tuleb kindlaks määrata kõnealuste aktsiate väljalaskeväärtuse alusel, kui need äriühingud on kokku leppinud, et kapitali tehtud sissemakse eest saadakse vastutasu nende aktsiate väljalaskeväärtuses.

Kui pooled leppisid kokku kinnistute tegelikus väärtuses, siis selle järgi tuleb ka maksustatavat väärtust arvutada. Eesti praktika soodustab samuti seda lähenemist, et käibemaksu makstakse ikka selle järgi, missuguses väärtuses müüja tasu tegelikult tagasi saab.

 8. mai 2024. aasta otsus IB Sp. z o.o., C-241/23.

 Vt selle kohta 10. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus A, C‑410/17, EU:C:2019:12, punktid 35 ja 36 ning seal viidatud kohtupraktika.

 Vt selle kohta 10. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus A, C-410/17, EU:C:2019:12, punktid 31 ja 35 ning seal viidatud kohtupraktika.

 Vt selle kohta 19. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Orfey, C-549/11, EU:C:2012:832, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika.

 Vt selle kohta 19. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Orfey, C-549/11, EU:C:2012:832, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika.

 Vt selle kohta 10. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus A, C-410/17, EU:C:2019:12, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika.

 19. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Orfey, C-549/11, EU:C:2012:832, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika.

Maksunõustaja Tõnis Elling toob välja kinnisasja maksustatava väärtuse arvutamise põhimõtted.

Kinnisasja maksustatava väärtuse arvutamine

Euroopa Kohtus sai hiljuti lahenduse kaasus, kus kaks äriühingut tegid oma kinnisasjadega sissemakse kolmanda äriühingu aktsiakapitali. Vaieldi selle üle, kuidas määrata sissemakse aluseks olevate kinnisasjade maksustatav väärtus.

Arvete menetlemise automatiseerimine vähendab pettuste riski, kui seadistus on õige

Korteri väljaüürimisega raha teenida ei olegi nii lihtne, siin on 3 konksu

Kas jõulupidu liidab või loob lõhesid? Meeskonnad käituvad seal ausamalt kui koosolekul

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal lepitusmenetlust?

Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”

Адвокат: обязательное предварительное решение налогового департамента вносит ясность в налоговую среду Эстонии

Рождественские корпоративы: радостная традиция или источник рисков?

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Vandeadvokaat: tee põhjalik kodutöö enne, kui võtad vastu juhatuse liikme rolli

Personalijuht juhatuse laua taha: enne tasub teha põhjalik kodutöö

Koosolekud on peegel ettevõtte toimimisele – kas kohtume selleks, et luua või põgeneda?

Tulemuslik meeskonnatöö: 3 + 3 soovitust meeskonnajuhtidele

Küberründe ohvriks on langenud iga viies kaupmees. „Teadlikkus kasvab alles kogemuse kaudu“

Häkkerid murdsid ettevõtte küberkaitsest läbi. Millised nõuded ja trahvid võivad nüüd tabada juhatuse liikmeid?

Sõbralik kontorikoer võib tööandjale kalliks maksma minna

Heli Raidve: on ainult kaks aega – tööaeg ja puhkeaeg. Kõik muu on väljamõeldis

Advokaat: maksuameti siduv eelotsus loob Eesti maksukeskkonnas selgust

Töökoha jõulupidu: rõõmustav traditsioon või riskiallikas?

Серая зона найма: когда кандидат оплачивает счет работодателя, или настоящая цена бесплатных пробных заданий

Ettevõtte parim relv petturite vastu: töötaja julgus kahtluse korral juhilt/kolleegilt üle küsida

Tööinspektsioon hoiatab: ainult juhendist ei piisa – uuel töötajal peab olema ka praktiline väljaõpe

Как компенсировать сотруднику зарядку служебного электромобиля дома?

Värbamine on praegu sprint, mitte maraton

Eesti IT-firma soovitused värbamiseks: too välja palgavahemik ja võimalik karjäär

Advokaat selgitab: millal on ettevõtete ühinemine või jagunemine seaduslik ning millal mitte

Värbamise hall ala: kui kandidaat maksab tööandja arve ehk tasuta proovitööde tegelik hind

Kuidas hüvitada töötajale ettevõtte elektriauto kodus laadimine?

Kasulik artikkel

Kinnisasja maksustatava väärtuse arvutamine