Autor: Külli Reino, raamatupidaja.ee toimetaja-projektijuht

Alates 1. jaanuarist on käibemaksu standardmääraks 22 protsenti senise 20 protsendi asemel.

floating_list

Kassapõhise käibemaksukohustuslase puhul, kui ostjale väljastati arve ning lähetati kaup või tehti see kättesaadavaks või osutati teenust enne 2024. aasta 1. jaanuarit, rakendub veel 20-protsendiline käibemaks.

Lisaks on veel erisus lepingutele, mis on sõlmitud enne 1. maid 2023.

Veel kuni 2025. aasta 31. detsembrini on lubatud enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud kirjaliku lepingu alusel kohaldada 20-protsendilist käibemaksumäära, kui asjaomane leping näeb ette, et kauba või teenuse hind sisaldab käibemaksu või hinnale lisandub 20-protsendiline käibemaks ning lepinguga ei ole ette nähtud käibemaksumäära võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust. Seoses käibemaksumäära muutumisega muutuvad ka käibedeklaratsiooni vormid.

Käibemaksuseaduse muutmisega seotud rahandusministri määruste muutmine

Miinimumpalk tõusis uuest aastast täistööajaga töötamise korral 725 eurolt 820 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 4,86 eurot (praegu 4,30 eurot). Miinimumpalga tõus mõjutab ligi 40 000 töötajat.

2024. aasta töötasu alammäära kehtestamine

Uuest aastast rakendab tööinspektsioon uut puhkeaja tõlgendust

Tööinspektsioon lähtub nüüd töö- ja puhkeaja nõuete üle järelevalvet teostades Euroopa Kohtu otsuses välja toodud uuest iganädalase puhkeaja tõlgendusest. Kohtuotsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale.

Uue tõlgenduse kohaselt tuleb Eestis graafikuga töötajale anda kord nädalas katkematut puhkeaega varasema 36 tunni asemel 47 tundi ning muude töötajate osas varasema 48 tunni asemel vähemalt 59 tundi.

Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui töötaja saab kord seitsme päeva jooksul 36 või 48 tundi iganädalast puhkeaega ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi. Uue tõlgenduse tõttu tuleb tööandjatel, kelle töötajad töötavad graafiku alusel, üle vaadata töötajate töö- ja puhkeaja nõuete arvestus.

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on uuest aastast 725 eurot.

See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 239,25 eurot kuus.

Selline summa tuleb üldreeglina tasuda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla 725 euro.

Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust.

See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 215,82 euro asemel 239,25 eurot, et saada ravikindlustust.

Maamaks ei tohi kasvada üle 10 protsendi aastas

2022. aastal toimus maa korraline hindamine ning 2022. aasta maade hindamise tulemused võetakse kasutusse 2024. aasta maamaksu arvutamisel. Maade hindamisest või maksumäärade tõusust põhjustatud maamaksu hüppelise suurenemise vältimiseks kehtestatakse alaliselt maamaksu aastaseks lubatud kasvuks 10 protsenti eelmise aasta maamaksusummast.

See tähendab, et ükskõik kui suur on arvestuslik maamaks uue maa maksustamishinna ja maksumääraga, siis üle 10 protsendi ei tohi maamaks aastas kasvada.

Maamaksu aastase kasvu piirang tagab, et järgnevatel aastatel suureneb maamaks järk-järgult kuni jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani.

Jõustusid liiklusseaduse muudatused, mis tõstsid 2024. aasta 1. jaanuarist veoautodele kehtestatud teekasutustasu. Tasu tõuseb rohkem nende veoautode osas, mis on saastavamad ja raskemad.

Päevane teekasutustasu määr jääb uuest aastast vahemikku 13–40 eurot (praegu 9–12 eurot) ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 680–2000 eurot (praegu 500–1300 eurot).

Teekasutustasu määr sõltub jätkuvalt veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Endiselt on võimalik teekasutustasu tasuda ka nädala, kuu või kvartali eest. Teekasutustasu tõstmise tulemusena suureneb teekasutustasust laekuv tulu eeldatavalt 11,8 miljoni euro võrra ning see raha suunatakse transporditaristu hoiuks.

Lisaks suurenesid trahvid nendele isikutele, kes lubavad teisi sõitma või juhivad ise veoautot teekasutustasu tasumata või kui teekasutustasu on tasutud väikesemas määras.

2024. aasta sisserände piirarv on 1303, mis on nelja võrra väiksem kui eelmisel aastal.

See on maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab hetkel kehtestada. Sisserände piirarv jaguneb järgmisel aastal vastavalt valdkondadele järgmiselt: 200 tähtajalist elamisluba töötamiseks veonduse ja laondus valdkonnas, 35 elamisluba välisajakirjanikele, 34 elamisluba spordivaldkonnale, 15 elamisluba kulutuurivaldkonnale, 5 elamisluba välislepingu alusel ning ülejäänud 1014 elamisluba on vabalt jaotamiseks.

Osale pakendiettevõtjatele tuli kohustus kanda lisakulusid

Alates 1. jaanuarist on pakendiettevõtjatel, kes lasevad turule ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid, painduvast materjalist pakke ja pakkematerjale, joogipakendeid, joogitopse ning õhukesi plastkandekotte, kohustus kanda mitmeid lisakulusid.

Lisanduvad kulud on seotud avalikesse prügikastidesse äravisatud eelnevalt nimetatud pakenditest tekkinud jäätmete kogumise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise ning asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud. Avalike prügikastidena mõeldakse avaliku sektori asutuste hallatavaid prügikaste, mis asuvad avalikus ruumis. Näiteks peab pakendiettevõtja, kes müüb müügikohas tarbijale kuuma jooki plastist (sh plasti sisaldavas) joogitopsis, kandma kulud, mis tekivad siis, kui tarbija viskab sellise joogitopsi pärast tarbimist avalikus ruumis olevasse prügikasti või loodusesse. Varasemalt on see kulu olnud kohalike omavalitsuste kanda.

Pakendiseaduses on aga kirjas, et eelnevalt nimetatud kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud osutatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks. Lisaks on seaduses välja toodud, et kulud tuleb määrata kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamise kulude korral tuleb piirduda avaliku sektori asutuste või nende poolt volitatud tegevusega. Pakendiseaduse kohaselt peab kliimaminister kehtestama määrusega kulude arvutamise metoodika ja määramise korra, kuid praeguseks hetkeks ei ole sellist määrust kehtestatud.

Ettevõtted peavad esitama rohkem andmeid pakendite ja pakendijäätmete kohta

Alates 1. jaanuarist peavad ettevõtted, kes lasevad Eestis esmakordselt turule ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid ja joogitopse, pidama arvestustust selliste toidupakendite ja joogitopside kohta. Arvestust tuleb pidada eraldi täielikult ja osaliselt plastist valmistatud toidupakendite ja joogitopside kohta. Osaliselt plastist valmistatud toidupakendite ja joogitopside korral tuleb esitada andmed nende pakendite kogumassi ja pakendis sisalduva plasti massi kohta.

Ühekordselt kasutatav plastist toidupakend on pakendiseaduse kohaselt kaanega või kaaneta anum, millest pakutakse kohapeal või kaasavõtmiseks valmistoitu, mida tavaliselt tarbitakse samast anumast ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta. Näiteks kuuluvad selliste toidupakendite alla kiirtoidupakendid, salatikarbid või pakendid, mis sisaldavad värsket või töödeldud toitu, mis ei vaja edasist valmistamist, näiteks puuviljad, köögiviljad või magustoidud. Seega muudatus puudutab näiteks toiduainetööstust, jaekaubandusettevõtteid ja toitlustussektorit.

Arvestuse pidamine toimub kaalupõhiselt.

Lisaks tuli pakendiseadusest ja pakendiregistri põhimäärusest nõue, et arvestust tuleb pidada ka Eesti turule lastud ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite massi ja neis sisalduva ringlusesse võetud plasti massi kohta. Eraldi tuleb arvestust pidada joogipudelite kohta, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid), ja muude plastist joogipudelite kohta.

Pakendiregistri põhimääruse kohaselt peavad ettevõtted esitama eelpool nimetatud andmed 2025. aasta 31. märtsiks, kuid andmed peavad olema 2024. aasta kohta.

Seega peavad ettevõtted hakkama pidama vastavat arvestust juba 2024. aasta algusest.

Suurenesid toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud

Tõusid toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määrad 25 protsenti. Toidujärelevalve tunnitasu määr on 35,74 eurot ning veterinaarjärelevalve tasumäär on praeguse 17,85 euro asemel 22,3 eurot.

Algselt soovis ministeerium tasumäärasid tõsta vastavalt 40 ja 85 protsendi võrra, kuid ministeerium otsustas tasusid tõsta siiski väiksemas mahus.

Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2024. aastal

Tõusid alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisimäärad

Alkoholitoodete aktsiisimäär kasvas 1. jaanuarist 5 protsenti ja sama suur tõus toimub ka aastatel 2025 ja 2026. Samuti tõusid uuest aastast 5 protsenti tubakatoodete, sh sigarite, sigarillode ja e-vedelike aktsiisimäär.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Riigikogu võttis detsembri alguses vastu riigilõivu seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt uuest aastast tõusid keskkonnakaitselubade ning merendusvaldkonnaga ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumäärad, samuti raudteeseaduse, ehitusseadustiku, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja elektroonilise side seaduse alusel tehtavate toimingute eest võetavad riigilõivumäärad.

Kõige rohkem kallinesid keskkonnalubade nagu vee erikasutusluba ning saasteainete, jäätmete käitlemisluba ja saasteainete paiksest saasteallikast välisõhku viimise luba ligilähedaselt neli korda senise 520 euro tasemelt 1990 euroni.

Lisaks muutus keskkonnakompleksloa hinnastamine senisest keerulisemaks ning suurenes senise 1240 euro tasemelt neli kuni viis korda.

President kuulutas seaduse välja 22.12.2023 ja muudatused jõustusid 2024. aasta 1. jaanuarist.

Tekkis kompleksloa tähtaegselt andmise võimalus

Riigikogu võttis detsembri alguses vastus tööstusheite seaduse muudatuse, mille kohaselt tekkis kompleksloa tähtaegselt andmise võimalus.

Kompleksloa võib anda tähtajaliselt, kui esinevad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud. Tähtajalist kompleksloa andmist saab kohaldada ka enne selle muudatuse jõustumist esitatud kompleksloa taotluse menetlusele, välja arvatud kompleksloa muutmise menetlusele. Tähtajaline luba annab ettevõtjale kindluse, et kui ta vastab seaduses sätestatud kliimaeesmärkidele, siis ta saab tegutseda loas märgitud tähtajani, arvestades õigusaktides sätestatut.

President kuulutas eelnõu välja 22.12.2023.

1. jaanuaril jõustus tööturumeetmete seadus, mis asendab praegust tööturuteenuste ja -toetuste seadust. Uue seaduse loomise peamine eesmärk oli korrastada ja lihtsustada tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi, sest varem oli tööturumeetmete õiguslik raamistik laiali erinevates õigusaktides. Võrreldes kehtiva seadusega ei sisalda uus seadus olulisi muudatusi. Näiteks ei kehtesta uus seadus uusi tööturuteenuseid ja -toetusi ega laienda isikute ringi, kellel on õigus tööturumeetmetele.

Tööturumeetmete seadus sisaldab tööturumeetmete ehk tööturuteenuste ja -toetuste üldisemaid reegleid, näiteks tööturumeetmete loetelu ja eesmärke.

Kokku on uues seaduses kirjas kümme erinevat tööturumeedet: tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus, karjääriteenused, töökeskne nõustamine, oskuste arendamine, ettevõtluse toetamine, töövalmiduse toetamine, töövõime toetamine, tööle asumise ja tööl püsimise toetamine ning tööturuteenusel osalemise toetamine. Tööturumeetmete detailsem sisu on edaspidi kirjas tööhõiveprogrammis.

Näiteks kui varasemas seaduses oli väga täpselt kirjas, mida kujutab endast ettevõtluse alustamise toetus, siis uues seaduses on üksnes kirjas, et üheks tööturumeetmeks on ettevõtluse toetamine, mille eesmärk on toetada inimese alustamist ettevõtlusega ja tagada selle tegevuse jätkusuutlikkus. Ettevõtluse alustamise toetuse detailsemad tingimused on uuest aastast kirjas tööhõiveprogrammis.

Jõustusid mitmed muudatused võlaõigusseaduses

Peamine muudatus seisneb selles, et võlaõigusseaduses võrdsustatakse abikaasad registreeritud elukaaslastega. Näiteks kui varem sisaldus võlaõigusseaduses põhimõte, et ostueesõigust ei saa kasutada asja müümisel müüja alanejale või ülenejale sugulasele või abikaasale, siis alates uuest aastast ei saa ostueesõigust kasutada ka juhul, kui asi müüakse registreeritud elukaaslasele.

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem laienes laevandusele

Alates 2024. aastast laienes Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem ka laevandusele. See tähendab, et laevandusettevõtted peavad hakkama ostma saastekvoote, et maksta tekitatud CO2 heitmete eest. Muudatus puudutab suuremaid laevu ehk laevu, mille kogumahutavus on vähemalt 5 000 tonni, sõltumata laeva lipuriigist.

Uus süsteem puudutab neid suuri laevu, mis peatuvad ELi sadamates. Muudatuse tulemusena suureneb vähesel määral laevatranspordi hind.

Uuest aastast tõusis tehnovõrkude talumistasu suurus

1. jaanuarist tõusis talumistasu suurus, mida tehnovõrgu või -rajatise omanik peab maksma tehnovõrkude talumise eest kinnistu omanikule. Tõus on tingitud 2022. aastal läbiviidud maa korralisest hindamisest.

Talumistasude tõus rakendub kolme aasta jooksul, kus esimesel kahel aastal tõuseb tasu kuni 33 protsenti ja kolmandal aastal kuni 66 protsenti vastavalt maa maksustamishindade 2022 ja 2001 hindamise tulemusel arvutatud talumistasude vahest.

Samas väheneb uuest aastast talumistasu suurus praeguselt 7,5 protsendilt 3,5 protsendini maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.

1. jaanuaril jõustunud õigusaktide ülevaade 

Ülevaade raamatupidajate jaoks kõige olulisematest õigusaktide muudatustest, mis jõustusid 1. jaanuaril 2024. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval ligi 300 õigusakti.

Arvete menetlemise automatiseerimine vähendab pettuste riski, kui seadistus on õige

Korteri väljaüürimisega raha teenida ei olegi nii lihtne, siin on 3 konksu

Kas jõulupidu liidab või loob lõhesid? Meeskonnad käituvad seal ausamalt kui koosolekul

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal lepitusmenetlust?

Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”

Адвокат: обязательное предварительное решение налогового департамента вносит ясность в налоговую среду Эстонии

Рождественские корпоративы: радостная традиция или источник рисков?

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Vandeadvokaat: tee põhjalik kodutöö enne, kui võtad vastu juhatuse liikme rolli

Personalijuht juhatuse laua taha: enne tasub teha põhjalik kodutöö

Koosolekud on peegel ettevõtte toimimisele – kas kohtume selleks, et luua või põgeneda?

Tulemuslik meeskonnatöö: 3 + 3 soovitust meeskonnajuhtidele

Küberründe ohvriks on langenud iga viies kaupmees. „Teadlikkus kasvab alles kogemuse kaudu“

Häkkerid murdsid ettevõtte küberkaitsest läbi. Millised nõuded ja trahvid võivad nüüd tabada juhatuse liikmeid?

Sõbralik kontorikoer võib tööandjale kalliks maksma minna

Heli Raidve: on ainult kaks aega – tööaeg ja puhkeaeg. Kõik muu on väljamõeldis

Advokaat: maksuameti siduv eelotsus loob Eesti maksukeskkonnas selgust

Töökoha jõulupidu: rõõmustav traditsioon või riskiallikas?

Серая зона найма: когда кандидат оплачивает счет работодателя, или настоящая цена бесплатных пробных заданий

Ettevõtte parim relv petturite vastu: töötaja julgus kahtluse korral juhilt/kolleegilt üle küsida

Tööinspektsioon hoiatab: ainult juhendist ei piisa – uuel töötajal peab olema ka praktiline väljaõpe

Как компенсировать сотруднику зарядку служебного электромобиля дома?

Värbamine on praegu sprint, mitte maraton

Eesti IT-firma soovitused värbamiseks: too välja palgavahemik ja võimalik karjäär

Advokaat selgitab: millal on ettevõtete ühinemine või jagunemine seaduslik ning millal mitte

Värbamise hall ala: kui kandidaat maksab tööandja arve ehk tasuta proovitööde tegelik hind

Kuidas hüvitada töötajale ettevõtte elektriauto kodus laadimine?

Töötervishoiuarsti otsus võib tähendada töötajale lepingu ülesütlemist

Ärivaidluste advokaat: juhatuse liikme isiklik vastutus muutub reaalseks

Как команде войти в рабочий ритм осенью?

Kasulik artikkel

1. jaanuaril jõustunud õigusaktide ülevaade