Kasulik artikkel
- Uudised
- Muudatused õigusaktides
Muudatused õigusaktides
Aasta kahel esimesel kuul muutus näiteks perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus, aga ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.
Advokaadibüroo Cuesta jurist Brigitta Jõgi
Septembris jõustub kohtuekspertiisiseadus, mis tagab kohtuekspertiisi valdkonnas senisest suurema paindlikkuse. Selle tulemuseks on eelkõige parem ja kiirem menetlus, mis sisaldab kvaliteetset ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, olles vastavalt vajadusele kas lühemalt või pikemalt vormistatud.
Võeti vastu ohvriabi seadus, mille eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks.
Lisaks muudeti advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korda.
SEADUSEMUUDATUSED
Biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
• Vastu võetud Riigikogus 18.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 03.02.2023.
• Seadus jõustub 01.06.2023.
Seadusega muudetakse biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuuri ja suurust ning viiakse seadus kooskõlla EL-i direktiiviga, mis käsitleb biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist.
• Vastu võetud Riigikogus 18.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 03.02.2023.
• Seadus jõustub 01.09.2023.
Kohtuekspertiisiseaduse eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonna praktilised probleemid. Täpsema sõnastusega tagatakse eksperdi, kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi kohustuste selgem regulatsioon ning ekspertiisi ja uuringu eristamine. Muudatustega luuakse ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsioon, korrastatakse andmekogude ja registrite reguleerimist, liidetakse sõrmejälgede ja DNA-register üheks süüteomenetluse biomeetriaregistriks ning lisatakse tuleviku tarbeks õiguslik alus kahe uue biomeetrilise tunnuse kogumiseks. Veel muudetakse ekspertiisiasutuse rolli regulatsioon tegelikkusele vastavaks, ekspertiiside hinnakiri viiakse seadusest välja valitsuse määruse tasandile ning seadusega kehtestatakse ekspertiiside rahastamise alused.
Välissuhtlemisseaduse muutmise seadus
• Vastu võetud Riigikogus 18.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 31.01.2023.
• Seadus jõustus 10.02.2023.
Seadusega nähakse valitsusele või tema volitatud ministrile ette võimalus volitada halduslepinguga haldusülesannete täitmiseks riigi sihtasutusele või riigi osalusel asutatud sihtasutusele, et kasutada Euroopa Liidu toetust ja välisabi. Kui haldusülesanne antakse üle, lepitakse halduslepingus kokku ka haldusülesande täitmise rahastamise alused ja ulatus.
Muudatus võimaldab paindlikult valida toetusprogrammide rakendamiseks koostööpartnereid, kes vaatavad taotlused läbi, hindavad neid, teevad rahastamise otsused ning nõuavad vajaduse korral raha tagasi.
Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
• Vastu võetud Riigikogus 11.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 27.01.2023.
• Seadus jõustub 01.04.2023.
Reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides.
Muudatustega antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Arstid saavad vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata.
Võimaldatakse kas tervislikel, perekondlikel või muudel põhjustel ajateenistuse katkestanud inimestel hiljem soovi korral ajateenistust jätkata. Muudatus puudutab ka naissoost ajateenijaid, kes jäävad lapseootele, peavad seetõttu oma ajateenistuse katkestama ning kellel praegu pole võimalust ajateenistusse naasta.
Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus
• Vastu võetud Riigikogus 28.12.2022.
• Avaldatud Riigi Teatajas 11.01.2023.
• Seadus jõustus 01.02.2023.
Sotsiaalkomisjoni muudatuse kohaselt jõustus seadus 1. jaanuari asemel 1. veebruaril. Samas rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist punkte, mis käsitlevad toetuste tõusu, õppimise mittearvestamist ning toetuse etapiviisilist maksmist pärast lapse 19-aastaseks saamist.
Seaduse kohaselt kasvas esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suurenes kolme kuni kuue lapse puhul 300 eurolt 650 eurole ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurolt 850 eurole kuus. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
• Vastu võetud Riigikogus 28.12.2022.
• Avaldatud Riigi Teatajas 11.01.2023.
• Seadus jõustus 12.01.2023.
Seaduse kohaselt pikenes endine ajutine haiguspäevade hüvitamise regulatsioon kuue kuu võrra, 30. juunini 2023. Algselt nägi eelnõu ette regulatsiooni alaliseks muutmise, kuid sotsiaalkomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt pikeneb see 2023. aasta juuni lõpuni. 2021. aasta algusest kehtinud haigushüvitiste maksmise ajutise korra kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutusel, tööandja maksab hüvitist teisest kuni viienda ning Haigekassa alates kuuendast haiguspäevast. Varem maksis tööandja hüvitist neljandast kaheksanda päevani ja Haigekassa alates üheksandast päevast ning esimese kolme päeva eest töötaja hüvitist ei saanud.
• Vastu võetud Riigikogus 14.12.2022.
• Avaldatud Riigi Teatajas 06.01.2023.
• Seadus jõustub 01.04.2023.
Ohvriabi seaduse eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks. Seadusega kujundatakse ohvriabi valdkond ulatuslikult ümber ning 2003. aastal vastu võetud ohvriabi seadus tunnistatakse kehtetuks.
Muudatustega sätestatakse seni õiguslikult reguleerimata teenused, nagu psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine, samuti täpsustatakse inimkaubandusohvrite ja naiste tugikeskuse teenust puudutavaid sätteid. Olulisel kohal on ohvriabi osutajate hariduse ja täiendkoolituse nõuded, mille eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.
Seadusega luuakse andmevahetuse alused nii erikohtlemise ja kaitse vajadusega ohvrite, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui ka teiste ohvrite, sealhulgas alaealiste puhul. Eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras olevatelt ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsimisega tegeleda. Samuti soovitakse muudatustega tagada traumast taastumist toetav vaimse tervise abi ka neile seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ning nende lastele, kellega juhtunu suhtes ei ole menetlust alustatud, kuid kelle abivajadus on säilinud.
Vägivallakuriteo ohvritele makstav hüvitis muutub seadusega kättesaadavamaks ja selle taotlemine kasutajasõbralikumaks. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi nagu omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension ja töövõimetoetus ning tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, samuti ei ole teatud juhtudel vaja esitada kuludokumente.
MUUDATUSED MÄÄRUSTES
• Vastu võetud justiitsministri määrusega nr 9 / 31.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 03.02.2023.
• Määrus jõustus 06.02.2023.
Rahandusministri 6. oktoobri 2008. a määruse nr 29 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus” muutmine
• Vastu võetud rahandusministri määrusega nr 3 / 24.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 31.01.2023.
• Määrus jõustus 03.02.2023.
Justiitsministri määruste muutmine seoses äriregistri seaduse rakendamisega
• Vastu võetud justiitsministri määrusega nr 8 / 26.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 28.01.2023.
• Määrus jõustus 01.02.2023.
Muuhulgas muudeti määruseid „Kohtule dokumentide esitamise kord” ja „Notariaadimäärustik”.
Äriregistri elektroonilise keskandmebaasi pidamine ning e-äriregistri andmete kasutamine
• Vastu võetud justiitsministri määrusega nr 7 / 25.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 28.01.2023.
• Määrus jõustus 01.02.2023.
• Vastu võetud majandus- ja taristuministri määrusega nr 4 / 18.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 24.01.2023.
• Määrus jõustus 27.01.2023.
• Vastu võetud majandus- ja taristuministri määrusega nr 2 / 11.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 17.01.2023.
• Määrus jõustus 20.01.2023.
Makstava toetuse maksimaalne summa on 1 500 000 euro asemel nüüdsest 2 000 000 eurot korterelamu kohta.
• Vastu võetud rahandusministri määrusega nr 1 / 06.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 13.01.2023.
• Määrus jõustus 16.01.2023.
Muudeti järgnevaid määruseid: „Makseasutuste omavahendite aruandluse kord, omavahendite minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord”, „E-raha asutuste omavahendite aruandluse kord, omavahendite minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord” ja „Finantsinspektsioonile esitatavate fondivalitseja aruannete sisu, koostamise alused ja esitamise ning fondivalitseja omavahendite aruandluse kord”.
• Vastu võetud justiitsministri määrusega nr 4 / 05.01.2023.
• Avaldatud Riigi Teatajas 10.01.2023.
• Määrus jõustus 13.01.2023.
Muudatusega lisati määrusesse säte, mille kohaselt võib 2023. aastal Tartu Halduskohtus nimetada ametisse täiendava kohtuniku, arvestades, et Tartu kohtumajas võib 2023. aastal olla 6 kohtunikku ning Tartu Halduskohtus kokku 9 kohtunikku.
Allikas: raamatupidaja.ee.