Muudatuste märksõnad on näiteks kaugtöö töökorraldus, iseseisev otsustuspädevus ja tööampsud. Vaata üle ja vii end kurssi, missugused muudatused just sind puudutavad ja millal need jõustusid/jõustuvad.

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmine. Muutused puudutavad kaugtöö tingimusi ja töötervishoiuteenuse osutamist.

Kaugtööga seotud sätted jõustusid 19.11.2022, töötervishoiuteenusega seotud sätted jõustuvad 01.01.2023.

Muudatused, mis reguleerivad kaugtöö tegemist (TTOS täiendatakse §-ga 135)

floating_list

Tööandja on kohustatud kaugtöö korral:

1) kajastama töö iseloomust tulenevad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks;

2) juhendama töötajat enne kaugtööle lubamist ning regulaarselt vastavalt vajadusele, arvestades kaugtöö erisusi;

3) tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid;

4) korraldama töötaja tervisekontrolli;

5) uurima tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi;

Kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Tööandja täidab eelnimetamata töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik.

Töötaja on kohustatud kujundama kaugtööl ohutu töökoha ja töötingimused lähtuvalt tööandja antud juhistest (TTOS § 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11).

Töötervishoiuteenuse osutamise korraldusega seotud muudatused. Tööandjal on kohustus korraldada töökohal töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab:

– ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklikku analüüsimist,

– töötajate tervisekontrolli korraldamist;

– töötervishoiuarsti poolset nõustamist töökeskkonna parandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes.

Töötervishoiuteenust osutab sarnaselt kehtiva õigusega töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste (§ 131 lg 2), näiteks töötervishoiuõe, eriarsti, ergonoomi, tööpsühholoogi vm spetsialisti.

Töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuarst:

– tutvub töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastab vajaduse korral töökeskkonda;

– analüüsib ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna;

– teeb töötajate tervisekontrolli, võttes aluseks töökeskkonna riskianalüüsi;

– teeb tööandjale ettepanekud töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks;

– nõustab tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes;

– nõustab töötajat tervise edendamise küsimustes.

Töötervishoiuteenuse osutamisega seotud täpsemad nõuded kehtestatakse ministri määrusega.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus tervikuna

2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmine. Ehituse valdkonna alltöövõtu tellinu isiku vastutus

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Muudatused annavad ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult.

Töötaja saab nõuda töötasu tööandjat alltöövõtu tellinud isikult ainult juhul, kui:

– töötaja teeb alltöövõtuna hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid;

– töötaja on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest.

Kui tööandjalt on töötajal õigus nõuda töötasu täies ulatuses vastavalt sellele, mis on töölepingus kokku lepitud, siis alltöövõtu tellinud isikult on töötajal õigus nõuda töötasu vaid seadusega kehtestatud kuu töötasu alammäära ulatuses.

Tööandjalt alltöövõtu tellinud isik vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui ta on järginud korraliku ettevõtja hoolsust.

Lisaks täiendatakse lähetatud töötajate töötingimuste seadust töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.

Seejuures tuleb ebasoodsat kohtlemist eristada ebavõrdsest kohtlemisest.

Ebasoodsa kohtlemise tuvastamiseks ei võrrelda töötajat teiste võrreldavate isikute või isikute gruppidega, vaid võrreldakse töötaja olukorda töötaja varasema olukorraga.

Muudatused jõustusid 15. oktoobril 2022.

Link Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadusele.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus

3. Töölepingu seaduse ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine. Töötajale esitatavad andmed, sobivate töötingimuste taotlemine

Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus. Selleks muudetakse töölepingu seadust, avaliku teenistuse seadust ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust.

Töölepingu seaduses (TLS) täiendatakse nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama.

Lisaks kehtivatele nõuetele tuleb edaspidi töötajat teavitada:

– makse ja makseid saavatest asutustest ja nende maksmisega kaasnevast kaitsest,

Selgitused andmete esitamisest leiab Tööelu portaalis.

Tööandja ei tohi kohelda töötajat, sealhulgas töötajate esindajaid (nt usaldusisik, töökeskkonnavolinik) ebasoodsalt seetõttu, et töötaja toetub TLS-s sätestatud õigustele ja kohustustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat tema käesolevas seaduses sätestatud õiguste kaitsel.

TLS-s on uus eraldiseisev katseaega käsitlev paragrahv 101. Muudatuse kohaselt töö tegemise takistuse korral pikeneb katseaeg võrdeliselt selle ajaga, millal tööülesandeid ei olnud võimalik täita, näiteks ajutise töövõimetuse korral. Edaspidi ei kohaldata katseaega lepingute järjestikku sõlmimisel juhul, kui tähtajaliste lepingute järjestikku sõlmimise vahele jääb vähem kui kahekuuline ajavahemik.

TLS-i lisatakse §181, mis sätestab töötaja õiguse taotleda sobivaid töötingimusi ja saada tööandjalt taotlusele põhjendatud kirjalik vastus. Sobivate töötingimuste taotlemise all on mõeldud osalise tööaja asemel täistööajas kokku leppimist ja tähtajalise lepingu vormistamist tähtajatuks, kuid ei ole välistatud ka muud tingimused arvestades konkreetse töösuhte eripärasid. Tööandjal on kohustus töötaja taotlust kaaluda ja sellest keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis 14 kalendripäeva jooksul põhjendada.

Tööandja ei tohi keelata töötajal väljaspool tööaega asuda tööle teise tööandja juures. Teise tööandja juures töötamist võib piirata vaid konkurentsipiirangu kokkuleppega.

TLS-s nähakse ette pööratud tõendamiskohustus andmete esitamise nõudmise korral ( täiendatakse TLS § 92 lõikega 4) Olukorras, kus tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles TLS-is sätestatud lubatud alusel, loetakse tööleping ülesöelduks õigusvastaselt juhul, kui töötaja nõudis enne töösuhte ülesütlemist TLS §-is 5 nimetatud andmeid. Seega, kui töötaja on nõudnud kirjalikke andmeid ja tööandja pärast vastavat nõuet töölepingu üles ütleb, eeldab seadus, et tööleping öeldi üles andmete nõudmise tõttu ja tööandja peab tõendama, et ülesütlemine toimus seaduses lubatud alusel.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses sätestatakse teabe hulk, millest tööandja peab töötajat pikema kui ühekuulise lähetuse korral kirjalikult teavitama. Näiteks teave tasu suuruse ja vääringu ning riigist tagasipöördumise kohta, lähetusega seotud hüved (nt elamisvõimalused), reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise kord.

töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele

4. Töölepingu seaduse muudatused. Tähtajaliste töölepingute sõlmimise muudatused, töötute tööampsud

Muudetakse töölepingu seadust, andes tööandjale, kes võtab tööle tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 alusel ajutiselt tööle töötuna arvel oleva isiku, võimaluse sõlmida järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid (tööampsud). Muudatuse kohaselt on tööandjal võimalik töötajaga ja 6-kuulise perioodi jooksul sõlmida kuni 8-kalendripäevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult. Näiteks saab tööandja töötajaga sõlmida igas kuus tähtajalise töölepingu ja nii kuus kuud järjest.

Kui pärast kuuekuulise perioodi lõppu sõlmivad töötaja ja tööandja järgneva kuue kuu jooksul uue tähtajalise töölepingu, loetakse see tööleping tähtajatuks.

5. Töölepingu seaduse muudatused. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja

Töölepingu seadusesse lisatakse § 432, millega luuakse seaduses iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste ning sätestatakse iseseisva otsustuspädevusega töötajale erisused töö- ja puhkeaja reeglitest. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on töötaja, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama ning tööandja ja töötaja on selles kokku leppinud.

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja suhtes ei rakendu tööaja korralduse regulatsioon (TLS § 47), valveaja reeglistik (TLS § 48), öötöö piirang (TLS § 50) ega igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangud (TLS §-d 51 ja 52), kuivõrd iseseisva otsustuspädevusega töötaja on vaba valima oma tööaega (töötaja saab valida, mis ajal ja millises mahus ta oma tööülesandeid täidab, millal ta teeb tööpäevasiseseid vaheaegu jms). Samuti ei kohaldu iseseisva otsustuspädevusega töötajale öösel ja riigipühal tehtava töö hüvitamise kord (TLS § 45).

Tööandja ja töötaja kokkuleppe tingimused:

– kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis;

– kokkuleppe võib sõlmida iseseisva otsustuspädevusega töötajaga, kelle töötasu ühes kuus on vähemalt Eesti keskmine brutokuupalk kokkuleppe sõlmimisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel;

– kokkulepe ei tohi kahjustada töötaja tervist ega ohutust;

– iseseisva otsustuspädevusega töötaja tööaja arvestamisele kohaldatakse ühekuulist arvestusperioodi;

– töötaja ja tööandja võivad sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 14 kalendripäeva ette.

– kokkuleppe võib sõlmida ainult täisealise töötajaga.

Muudatused jõustusid 24. detsembril 2022.

6. Töölepingu seaduse muudatused. Valveaja erisused IKT-teenustega tegelevale töötajale

Töölepingu seaduse § 48 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 , millega sätestatakse valveaja kohaldamise erisused töötajatele, kelle tööülesanne on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine

TLS § 48 lõike 21 järgi ei kohaldata poolte kokkuleppel TLS § 48 lõikes 2 nimetatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangut täistööajaga töötavale töötajale, kelle tööülesanne on IKT-teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine.

Kokkulepe peab vastama järgmistele tingimustele:

– kokkulepe on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

Kuus olulist seadusemuudatust tööandjatele 

Kuus olulist õigusaktide muudatust tööandjatele, mis juba jõustusid äsja lõppenud aastal või jõustuvad käesoleva aasta alguses, on ritta seadnud ja lugeja ette toonud Eesti Tööandjate Keskliit. 

Arvete menetlemise automatiseerimine vähendab pettuste riski, kui seadistus on õige

Korteri väljaüürimisega raha teenida ei olegi nii lihtne, siin on 3 konksu

Kas jõulupidu liidab või loob lõhesid? Meeskonnad käituvad seal ausamalt kui koosolekul

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal lepitusmenetlust?

Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”

Адвокат: обязательное предварительное решение налогового департамента вносит ясность в налоговую среду Эстонии

Рождественские корпоративы: радостная традиция или источник рисков?

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Vandeadvokaat: tee põhjalik kodutöö enne, kui võtad vastu juhatuse liikme rolli

Personalijuht juhatuse laua taha: enne tasub teha põhjalik kodutöö

Koosolekud on peegel ettevõtte toimimisele – kas kohtume selleks, et luua või põgeneda?

Tulemuslik meeskonnatöö: 3 + 3 soovitust meeskonnajuhtidele

Küberründe ohvriks on langenud iga viies kaupmees. „Teadlikkus kasvab alles kogemuse kaudu“

Häkkerid murdsid ettevõtte küberkaitsest läbi. Millised nõuded ja trahvid võivad nüüd tabada juhatuse liikmeid?

Sõbralik kontorikoer võib tööandjale kalliks maksma minna

Heli Raidve: on ainult kaks aega – tööaeg ja puhkeaeg. Kõik muu on väljamõeldis

Advokaat: maksuameti siduv eelotsus loob Eesti maksukeskkonnas selgust

Töökoha jõulupidu: rõõmustav traditsioon või riskiallikas?

Серая зона найма: когда кандидат оплачивает счет работодателя, или настоящая цена бесплатных пробных заданий

Ettevõtte parim relv petturite vastu: töötaja julgus kahtluse korral juhilt/kolleegilt üle küsida

Tööinspektsioon hoiatab: ainult juhendist ei piisa – uuel töötajal peab olema ka praktiline väljaõpe

Как компенсировать сотруднику зарядку служебного электромобиля дома?

Värbamine on praegu sprint, mitte maraton

Eesti IT-firma soovitused värbamiseks: too välja palgavahemik ja võimalik karjäär

Kasulik artikkel

Kuus olulist seadusemuudatust tööandjatele