Sissejuhatuses nimetatud sätte alusel on käibe tekkimise koht Eesti, kui Eestis osutatakse kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine. Seega kirjeldatud teenused on asukohamaaga seotud teenused, mis üldreeglile (B2B või B2C) ei allu.

KMS § 10 lg 5 nimetab veel erandina teenused, mille puhul tavareeglid ei kehti. KMS § 10 lg 5 alusel ei ole käibe tekkimise koht Eesti, kui maksukohustuslane osutab ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi isikule järgmisi teenuseid: konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus. Ehk siis üks erand puudutab erinevaid konsultatsiooniteenuseid ja teine muuhulgas haridusteenust. Teenuste nimed on piisavalt eristatavad, aga sisul vahe tegemine ei olegi nii lihtne.

Poola äriühingu Kronospan kaasuse asjaolud

floating_list

Euroopa Kohus analüüsis kaasust1, kuidas praktikas vahet teha haridusteenuse osaks oleval teadustööl ja inseneriteenusel olukorras, kus insenerid pakuvad teadusalast teenust. Tegemist on erandlike teenustega põhireeglist, mistõttu on nende teenuste olemuse mõistmine praktilise tähtsusega.

Kaasuse asjaolud olid lühidalt järgmised. Poola äriühing Kronospan osutas Küprosel asuvale kliendile tehniliste uuringute ja analüüsidega seotud teenuseid ning tegi uurimis- ja arendustöid loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas. Nende teenuste puhul on täpsemalt tegemist töödega, mis hõlmavad heitkoguste analüüsi ja mõõtmist, sealhulgas süsinikdioksiidi (CO2) heitkogustega ning CO2 saastekvootidega kauplemisega seotud analüüside tegemist, nimetatud tööde dokumentide koostamist ja kontrollimist ning selliste võimalike saasteallikate analüüsi, mis on seotud peamiselt puidust toodete valmistamisega. Need tööd teostatakse eesmärgiga saada uusi kogemusi ja tehnoloogiateadmisi, mis võimaldavad valmistada uusi materjale, tooteid ja seadmeid ning kasutada uusi tehnoloogiaid tootmisprotsessis.

Kronospan palus, et kohalik maksuamet annaks kirjaliku tõlgenduse, kuidas kohaldada teatavaid Poola maksuõiguse sätteid, et saada teada, mis osas tuleb kõnealused teenused lugeda osutatuks Poolas, mitte aga liikmesriigis, kus on maksukohustuslasest teenuse saaja asukoht, nimelt Küprose Vabariigis.

Kronospan leidis, et need teenused kogumis tuleb liigitada inseneritööks, nii et teenuste osutamise koht peab asuma seal, kus asub nende teenuste saaja, nimelt Küprosel. Poola maksuamet leidis seevastu, et põhikohtuasja teatavad tehingud kujutavad endast teadustegevust ning et seega oli teenuste osutamise koht tulenevalt kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punktist c Poolas.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovis Euroopa Kohtult selgitust, kas põhikohtuasjas vaadeldavad teenused, mis seisnevad keskkonna- ja tehnoloogiaalastes uurimis- ja arendustöödes, mida teostavad liikmesriigis asuvad insenerid teises liikmesriigis asuvale teenusesaajale tellimuse alusel, tuleb liigitada „inseneride teenusteks” kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti e kolmanda taande tähenduses või „teadustegevuseks” sama artikli lõike 2 punkti c esimese taande tähenduses.

Sellele küsimusele vastamiseks meenutas Euroopa Kohus, et kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti e kolmas taane ei nimeta ka selliseid elukutseid nagu advokaat, konsultant, raamatupidaja või insener, vaid teenuseid. Liidu seadusandja kasutab selles sättes nimetatud elukutseid vahendina, et määratleda seal toodud teenusekategooriaid2.

Järelikult tuleb kindlaks teha, kas sellised uurimis- ja arendustööd nagu põhikohtuasjas vaadeldavad, kujutavad endast inseneri elukutse raames peamiselt ja tavaliselt osutatavaid teenuseid, nagu need, mis on sätestatud kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti e kolmandas taandes.

Selles osas rõhutas kohus, et inseneri kutsealal töötamine hõlmab teenuseid, mida iseloomustab asjaolu, et tegemist ei ole ainult konkreetsete probleemide puhul olemasolevate teadmiste ja tehnoloogiate kasutamisega, vaid ka uute teadmiste omandamise ja uudsete tehnoloogiate arendamisega, et lahendada neidsamu või uusi probleeme.

Seega ei saa tulemuslikult vastu vaielda sellele, et uurimis- ja arendustööd kujutavad endast teenuseid, mida osutavad peamiselt ja tavaliselt insenerid. Kuigi on tõsi, et kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punktis c viidatud teadustegevust iseloomustab tavapäraselt uuenduslik ja loominguline külg, on samuti tõsi, et üksnes see asjaolu ei välista, et maksukohustuslane, kes tegeleb sama direktiivi mõnes muus sättes nimetatud tegevuse või elukutsega, võiks omakorda osutada samuti peamiselt ja tavaliselt sellist laadi teenuseid.

Euroopa Kohtu varasemast praktikast ilmneb, et kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punktis c loetletud teenuseid iseloomustab nimelt asjaolu, et nimetatud teenuseid osutatakse paljudele teenusesaajatele, st kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus- või meelelahutustegevuses osalevatele isikutele, kes täidavad mitmesuguseid rolle.

Käesolevas asjas ilmneb eelotsusetaotlusest, et Kronospani teenuseid ei osutata paljudele teenusesaajatele, vaid ainus teenusesaaja on Küprosel asuv lepingupartner, kes tellis kõne all olevaid uurimis- ja arendustöid. Asjaolu, et ainus teenusesaaja müüb kolmandatele isikutele või temaga samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele tema tellitud tööde tulemused, ei ole selles osas asjassepuutuv. Sellest, kui nende teenuste saaja jagab nimetatud tulemusi oma majandustegevuse käigus laiemale avalikkusele, ei saa järeldada, et neid teenuseid osutati mõnele muule isikule kui see teenusesaaja.

Järelikult tuleb sellised teenused, nagu on põhikohtuasjas vaatluse all, lugeda kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti e reguleerimisalasse kuuluvaks.

Eespool toodud kaalutlusi arvestades sedastas Euroopa Kohus, et vaidlusalused teenused, mis seisnevad keskkonna- ja tehnoloogiaalastes uurimis- ja arendustöödes, mida teostavad liikmesriigis asuvad insenerid teises liikmesriigis asuvale teenusesaajale tellimuse alusel, tuleb liigitada inseneride teenusteks kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti e tähenduses.

Teises kaasuses analüüsis Euroopa Kohus, kuidas eristada kindlustussektori kahjunõuete haldamisteenust KMS § 10 lg 5 p 3 nimetatud teenustest.

KMS § 10 lg 2 p 7 kohaselt on käibe tekkimise koht Eesti juhul, kui tehakse tööd Eestis asuva vallasasjaga või hinnatakse Eestis asuvat vallasasja ning nimetatud teenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik.

Käibemaksudirektiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punktis c oli sätestatud:

„1. Järgmiste teenuste osutamise korral väljaspool [Euroopa Liitu] asuvatele teenuse saajatele või maksukohustuslastele, kes asuvad [liidus], kuid mitte teenuse osutajaga samas liikmesriigis, on teenuste osutamise kohaks teenuse saaja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht või nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht:

c) konsultantide, inseneride, konsultatsioonibüroode, juristide ja raamatupidajate teenused ja muud sarnased teenused, samuti andmetöötlus- ning teabeandmisteenused.

Direktiivi 2006/112, muudetud direktiiviga 2008/8, artikli 59 punktis c on alates 1. jaanuarist 2010 sätestatud:

„Mittemaksukohustuslasele, kelle asukoht või alaline asu- või elukoht või peamine elukoht on väljaspool [liitu], osutatud järgmiste teenuste osutamise kohaks on koht, kus on kõnealuse isiku asukoht, tema alaline asu- või elukoht või peamine elukoht:

Vastav direktiivi säte on kirjas ka KMS § 10 lg 5 punktis 3, mille alusel ei ole käibe tekkimise koht Eesti, kui maksukohustuslane osutab ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi isikule konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenust.

Kindlustuspoliiside pakkuja Uniqa kaasuse asjaolud

Esimesel augustil 2022 sai Euroopa Kohtus lahendi vaidlus3, milles arutleti selle üle, mis teenusega on täpsemalt tegemist kahjunõuete haldamise teenuse puhul. Kas kahjunõuete haldamise teenus võib mahtuda konsultatsiooniteenuse mõiste alla või on pigem tegemist vallasasja hindamise teenusega, mille maksustamise reeglid erinevad konsultatsiooniteenuste käibemaksustamise reeglitest.

Nimetatud kaasuse asjaolud olid lühidalt järgmised. Uniqa pakub Rumeenias kindlustuspoliise, mis hõlmavad liiklusõnnetuste riske ja ravikulusid, mis on tekkinud väljaspool Rumeenia territooriumi.

Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse osas on Uniqa sõlminud partnerluslepingud teiste äriühingutega, kelle asukoht on väljaspool Rumeenia territooriumi. Partnerettevõtjad lahendavad Uniqa klientide nõudeid selles riigis, kus õnnetus juhtus. Nad haldavad kahjuhüvitisnõudeid, eelkõige avavad kahjutoimikuid, kontrollivad kindlustuspoliisi kehtivust, uurivad õnnetuse põhjusi ja asjaolusid, tuvastavad kahju, hindavad kahju suurust, teevad ettepaneku alternatiivideks või remonditööks, hindavad hüvitise suurust, kontrollivad hinnapakkumisi, hüvitavad remonditöid ja uurivad regressinõudeid.

Õnnetusjuhtumiga tekitatud kuni 15 000 euro suuruse varakahju puhul võivad partnerettevõtjad kahjuhüvitisnõudeid vabalt heaks kiita või rahuldamata jätta, jäädes samal ajal nii kindlustatute kui ka Uniqa ees vastutavaks nõuete lahendamise raames tehtud maksete põhjendatuse ja makstud summa suuruse eest. Rohkem kui 15 000 euro suuruse varakahju korral peavad nad kahjuhüvitisnõude lahendamisel tegema Uniqaga koostööd.

Ravikindlustuse osas haldab Coris International kindlustusvõtjate esitatud kahjuhüvitisnõudeid Uniqa nimel ja arvel. Eeskätt on Coris International võtnud endale kohustuse tagada kindlustusvõtjatele abi ööpäev läbi ning osutada neile tehnilist, korralduslikku ja õigusabi. Lisaks määrab see äriühing kindlaks hüvitise summa ja tagab selle maksmise, samuti teavitab Uniqat toimunud sündmustest.

Uniqa ei deklareerinud pöördmaksustamise korra alusel tasumisele kuuluvat käibemaksu teenustelt, mille eest partnerettevõtjad ja Coris International olid talle käsitlemistasude ja nõuete lahendamise tasude kohta arved esitanud, kuna Rumeenia seaduse kohaselt oli teenuste osutamise kohaks teenuste osutaja asukoht. Seega lähtuti maksustamisel sellest, et tegemist on vallasasja hindamise teenuse või sarnase teenusega, mille käibe tekkimise koht on see riik, kus tegevus reaalselt toimub. Järelikult ei ole sellise teenuse ostmisel pöördmaksustamise kohustust. Kusjuures oluline on ka see asjaolu, et vaidluse algamise ajal ei olnud veel käibemaksudirektiivi teenuste maksustamist puudutavaid sätteid muudetud, millele viitasin kaasuse kirjaldamise alguses.

Rumeenia maksuhaldur leidis, et kohaldada ei tule mitte kohalikus maksuseadustikus ette nähtud üldreeglit, vaid selles seadustikus sätestatud erandit. Seetõttu asus maksuhaldur seisukohale, et partnerettevõtjate ja Coris Internationali osutatud teenuste osutamise koht asub liikmesriigis, kus on teenusesaaja asukoht, st Rumeenias. See tähendab, et ostetud teenused tuleb üldreegli alusel pöördmaksustada.

Rumeenia siseriiklik kohus kinnitas kohtuotsuses, et nõuete lahendamise teenuste osutamise kohaks on teenuse saaja asukoht, käesoleval juhul Rumeenia, leides, et need teenused on analoogsed kuuenda direktiivi artikli 9 lõike 2 punkti e kolmandas taandes viidatud inseneriteenustega, nagu neid on tõlgendatud varem Euroopa Kohus4.

Rumeenia apellatsioonikohus märkis, et Euroopa Kohus on juba tõlgendanud erandeid, mis puudutavad teenuse osutamise koha kindlaksmääramist. Eeskätt leidis kohus 16. septembri 1997. aasta kohtuotsuses von Hoffmann5, et väljend „muud sarnased teenused“ ei puuduta mitte kutsealasid nagu advokaadid, nõustajad, sertifitseeritud audiitorid või insenerid, vaid üksnes teenuseid. Pealegi ei viita see väljend kuuendas direktiivis nimetatud erinevate tegevusalade mis tahes ühisele tunnusele, vaid teenustele, mis on sarnased mõne nimetatud tegevusalaga eraldi võetuna.

Siiski ei võimalda see kohtupraktika Rumeenia kohtu arvates lahendada põhikohtuasjas küsimust, kas tegemist on kompleksse teenusega, mis hõlmab mitut tegevust, mida tuleb analüüsida kui ühte tervikut, nagu partnerettevõtjate ja Coris Internationali osutatavad nõuete haldamise ning lahendamise teenused.

Rumeenia siseriiklik kohus küsis Euroopa Kohtult eelotsust, kas direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nõuete lahendamise teenused, mida kolmandast isikust äriühingud osutavad kindlustusseltsi nimel ja arvel, on selles sättes nimetatud „konsultantide, inseneride, konsultatsioonibüroode, juristide ja raamatupidajate teenused ja muud sarnased teenused, samuti andmetöötlus- ning teabeandmisteenused”. Mis tähendab teiste sõnadega, kas tegemist on tavapärase konsultatsiooniteenusega, mida tuleb ettevõtjate vahel pöördmaksustada, või pigem on tegemist spetsiifilise nõuete haldamise teenusega, mida peaks maksustama erisätete kohaselt.

Sellele küsimusele vastamiseks tuletas Euroopa Kohus kõigepealt meede, et direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punktis c ei peeta silmas mitte selliseid elukutseid nagu advokaat, konsultant, raamatupidaja või insener, vaid teenuste osutamist. Liidu seadusandja kasutab selles sättes nimetatud elukutseid vahendina, mille abil määratleda seal sätestatud teenusekategooriaid6.

Järelikult on oluline kindlaks teha, kas nõuete lahendamise teenused, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, kuuluvad direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punktis c loetletud elukutsete raames peamiselt ja tavaliselt osutatavate teenuste hulka7.

Sellega seoses täpsustas kohus, et võttes arvesse kahte asjaolu, millest esimese kohaselt tuleb iga teenuse osutamist üldjuhul pidada eraldiseisvaks ja sõltumatuks ning teise kohaselt ei tohi majanduslikus mõttes ühe teenuse osutamisest koosnevat tehingut kunstlikult osadeks lahutada, et vältida käibemaksusüsteemi toimimise moonutamist, tuleb uurida asjaomase tehingu iseloomulikke tunnuseid, et teha kindlaks, kas osutatud teenused kujutavad endast mitut eraldiseisvat põhiteenust või ühte teenust. Liikmesriigi kohtu ülesanne teha kindlaks, kas maksukohustuslane osutas konkreetsel juhul ühte teenust, ning hinnata selles osas lõplikult kõiki faktilisi asjaolusid8.

Kompleksteenused, mida tuleb analüüsida kui tervikut

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul kujutavad põhikohtuasjas arutusel olevad nõuete lahendamise teenused endast kompleksteenuseid, mis hõlmavad mitut tegevust, mida tuleb analüüsida kui tervikut. Eelkõige hõlmavad partnerettevõtjate osutatavad teenused kõiki tegevusi, mis on seotud Uniqa klientide nõuete lahendamisega riikides, kus kahjunõuded tekivad. Need teenused hõlmavad ka otsustusõiguse teostamist, kuna need nõuavad õnnetusjuhtumiga põhjustatud kuni 15 000 euro suuruse varakahju korral hüvitisnõuete rahuldamist või rahuldamata jätmist. Samuti haldab Coris International ravikindlustuse osas kindlustusvõtjate hüvitisnõudeid Uniqa nimel ja arvel, osutades kõiki vajalikke korralduslikke, tehnilisi ja õigusteenuseid.

Selle sissejuhatava täpsustuse järel tuleb esiteks märkida, et inseneri kutsealal töötamine hõlmab teenuseid, mida iseloomustab asjaolu, et tegemist ei ole mitte ainult konkreetsete probleemide puhul olemasolevate teadmiste ja olemasoleva tehnoloogia kasutamisega, vaid ka uute teadmiste omandamise ja uue tehnoloogia arendamisega, et lahendada neidsamu või uusi probleeme.

Euroopa Kohus tõdes, et nõuete lahendamise teenused, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, ei kuulu mõiste „inseneride teenused” alla direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punkti c tähenduses.

Teiseks, mis puudutab advokaadi kutseala raames osutatavaid teenuseid, siis on Euroopa Kohus juba leidnud, et nende peamine ja tavapärane eesmärk on isiku huvide esindamine ja kaitsmine, reeglina vastuolude ja huvide konflikti korral10. Lisaks on Euroopa Kohus täpsustanud, et advokaadi osutatavad teenused on eelkõige suunatud õigusliku nõude rahuldamisele11.

Sellised teenused, nagu partnerettevõtjad ja Coris International nõuete lahendamise käigus osutavad, ei ole aga advokaadi kutsealal põhiliselt ja tavaliselt osutatavad teenused. Viimati nimetatud teenuseid iseloomustab nimelt nende panus õigusemõistmisse, samas kui nõuete lahendamise teenused kindlustusseltsi nimel ja arvel kuuluvad laiemalt majandustegevuse alla.

Täpsemalt on selliste nõuete lahendamise teenuste peamine eesmärk tekkinud kahju või ravikulude tuvastamine ja hindamine ning kindlustatud isikule makstava hüvitise hindamine ja vajaduse korral hüvitise tegelik väljamaksmine ning seetõttu ei kuulu need tingimata kohtuvaidluste valdkonda. Seega ei nõua need teenused a priori kindlustusseltsi huvide esindamist ja kaitsmist vastuolude ning huvide konflikti korral, isegi kui advokaadi teenuste kasutamine võib hiljem osutuda vajalikuks.

Siit järeldub, et nõuete lahendamise teenused, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, ei kuulu mõiste „juristide teenused” alla direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punkti c tähenduses.

Kolmandaks rõhutas kohus, et sellised nõuete lahendamise teenused, mida osutavad partnerettevõtjad ja Coris International, ei vasta teenustele, mida konsultant, konsultatsioonibüroo või raamatupidaja põhiliselt ja tavaliselt osutab. Nimelt, erinevalt nõustamisteenustest eeldavad nõuete lahendamise teenused, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, otsustusõiguse teostamist hüvitise maksmise või selle maksmisest keeldumise küsimuses, mis ei ole nõustamisteenustele ülekantav.

Neljandaks tuleb kohtu hinnangul kindlaks teha, kas nõuete lahendamise teenused, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, kuuluvad direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punktis c nimetatud „muude sarnaste teenuste” alla.

Mõiste „muud sarnased teenused” ei viita selles sättes viidatud erisuguste tegevuste mõnele ühisele tunnusele, vaid teenustele, mis on sarnased mõne nimetatud tegevusega eraldi võetuna. Nii tuleb teenust pidada sarnaseks mõne selles artiklis nimetatud tegevusega, kui mõlemad teenivad sama eesmärki12.

Siit järeldub, et nõuete lahendamise teenuseid, mida osutatakse kindlustusseltsi nimel ja arvel, ei saa pidada „muudeks sarnasteks teenusteks” direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punkti c tähenduses.

Viiendaks ja viimaseks tuleb samuti tõdeda, et selliseid nõuete lahendamise teenuseid ei saa pidada sarnaseks andmetöötlusteenustega ega võrdsustada teabe andmisega.

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades sedastas kohus, et direktiivi 2006/112 artikli 56 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et nõuete lahendamise teenused, mida kolmandast isikust äriühingud osutavad kindlustusseltsi nimel ja arvel, ei ole selles sättes nimetatud „konsultantide, inseneride, konsultatsioonibüroode, juristide ja raamatupidajate teenused ja muud sarnased teenused, samuti andmetöötlus ning teabeandmisteenused”.

Kokkuvõetult hõlmab inseneri kutsealal töötamine teenuseid, mida iseloomustab asjaolu, et tegemist ei ole ainult konkreetsete probleemide puhul olemasolevate teadmiste ja tehnoloogiate kasutamisega, vaid ka uute teadmiste omandamise ja uudsete tehnoloogiate arendamisega, et lahendada neidsamu või uusi probleeme. Nõuete lahendamise teenused, mida kolmandast isikust äriühingud osutavad kindlustusseltsi nimel ja arvel, ei ole „konsultantide, inseneride, konsultatsioonibüroode, juristide ja raamatupidajate teenused ja muud sarnased teenused, samuti andmetöötlus- ning teabeandmisteenused”, vaid eraldiseisev nõuete haldamise teenus.

7. oktoobri 2010 otsus Kronospan Mielec sp. Z.o.o, C-222/09.

16. septembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-145/96: von Hoffmann, EKL 1997, lk I-4857, punkt 15.

1. augusti 2022 otsus Uniqa Asigurari SA, C-267/21.

7. oktoobri 2010. aasta kohtuotsuses Kronospan Mielec C-222/09, EU:C:2010:593.

Vt analoogia alusel 7. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Kronospan Mielec, C-222/09, EU:C:2010:593, punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika.

Vt analoogia alusel 16. septembri 1997. aasta kohtuotsus von Hoffmann, C-145/96, EU:C:1997:406, punkt 16 ja seal viidatud kohtupraktika.

8 Vt selle kohta 27. septembri 2012. aasta kohtuotsus Field Fisher Waterhouse, C-392/11, EU:C:2012:597, punktid 18 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika.

9 7. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Kronospan Mielec, C-222/09, EU:C:2010:593, punkt 21.

Vt selle kohta 16. septembri 1997. aasta kohtuotsus von Hoffmann, C 145/96, EU:C:1997:406, punkt 17, ja 6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C 401/06, EU:C:2007:759, punktid 36 ja 37.

 Vt selle kohta 6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C 401/06, EU:C:2007:759, punkt 39.

Vt selle kohta 6. detsembri 2007. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, C 401/06, EU:C:2007:759, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika.

Inseneri- ja konsultatsiooniteenuse käibemaksustamine

Käibemaksuseaduse (KMS) § 10 lg 2 p 2 nimetab erandina teenused, mille käibe tekkimise koht ei allu teenuse käibe tekkimise põhireeglile. Artiklis on näitena toodud inseneri- ja konsultatsiooniteenuse käibemaksustamise kaasused, mida analüüsiti Euroopa Kohtus.

Arvete menetlemise automatiseerimine vähendab pettuste riski, kui seadistus on õige

Korteri väljaüürimisega raha teenida ei olegi nii lihtne, siin on 3 konksu

Kas jõulupidu liidab või loob lõhesid? Meeskonnad käituvad seal ausamalt kui koosolekul

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal aga lepitusmenetlust?

Juristid: palkade avalikustamine seab Eesti keeruliste valikute ette

Millal eelistada töövaidluses kompromissi, millal lepitusmenetlust?

Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”

Адвокат: обязательное предварительное решение налогового департамента вносит ясность в налоговую среду Эстонии

Рождественские корпоративы: радостная традиция или источник рисков?

Kas tööandja võib lõpetada lepingu hoiatuseta?

Vandeadvokaat: tee põhjalik kodutöö enne, kui võtad vastu juhatuse liikme rolli

Personalijuht juhatuse laua taha: enne tasub teha põhjalik kodutöö

Koosolekud on peegel ettevõtte toimimisele – kas kohtume selleks, et luua või põgeneda?

Tulemuslik meeskonnatöö: 3 + 3 soovitust meeskonnajuhtidele

Küberründe ohvriks on langenud iga viies kaupmees. „Teadlikkus kasvab alles kogemuse kaudu“

Häkkerid murdsid ettevõtte küberkaitsest läbi. Millised nõuded ja trahvid võivad nüüd tabada juhatuse liikmeid?

Sõbralik kontorikoer võib tööandjale kalliks maksma minna

Heli Raidve: on ainult kaks aega – tööaeg ja puhkeaeg. Kõik muu on väljamõeldis

Advokaat: maksuameti siduv eelotsus loob Eesti maksukeskkonnas selgust

Töökoha jõulupidu: rõõmustav traditsioon või riskiallikas?

Серая зона найма: когда кандидат оплачивает счет работодателя, или настоящая цена бесплатных пробных заданий

Ettevõtte parim relv petturite vastu: töötaja julgus kahtluse korral juhilt/kolleegilt üle küsida

Tööinspektsioon hoiatab: ainult juhendist ei piisa – uuel töötajal peab olema ka praktiline väljaõpe

Как компенсировать сотруднику зарядку служебного электромобиля дома?

Värbamine on praegu sprint, mitte maraton

Eesti IT-firma soovitused värbamiseks: too välja palgavahemik ja võimalik karjäär

Advokaat selgitab: millal on ettevõtete ühinemine või jagunemine seaduslik ning millal mitte

Värbamise hall ala: kui kandidaat maksab tööandja arve ehk tasuta proovitööde tegelik hind

Kuidas hüvitada töötajale ettevõtte elektriauto kodus laadimine?

Töötervishoiuarsti otsus võib tähendada töötajale lepingu ülesütlemist

Ärivaidluste advokaat: juhatuse liikme isiklik vastutus muutub reaalseks

Как команде войти в рабочий ритм осенью?

Kristina Judina: juht peab julgema kriisi tunnistada

Kasulik artikkel

Inseneri- ja konsultatsiooniteenuse käibemaksustamine