Riigikohus kordas ja täpsustas kohtuasja nr 2-20-9006 kohta tehtud 26. jaanuari 2022. aasta kohtumääruses, et osanikul on õigus teha dokumentidest koopiaid ning kasutada teabeõiguse teostamisel esindajat.

Riigikohtu kohtumääruse asjaolude kohaselt esitas osanik osaühingu juhatusele kahel korral teabenõude, milles palus saata osaühingu teatud majandustegevust puudutavad dokumendid enda e-posti aadressile või anda teada aeg ja koht, kus ta saab nendega tutvuda. Osaühingu juhatus dokumentidega tutvumist ei võimaldanud, põhjendades, et osanikul puudus õigustatud huvi teabe saamiseks ning teabenõue koormas ebamõistlikult osaühingut.

Kõik kohtuastmed nõustusid, et osanikul oli õigus küsitud dokumentidega tutvuda, kuivõrd äriseadustiku (ÄS) § 166 lõikes 1 sätestatud osaniku õigus teabele ei eelda teabenõude põhjendamist – õigustatud huvi tuleneb juba osaniku liikmesusõigusest ning investeeringuga seotud varalisest huvist. Käesolevas kohtuasjas polnud vaidluse all ka küsimus juhatuse õigusest keelduda dokumentidega tutvumise võimaldamisest vastavalt ÄS § 166 lõikele 2 põhjusel, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Riigikohus pidas siiski vajalikuks täpsustada osaühingu dokumentidega tutvumise korda.

Riigikohus selgitas, et osanikul on õigus teha dokumentidega tutvumise käigus dokumentidest fotosid või jäädvustada neid muul viisi. Üksnes käsikirjaliste märkmete tegemise võimaldamine on koormav nii osanikule kui ka osaühingule. Ühelt poolt kitsendab see eriti suure teabemahu korral osaniku õigust saada sisulist teavet sõltuvalt dokumentidega tutvumiseks kasutada olevast ajast ja kirjutamise kiirusest ning teisalt peab osaühing seetõttu andma dokumendid osaniku käsutusse pikemaks perioodiks, millega võivad kaasneda täiendavad kulud. Riigikohus täpsustas, et nende varasema seisukoha järgi ei saa osanik nõuda, et juhatus valmistaks ise koopiad soovitud dokumentidest.

Ühtlasi pidas Riigikohus vajalikuks märkida, et dokumentidega tutvumise võimaldamiseks tuleks igal üksikjuhul valida osaühingut kõige vähem koormav viis. Kuivõrd elektroonilised dokumendid on üha enam levinud, oleks otstarbekas osanikel võimaldada dokumentidega tutvuda digitaalsel kujul sobiva elektroonilise kanali, nagu e-posti teel edastamine või pilveteenus, vahendusel, mis on lisakulutusi tegemata kättesaadav.

Riigikohus puudutas põgusalt ka dokumentidega tutvumisel esindaja kasutamise küsimust. Riigikohus leidis, et vähemalt üldjuhul ei peaks esindaja kasutamine dokumentidega tutvumisel olema keelatud. Asjatundliku esindaja kaasamine dokumentidega tutvumisele teenib osaniku teabeõiguse teostamise huve, võimaldades osanikul saada usaldusväärne ettekujutus osaühingu majanduslikust olukorrast.

Lahendiga on võimalik lähemalt tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Artikli autor: advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark. Foto autor: Sandra Rätsep