Teabevara uuendus

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse tavapäraselt metoodikana Eestis üldkasutatavat keskkonnamõju hindamise protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: algatamine, ülesande püstitamine, kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine, alternatiivide määratlemine, huvipoolte ja hindamise valdkondade määratlemine, materjali kogumine ja sellega tutvumine ning kohtülevaatuste läbiviimine, fooni kirjeldus, mõjude ja leevendusmeetmete analüüs, alternatiivide hindamine ja võrdlemine.

Protseduuriliselt järgitakse KeHJS-s nõutud etappe: hindamise algatamisest teatamine, hindamise programmi koostamine ja avalikustamine, hindamise programmi heakskiitmine, hindamise aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile, ning aruande avalikustamine.

Lähemalt peatükis 5.5.

Õigusuudis

Teemad:

  • Töövaidluste lahendamise võimalused muutuvad paindlikumaks
  • Maksuhaldurit tuleb teavitada aktsionärile või osanikule antavatest laenudest
  • Äriühing võib nõuda temaga konkureeriva mittetulundusühingu sundlõpetamist

 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.
 

Teabevara uuendus

Tegevused, mille puhul tuleb teha keskkonnamõju hindamised, jagunevad kaheks: kohustuslikud keskkonnamõjuhindamise vajadusega tegevused, mille puhul ei ole vaja teha keskkonnamõju hindamise algatamisele eelnevat tegevust; ning tegevused, mille puhul tuleb teha kõigepealt keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja seejärel nimetatud eelhinnangu alusel keskkonnamõju hindamine. Lugege lähemalt ehitusprojekti lähtealuste peatüki alapeatükis: „Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang”.

Teabevara uuendus

Uuendasime oma tootemarki ja viisime selle vastavusse toote praeguse sisuga. Käsiraamatud alustasid paberväljaandena, mida pikka aega toetas käsiraamatute veeb. Nüüdseks on esikohale tõusnud digitaalne sisu ja võimalused, mida see pakub, seetõttu leidsime, et on aeg muuta ka tootemarki. Edaspidi saate tellitud käsiraamatut kasutada teabevara nime all teabevara.ee.

Oleme aasta jooksul oma digiplatvormi mitmel moel täiendanud. Kui te pole ehk veel kõiki uusi võimalusi märganud, siis vaadake ja proovige järele:

  • Lemmikud – kui klõpsate avatud peatüki päises paremal asuvale tähekesele, lisate selle peatüki oma lemmikutesse. Lemmikuid vaadata, avada, sorteerida ja kustutada saate, kui valite tähekese vasakul asuvast menüüst.
  • PDF-i allalaadimine. Saate peatüki omale arvutisse salvestada pdf-failina, kui klõpsate ülal paremal PDF-i ikoonile.
  • Hinnake peatükki klõpsates peatüki kohal asuvale meeldib/ei meeldi ikoonile ja soovi korral saatke toimetajale ka oma kommentaar.
  • Otsing – otsingu abil leiate sisust kiiresti vajamineva. Tulemusi näidatakse avatud teabevara, kõikide teabevarade ja nõuandekeskuse kohta. Otsida võib ka mitut sõna.

Soovime teile meeldivat kasutuskogemust!

Õigusuudis

Teemad:

  • Muutub sõidukilt erisoodustuse arvestamise, parkimistasu hüvitamise ja töötaja transpordiga seotud maksustamise kord
  • Jõustus riigihangete regulatsiooni reform
  • Äriühingud peavad teavitama äriregistrit tegelikust kasusaajast
  • Raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi lepingu tähtaeg pikeneb

 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Juba pikka aega on olnud teada, et peagi tohivad uued hooned olla ainult liginullenergiamajad. Sellise nõude sätestab EL-i direktiiv, kuid Eesti siseriikliku nõudena on see fikseeritud majandus- ja taristuministri määrusega. Direktiivi ja ministri määruse vahel on aga erinevused. Nimelt peavad direktiivi kohaselt kõik uued hooned, mis võetakse riigiasutuste poolt kasutusele pärast 31.12.2018, olema liginullenergiamajad ning kõik ülejäänud uued hooned peavad olema liginullenergiamajad, kui nad võetakse kasutusele pärast 31.12.2020. Eestis kehtiva majandus-taristuministri määruse kohaselt on aga üheselt arusaadav, et liginullenergiamaja nõue kehtib vaid juhul, kui uus maja ehitatakse kas pärast 31.12.2018 või pärast 31.12.2020. Kuna EL näeb energiatõhususes strateegilist küsimust, siis ei ole EL-i ametid olnud nõus Eesti lähenemisega ning seetõttu peab muutuma Eesti-sisene seadusandlus. Praegu on mitmeid erinevaid võimalusi – üks ministeeriumi poolt kaalutud võimalus on kehtestada liginullenergiamaja nõue kõigile uutele ehitistele, millele taotletakse ehitusluba või esitatakse ehitusteatis alates 1. juulist 2019. Kindel on aga see, et kui uus hoone valmib 1.01.2021, peab hoone olema liginullenergiahoone (vt täpsemalt ptk 7.2.4.).

Ehitusprojekti osas kehtivad muutused alates 2017. aasta maist, kui hakkas kehtima uus ehitusprojekti standard EVS 932:2017. Ehitusprojekti standard käsitleb nii üldnõudeid (vt ptk 6.1. ja 6.1.3.) kui ka ehitusprojekti staadiumitele esitatavaid nõudeid (vt ptk 6.1.4.). Päris uus info on aga see, et uue standardi kohaselt reguleeritakse lammutusprojekti ainult majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud määruse „Ehitusprojektile esitatavad nõuded” kaudu, sest standardis ei ole enam nõudeid lammutusprojektile (vt ptk 6.1.8.).

 

Jõudu ja jaksu!

Tuulikki Laesson

käsiraamatu peatoimetaja

Teabevara uuendus

Alates 21. juulist 2015 sätestab ehitusprojektile nõuded majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”. 2017. aasta 17. maist alates täpsustab ehitusprojektile esitatavaid nõudeid ka standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”.

Gaasivarustuse osa

Ehitusprojekti gaasivarustuse osas esitatakse vähemalt:

  • projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu
  • tehnosüsteemi kavandatav kasutusiga
  • kasutatav gaas ja selle töörõhk
  • ehitise ligikaudne gaasivajadus
  • gaasipaigaldise iseloomustus ning gaasikatelde ja teiste gaasiseadmete paiknemine
  • liitumispunkt gaasivõrguga 
  • gaasiettevõtja tehnilised tingimused
  • ruumide ventilatsiooni ja suitsuäratõmbe kirjeldus.
Energiatõhususe osa

Kui ehitatakse uut hoonet, laiendatakse olemasolevat hoonet või hoonet rekonstrueeritakse oluliselt, ning ehitatavale hoonele on ette nähtud energiatõhususe nõuete järgimise kohustus, siis peab ehitusprojektis esitama energiaarvutuse lähteandmed ja energiaarvutuse tulemused. Ehitusprojekti energiatõhususe osas tuleb esitada energiamärgise andmed ning tehnilisest ja majanduslikust teostatavusest ning funktsionaalsusest lähtuvad soovitused või nõuded kasutada suure energiatõhususega tehnosüsteemi (suure energiatõhususega tehnosüsteem on näiteks soojuspump, taastuvast energiaallikast toodetud energial põhinev detsentraliseeritud energiavarustussüsteem, elektri- ja soojusenergia koostootmise süsteem, kaug- ja lokaalkütte- või -jahutussüsteem, eriti kui see põhineb täielikult või osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energial).

Ehitusprojekti osadest saab lugeda lähemalt käsiraamatu uuendatud peatükist 6.1.3.

Teabevara uuendus

On ülimalt oluline tähele panna, et alates 1. jaanuarist 2021 peavad kõik uued hooned olema liginullenergiahooned. Uueks hooneks loetakse kõik need hooned, mis võetakse esmakordselt kasutusele alates 1. jaanuarist 2021. Ehitustööde alustamise aeg ei ole oluline, tähtsust omab ainult ehitise kasutuselevõtu aeg.

Uued hooned, mida kasutavad riigiasutused, peavad olema liginullenergiahooned juba alates 1. jaanuarist 2019.

Eelnimetatud nõuded tulenevad otse energiatõhususe direktiivist 2010/31/EL. On oluline tähele panna, et kuigi liginullenergiahoone nõue (riigiasutuste kasutuses olevad uued hooned peavad olema liginullenergiahooned alates 1.01.2019 ja kõik ülejäänud uued hooned alates 1.01.2021) kohaldub vastavalt direktiividele, siis Eesti õigusaktides ei ole nimetatud kuupäevi eeltoodud viisil fikseeritud. Seega võib jääda mulje, et liginullenergiahoone nõuet on vaja täita ainult kas pärast 1.01.2019 või 1.01.2021 taotletavate ehituslubade või -teatiste korral, mis aga ei vasta EL-i otsekohalduvatele reeglitele.

Energiatõhususe nõuetest saab lugeda lähemalt käsiraamatu uuendatud peatükist 7.2.4.

Teabevara uuendus

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mille veevajadus määratakse kindlaks olenevalt hoonestusest või ehitise kasutamisest.

Tuletõrje veevarustus (veevarustus) on tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis tagab kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel.

Tuletõrje veevarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud järgmiste põhimõtetega.

  • Tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus.
  • Arvestatud on vahemaaga ehitise ja hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel.
  • Arvesse on võetud vajaminevat vooluhulka ja kustutusaega.
  • Arvestatud on tehisveekogusid ja tuletõrjeveereservuaare.
  • Arvestatud on looduslikke veekogusid.

Veevarustuse all mõistetakse linna või asula ühisveevärki koos tuletõrjehüdrantidega. Kui kustutusvee allikana kasutatakse ühisveevärki, arvestatakse tuletõrje veevarustuse projekteerimisel veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja vajaduse korral alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Kui ehitisele ei ole tagatud vajalikku kustutusvee vooluhulka tuletõrjehüdrandist, tagatakse puuduolev veehulk loodusliku, tehisveekogu või tuletõrjeveereservuaari kustutusveega.

Tuletõrje veevõtukoht on aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett.

Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud:

  • aastaringne juurdepääs ja kasutamisvalmidus;
  • tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk;
  • tähistatus tehnilise normi või õigusakti kohaselt.

Tuletõrje veevarustusele esitatavad nõuded

  • Veevarustus tuleb projekteerida ja korras hoida tehnilise normi kohaselt.
  • Tuletõrjehüdrandi korrashoiu tagab veetorustiku valdaja. Tuletõrjehüdranti teenindava torustiku ja pumpla korrashoiu ning piisava kustutusvee hulga tagab vee-ettevõtja.
  • Veetorustiku valdaja kontrollib tuletõrjehüdrandi tehnilist seisukorda pärast paigaldamist ja perioodiliselt tootja määratud sagedusega või vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

Ehitisevälise tuletõrje-veevarustuse lahenduse korral võib teha määruse nõuetest erisusi, kui nende sobivus on kindlaks määratud asjakohases standardis või on tõendatud tulekustutusvee kättesaadavus analüütiliselt.

Päästemeeskondade juurdepääsuteele ja operatiivkaardile esitatavad nõuded on toodud käsiraamatu peatükis 7.2.2.1.

Õigusuudis

Teemad:

  • Uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus laiendab kohustusi 
  • Riigikohus selgitas, kas äriühingu koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kui osanik, kelle suhtes rikkumine on toimunud, tuleb ise koosolekule kohale
  • Riigikohtu hinnangul on ettevõtja klientide kohta käiva teabe konfidentsiaalseks pidamise eelduseks asjaolu, et teabel on kaubanduslik väärtus

 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juuni Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Lada Riisna.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.