Otsi kõigist teabevaradest

Vaadake, kas teabevaras leidub vastus teie küsimusele.

Teabevara – nutiajastu tööriist

Äripäeva teabekeskus on ainulaadne eesti- ja venekeelse erialase info platvorm, kuhu kogutud teave on praktiline, ajakohane, hästi struktureeritud ja lihtsalt kasutatav. 

Kui Teil on erialane küsimus, siis suure tõenäosusega leiate siit sobiva vastuse. Äripäeva teabekeskuses saavad kokku Eesti parimad eksperdid 19 valdkonnast ja nende kolleegid, kes otsivad selget ja usaldusväärset infot.

Miks on Äripäeva teabevara parim infoallikas?

  • Meie autorid on kogenud asjatundjad,  kes teavad, mida praktikutel tegelikult vaja on
  • Teabevara kasutamine on sama lihtne ja kiire kui internetiotsing
  • Info on ajakohane ning vaba liigsest mürast ja reklaamist
  • Äripäev annab sisule usalduse garantii
  • Nõuandekeskuses saate esitada ekspertidele lisaküsimusi.

Teabekeskus on Äripäeva kvaliteedigarantiiga professionaalse info platvorm. 20 tegutsemisaastat ja klientide lojaalsus tagavad usaldusväärse teabe. 

Küsi nõu

23.02.2018 Majandusavanss

Vastas: Kristi SildTere, Töötaja poolt tööülesannete täitmisel tekkivate&n...

23.02.2018 Majandusavanss
22.02.2018 Ehitise audit

Vastas: tuulikkilaessonTere! Alates 1.jaanuarist 2018 on fikseeitud isikute...

22.02.2018 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale...

Uudised

Teabevara uuendus

Asbest on mineraal, mis kuulub silikaatide klassi, looduses leidub asbesti mõnes kivimis ja pinnases. Asbestil on tõestatud kantserogeenne toime. Vaatamata sellele, et mõnda tüüpi asbesti loetakse ohtlikuks ja mõnda vähem ohtlikuks, on kõik erimid siiski tervisele ohtlikud.

Asbesti on kasutatud eelkõige sellepärast, et see on tulekindel, painduv ning keemiliselt ja mehaaniliselt väga vastupidav materjal. Eestis on levinud arvamus, et asbest ei kujuta juba ammu enam mingit ohtu, kuid nõukogudeaegsetes ehitistes, mida ei ole veel renoveeritud või ümber ehitatud, leidub siiski hulgaliselt asbesti sisaldavaid materjale, ehitise osasid ja detaile.

Lähemalt peatükis 11.1.1.1.

Teabevara uuendus

 

Lisatud on peatükk 11.1.1. Käibekapitali juhtimine. Majandusajakirjanik Villu Zirnask tõdeb, et tihti ei osata käibekapitali juhtida, mis viib raskustesse sagedamini kui valed investeerimisotsused. Ettevõtet kõigutada suutvaid suurinvesteeringuid enamasti ei tehta, kuid käibekapitali juhtimine on igapäevane ülesanne.

Eriti oluliseks muutub käibekapitali juhtimine majandus­seisakute või -languste ajal, kui võib juhtuda, et osa ostjaid hakkab sunnitult või tahtlikult maksetega venitama, suure turujõuga tarnijad lühendavad maksetähtaegu ja pangad karmistavad laenutingimusi või keelduvad suurenenud krediidiriskide tõttu üldse laenamast.

Samas võib ka heal ajal isegi kasumlik firma käibekapitali oskamatu juhtimise tõttu raskustesse sattuda, kui ta kasvab väga kiiresti ega suuda kontrollida varude ja debitoorse võla kasvu. Selle tulemusena on ettevõttel palju raha käibevarade all kinni ja puudub raha kohustuste täitmiseks õigel ajal.

Teabevara uuendus

Kehtiv RHS sätestas pakkujatele esitatavate nõuete osas uue regulatsiooni ja enam ei saa esitada kvalifitseerimisel pakkujatele samaseid nõudeid varasemalt kehtinud riigihangete seadusega.

Üheks suureks erinevuseks on majandustegevuse registri (MTR) kannetega seonduvad nõuded. Nimelt ei ole alates 1.09.2017 võimalik enam MTR registreeringuid nõuda pakkujate kvalifitseerimisel. Kui hankija soovib MTR-i registreeringuid nõuda, siis peab ta esitama pakkumuse vastavuse nõude või hankelepingu täitmise nõude.

Lähemalt peatükis 8.2.4.

Teabevara uuendus

Selle aasta esimesel jaanuaril jõustus tulumaksuseaduse säte (§ 502), mille kohaselt on residendist äriühing kohustatud maksma tulumaksu äriühingu aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenult, kui tehingu asjaolud viitavad, et tegemist võib olla varjatud kasumieraldisega. Sellest räägime äsja uuendatud ilmunud peatükis 5.2.4 Varjatud kasumieraldiste maksustamine.

 

Samuti viisime värskete nõuetega kooskõlla järgmised peatükid:

Valdkonna uudis