1. jaanuarist muutub töötajate puhkeaja regulatsiooni tõlgendus 

Hiljuti tegi Euroopa Kohus otsuse, millel on otsene mõju ka Eesti senisele praktikale töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel. Kohus leidis, et igapäevast kohustuslikku puhkeaega ei saa käsitleda kohustusliku iganädalase puhkeaja osana, vaid igapäevane puhkeaeg peab eelnema iganädalasele puhkeajale.

Kehtiva töölepingu seaduse kohaselt peab töötajatele olema 24-tunnise ajavahemiku jooksul tagatud vähemalt 11-tunnine katkematu puhkeaeg. Iganädalase puhkeaja nõuded sõltuvad sellest, kas töötaja töötab summeeritud tööaja arvestuse alusel (ehk graafiku alusel) või mitte – graafiku alusel töötava töötaja iganädalane puhkeaeg peab olema vähemalt 36 tundi ning muudel juhtudel vähemalt 48 tundi. Kui varasemalt Eestis kasutusel olnud tõlgenduse kohaselt kuulus igapäevane puhkeaeg iganädalase puhkeaja arvestuse sisse, siis uue tõlgenduse kohaselt tuleb need üksteisest eraldada ning puhkeajad summeerida. See tähendab, et kui seni loeti nõuetekohaseks töötajale kord seitsme päeva jooksul 48-tunnise või graafikuga töötajatele 36-tunnise iganädalase puhkeaja andmist ilma 11-tunnist igapäevast puhkeaega eraldi arvestamata, siis alates 1. jaanuarist 2024 peab töötaja iganädalane katkematu puhkeaeg olema vähemalt 59 tundi ning graafikuga töötajatel 47 tundi.

Euroopa Kohtu hinnangul on uus puhkeaja regulatsiooni tõlgendus eelkõige vajalik töötajate tervise kaitsmiseks. Ehkki peamiselt on muudatustest mõjutatud graafiku alusel töötavad töötajad, võib uus kord siiski kõiki töötajaid puudutada. Edaspidi peavad tööandjad rangemalt järgima, et nii graafiku alusel töötavatele kui ka vajadusel ületunnitööd tegevatele töötajatele oleks uue tõlgenduse kohaselt tagatud iganädalane puhkeaeg vastavalt kas 47 või 59 järjestikust tundi.

Tööõiguse võimalikud arengud

Ukraina toetamise tulumaksuvabastus jätkub

Eesti Pank muutis uute eluasemelaenude väljastamise reegleid pankade jaoks

Ühtlustusid lühiajalisele majutusele kohalduvad üleeuroopalised nõuded

Äriregistris on võimalik broneerida ärinime ja taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval

Raielubade keelamiseks esitatavad kaebused ei tohi olla liiga üldised

Käibemaksupettuse-vastane võitlus piiriüleses e-kaubanduses

Kõikide korteriomanike kokkuleppel on võimalik kehtestada parkimiskaardi nõue

Uuel aastal jõustuvad mitmed maksumuudatused

Kas Sinu laenulepingu intress on ikka kehtiv?

Kinnisasjale ligipääsu määramine üle naabrimehe kinnistu

Üürilepingu tingimused kehtivad ainult lepingu osapooltele

Tarbijad võivad saada kollektiivse kaebamise võimaluse

Tellija nõuete esitamise võimalikkus otse alltöövõtja vastu

Kinnisasja enampakkumisel osalemise tagatisraha kokkuleppe vorminõue

Jõustusid finantssektorit puudutavad EL-i õiguse haldustrahvid ja -meetmed

Äriregistri kannete õiguslike aluste eristamine ja asjaolude selgitamine

Leppetrahvi kokkuleppe vorminõue kinnistuga seotud lepingueelsetes läbirääkimistes

Leppetrahvi nõudmise teavitus olgu selge ja esitatud mõistliku aja jooksul

Autosõidukulu kasv ei piirdu üksnes mootorsõidukimaksuga

Kas aktsiaselts võib keelduda dividendi väljamaksmisest, kui üldkoosolek on otsustanud aktsionäridele dividendi maksta?

Algab töövõtuahela ja töötamise aja elektrooniline registreerimine ehitusobjektil

Tegevdirektoriga sõlmitud teenuse osutamise leping võib vaatamata oma vormile kvalifitseeruda sisuliselt töölepinguks 

Kas töötaja võib saata oma isiklikule e-mailile tööandja ärisaladusi sisaldavaid dokumente?

Riigikohus selgitas panga kui kontohalduri poolt hallatavas veebikeskkonnas (internetipangas) kuvatavate tehingutega seonduvaid õiguslikke küsimusi

Riigikohus selgitas pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusi

Riigikohus selgitas osaniku väljaarvamisega osaühingust seonduvat

Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?

Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega