Esineb juhtumeid, mil ehitamist on alustatud enne ehitusloa saamist. Kas sellisel juhul ehitamise alustamise teatise esitamisel on üldse mõtet, kuna tegelikku ehitamise alguse aega (minevikus) teatisele märkida ei saa? Aeg saab olla vaid tulevikus. Teatise esitamisel pärast ehitusloa saamist esitatakse alguse aja kohta sisuliselt valeandmeid. Teine küsimus on ehitamise dokumenteerimine. Kui ehitamist on alustatud enne ehitusloa saamist, siis oleks loogiline ehitusdokumentides kajastada ehitamise tegelik aeg, vaatamata ehitusloa puudumisele. Tavaliselt püütakse jätta korrektne mulje ja esitada alustamise teatis pärast loa saamist ja ka ehitamist kajastada dokumentides alates loa saamise ajast. Kas selline tegevus ei tundu samuti valeandmete esitamisena? Valeandmete esitamine võib olla üheks põhjuseks kasutusloa andmisest keeldumiseks.

Tere! Kas EPN-d kehtivad ka tänapäeval? Eurokoodeksite tulekuga tühistati eesti standardid, kas ka projekteerimisnormid? Punase Puu infoleht nr 2 (2) Mai 2010, Tuulikki Laesson: „Alates 2010. aasta märtsist on ehitusprojekti koostamisel kohustuslik järgida eurokoodekseid. Seni kehtinud Eesti standardid on tühistatud ning nende järgimist ei loeta enam heaks projekteerimistavaks“. Lk 32: „Alates märtsist 2010 tohib kasutada ainult Eurokoodekseid koos oma rahvuslike lisadega. Lõppes Eurokoodeksite standardisarja üleminekuperiood, kui paralleelselt Eurokoodeksitele sai kasutada muid standardeid“.

Tere! Sain vastuseks, et: "Klient saab nõuda kahju hüvitamist, so esitada nõue, et ostetakse uus sama materjal samas koguses, so siis arendaja poolt hoiustatud koguses ja antakse kliendile õle või klient saab nõuda summat, mis vastab sellele materjali ostusummale." Küsimus: Kas kahju hüvitamise nõudmiseks on kindlad reeglid/vormid, et juriidiliselt oleks dokumendil alust? Kuna hetkel vastuseks on see, et materjal on hoopis kadunud ja arendaja sõnul, et pea need üldse sellega tegelema. Pingeline olukord.

Lugupeetud Tuulikki Laesson Oleme saanud Sämi küla elanikke taotlus sundvõõrandada tee Sarapmäe kinnistul (katastritunnus 77002:004:0012), mis läheb edasi Uus-Sarapmäe kinnistu kaudu edasi (katastritunnus 77002:004:0012) ja viib Tallinn-Narva maanteele.  Elanikud paluvad tee sundvõõrandamist valla kasuks, põhjendavad liikluse takistamisega, Rakvere poolt teele on pandud varav ja maantee poolt istutatud puud. Lapsed ei pääse enam bussipeatusest koju otse, kõnnivad Narva-Tallinna maantee ääres, see on ohtlik. Koolibuss, kiirabi ja päästeauto ei saa enam otse sõita. Autoga Uhtna teele ka enam otse ei saa, peab ringiga sõitma, jupp on maantee kaudu, ka see on ohtlik. Vallavalitsus on korraldanud külaelanikega kohtumist, seda protokolliti. Protokollis on viide kinnistuomaniku kaasa konfliktsusele, kuigi naabrid võimaldavad neid oma kinnistul asuva teelõiku kasutamist. Sundvõõrandamise alternatiivina pakkus vallavalitsus kaaluda servituudi seadmist. Tee vajab remondi ja valgustust, seda saab mõlema kitsenduse variandi korral vallavalitsuse kulul teha. Andke palun teie arvamusest teada, kas sundvõõrandamine või servituut või mõni muu lahendus. Kui lahendus saab leitud, saab vallavalitsus luua ohutu liikluse tingimusi nii jalakäiale kui ka jalgratturile ja autojuhile. Lugupidamisega, Aleksei Kester Rakvere Vallavalitsuse jurist-hankespetsialist tel 5476 0506

Tere EhS § 19 lõike 2 kohaselt võib kinnisasja omanik ise ehitusprojekti koostada ja ehitada. Samas peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima. Kui eraisikust omanikul puudub kutsetunnistus ehitamiseks, kuidas saab kindlaks teha, et ta on asjatundlik ja ehitamiseks pädev? Ehitamist on iseenesest dokumenteeritud, elektripaigaldise kohta on koostatud audit, on ka ventilatsiooni pass. Elamute korral väidetakse, et ehitamiseks on täiesti piisav eelprojekt, mis esitati ehitusloa saamiseks. Kui ta ehitaks enda tarbeks, siis saaks ta süüdistada iseennast, kui hiljem ilmnevad puudused. Kui ehitis ehitatakse kavatsusega see müüa, kas sel juhul saab üldse lähtuda EhS § 19 lõikest 2? Või peaks ehitama vastava pädevusega ettevõte ja omanik peaks palkama pädevusega omanikujärelevalve?

Tere! Uusarendus. Klient soovis extra viimistlust ja arendaja tegi hinnapakkumist. Klient maksis kinni. Selgus, et parketti sai tellitud rohkem, kui oli vaja - tekkis jääk. Küsimus: 1 Kelllele kuulub jääk ehk parkett, mis jäi järgi? 2 Kas arendaja tohib jääkmaterjali garantii töödes kasutada? 3 Kas arendaja tohib hoida materjali enda juures garantii perioodi lõpuni?

Kas on olemas järelevalve algatamisest teatamise vorm?

Teatri lavatehnika talad (nöörpööningu laetala) on läbivajunud ja vajavad vahetust. Uued talad tulevad kõrgemad 10cm aga asetsevad samades kohtades, kuna lavatehnika rullikud jäävad kõik vanadesse kohtadesse. Mina olen seisukohal, et tegemist on ehitise osa vahetamisega samavääse vastu ja ehitusluba pole vaja taotleda. Omavalitus: 1. Meie ehitus- ja kasutusloa menetlejad on seisukohal, et selline kandekonstruktsiooni muutmisega objekt on ehitusloakohustuslik. Projekteerija ei saa rääkida osa asendamisest samaväärsega kui talastiku ristlõige ju muutub. Lisaks veel see, et kasutajate arv on üle 50.

Tere, Kelle kohustus on ehitisregistris hoone andmete korrastamine? Kohaliku omavalitsuse ehitusnõunik väidab et seda peab tegema hoone omanik ise. Nemad ainult menetlevad. Kas see on nii ,ja kui on, siis milline õigusakt seda tegevust reguleerib?

Ettevõte renoveerib väikest äriruumi (väiksem kui 400m2) hosteliks ja ehitusteatis on juba saadud. Ehitus on lõppemas ja plaanime nüüd taotleda kasutusteatise. Ehituspäevikuid on peetud põhiliste ehitustööde (seinte paigaldamine, elektri vee ja kanalisatsiooni tööd, põrandate valamine) kohta. Kas kasutusteatise taotlemisel on vaja lisada ka viimistlustööde (näiteks plaatide paigaldus, laminaadi panek, seinte krohvimine/pahteldamine, värvimistööd, kipslagede paigaldamine) ehituspäevikud?

Tere Palun täpsustada, kas Teie tõlgendate tiigi rajamist koduhoovis vaba ehitustegevusena või ehitusloa kohustuslikuna. 2015 koolitusel väitsite, et tiik võib liigituda ka veehoidlaks (eh seadustiku lisa 1 - loa kohusutuslik ). Samas meneltusökonoomia seisukohalt pole kõikide tiikide puhul loa menetlus asjakohane ja risustaks ehitsregistrit. Teie varsem postitus:mairioismets, 16.01.2017 Tiik kalakasvatusrajatisena Tere! Mille alla läheb ehitusseadustiku Lisa 1 järgi kalakasvatustiigi rajamine? Või on see vaba ehitustegevus? tuulikkilaesson, 23.01.2017 tere! Tiik kui kalakasvatusrajatis on hetkel sarnaselt muude põllumajandusehitistega nn vaba ehitustegevus. On oluline, et eelduslikult on vaja vee erikasutusluba ja seega ka vaja teha keskkonnamõju hindamine. Lugupidamisega tuulikki Laesson

Tere, Kui minu kinnistule juurdepääsuks üle teise kinnistu on seatud kohtu poolt tasuline servituut. Nüüd see servituudiga kinnistu jagatakse mitmeks eraldi kinnistuks. Minu küsimus on, mis saab minu kasuks seatud servituudist ja servituudi tasust? Kas see jääb kehtima ja millisele kinnistule? Tänan

Tere. Palun loetlege seaduseid, määruseid, eeskirju, standardeid, keskkonna-, energeetika vms alaseid eeskirju ja suundumusi, mille rakendumist või praktikasse juurutamist ehituse ja kinnisvara arendamise valdkonnaga seonduvalt täna ette teame kui aastani 2030. Kas täna on teada, mis ehituse valdkonnas lähima 5-6 aasta jooksul on muutumas (standardid, seadusandlus...) ning vaadeldes teemasid, mis oluliselt mõjutavad kinnisvara arendust ja/või ehituse valdkonda üldisemalt.

Tere, Hetkel on äripind kasutusel kauplus -laopinnana. Soovime selle pinna muuta tootmis-laopinnaks. Kuidas oleks seda kõige mõistlikum teha, kas teha seda läbi auditi ,või peaks koostama kasutusotstarbe muutmise eelprojekti , taotlema ehitusloa ja siis kasutusloa, või on veel mõni kolmas variant ehitisregistris kasutusotstarbe muutmiseks

Kuidas reguleerib seadusruum ehitustöödele kehtivat garantiiaega. Näitlik olukord - ehitustöövõtja likvideerib garantiikohustuse raames mingi puuduse, teostades selleks parandustöö. Kas sellele parandustööle kehtib seaduse kohaselt omakorda vähemalt 2aastane garantii? Kas Ehitustöövõtjal on õigus keelduda peale ehitusobjekti üldise garantiiperioodi lõppemist vastava parandustöö täiendavast parandamisest?