Tere Palun täpsustada, kas Teie tõlgendate tiigi rajamist koduhoovis vaba ehitustegevusena või ehitusloa kohustuslikuna. 2015 koolitusel väitsite, et tiik võib liigituda ka veehoidlaks (eh seadustiku lisa 1 - loa kohusutuslik ). Samas meneltusökonoomia seisukohalt pole kõikide tiikide puhul loa menetlus asjakohane ja risustaks ehitsregistrit. Teie varsem postitus:mairioismets, 16.01.2017 Tiik kalakasvatusrajatisena Tere! Mille alla läheb ehitusseadustiku Lisa 1 järgi kalakasvatustiigi rajamine? Või on see vaba ehitustegevus? tuulikkilaesson, 23.01.2017 tere! Tiik kui kalakasvatusrajatis on hetkel sarnaselt muude põllumajandusehitistega nn vaba ehitustegevus. On oluline, et eelduslikult on vaja vee erikasutusluba ja seega ka vaja teha keskkonnamõju hindamine. Lugupidamisega tuulikki Laesson

Tere, Kui minu kinnistule juurdepääsuks üle teise kinnistu on seatud kohtu poolt tasuline servituut. Nüüd see servituudiga kinnistu jagatakse mitmeks eraldi kinnistuks. Minu küsimus on, mis saab minu kasuks seatud servituudist ja servituudi tasust? Kas see jääb kehtima ja millisele kinnistule? Tänan

Tere. Palun loetlege seaduseid, määruseid, eeskirju, standardeid, keskkonna-, energeetika vms alaseid eeskirju ja suundumusi, mille rakendumist või praktikasse juurutamist ehituse ja kinnisvara arendamise valdkonnaga seonduvalt täna ette teame kui aastani 2030. Kas täna on teada, mis ehituse valdkonnas lähima 5-6 aasta jooksul on muutumas (standardid, seadusandlus...) ning vaadeldes teemasid, mis oluliselt mõjutavad kinnisvara arendust ja/või ehituse valdkonda üldisemalt.

Tere, Hetkel on äripind kasutusel kauplus -laopinnana. Soovime selle pinna muuta tootmis-laopinnaks. Kuidas oleks seda kõige mõistlikum teha, kas teha seda läbi auditi ,või peaks koostama kasutusotstarbe muutmise eelprojekti , taotlema ehitusloa ja siis kasutusloa, või on veel mõni kolmas variant ehitisregistris kasutusotstarbe muutmiseks

Kuidas reguleerib seadusruum ehitustöödele kehtivat garantiiaega. Näitlik olukord - ehitustöövõtja likvideerib garantiikohustuse raames mingi puuduse, teostades selleks parandustöö. Kas sellele parandustööle kehtib seaduse kohaselt omakorda vähemalt 2aastane garantii? Kas Ehitustöövõtjal on õigus keelduda peale ehitusobjekti üldise garantiiperioodi lõppemist vastava parandustöö täiendavast parandamisest?

Kavatsen maad osta. Müüjale pärandati see maa. Maal on kolmandate isikute ehitisi (garaažid, kuurid), millest osa on kellegi poolt kasutuses, kuid mõned seisavad tühjadena. Müüjal pole aimugi, miks need ehitised seal on ja kas nendega seoses oli mingeid kokkuleppeid. Kas sellised ehitised võiksid olla kantud kinnistusraamatusse, kui neil oleks mingeid ehitusõigusi? Või võivad sellised kokkulepped olla suulised? Kui ma olen maatüki omanik, kas mul on võimalik teada saada, kellele kuuluvad minu maal asuvad ehitised? Kas mul on õigus nõuda neilt rendi või muu tasu selle eest, et nende ehitised on minu maal? Kas mul on õigus neid ehitisi lammutada, kui nad ei nõustu mingeid lepinguid sõlmima või lepingutingimustest kinni pidama?

Kas ja/või millised load peab vormistama ehitusaegsele soojakute linnakule, mis on paiksed pool aastat kuni aasta ning asuvad Tallinna linnas erakinnistul? Linnak koosneb 3x8m soojakutest ca 10tk.

1950ndatest aastatest hoonestatud kinnistu asub ehituskeeluvööndis. Olemasolevast hoonestusest (elamu ja abihooned) lammutati elamu ära. Uue elamu ehitamine on nüüd Keskkonnaameti sõnul keelatud kuna selle ehitamiseks ei ole täidetud looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 1 toodud erandirest kõike kolme tingimust: 1. Tegemist peab olema hajaasustusega - (täidetud) 2. Kinnistul peab olema olemasolev elamu - (lammutatud) 3. Olemasoleva elamu juurde peab olema määratud õuemaa kõlvik - (olemas) Varasemalt oli sõnastus, et „Ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse“, siis alates 01.08.2014 on sõnastus muudetud ja nüüd kehtib erand ainult hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Nüüd on olukord kus lammutatud elamu asemele uut elamut ehitada ei tohi, aga lammutamise asemel oleks taotlenud rekonstrueerimise loa, oleks kõik korras olnud. Kuidas sellist olukorda mõista?

Tere! Kui hoone ajutise kasutusloa aeg on möödas siis kas on võimalik seda pikendada või alaliseks muuta, ilma et peaks taotlema uut ehitusluba? Kui peab alustama uue ehitusloaga, siis kuidas taodelda kasutusluba kui ehitustegevust ei toimu (hoone on olemas)?

Tere! Kas kortermaja väljaulatuvad rõdud kuuluvad korteri omandi hulka? kas seda reguleerib mingi seadus või lepitakse kokku igal konkreetsel juhul notariaalses ostu-müügi lepingus? Kui rõdud kuuluvad korteri ühistule(on kaasomandis vms), kes siis vastutab ja peab remontima näiteks väljaulatuva rõdu põrandat?

Kinnistule on kehtestatud detailplaneering. Detailplaneeringuga on määratletud konkreetsed hoonestusalad, kuhu on lubatud ehitada üks elamu ja kaks abihoonet. Kinnistu omanik soovib väljaspoole ehitusala püstitada hoone ehitisealuse pinnaga 20 m2 ja kuni 5 m kõrge (ei ole ehitisteatise kohustuslik ehitis). Detailplaneering on kehtestatud 2006 aastal. Kinnistu asub Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri § 25 lg 2 sätestab: enne 31. detsembrit 2010. a kehtestatud detailplaneeringute alusel koostatavatel ehitusprojektidel on nõutav arhitektuursete lisatingimuste taotlemine. Lisatingimused tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Keskkonnaamet on käesolevaks ajaks andnud nõusoleku ehitada väikeehitis väljaspoole detailplaneeringu hoonestusala. Kas käesoleval juhul väljaspoole detailplaneeringu hoonestusala väikeehitise (20 m2) ehitamine on vastuolus detailplaneeringuga ja ka väikeehitiste ehitamine väljaspoole detailplaneeringu hoonestusala on keelatud või kehtib keeld ehitusteatise ja ehitusloakohustuslike ehitiste puhul.

Ettevõte ostis äripinna Tallinnas, mis asub 5-korruselise maja esimesel korrusel. Üleval asuvad korterid. Ettevõte soovib renoveerida ja muuta äripinda. Ta esitab projekti linnavalitsusele, kui projekt on linnavalitsuse poolt heaks kiidetud (sh transpordiamet, kommunaalamet, päästeamet, sotsiaalamet jne), kas on vaja saada ka korteriühistu (või korteriomanike) nõusolek või kuidas see toimub enne ehituse algust? Millised on seaduslikud võimalused teistel omanikel ehitust või kasutuselevõttu takistada?

Ehituses lõpust on möödas 4 aastat ja korterites on selged läbijooksu jäljed, viimistlus kobrutab korteris. Läbi lasevad kas aknad või fassaad ise. Kuna ekspertiisid ja uurimine on kallis, siis kelle asi on tõendada puuduse täpset põhjust, et mis viga esineb? Kas korterühistus peab ise tellima asjatundja arvamuse?

Kas sissesõidu tee servituudi seadmisest on naabril võimalik keelduda, kui see on detilplaneeriguga kehtestatud aastal 2005 (aga siiani tegemata)? Kui naaber ei vasta servituudi seadmise soovidele, siis mis juriidilised võimalused on?

2008 aastal kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu alale hoonete teenindamiseks lubatud rajada kogumismahutid. Täna soovivad omanikud rajada kogumismahutite asemel biopuhasti (d) koos imbväljakuga. Kas tulenevalt ehitusseadustik § 27 lg 1, 2 saame projekteerimistingimuste väljastamisega kanalisatsiooniehitise s.o kogumismahuti asendada biopuhasti rajamisega või on tegemist planeeringulahenduse olemusliku muudatusega (EhS § 27 lg 3) ning kogumismahuti asemel biopuhastit rajada ei ole võimalik. Või vajalik detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine. Milline oleks lahendus?