Vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsuse peale on võimalik esitada kaebus halduskohtusse. Selline kaebuse esitamine ei taga seda, et hankelepingut ei sõlmita kohtumenetluse ajal. Nimelt reguleerivad hankelepingu sõlmimist RHS-i § 120 ja § 201, kusjuures 1. juunist 2022 on täpsustunud erandlik VAKO ja kohtu poolt hankelepingu sõlmimise lubamine vaidlustusmenetluse või kohtumenetluse ajal. Kui on esitatud vaidlustus, siis vastavalt RHS §-le 201 ei ole võimalik sõlmida koheselt hankelepingut, ehk jätkata riigihanget peale vaidlustusmenetluse lõppemist, kuna lg-s 2 on sätestatud, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest.

Sama paragrahvi lõike 3¹ kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. Lõige 4 näeb ette, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuskomisjoni või kohtu sellise otsuse või kohtulahendi tegemisest, millega vaidlustuskomisjon või kohus lubas hankijal anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks vaidlustus- või kohtumenetluse kestel. Seega juhul, kui kohus annab hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku, siis hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuskomisjoni või kohtu sellise otsuse või kohtulahendi tegemisest, millega vaidlustuskomisjon või kohus lubas hankijal anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks vaidlustus- või kohtumenetluse kestel, ning juhul, kui hankija on sõlminud hankelepingu varem, siis on hankeleping tühine (RHS § 201 lg 5 – käesolevas paragrahvis sätestatud piirangutega vastuolus olev hankeleping on tühine.).

Kohtumenetluses hankelepingu sõlmimiseks loa andmist käsitlevad täiendavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 280 lg-d 1¹ ja 2. Nimetatud paragrahvi lõige 1¹ annab kohtule õiguse anda olulise avaliku huvi korral igas kohtumenetluse staadiumis luba hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks eeldusel, et see on kaebaja õigustest kaalukam. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse menetlusosalisele õigus nõustumuse andmist lahendava kohtumääruse edasikaebamiseks ja selle tähtaeg.

Kohtumenetluse ajal erandlikku hankelepingu sõlmimist on käsitlenud Tallinna Ringkonnakohus, kes leidis 28.10.2022 haldusasjas nr 3-22-2012 järgmist:

• HKMS § 280 lg-s 1¹ nimetatud taotluse esitamise õigus on hankijal ja halduskohus saab hankija taotluse lahendamisel kohaldada üksnes HKMS § 280 lg-s 1¹ nimetatud meedet, s.o anda hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks, või keelduda hankijale loa andmisest. Vastavat taotlust ei saa keegi teine esitada.
• HKMS § 280 lg-s 1¹ nimetatud taotluse lahendamine seisneb ennekõike huvide väljaselgitamises ja kaalumises. Hankijal tuleb taotluses näidata, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi. Hinnang kaebuse perspektiivile võib siiski mõjutada õigustele ja huvidele antavat kaalu. Kohus otsustab perspektiivi hindamise ulatuse konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, mh arvestades, missuguses staadiumis on taotluse lahendamise ajal põhiasja menetlus. Tuleb ka tähele panna, et nõustumuse andmiseks loa andmist ei õigusta igasugune avalik huvi, vaid üksnes oluline avalik huvi (HKMS § 280 lg 1¹). RHS § 201 lg-s 31 sätestatud hankelepingu sõlmimise keeld juba peegeldab avalikku huvi õiguspärase hankemenetluse vastu.
• HKMS § 280 lg-s 1¹ nimetatud taotlus tähendab taotlust lubada anda nõustumus riigihanke esemeks oleva hankelepingu sõlmimiseks, sh riigihanke alusdokumentides kajastatud tingimustel. Kohus ei saa anda luba hankelepingu sõlmimiseks muudel tingimustel. Seega ei ole võimalik anda luba sõlmida ajutine leping või leping, mis ei järgi riigihanke alusdokumentides esitatud nõudeid. Ajutist lepingut oleks võimalik sõlmida ainult sellisel juhul, kui alusdokumendid seda ette näevad.
• Avaliku huvi osas leidis Ringkonnakohus, et liiklusohutus rahvusvahelises piiripunktis ja ümbritseval alal ning sadama toimimine on oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda kaebajate õiguste rikkumise hankemenetluse käigus. See huvi võib hankelepingu sõlmimata jätmisel saada intensiivselt kahjustada. Arvestades seaduses sätestatud menetlustähtaegu (vt HKMS § 275 lg 2) ja menetlusosaliste väiteid, et nad soovivad nende jaoks ebasoodsa halduskohtu otsuse vaidlustada ringkonnakohtus, ei jõustu asjas tehtav lahend suure tõenäosusega enne 2022. a lõppu. Eestis hilissügisel ja talvel valitsevad klimaatilised tingimused (jäide, lörts, lumi, vihm) on üldteada asjaolu, mistõttu on vajadus hankelepinguga ostetava teenuse järele ilmne. Seda vajadust võimendab sadama asukoht, kus on eelduslikult tugevam tuul ja suurem niiskus.
• Olulise avaliku huvi intensiivset riivet ei kummuta asjaolu, et hankija võis olla hankemenetluse korraldamisel hooletu ega pikendanud varasemat hankelepingut kauemaks kui 30.08.2022, kuigi oli teadlik vaidlustuse esitamisest. Küll tuleks kohtul taotluse lahendamisel hinnata, kas ja millised võimalused on hankijal korraldada teenuse osutamist ajutiselt väljaspool vaidlusalust riigihanget; samuti prognoosida, kui tõenäoliselt tuleb lähiajal lund koristada ja libedust tõrjuda.

Tallinna Ringkonnakohus sedastas 23.11.2023 asjas nr 3-23-2532, et kui hankija taotleb nõustumust hankelepingu sõlmimiseks, siis sellisel juhul esineb kaks vastandlikku huvi – kaebaja huvi hankelepingu sõlmimiseks, juhul kui kaebaja vaidlustused hankija otsustele osutuvad edukaks, ja avalik huvi, mida hinnatakse iga kord konkreetse hanke lepingueseme raames. Antud konkreetses asjas seisnes hankelepingu ese Tallinna lennujaama territooriumil katkematu lennundusjulgestusteenuse osutamises. Eelmine lennundusjulgestusteenuse leping oli sõlmitud hankija ja kaebaja vahel ning see lõppes 30.11.2023. Seega ei olnud hankijal alates 01.12.2023 lennujaama käitamise lennundusjulgestuse teenuse osutajat. Ilma selle teenuse osutamiseta ei saa Tallinna lennujaam tegutseda. Tegemist on olukorraga, kus hankija on kohustatud tagama teenuse katkematu osutamise, et säilitada rahvusvahelise lennujaama toimimine. Samas on ilmne, et pärast hankelepingu sõlmimist ei ole kaebaja eesmärk hankelepingu sõlmimiseks enam saavutatav. Tulenevalt HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 ei saa kohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist enam tühistada kehtivat hankelepingut ega lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti. Seega, kui kohus ei tühista hankijale antud luba nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks kolmanda isikuga, ei ole kaebajal tõenäoliselt enam võimalik vaidlusaluses riigihankes hankelepingut sõlmida. Praegusel juhul kaalub siiski avalik huvi lennujaama teenuste katkematuks toimimiseks üles kaebaja huvi hankelepingu sõlmimiseks. VAKO on nõuetekohaselt põhjendanud avaliku huvi olulisust ja ohtu selle intensiivseks kahjustamiseks. Arvestades seaduses sätestatud menetlustähtaegu, ei jõustu asjas tehtavad lahendid enne senise lennujulgestusteenuse osutamise lõppemist. Olulise avaliku huvi intensiivset riivet ei kummuta kaebaja viidatud asjaolu, et hankija võis olla hankemenetluse korraldamisel hooletu ega korraldanud uut hankemenetlust piisava ajavaruga.

RHS § 201 lg-s 31 sätestatud hankelepingu sõlmimise keeld juba peegeldab avalikku huvi õiguspärase hankemenetluse vastu (Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2022 määrus nr 3-22-2012, p 16). Selle, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi, peab ära näitama hankija. Praeguses asjas on hankija VAKO-le esitatud 01.11.2023 taotluses veenvalt ära näidanud, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral katkeks alates 01.12.2023 Tallinna lennujaama käitamise lennundusjulgestusteenuse osutamine, mis seiskaks sisuliselt lennujaama tegevuse ja sellega ka Eesti tsiviilõhulennunduse. Sellega on hankija ära näidanud olulise avaliku huvi intensiivse kahjustamise ohu. Kui teenuse osutamise katkematus on väga oluline, tuleks riigihanget alustada varakult. Toimiku materjalide põhjal ei saa hankijale ette heita ilmset hoolsuskohustuse rikkumist riigihanke ajakava planeerimisel ja menetluse läbiviimisel. Hankija algatas kõnealuse riigihanke 09.03.2023. Pakkumuste esitamise tähtajaks – 24.04.2023 – esitasid pakkumused kaebaja, kolmas isik ja veel üks pakkuja. Hankija tunnistas 09.05.2023 mõlemas hanke osas kõigi pakkujate pakkumused vastavaks ning osas 1 edukaks kaebaja pakkumuse ja osas 2 edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Kaebaja ei vaidlustanud neid hankija otsuseid. Seejärel taotles kolmas isik 28.08.2023 ja 13.10.2023 kooskõlas riigihanke alusdokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ (TK) p-s 6.3 märgituga, et hankija pikendaks tähtaega hankes määratud tingimuste (töötajate otsimine ja väljaõpetamine) täitmiseks. Mõlemal juhul hankija rahuldas taotluse, pikendades tähtaega 13.09.2023 teatega kuni 16.10.2023 ja 16.10.2023 teatega kuni 06.11.2023. Asja materjalide järgi täitis kolmas isik 27.10.2023 kõik TK-s määratletud hankelepingu sõlmimise eelsed tingimused. Seega oli alates sellest ajast põhimõtteliselt võimalik sõlmida hankeleping. Hankelepingu sõlmimist takistasid kaebaja algatatud vaidlustusmenetlused, mis puudutavad hankijapoolseid tähtaja pikendamisi TK p 6.3 alusel.

Iseenesest on  õige, et hoolas hankija peab riigihanke planeerimisel reeglina arvestama võimalusega, et tema otsused võidakse vaidlustada VAKO-s ja kohtus. Praeguses asjas ei saa siiski hankija hoolsuskohustuse ilmseks rikkumiseks pidada seda, et ta ei näinud riigihanke ajakava koostamisel ette, et kaebaja vaidlustab kahel korral ja sarnaste põhjendustega hankijapoolset tähtaja pikendamist, milleks on TK p-s 6.3 selgesõnaliselt võimalus jäetud. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et hankija on praeguses asjas tegutsenud piisava hoolega, et jõuda hankelepinguni 01.12.2023. Aga isegi kui möönda hankija teatavat hooletust riigihanke planeerimisel ja korraldamisel, ei muudaks see praeguse vaidluse asjaoludel järeldust väga oluliste avalike huvide intensiivsest riivest, sest Tallinna lennujaama töö seiskumine alates 01.12.2023 ei mõjutaks üksnes hankijat ja tema tegevust, vaid väga suurt hulka isikuid.

Kaebaja hinnangul oleks proportsionaalne, kui hankija sõlmiks RHS § 49 lg 1 p 3 kohase ajutise hankelepingu vaidlustus- ja kohtumenetluse ajaks. Isegi kui möönda, et hankijal oleks praegusel juhul õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 49 lg 1 p 3 alusel – milles ringkonnakohus siiski kahtleb –, saab nõustuda hankijaga, et kuna eelmine lennundusjulgestusteenuse hankeleping lõpeb 30.11.2023 ning uus teenuse osutaja peaks alustama tegevust 01.12.2023, ei ole realistlik, et hankija jõuaks õigeaegselt ja seadusega kooskõlas viia läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse. Seega tekiks ka ajutise lepingu sõlmimise korral väga olulise avaliku teenuse katkemise oht. Asja materjalidest ei nähtu, et hankijal oleks võimalik pikendada senist kaebajaga sõlmitud hankelepingut või korraldada lennundusjulgestusteenuse osutamine Tallinna lennujaamas ajutiselt mingil muul viisil, järgides seejuures õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Eelneva põhjal nõustub ringkonnakohus VAKO ja halduskohtuga, et praeguses asjas on avalik huvi kaebaja õigustest ilmselgelt kaalukam.

Tallinna Ringkonnakohus käsitles VAKO ja kohtu nõustumust hankelepingu sõlmimiseks 23.04.2025  asjas nr 3-25-888 ja leidis, et Halduskohtumenetluse seadustiku § 280 lg 11 sätestatud erandi järgi tuleb hankelepingu sõlmimise loa andmiseks tuvastada, kas esinevad ühekorraga järgmised olulised asjaolud:

1) kas asjas esineb oluline avalik huvi; 

2) kas sellist avalikku huvi võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral.  Avaliku huvi intensiivset kahjustamist peab näitama hankija;

3) hankija ei saanud hankemenetluse korraldamisel arvestada selle vaidlustamise võimalusega ning ei saanud viia läbi hankemenetlust sellise ajavaruga, et ka hankemenetlusele kohtumenetluse järgnemise korral oleks võimalik hankemenetluse esemeks olnud kaupu, teenuseid või töid saada õigeaegselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik tugineda ainult avalikule huvile, vaid hankija peab prognoosima hankemenetluse pikkust, sh koos võimaliku kohtumenetlusega ning püüdma hankemenetlust viia läbi nii, et vastav ajavaru oleks tagatud, s.o et hankelepingut oleks võimalik sõlmida õigeaegselt. Kui hankija ei ole seda teinud, siis kaotab ta õiguse võimalusele sõlmida hankelepingut vaidlustuse või kohtumenetluse ajal.