Maksuteabevara

Filtreeri

  • Audio
  • Video
  • Lisad

7.1.9. Nõuded arvetele

Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud isiku poolt väljastatavad arved peavad olema kooskõlas Eesti käibemaksuseaduse nõuetega. Arvete väljastamise juhised sätestab EL direktiiv 2010/45/EÜ. Kõige sagedamini tekib küsimus, millise riigi reegleid tuleb arve väljastamisel järgida, piiriülestes tehingutes.

Eesti käibemaksuseaduse järgi peavad arvel olema kajastatud järgmised andmed:

  • arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
  • käibemaksukohustuslase nimi, aadress, käibemaksu­kohustuslasena registreerimise number;
  • kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
  • kauba soetaja või teenuse saaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksu­kohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel.

Ostja käibemaksunumbrit on vaja EL sisestele ­tehingutele 0% käibemaksumäära kohaldamisel. Samuti on ostjal pöördmaksukohustus valiku alusel käibemaksuga maksustatud kinnisasjade ja investeeringukulla ning kullamaterjali ja teatud metallijäätmete ning metalltoodete soetamisel.

  • kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;

  • kauba kogus või teenuse maht;

  • kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui seda saab kindlaks määrata ja see erineb arve; väljastamise kuupäevast;

  • kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud Kui allahindluse võrra on kauba maksumust juba vähendatud, siis allahindluse summat ei ole vaja eraldi näidata;

  • maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa või maksuvaba käibe summa;

  • kohaldatavad käibemaksumäärad;

  • tasumisele kuuluv käibemaksusumma, v.a seaduses sätestatud juhtudel (nt reisiteenuse erikord). Seadus ei sätesta nõuet, et käibemaksusummad tuleks eraldi näidata käibemaksumäärade kaupa, mistõttu on arvel lubatud kajastada koondsumma.

  • maksuesindaja kasutamisel tuleb arvele märkida maksuesindaja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja viide KMS või EL käibemaksudirektiivi asjakohasele sättele (vt ka alajaotus „Arvetele märgitavad viited” allpool).

Käibemaksusumma märgitakse arvele eurodes. EL käibemaksudirektiiv sätestab, et kõik muud summad võidakse arvel kajastada mis tahes valuutas. Samal ajal tuleb arvete vormistamisel arvestada ka muude seaduste ja õigusaktide nõudeid (nt rahaseadus, raamatupidamise seadus jne).

Arvetele märgitavad viited

Teatud tehingute korral, s.o eelkõige nullprotsendise maksumääraga käibe korral ja maksuvaba käibe korral, tuleb arvele märkida täiendavat infot. Viidata tuleb ka kõigi erikordade (reisiteenuse erikord, investeeringukuld jt) kohaldamisel.

Nullprotsendise käibemaksumääraga käibe või maksu­vaba käibe puhul tuleb arvele märkida viide selle käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale käibemaksuseaduse või EL käibemaksudirektiivi asja­kohasele sättele. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul.

Arvel peab olema sõnaline selgitav viide direktiivi või seaduse sätte asemel järgmistes olukordades:

  • kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel märge „pöördmaksustamine”;
  • B2B-tehingutes ostjal lasuva maksukohustuse puhul märge „pöördmaksustamine” (ingl reverse charge);
  • reisiteenuste käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel märge „kasuminormi maksustamise kord – reisibürood” (ingl margin scheme – travel agents);
  • kasutatud kauba edasimüügil käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel märge „kasuminormi maksustamise kord – kasutatud kaubad” (ingl margin scheme – second-hand goods);
  • originaalkunstiteose edasimüügil käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel märge „kasuminormi maksustamise kord – kunstiteosed” (ingl margin scheme – works of art);
  • kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügil käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel märge „kasuminormi maksustamise kord – kollektsiooni- ja antiikesemed” (ingl margin scheme – collector’s items and antiques);
  • müüja nimel iseendale arve väljastamisel (KMS § 37 lg 5 alusel) märge „endale arve koostamine” (ingl self-billing).

Kolmnurktehingu puhul on nõuded arvele samad, mis muude piiriüleste tehingute korral. Arvel tuleb näidata kauba soetaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (KMS § 37 lg 7 alusel). Lisaks märgib kauba võõrandaja arvele viite direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 138 ning edasimüüja viite „pöördmaksustamine”. Kolmnurktehingu kajastamise kohta arvetel ja aruannetes vaata ka ptk 7.1.8.5.

Lihtsustatud viitamine

Viited konkreetsetele seadusesätetele või direktiivi artiklitele võib asendada sõnalise selgitusega. See tähendab, et kui viide õigusaktile on võimalik asendada muu selge ja üheselt mõistetava märkega, siis pole vaja otsida õigusaktist sätet, mille alusel tehing on käibemaksust vabastatud.

Lihtsustatud viitamist võib kasutada järgmistes olukordades:

  • nullprotsendilise käibemaksuga maksustatava käibe või maksuvaba käibe puhul;
  • füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise puhul;
  • uue transpordivahendi EL sisesel võõrandamisel;
  • maksuesindaja tehtava tehingu korral.
Lihtsustatud arved

Kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, võib järgmistel juhtudel väljastada lihtsustatud arve:

  • reisijate veoteenuse kohta esitatav arve;
  • parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide prinditav arve.

Lihtsustatud arvel peavad olema märgitud järgmised andmed:

  • arve väljastamise kuupäev;
  • käibemaksukohustuslase nimi, käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
  • kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
  • maksustatav summa.

Käibemaksukohustuslane, kes sellise arve saab, on kohustatud sellele arvele märkima ise oma nime ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri.

Käibemaksuseaduse nõuete kohast arvet ei pea väljastama:

  • siseriiklikes tehingutes füüsiliste isikutega, kui kaup või teenus osteti isiklikuks otstarbeks,
  • OSS erikorra alusel müüdud kaupade eest,
  • maksuvabaks käibeks loetavate tehingute eest.
Arve väljastamise aeg

Käibemaksukohustuslane peab väljastama arve seitsme kalendripäeva jooksul kauba ostjale lähetamise, kätte­saadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või tagama selle väljastamise sama tähtaja jooksul, kui seda teeb tema nimel ja arvel tegutsev isik, kauba soetaja või teenuse saaja.

Ettemaksu korral tuleb arve väljastada seitsme kalendri­päeva jooksul ettemaksu saamise päevast arvates. Kirjeldatud põhimõte tähendab, et käibe (sh ettemaksust tekkiva käibe) toimumisega kaasneb alati ka arve väljastamise kohustus.

Kreeditarve

Kui väljastatud arvet muudetakse kreeditarvega, peab sellel dokumendil olema viide algsele arvele. Kreedit­arvet käsitatakse käibemaksuarvestuses tavapärase arvena. Järelikult kehtivad sellele dokumendile samad nõuded, mis kehtivad arvetele.

Kreeditarve esitamisest tingitud muudatused peavad kajastama nii ostja kui müüja oma käibemaksu­arvestuses. Muudatused kajastatakse kreeditarve esitamise maksustamisperioodis. Kui kreeditarve esitatakse maksejõuetu kauba või teenuse saaja tõttu, siis ei ole lubatud kreeditarve esitamisel eelnevalt deklareeritud käivet vähendada.

Ostja väljastab endale arve

Pooled võivad kokku leppida, et ostja väljastab ise endale arve. Selleks peab kauba müüja või teenuse osutaja (kes on käibemaksukohustuslane) olema sõlminud eelneva kirjaliku kokkuleppe. Kokkuleppes peab olema kirjeldatud arvete aktsepteerimise kord, sest ostja väljastatud arve alusel tekivad kohustused müüjal ja tagatud peab olema müüja nimel väljastatud arvel näidatud info müüja maksuarvestusse jõudmine.

Arve väljastamise kohustuse saab anda ostjale, kui ostjal on arve väljastamiseks vajalik info. Näiteks kasutatakse seda ostumahtudel põhinevate boonuste andmisel, täiendava komisjonitasu andmisel müügiagentidele jm. Kui ostja väljastab arve müüja eest, peab arvel olema märge „endale arve koostamine” (ingl self-billing).

Arve kui oluline tõend

Arve on oluline tõend tehingute toimumise tõendamisel, sh nullmääraga maksustatavate tehingute puhul. Arvele märgitakse ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise number teises liikmesriigis. Müüja kohustus on veenduda talle esitatud numbri õigsuses.

Eesti ettevõtjate käibemaksunumbrite kehtivust on võimalik kontrollida maksu- ja tolliameti veebilehelt. ELi ettevõtja käibemaksukohustuslase registreerimise numbri kontrollimiseks on Euroopa Komisjoni VIES-süsteemi veebilehelt.

Arvestada tuleb, et VIES-süsteem ei pruugi anda infot numbri seotuse kohta konkreetse maksukohustuslasega. Samuti ei ole süsteemi kaudu võimalik teada saada, mis kuupäevast alates hakkas käibemaksukohustuslasena registreerimise number kehtima.