• Minu töölaud
  • Teabevara
  • Nõuandekeskus
  • Õigusuudised
  • Kontakt
  • RUS

Lepingute käsiraamat

  • Teabevara
  • Uudised
  • Autorid
Tutvustus
  • 1. Sissejuhatus
  • 2. Kohtumenetlus
  • 3. Vallasasja müük
  • 4. Kinnisasja lepingud
  • 5. Osa müük
  • 6. Aktsiate müük
  • 7. Kasutuslepingud
  • 8. Ettevõtte üleminek ja seltsing
  • 9. Käsund
  • 10. Töövõtt
    • 10.1. Töövõtuleping
    • 10.2. Ehituse töövõtuleping
    • 10.3. Töövõtulepingust taganemine ja selle ülesütlemine
      • 10.3.1. Töövõtulepingust taganemise mõiste ja sisu
        • 10.3.1.1. Töövõtulepingust taganemise alused
          • 10.3.1.2. Töövõtulepingust taganemise õiguse teostamine
          • 10.3.1.3. Töövõtulepingust taganemisega seonduvad nõuded
          • 10.3.1.4. Töövõtulepingust taganemise tähtaeg
        • 10.3.2. Töövõtulepingu ülesütlemine
      • 10.4. Kaubaveoleping
      • 10.5. Soome ehituse töövõtulepingute üldtingimused
      • 10.6. FIDIC-i tüüptingimused töövõtulepingutes
    • 11. Tegutsemine agendi-, komisjoni- ja maaklerilepingu alusel
    • 12. Tegutsemine juhatuse liikme lepingu alusel

    10.3.1.1. Töövõtulepingust taganemise alused

    Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1).

    Lepingust taganemise esmane eeldus on, et teine lepingu­pool rikub oluliselt lepingut. Sellise rikkumiseta ei ole ka taganemine lubatud. Kui lepingut ei ole rikutud ja pool esitab taganemisavalduse ning hakkab teostama taganemisega kaasnevaid õigusi (nt esitama nõudeid), võib sellist käitumist käsitada lepingu rikku...