• Minu töölaud
  • Teabevara
  • Nõuandekeskus
  • Õigusuudised
  • Kontakt
  • RUS

Lepingute käsiraamat

  • Teabevara
  • Uudised
  • Autorid
Tutvustus
  • 1. Sissejuhatus
  • 2. Kohtumenetlus
  • 3. Vallasasja müük
  • 4. Kinnisasja lepingud
    • 4.1. Kinnisasja müügileping
    • 4.2. Kinnisasja broneerimisleping
    • 4.3. Kinnisasja müügilepingust taganemine
      • 4.3.1. Kohustuse rikkumise mõiste ja sisu
      • 4.3.2. Õiguskaitsevahendite üldine iseloomustus
        • 4.3.3. Lepingu täitmise nõue
        • 4.3.4. Hinna alandamine
        • 4.3.5. Kahju hüvitamine
      • 4.4. Elu- ja äriruumi üürileping
      • 4.5. Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine
      • 4.6. Võlaõigusseaduse § 97 rakendamise eeldused
      • 4.7. Lepingust taganemine võlaõigusseaduse § 97 lg 5 alusel
      • 4.8. Lepinguliste kohustuste muutmise kohtupraktika
      • 4.9. Asja tasuta kasutamise leping
    • 5. Osa müük
    • 6. Aktsiate müük
    • 7. Kasutuslepingud
    • 8. Ettevõtte üleminek ja seltsing
    • 9. Käsund
    • 10. Töövõtt
    • 11. Tegutsemine agendi-, komisjoni- ja maaklerilepingu alusel
    • 12. Tegutsemine juhatuse liikme lepingu alusel

    4.3.2. Õiguskaitsevahendite üldine iseloomustus

    Merit Helm

    Õiguskaitsevahenditeks nimetatakse õigusi, mis võimaldavad lepingu rikkumise korral kohustuse rikkumise negatiivseid tagajärgi kõrvaldada, takistada nende saabumist või vähendada nende mõju.

    Müügilepingu rikkumise korral on võimalik kasutada alljärgnevaid õiguskaitsevahendeid (võlaõigusseadus – VÕS § 101 lg 1):

    • nõuda kohustuse täitmist;

    • ...