Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt tuleb eristada kaubaveolepinguid ning reisijateveolepinguid. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) vedama teise isiku (saatja) vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu) – VÕS § 774 lg 1.
Kaubaveolepingu pooled on alati vedaja ja saatja.
Kauba saajat lepingu pooleks ei peeta, kuigi ka saajal ...