Faktooringulepingu mõiste sätestab võlaõigusseaduse § 256.
Faktooringulepinguga kohustub faktooringu klient loovutama faktoorile rahalise nõude faktooringuvõlgniku vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse.
Võlaõigusseadus eristab kahte faktooringulepingu liiki: