• Minu töölaud
  • Teabevara
  • Nõuandekeskus
  • Õigusuudised
  • Kontakt
  • RUS

Lepingute käsiraamat

  • Teabevara
  • Uudised
  • Autorid
Tutvustus
  • 1. Sissejuhatus
  • 2. Kohtumenetlus
  • 3. Vallasasja müük
  • 4. Kinnisasja lepingud
    • 4.1. Kinnisasja müügileping
    • 4.2. Kinnisasja broneerimisleping
      • 4.2.1. Broneerimislepingu mõiste
      • 4.2.2. Broneerimislepingu ja eellepingu erinevused
        • 4.2.3. Broneerimislepingu sõlmimise vajadus
      • 4.3. Kinnisasja müügilepingust taganemine
      • 4.4. Elu- ja äriruumi üürileping
      • 4.5. Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine
      • 4.6. Võlaõigusseaduse § 97 rakendamise eeldused
      • 4.7. Lepingust taganemine võlaõigusseaduse § 97 lg 5 alusel
      • 4.8. Lepinguliste kohustuste muutmise kohtupraktika
      • 4.9. Asja tasuta kasutamise leping
    • 5. Osa müük
    • 6. Aktsiate müük
    • 7. Kasutuslepingud
    • 8. Ettevõtte üleminek ja seltsing
    • 9. Käsund
    • 10. Töövõtt
    • 11. Tegutsemine agendi-, komisjoni- ja maaklerilepingu alusel
    • 12. Tegutsemine juhatuse liikme lepingu alusel

    4.2.2. Broneerimislepingu ja eellepingu erinevused

    Eelleping on kokkulepe, mis kohustab pooli sõlmima eellepingus kokkulepitud tingimustel lepingu (VÕS § 33). Seaduse kohaselt peab lepingu sõlmima kindlas vormis, seetõttu peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.

    Seaduse järgi on kinnisasja müügi korral kohustuslik notariaalne leping, seetõttu peab võlaõigusseaduse § 33 kohaselt olema ka eelleping notariaalselt sõlmitud (vt ka ptk 4.1.2). Kui eelleping ei ole notar...