• Minu töölaud
  • Teabevara
  • Nõuandekeskus
  • Õigusuudised
  • Kontakt
  • RUS

Finantsjuhtimise teabevara

  • Teabevara
  • Uudised
  • Autorid

Filtreeri

  • Audio
  • Video
  • Lisad
Tutvustus
  • 1. Sissejuhatus
  • 2. Audio ja videoUus
  • 3. Ettevõtte eesmärgid ja finantsteabe esitamine
  • 4. Finantsanalüüs ja ärianalüüs
  • 5. Finantsplaneerimine ja eelarvestamine
  • 6. Käibekapitali juhtimine
    • 6.1. Käibekapitali juhtimise eesmärgid ja vahendid
      • 6.1.1. Käibekapitali juhtimise vajadus
      • 6.1.2. Raha konversioonitsükkel
      • 6.1.3. Ettevõtte maksevõime analüüs
        • 6.1.4. Käibekapitali 
vajaduse hindamine
        • 6.1.5. Likviidsusanalüüs
        • 6.1.6. Firma kasvust tulenevad likviidsusprobleemid
        • 6.1.7. Likviidsuse ja reservide juhtimine Eesti riigi näitel
      • 6.2. Maksesüsteemid ja rahajuhtimine
      • 6.3. Käibevarade juhtimine
      • 6.4. Lühiajaliste kohustuste juhtimine
      • 6.5. E-arved
      • 6.6. KrüptorahaUus
    • 7. Ettevõtte rahastamine
    • 8. Investeerimisprojektide analüüs
    • 9. Finantsinvesteeringud
    • 10. Finantsjuhtimise eri tahud
    • 11. Ettevõtte väärtuse hindamine
    • 12. Meetodid ja vahendid

    6.1.3. Ettevõtte maksevõime analüüs

    Termineid “maksevõime” ja “likviidsus” kasutatakse tihtipeale sünonüümidena. Käibekapitali juhtimisel tasub neid vaadelda eraldi, sest maksevõime tuleneb bilansist, likviidsus rahavoogude aruandest.

    Firma on maksevõimeline, kui tema varad ületavad kohustusi. Vastupidisel juhul peetakse firmat maksejõuetuks ja võidakse alustada pankrotimenetlust.