Eeldatakse, et pooled on sõlminud töölepingu, kui üks isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja...

Töölepingu erinevus töö tegemist re­gu­leerivatest võlaõiguslikest lepingutest (töövõtuleping, käsundus­leping jt) seisneb reguleerimisobjektis.

Töövõtulepingu pu­hul on reguleerimisobjekt töö tulemus. Töö tellijat huvitab ainult kokkulepitud tingimuste kohane töötulemus (töö üleandmine) kindlaks ajaks. Seetõttu on töövõtjal vabadus korraldada...

Töölepinguline suhe määratakse järgmiste küsimuste abil.

Liina Karlson, Themis õigusbüroo jurist-maksukonsultant

Uuenenud töölepinguseadus (jõustunud 01.07.2017) muutis alaealiste töötingimusi lihtsamaks ning kaasajastas tööaega puudutavaid piiranguid. Muudatused reguleerivad igapäevast puhkeaega, alaealistele lubatud töid ja Tööinspektsioonilt loa taotlemise reegleid alaealisena...

Töölepinguseadus sisaldab ka võlaõigusseadusest tuttavat lepingueelsete läbirääkimiste mõistet (TLS § 11). See hõlmab nii töökuulutuse avaldamist ja tööintervjuud kui ka läbirääkimisi töölepingu tingimuste üle ning töölepingu sõlmimise muid toiminguid.

Lisaks TLS-i §-le 11 tuleb lepingueelsetel läbirääkimistel juhinduda ka...

TLS-i § 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi.

Tööandjal on keelatud töölesoovijate...

Töölepingu tingimused jaotuvad töölepingu seaduses (TLS) kohustuslikeks tingimusteks (TLS § 5 lg 1) ja tingimusteks, mille lisamine lepingusse oleneb poolte tahtest (TLS § 6, samuti muud poolte soovitavad tingimused, mis ei vähenda töötaja kaitset võrreldes seaduses ettenähtuga).

...

Töölepingu seaduse kohaselt tuleneb katseaeg seadusest. See tähendab, et esimesed neli kuud alates tööle asumise päevast on automaatselt katseaeg (TLS § 86 lg 1). Katseaja võib kehtestada üksnes töölepingu sõlmimisel, mitte aga töölepingu muutmisel.

Töölepingu seaduse § 2 sätestab, et igasugune töötaja kahjuks tehtud kokkulepe on tühine, v.a juhul, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLS-is ette nähtud. Töölepingu seadus reguleerib töösuhteid üpris paindlikult ja sätestab töötaja kaitse tagamiseks vaid miinimumnormid, millest töötaja kahjuks kõrvale kalduda ei või.

Küll aga on...

Tööleping nr ___

___________ [kus], _________ [kuupäev]

______________, registrikood...

Liina Karlson, Themis Õigusbüroo jurist-maksukonsultant ja partner

Töölepingu sõlmimisega võtavad nii tööandja kui ka töötaja endale kohustuse töölepingut täita. Tööandja peab töötaja tööle lubama ning töötaja peab tööle ilmuma. TLS ei sätesta otseselt tööandja vastutust tööle mittelubamise eest.

Töölepingu tühisuse tuvastamisel ja tühis­tamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätes­tatud tehingu tühisuse ja tühistamise regulatsioonist (TsÜS 5. peatükk, §-d 84-101) ning arvestada TLS-is § 13 ja § 14 sätestatud töölepingute tühistamise erisusi.

Tühisel tehingul pole algusest...

Nii nagu tööleping peab olema sõlmitud kirjalikult, tuleb ka töölepingu muudatused kirjalikult vormistada. Samal ajal ei too kohtupraktika kohaselt kirjaliku vormi järgimata jätmine kaasa muudatuste tühisust. Töölepingu muudatus kehtib ka siis, kui pooled on selle kirjalikult vormistamata jätnud.

Kuigi üldjuhul saab töölepingu tingimusi muuta vaid poolte kokkuleppel, on TLS-is ette nähtud mõningad erijuhtumid, mil töötaja või tööandja võib töölepingu tingimusi ühepoolselt muuta või muudatust nõuda.

TLS-i § 37 lubab tööandjal ajutiselt ühepoolselt töölepingut muuta, kui tööandja ei saa...

2013. aasta 1. aprillist kehtiv avaliku teenistuse seadus muutis põhjalikult senist korda, mis õiguslikus jäikuses ja kohatises ülereguleerituses ei olnud enam tänapäevane ega toetanud avaliku teenistuse arengut. Selle avaliku teenistuse seaduse (ATS) koostamise eesmärk oli avaliku teenistuse õigusliku regulatsiooni ajakohastamine ja kooskõlastamine avaliku teenistuse rahvusvaheliselt...

Riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike teenistusse võtmise tingimused on määratletud ATS-i paragrahvides 14–15, mis kaotavad vanusepiirangu teenistusse võtmisel ja lihtsustavad ning muudavad efektiivsemaks konkursi korraldamise. Uue ATS-i kohaselt esitatakse üldised nõuded ametnikukandidaatide haridusele, teovõimelisusele, kodakondsusele ja keeleoskusele.

2013. aasta 1. aprillist kehvtivas ATS-is on sätestatud vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise kohustus.

Avalik konkurss tuleb korraldada näiteks selliste avaliku teenistuse tippjuhtide vabade ametikohtade täitmiseks nagu:

Riigi ametiasutused on kohustatud pidama ametnike teenistuslehte kuni 1. aprillini 2018. Teenistuslehte tuleb pidada ka seniste ametnike kohta, kelle ametikoht muutub uue ATS-i jõustumise järel töökohaks. Selle perioodi jooksul kantakse teenistuslehe andmed andmekogusse. Viie aasta möödudes edastatakse teenistuslehed rahandusministeeriumile.

ATS sätestab eraldi paragrahvina kohustuse järgida võrdse kohtlemise põhimõtet (ATS § 13), mille kohaselt peavad ametiasutused kasutusele võtma abinõud, et oleks tagatud nii teenistusse kandideerijate kui ka teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest.

Ametiasutused peavad järgima võrdse kohtlemise...

Nii nagu vana TLS-i § 7 punkt 10 välistab ka uue TLS-i § 1 lõige 5 töölepingu kohta sätestatu kohaldamise äriühingu juhtorgani – juhatuse või nõukogu – liikme ja välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. See tähendab, et juhatuse ja nõukogu liikmeid ning filiaali juhatajaid ei loeta äriühingu töötajateks ja nende suhe äriühingu või filiaaliga ei ole töösuhe. Seejuures ei tähenda see, et...

Traditsiooniliselt on töösuhe tööandja ja töötaja kahe­poolne õigussuhe, kus töötaja teeb tööandja heaks tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale selle eest tasu. Alates kehtiva töö­lepingu seaduse (TLS) jõustumisest 2009. aasta juulis, viitab seadus peale niisuguse tavapärase töösuhte ka renditöö võimalusele. Renditööd kasutati praktikas ka enne kehtiva TLS...

Ettevõtja on äriseadustiku § 1 järgi füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on tema püsi­tegevus.

Tulumaksuseaduse § 14 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärk on saada tulu kauba...

Grant Thornton Balticu noorem õigusnõustaja Brigitta Jõgi ning maksunõustaja Kaili Kallastu

Kaugtöö võimaldamine on praegusel tööturul üks võimalus kaasata häid spetsialiste. See on ühelt poolt nii töötaja kui ka tööandja jaoks paindlik ja ahvatlev võimalus, kuid kätkeb ka riske. Kokkulepped tuleks vormistada kirjalikult, et vältida võimalike...

Pirkko-Liis Harkmaa

Mõne sektori töö- ja teenistussuhteid reguleerivad peale töölepingu seaduse mitu eriseadust ja -määrust. Seega peab nendes sektorites peale töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse olema kursis ka nende eriseaduste nõuetega.

Kohaldatav õigus määrab kindlaks, mis riigi õigusaktide järgi tuleb töölepingut tõlgendada ja täita. Kui tegemist on Eesti tööandja ja töötajaga, kohaldatakse tavaliselt Eesti õigust. Teatud tingimustel aga võib töösuhtele kohalduda hoopiski välisriigi õigus: sellisel puhul tuleb mis tahes töösuhtega seotud õiguslikke küsimusi lahendada mitte Eesti töölepingu seaduse ega muude õigusaktide...

Eesti põhiseaduse § 29 näeb ette, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Seega on enamikul töökohtadel võimalik töötada ka välismaalastel.

Eestis ajutiselt või tähtajaliselt elavatele isikutele on seadustega sätestatud tööga seotud...

Teenuste osutamiseks välisriigist Eestisse lähetatud töötajate õigused on kaitstud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusega.

Lähetuse korras Eestis töötamisega on tegemist järgmistel juhtudel:

Mitteresidendist tööandja on kohustatud end kümne tööpäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates maksu- ja tolliametis registreerima, esitades maksu- ja tolliametile asjaomane avaldus, kuhu on märgitud:

Liina Karlson, Themis Õigusbüroo jurist-maksukonsultant

Tööturuteenused on mõeldud selleks, et tagada paremaid võimalusi tööhõives osalemiseks ning suurendada osalejate tööalaseid võimalusi. Riiklikuid tööturuteenuseid osutab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa).

Tööturuteenust...

Tööhõiveprogramm pakub lisaks TTTS-ile täiendavaid tööturuteenuseid. Programmi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. maist 2017 kuni 31. detsembrini 2020. Programmi üldeesmärk on leevendada tööjõupuudust, ennetada töötust ja lühendada töötuse kestust ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse või muude takistuste tõttu. Suurem...

Liina Karlson

Lisaks tööturuteenustele pakub riik töötukassa kaudu ka tööturutoetusi. Allpool on ülevaade tööturutoetustest tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) alusel.

Töötutoetusele on isikul õigus, kui:

Töölepingu seadus sätestab töötaja ja tööandja kohustuse täita oma ülesandeid teineteise suhtes lojaalselt. Lojaalsuskohustuse sisu tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 6, 8 lg 1 ning 76 lg 1 ja 2). Tegemist on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete täpsustusega tööõigussuhtes.

Lojaalsuskohustus töösuhtes tähendab, et töötaja ja tööandja võtavad töölepingu sõlmimisega teatud...

Lojaalsuskohustuse kõrval on TLS-is sätestatud nii töötaja kui ka tööandja põhikohustused, mille täitmata jätmine võib olla töölepingu erakorralise ülesütlemise alus. Seetõttu on need kohustused sätestatud otse seaduses. Töötaja põhikohustused sisalduvad TLS-i § 15 lõikes 2, tööandja omad aga TLS-i § 28 lõikes 2.

Põhikohustuste täitmata jätmine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise...

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse töölepingule võlaõigusseaduses (VÕS) käsunduslepingu kohta sätestatut TLS-i erisustega. Võlaõigusseaduse § 625 sätestab saladuse hoidmise kohustuse: käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma ­...

Konkurentsipiirangu rakendamise võimalusi reguleerivad töölepingu seaduse TLS §-id 23–27.

Töötajale konkurentsipiirangu rakendamiseks peavad töötaja ja tööandja sõlmima kirjaliku kokkuleppe, mille alusel töötaja lubab mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus...

Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt on töölähetus tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga kokkulepitud töö tegemise kohta (TLS § 21 lg 1). Kui tahetakse teha kindlaks, kas tegemist on töölähetusega, tuleb välja selgitada, mis on kõnealuse töötaja kokku­lepitud töö tegemise koht. Töö tegemise koha kokkuleppe kohta...

Uue TLS-i § 3 järgi kehtib töösuhetes võrdse kohtlemise põhimõte. Tööandja on kohustatud töölepingu täitmisel järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt soolise võrd­õiguslikkuse seadusele ja võrdse kohtlemise seadusele.­ Lisaks sellele peab tööandja võrdselt kohtlema ka osalise tööajaga ning tähtajaliste töölepingute alusel töötavaid isikuid.

Uue TLS-i § 34 järgi saavad tööandja ja töötaja kokku leppida töötaja koolitamiseks lisakulutuste tegemises ning ajas, mille jooksul isik töötab tööandja juures lisakulutuste hüvitamiseks. Vana TLS koolitus­kokku­lepete sõlmimist otseselt ei reguleerinud. Praktikas kasutati ühe variandina erisoodustusega tähtajalise töölepingu sõlmimist, mille lõpetamine töötaja poolt oli piiratud ning mille...

Intellektuaalne omand on isiku õigused oma loometöö tulemustele. Intellektuaalse omandi liike on kolm:

Võlaõigusseaduse kohaselt liigitatakse kahju varaliseks ja mittevaraliseks, varaline kahju omakorda jaguneb otseseks ja kaudseks. Otsese kahjuna mõistetakse vara kaotsiminekut või kahjustumist, samuti kulusid, mida kahjustatud pool peab kandma seetõttu, et talle tekitati kahju. Otsese varalise kahju mõiste katab muu hulgas kahju ärahoidmise või vähendamise kulusid, samuti kahjuhüvitise saamise...

Alates 1. aprillist 2013 kehtiva uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt võib ametiasutuse juht või tema volitatud isik ametiasutuse töö korraldamiseks anda teenistuse siseakte.

ATS lähtub põhimõttest, mille kohaselt puudub vajadus reguleerida kogu ametisasutuse töökorraldust ühes dokumendis ehk ametiasutuse sisekorraeeskirjas. Erinevalt...

2013. aasta 1. aprillil jõustuva avaliku teenistuse seaduse (ATS) vastuvõtmisega kaotati senine ergutuste ja edutamise kord. Kuigi alates 1. aprillist 2013. a ei näe ATS eraldi ette ergutuste korda, võib seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ametnike motiveerimiseks ka edaspidi ametiasutustes määrata ergutusi, mis ei kujuta endast märkimisväärset rahalist hüve (nt aumärk, raamat, tänukiri),...

Avaliku teenistuse seadus (ATS) näeb ette varasema kolme asemel vaid ühe distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süüline rikkumine. Teenistuskohustused tulevad eelkõige ATS-i 5. peatükis sätestatud ametniku teenistuskohustustest.

Alates 2013. aasta 1. aprillist kehtiva ATS-i eelnõu seletuskirja kohaselt saab ametniku varalise vastutuse puhul eristada:

Kahju tekitati ametniku teenistuskohustuste süülise rikkumisega...

Ametnike paindlik arendamis- ja hindamissüsteem asendab senist atesteerimissüsteemi, millest on 1. aprillil 2013 jõustuvas avaliku teenistuse seaduses (ATS) loobutud selle ranguse ja bürokraatlikkuse tõttu. Ametniku töösoorituse hindamise kõrval on oluline ka tema arendamine.

Arengu- ja hindamisvestlus on...

Alates 1. aprillist 2013 kaob ametnike reserv. Reservi arvamise viimane päev oli 6. juuli 2012. Isikud, kes olid reservis 6. juuli 2012. aasta seisuga, arvatakse ametnike reservist välja hiljemalt 6. jaanuaril 2013 või kuni 1. aprillini 2013 kehtiva avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 150 alusel. Kui isik sureb reservis viibimise ajal või talle määratakse esimene invaliidsusgrupp, arvatakse ta...

Alates 2013. aasta 1. aprillist kehtivas ATS-is on ­sätestatud rotatsioonisüsteem.

Rotatsioonisüsteem toimub ametniku tähtajalise üleviimisega teisele ametikohale ühe ametiasutuse­ sees või teises ametiasutuses, et suurendada ­ametniku...

Töölepingu seaduse (TLS) § 43 lõike 1 kohaselt eeldatakse, et isik töötab 40 tundi seitsmepäevase aja­vahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Eeldatakse ka, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas.

Kui töölepingus puuduvad mingil põhjusel andmed tööaja kohta, tuleb lähtuda nimetatud eeldusest ehk töötaja töötab...

Tavapärase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Nende päevade hulka ei arvata rahvuspüha (24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev) ega riigipühi. 28 päeva on puhkuse minimaalne lubatud kestus ja kõigil töötajatel, ka ajutiselt või osalise tööajaga töötavatel isikutel, on õigus sellisele puhkusele igas kalendriaastas.

Lapsevanematel on võimalus saada täiendavat puhkust laste sünni korral ja nende kasvatamisel.

Naisel on õigus saada 140 kalendripäeva rasedus- ja sünnituspuhkust. Puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituskuupäeva. See on varaseim aeg, millal töötaja...

Töölepingu seadus ei reguleeri tasustamata puhkust, kuid võttes arvesse, et pooled võivad leppida kokku tingimustes, mis ei ole töötajale võrreldes seadusega koormavamad, saavad pooled eraldi kokku leppida tasustamata puhkuse andmises.


Pooled võivad soovi korral ka kokku leppida, et tasustamata puhkuse aja eest arvestatakse töötajale näiteks põhipuhkust (puhkusearvestus ei peatu).


Töölepingu seadus (TLS) näeb ette ühe puhkuseliigina õppepuhkuse. Õppepuhkuse andmise ja kasutamise täpsem kord on sätestatud täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS).

Täiskasvanute koolitus jaguneb tasemeõppeks ja täienduskoolituseks. Tasemeõppes osalemist, selle erinevaid õppevorme ja korraldamist...

Ametnikul on samasugune õigus põhipuhkusele ja teistele puhkustele nagu teistel töötajatel. Peamiselt reguleerib puhkuse andmise korda töölepingu seadus (TLS), kuid arvestada tuleb mõningaid avaliku teenistuse seaduse (ATS) erisusi. 1. aprillil 2013 jõustunud avaliku teenistuse seaduses on ametniku õigus puhkusele ja puhkusetasule põhijoontes reguleeritud samal moel, viidates samuti TLS-i...

Töölepingu seadus sätestab, et kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist, käibest või muust majandustulemusest, võetakse töötaja osa arvestamisel aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.


Pooltel on õigus ka teisiti kokku leppida. Näiteks võib töötajal olla õigus saada tasu kvartali majandustulemuste või kuu majandustulemuste alusel....

Tehingutelt makstava töötasu arvestamise meetodile kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud agendilepingu tingimusi.


Tasu maksmise alus on töötaja sõlmitud tehingud kolmandate isikutega tööandja nimel.


Töötajal tekib õigus tasule alates hetkest, kui tööandja on oma kohustused kolmanda isiku ees täitnud. (VÕS)


Pooled võivad...

Tööandjal on kohustus maksta töötajale tasu kokku lepitud summas. Töösuhte jooksul aga tuleb ette, et töötajale on vaja kokku lepitud töötasu asemel maksta keskmist töötasu. Keskmise töötasu maksmise juhud on sätestatud töölepingu seaduses, aga ka muudes seadustes.

Töölepingu seaduse kohaselt on...

Kokkuleppeline täiendav töötasu võib olla sätestatud töö- või kollektiivlepingus. Kokkuleppe eesmärk on fikseerida täiendava tasu saamise alused ja arvutamise metoodika. 2009. aasta juulis kehtima hakanud töö­lepingu seaduses (TLS) ei ole kasutatud mõistet “lisatasu”, sest kui pooled soovivad, et töötaja teeks täiendavat tööd, eeldatakse poolte kokkulepet täiendava töö eest maksmiseks....

Töölepingu alusel on tööandjal kohustus anda töötajale tööd ning töötajal kohustus täita talle antud tööülesandeid. 


Töötaja ei saa kanda vastutust tööandja äririski eest. Seetõttu peab tööandja töövõimelisele ja töö tege­miseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks...

TLS sätestab tööandjale kohustuse maksta töötajale keskmist tasu mõistliku aja eest, kui töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel. Selle sätte puhul tuleb hinnata, mis on mõistlik aeg, mille jooksul on töötasu maksmine veel õigustatud ja millal on tööandjal õigus töötasu maksmine lõpetada. Mõistliku aja hindamiseks ei...

Töölepingu seadus ei näe ette eraldi viivisemäära, mida tuleks kohaldada töötasu nõuetele. Pooled on vabad töölepingus viivisemääras kokku leppima. Kui töö­lepingus ei ole töötasu maksmisega viivitamise puhuks viivist kokku lepitud, kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud viivisemäära.

Võlaõigusseaduse §-d 113 ja 94 sätestavad, et viivise suurus on poolaasta kaupa Euroopa...

Töötaja töötasu on puutumatu (vt siinkohal ka teabevara peatükki 7.5) ning kinnipidamisi saab teha kas töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhtudel. Üks selline seadusest tulenev juht on täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel kohtutäituri poolt tööandjale esitatud võlgniku sissetuleku arestimisakt. Sellise akti...

Avaliku teenistuja oluline tunnus on palgatöö riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

Teenistuja tähtsamate õiguste hulka kuulub õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani (alates 1. aprillist 2013 kehtib ATS-i § 34 lg 1).

Alates 1. aprillist 2013 muutusid oluliselt teenistuslähetusse saatmise põhimõtteid ja korda ning need viidi kooskõlla välisteenistuse seadusega, s.h lisandusid pikaajalise välislähetusse saatmise ja abikaasatasu maksmise põhimõtted.

Kuni 1. aprillini 2013 tuli ametnike teenistuslähetusse saatmisel lähtuda valitsuse 23....

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 kohaselt on palgatulu kõik tööandja tehtud töö- või teenistussuhtest tulenevad maksed, sealhulgas ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist tehtud väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida juriidiline isik maksab oma juhtimis- või kontrollorgani (juhatus, nõukogu) liikmetele.

Tulumaksuseaduses...

Sarnaselt palgatuluga kuulub juhtimis- ja kontroll­organi liikme tasu palgatulu erivormina tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustamisele. Tulumaks kuulub TuMS § 41 lõigete 1 ja 2 järgi kinnipidamisele, samuti võib kinnipidamisel tasudest maha arvata igakuise maksuvaba tulu (vt peatükk 7.8.1) ja kohustusliku kogumispensioni makse. Juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasult ei pea...

Välismaalt saadud tulu maksustamisel on olulised mõisted „resident” ja „mitteresident” – nende mõistete kaudu määratletakse isiku maksuõiguslik staatus ning tema maksukohustuse ulatus.

Sotsiaalmaksu kogumise eesmärk on saada tulu pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (töö tegemine või teenuse osutamine) saadud tulud.

Passiivset ehk kapitalitulu ei maksustata sotsiaalmaksuga­. Erandjuhtudel, kui tulu saaja märgib­ oma ettevõtlustulu...

FIE maksab sotsiaalmaksu saadud ettevõtlustulult ja täidab oma maksukohustused ise. Sotsiaalmaks arvutatakse füüsilisest isikust ettevõtja puhul tuludeklaratsiooni e-vormi andmete alusel. Maksustamisperiood on füüsilisest isikust ettevõtja puhul kalendriaasta ja tasuda tuleb avansilisi makseid.

Sotsiaalmaksu avansilisi makseid tuleb tasuda neli korda aastas iga kvartali viimase kuu...

Enamasti maksustatakse Eesti residendi väljaspool Eestit töötamise eest makstav tasu sotsiaalmaksuga, kui tasu maksja on Eestis tegutsev isik või asutus. Erandid aga tulenevad välislepingust või Euroopa õigusest.

Eestis, nagu teistestki Euroopa Liidu riikides, kohaldatakse ühtseid reegleid, millest tuleb juhinduda, kui töötaja töö- ja elukoht või...

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) kohaselt tuleb sotsiaalmaksu tasuda kõigile füüsilistele isikutele tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt väljamaksetelt. Enamasti ei ole vahet, kas väljamakse saaja on resident või mitteresident.

Tööandja deklareerib mitteresidentide eest arvestatud sotsiaalmaksu deklaratsioonivormi TSD...

Sotsiaalmaksu tasumise kohustus on ka Eestis tegutseval mitteresidendist tööandjal.

Töötuskindlustusmakset tasub nii töötaja (kindlustatu) kui ka tööandja. Kindlustatu on töötaja, avalik teenistuja või võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutav isik, kelle töötasult peetakse kinni töötuskindlustusmakse. Töötuskindlustus laieneb ka mitteresidentidele, töövõtulepingu või muude selliste lepingute alusel tulu saavatele isikutele. Töötuskindlustus ei laiene FIE-le, notarile,...

Eesti pensionisüsteem koosneb nn kolmest sambast. Esimese samba puhul makstakse praeguste töötajate palgalt tasutud sotsiaalmaks välja praegustele pensionäridele. Teine sammas moodustub isiklikust kohustuslikust kogumispensioni maksest, st kindlustatu palgast peetakse kinni kogumispensioni makse, millele lisandub riigi poolt kogumispensioni makse sotsiaalmaksu arvel. Mõlemad nimetatud...

Maksukohustuse arvutamisel tuleb kindlaks määrata erisoodustuse andmise aeg, sest sellest sõltub erisoodustuselt arvutatavate maksusummade tasumise ja deklareerimise aeg.

Tööõnnetus on töötaja surmaga lõppenud õnnetus või tervisekahjustus, mis tekkis tööandja antud tööülesannet täites või muu töö ajal tööandja loa alusel, tööaja hulka arvataval vaheajal või tööandja huvides tegutsemise muul ajal.

...

Tööga seotud haigus võib olla kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tööst põhjustatud haigus on samuti töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus,...

Kõige sagedamini lõppeb tööleping, kui üks või teine lepingupool ütleb lepingu üles. Nii nagu võlaõigusseadus (VÕS) eristab ka töölepingu seadus (TLS) töölepingu korralist ja erakorralist ülesütlemist.

Leping öeldakse korraliselt üles mõjuva...

Töölepingu seaduse (TLS) § 104 lõike 1 järgi on seadusliku aluseta või seaduse nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on see tühine ka juhul, kui tööandja ütles töölepingu koondamise tõttu üles rasedaga, samuti siis, kui töötaja ei teavitanud tööandjat koondamist takistavast asjaolust, kuid mitteteavitamise põhjus ei tulenenud töötajast.

...

Töötajate töösuhted on kaitstud juhtudel, kui tööandja muutub, kuid ettevõtte tegevus jätkub. Uude töölepingu seadusesse (TLS) on üle võetud Euroopa direktiivi 2001/23/EÜ põhimõtted, mis olid alates Eesti Euroopa Liiduga liitumisest lisatud juba vanasse töölepingu seadusesse.

Tööleping võib üle minna kahel juhul:

Töölepingud jäävad nende üleminekul uuele tööandjale kehtima muutumatult. Seega peab uus tööandja täitma töölepingut kokkulepitud tingimustel ega saa sundida töötajat muudatusteks töös või muudes töölepingu tingimustes. Samuti ei või ettevõtte üleandja ega omandaja öelda töölepingut üles ettevõtte ülemineku tõttu. See ei keela siiski senisel või uuel tööandjal öelda tööleping üles mis tahes...

Senisel ja uuel tööandjal lasub töölepingu seaduse (TLS) § 113 lõike 1 kohaselt kohustus informeerida töötajate usaldusisikut või töötajaid ettevõtte kavandatavast üleminekust. Sellist informeerimiskohustust tuleb eristada teabevara peatükis 9.2.1 nimetatud teatest uue tööandja andmete kohta. Kui tööandja juures on valitud usaldusisik, antakse asjakohane info...

Kui ametnik on teenistusest vabastatud õigusvastaselt, kas seaduses ettenähtud aluseta või menetlus- või vorminõudeid rikkudes, saab ta esitada nõudeid, mis on ette nähtud avaliku teenistuse seaduses. Ametniku nõuetele ei laiene töölepingu seadus. Samuti ei saa ametnik esitada kõiki halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud nõudeid, vaid üksnes neid, mis on talle ette nähtud avaliku...

TÖÖVAIDLUSKOMISJON

Märkus. Esitatakse vastavalt töötaja elukoha järgi või tööandja asukoha järgi.

Kuupäev

TÖÖVAIDLUSKOMISJON

Märkus. Esitatakse vastavalt töötaja elukoha järgi või tööandja asukoha järgi

Kuupäev

Individuaalseid töövaidlusi lahendavad Eestis töövaidluskomisjonid ja kohtud. Töövaidluskomisjonile esitatavatel nõuetel on rahaline piir – 10 000 eurot. Kuni 10 000 euro suuruste rahaliste nõuete vaidlustes on nõude esitajal võimalik valida, kas ta pöördub nõudega töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Sama nõuet mõlemale vaidluse lahendajale ühel ajal...

Töösuhetest tulenevate õiguste kaitseks või nõuete esitamiseks tuleb töövaidlusorganisse pöörduda kindla aja jooksul.

Töövaidlusorganisse pöördumiseks on kehtestatud on kolme liiki tähtajad:

1) nõude esitamise üldine tähtaeg on neli...

Töölepingu ülesütlemine on tühine, kui tööleping on üles öeldud seadusest tuleneva aluseta või ülesütlemine ei ole muul viisil seadusega kooskõlas. Ülesütlemise tühisuse võib kaasa tuua ka näiteks minimaalse vormi – kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi – järgimata jätmine. Tühine on ka tingimuslik ülesütlemine.

Töölepingu ülesütlemine on tühine, kui see on seaduse järgi keelatud...

Töövaidluskomisjonid tegutsevad tööinspektsiooni kohalike inspektsioonide juures. Töövaidluskomisjon moodustatakse töövaidluskomisjoni juhatajast, kes on kohaliku tööinspektsiooni ametnik, ning töötajate ja tööandjate esindajatest. Töötajate ja tööandjate esindajad esitavad töövaidluskomisjonide koosseisu töötajaid ja tööandjaid esindavad organisatsioonid (ameti- ja kutseliitude ning...

Töövaidlusmenetluse alustamiseks on vaja kirjalikku avaldust ühelt töövaidluse poolelt (töötaja, tööandja, töötajaid esindav ühing või seaduses sätestatud juhtudel tööandjat esindav ühing). Avaldus esitatakse kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töötamise koht on töölepingus märgitud nii, et see hõlmab mitut...

Istungil avaldab töövaidluskomisjon pooltele otsuse teatavakstegemise aja ja koha. Enne 1. juulit 2009 kehtis kord, et töövaidluskomisjon teatas istungi toimumise päeval, kas ja millises...

Töövaidlusi lahendavad

Töövaidlusmenetluse alustamise alus on ühe poole avaldus maakohtule. Töövaidluse alustamisel kohtus on kohtusse pöördumise vorm hagiavaldus. Kui aga töötaja või tööandja soovib kohtus vaidlustada töövaidluskomisjoni otsuse ehk pöördub kohtusse selleks, et sama töövaidlus vaadataks läbi hagimenetluses, esitab ta kohtule avalduse. Hagiavalduseks peetakse sel juhul nõudeavaldust, mille töötaja...

Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema ning teatab, millal ja kuidas otsus avalikult teatavaks tehakse.­ Tavapäraselt teatab kohus kuupäeva ja kellaaja, mil kohtuotsuse ärakirja on võimalik kohtukantseleist kätte saada. Kui menetlusosaline ei lähe otsuse ärakirjale järele, saadetakse otsus tähitud postiga või toimetatakse kätte isiklikult. Otsuse vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema...

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni järgi (artikkel 23 lg 4) on igaühel õigus oma huvide kaitseks asutada ametiühing ning sellega ühineda. Sama ideed kordavad Eestile õiguslikult siduvad ÜRO rahvusvahelised paktid kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta (artikkel 22 lg 1) ning majandus-, sotsiaal- ja kultuuriõiguste kohta (artikkel 8 lg 1 p a). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse...

Töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) järgi on töötajate usaldusisik tööandja töötaja (sh avalik teenistuja), kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga.

Usaldusisikut...

Tööandja võib olla juriidiline või füüsiline isik. Töö­lepingu seadus ei defineeri tööandja mõistet ega piira isikute ringi, kes saavad tööandjad olla.


Juriidiline isik aga on abstraktne õiguskeha, mis täidab ülesandeid oma organite kaudu. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus, mis võib olla nii ühe kui ka mitmeliikmeline. Juhatuse liikme pädevust...

Tööandja regionaalne või majandusharu esindaja on tööandjate ühing või liit. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 2 lõike 2 kohaselt ühendab tööandjate ühing või liit teatud tegevusharu või mõnel teisel alusel juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes on tööandjad töölepingu seaduse mõistes, ning kaitseb ja esindab oma liikmete huve töösuhetes.

Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) kehtestab töö­...

Kollektiivlepingu seadus (KLS) määratleb tööandjate ühingu ja liidu nende liikmete kaudu, tööandjate keskliitu nimetatakse üksnes institutsionaalselt kollektiivlepingu poolena.

Kehtivas õiguses ei ole reguleeritud ka tööandjate keskliitude tegevus. Siiski võib väita, et tööandjate riiklik esindaja on tööandjate keskliit. Eestis on see organisatsioon...

Kollektiivseid läbirääkimisi peetakse kolmel tasandil. Ka poolte esindajad on eri tasandil erinevad. Läbirääkimisi peetakse vastastikuse usalduse ja info alusel nende poolte vahel, kellel on kollektiivlepingu seaduse järgi õigus kollektiivlepingu sõlmimiseks.

Kollektiivleping sõlmitakse (KLS § 3 lg...

Kollektiivlepingu läbirääkimisi võib alustada nii tööandja kui ka töötajate esindaja. Enamasti tuleb initsiatiiv läbirääkimiste alustamiseks ja kollektiivlepingu sõlmimiseks ametiühingult, kuid mitte alati.

Läbirääkimiste alustamiseks esitab läbirääkimiste algataja teisele poolele kollektiivlepingu projekti koos kirjaliku teatega soovist läbirääkimisi alustada. Kui üks pool teeb...

Kollektiivleping on individuaalse töölepingu kõrval lisavõimalus leppida kokku töötingimustes ja poolte teistes suhetes.

Kollektiivlepingu seaduse § 6 lõikes 1 esitatakse näitlik loetelu tingimustest, milles pooled võivad kollektiivlepingus kokku leppida, näiteks:

Kollektiivlepingu seaduse § 4 lõike 1 kohaselt laieneb kollektiivleping neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Seadus annab pooltele võimaluse määrata täiendavate piiranguteta kollektiivlepingu rakendusulatus laiemalt või kitsamalt.

Siiski on ettevõttes sõlmitud...

Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 11 lg 1 kohaselt jõustub kollektiivleping sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus ei ole kehtestatud teisiti. Jõustunud kollektiivleping on pooltele siduv. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks. See tähendab...

Töötajate põhiküsimustes informeerimise ja nendega konsulteerimise kord tööandjate jaoks, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat, on sätestatud töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) 5. peatükis “Informeerimine ja konsulteerimine”. Sama peatüki § 17 lõikes 2 on öeldud, et kõnealuse peatüki sätteid ei kohaldata informeerimisele ja konsulteerimisele avalikus teenistuses.

Senisel ja uuel tööandjal lasub TLS-i § 113 lõike 1 kohaselt kohustus informeerida töötajate usaldusisikut või töötajaid ettevõtte plaanitavast üleminekust. Teatis antakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kirja teel või muul viisil arvutivõrgus) või soovi korral rangemas vormis vähemalt kuu enne ettevõtte plaanitud üleminekut. Teatis peab sisaldama...

TLS-i § 90 lõike 1 järgi loetakse töölepingute üles­ütlemine kollektiivseks, kui 30 kalendripäeva jooksul öeldakse koondamise tõttu üles lepingud vähemalt

Ettevõttes, kus töötab alla kümne töötaja, kohustub tööandja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes nõu pidama vahetult töötajatega.


Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 17 lõike 2 kohaselt esindab töötajaid ettevõttes, kus töötab 10 kuni 49 töötajat, töötajate üldkoosoleku valitud töökeskkonnavolinik.


Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel...

Üleühenduselise ettevõtja töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kohustus tuleneb 11. veebruaril 2005 jõustunud töötajate üleühenduselise kaasamise seadusest (TÜÜKS), mille eesmärk on edendada üleühenduselise ettevõtja, üleühenduselise ettevõtjate grupi, Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu juhtkonna ja...