Töösuhted
Teabevarad
- 1. Sissejuhatus uus
Töösuhete teabevara on praktiline abimees kõigile, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku tööõiguse küsimustega. Eestis on kõige olulisem õigusallikas seadus, kuid aina enam tuleb tunda ka asjakohast kohtupraktikat, mis aitab leida vastuseid küsimustele, mida ei ole seaduses sõna-sõnalt kirja pandud. Seetõttu ongi töösuhete teabevara vajalik infoallikas – siin on olemas ülevaade nii seaduse...
- 2. Audio ja video uus
Selle peatüki alt leiate videoid ja helifaile, kus keskmeks on töösuhted.
Peatükis 2.3 räägime ärisaladuse hoidmise kohustusest. Peatükis 2.5 keskendume teemadele, mis on enim esile kerkinud teabevara nõuandekeskuses: konkurentsipiirang, ettevõtte üleminek, töötervishoiu seaduse muudatused, n-ö tont-töötaja tabamine jpm. Peatükis 2.4 on teemaks...
- 2.1. Kuidas käituda, kui avastate, et töötaja varastab audio
Endine riigiprokurör ja praegu advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Norman Aas kõneleb korruptsioonist erasektoris ja annab nõu, kuidas käituda, kui avastate, et töötaja varastab.
- 2.2. Põletavamad probleemid töösuhetes audio
Mida tehakse valesti, et lõpuks jõutakse töövaidluseni? Stuudios on Heli Raidve, kes juhib omanimelist Tööõigusabi bürood, mis nõustab tööandjaid töövaidlustes nii kohtus kui töövaidluskomisjonis. Muuhulgas imestab Heli Raidve ka ise selle üle, et Riigikohus otsustas, et riigipühad ei vähenda kokkulepitud tööaega. Ehk siis peaksime riigipühadel puhatud töötunnid tööandjale tagasi tegema?
- 2.3. Ärisaladuse hoidmise kohustusest uue seaduse valguses audio
Uuest ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusest kõneleb advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat ja partner Anne Veerpalu. Kuulake, mis uue seadusega muutus ja ehk ka kergemaks läks.
- 2.4. Segadus tööaja arvestuse üle võib tulla ootamatutest kohtadest audio
Räägime töösuhetest, nii õigustest kui ka kohustustest tööaja planeerimisel. Kõneleme sellest, kui teadlikud on keskmine ettevõtja ja töötaja ning millised ebakõlad võivad tekkida omavahelistes suhetes – näiteks kas tööandja suvepäevad lähevad tööaja hulka või mitte? Mis soovitusi jagada ettevõttele, kelle töötajate seas on hulgaliselt tudengeid ning seega tulemas õppepuhkuste laine? Samuti...
- 2.5. Tont-töötajaid saab tabada täituri abiga video audio
Räägime teemadest, mis on enim esile kerkinud teabevara nõuandekeskuses: konkurentsipiirang, ettevõtte üleminek, töötervishoiu seaduse muudatused, n-ö tont-töötaja tabamine jpm. Vestlust juhivad Äripäeva teabekeskuse toimetaja Külli Seppa ja vanemtoimetaja Heidi Saar.
- 2.6. Alaealise töötamine uus audio
Suvi on kohe käes ja paljud koolinoored tahaksid vaheajal töötada. Osa neist töötaks hea meelega ka aasta läbi. Kas ka tööandjale on alaealiste töölevõtt kasulik ja kui, siis mil moel, sellest räägivad töösuhete teabevara koostööpartnerid Liina Karlson ja Birgit Riivits Themis Õigusbüroost. Küsivad teabevara vanemtoimetaja Heidi Saar ja toimetaja Piret Frey.
- 2.7. Kui tööleping lõpeb tüliga uus audio
Juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits Grant Thorntonist räägib töölepingu lõpetamisest. Kuidas seda korrektselt teha, mida silmas pidada, millal ja kellel tuleb maksta kompensatsiooni. Kristelil on varuks mitmeid põnevaid näiteid ka töövaidluskomisjoni tehtud otsustest. Küsimusi esitavad personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann Talentorist ja Äripäeva teabevara projektijuht Piret...
- 2.1. Kuidas käituda, kui avastate, et töötaja varastab audio
- 3. Tööleping uus
- 3.1. Töölepingu mõiste ja pooled uus
Järgnevates peatükkides kõneleme, mida mõistetakse töölepingu all ja kes on töölepingu pooled.
- 3.1.1. Töölepingu mõiste
Eeldatakse, et pooled on sõlminud töölepingu, kui üks isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja...
- 3.1.2. Töölepingu ja teiste töötegemist reguleerivate võlaõiguslike lepingute erinevus
Töölepingu erinevus töö tegemist reguleerivatest võlaõiguslikest lepingutest (töövõtuleping, käsundusleping jt) seisneb reguleerimisobjektis.
Töövõtulepingu puhul on reguleerimisobjekt töö tulemus. Töö tellijat huvitab ainult kokkulepitud tingimuste kohane töötulemus (töö üleandmine) kindlaks ajaks. Seetõttu on töövõtjal vabadus korraldada...
- 3.1.3. Töölepingulise suhte määramise kontrollküsimused
Töölepinguline suhe määratakse järgmiste küsimuste abil.
Kes korraldab ja juhib tööprotsessi? Kes maksab töövahendite eest? Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi?... - 3.1.4. Töölepingu pooled - alaealise töötamine uus
Liina Karlson, Themis õigusbüroo jurist-maksukonsultant
Uuenenud töölepinguseadus (jõustunud 01.07.2017) muutis alaealiste töötingimusi lihtsamaks ning kaasajastas tööaega puudutavaid piiranguid. Muudatused reguleerivad igapäevast puhkeaega, alaealistele lubatud töid ja Tööinspektsioonilt loa taotlemise reegleid alaealisena...
- 3.1.1. Töölepingu mõiste
- 3.2. Töölevõtmine
- 3.2.1. Töölepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised
2009. aasta juulini kehtinud TLS ega ka muud õigusaktid pole siiani otseselt reguleerinud töölepingu sõlmimisele eelnevaid toiminguid, nagu tööintervjuu või töölepingu tingimuste üle läbirääkimine, samuti seda, mis andmeid on tööandjal õigus töölevõtmisel töölesoovija või tulevase töötaja kohta küsida. Vana TLS-i § 30 loetles vaid dokumendid, mida tööandjal on õigus töötajalt tööleasumisel...
- 3.2.2. Töölesoovijate võrdne kohtlemine
TLS-i § 3 kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi.
Tööandjal on keelatud töölesoovijate...
- 3.2.1. Töölepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised
- 3.3. Töölepingu sõlmimine
Töösuhetele kohaldatakse ka võlaõigusseadust (VÕS), seetõttu tuleb töölepingu sõlmimisel arvestada lepingu sõlmimise üldisi põhimõtteid. VÕS kohaselt on lepingu sõlmimiseks vaja, et üks pool teeks ettepaneku leping teatud tingimustel sõlmida ning teine pool nõustuks selle ettepanekuga. VÕS võimaldab sõlmida lepingut nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega. Kaudseks tahteavalduseks sõlmida...
- 3.3.1. Töölepingu tingimused
Töölepingu tingimused jaotuvad töölepingu seaduses (TLS) kohustuslikeks tingimusteks (TLS § 5 lg 1) ja tingimusteks, mille lisamine lepingusse oleneb poolte tahtest (TLS § 6, samuti muud poolte soovitavad tingimused, mis ei vähenda töötaja kaitset võrreldes seaduses ettenähtuga).
Töölepingu kohustuslikud tingimused...
- 3.3.2. Katseaeg
Töölepingu seaduse kohaselt tuleneb katseaeg seadusest. See tähendab, et esimesed neli kuud alates tööle asumise päevast on automaatselt katseaeg (TLS § 86 lg 1). Katseaja võib kehtestada üksnes töölepingu sõlmimisel, mitte aga töölepingu muutmisel.
Töötajatele kohaldub automaatselt... - 3.3.3. Isikuandmete kaitse töösuhetes
- 3.3.3.1. Isikuandmete kaitse üldnõuded
Isikuandmetel on töösuhtes tähtis osa. Nii sobiva töötaja leidmisel kui ka hilisema lepingulise töösuhte käigus või pärast töösuhte lõppemist peab tööandja koguma töötaja kohta teatud liiki andmeid ja neid töötlema. Töötaja esitatud andmete hulgas on ka niisuguseid, mille töötlemisele kehtivad erinõuded.
Eestis ei ole eraldi seadust, millega käsitletaks andmekaitset töösuhete...
- 3.3.3.2. Isikuandmete töötlemise õiguslikud alused
Isikuandmete töötlemise alus tuleneb seadusest või on selleks andmesubjekti nõusolek. Nii on ka töösuhetes.
Seaduslik alus töötaja isikuandmete töötlemiseks tuleneb isikuandmete seaduse § 14 lõike 1 punktist 4, mille kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta töödelda andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks,...
- 3.3.3.3. Isikuandmete töötlemine enne töösuhte algust
Isikuandmete töötlemine enne töösuhte algust tähendab eelkõige töölesoovijatelt andmete saamist töökohta taotlemise ajal. Tavaliselt on see esialgu taotleja CV ja avaldus, mis sisaldab infot töökohale kandideerija kohta. Lisaks saab tööandja töölesoovija kohta andmeid tööintervjuu või testimise käigus. Saadud andmetest tekib tööandja juures andmebaas, mis võib sisaldada nii tavalisi kui ka...
- 3.3.3.4. Isikuandmete töötlemine töösuhte ajal
Nagu ptk-s 3.3.3.2 viidatud, on tööandjal õigus töödelda töötaja nõusolekuta neid isikuandmeid, mida on vaja selleks, et ta saaks täita oma kohustusi tööandjana. Esmajoones vaatleme seega, milliste kohustuste täitmiseks tööandjal töötajate isikuandmeid on vaja töödelda.
Kohustuslikud andmed töölepingus... - 3.3.3.5. Informeeritud nõusolek (seoses GDPR-iga)
kuupäev 2018
Andmesubjekt (töötaja)
... - 3.3.3.6. Andmetöötleja üldjuhend (seoses GDPR-iga)
Peatüki manusest leiate Andmekaitse Inspektsiooni üldjuhendi, mis on kinnitatud 31. mail 2018. Juhend võtab kokku kõige olulisema, mida isikuandmete töötleja – ettevõte, mittetulundusühing, asutus ja ametiisik – peab pärast isikuandmete kaitse määruse jõustumist teadma ning on suunatud kõigile sektoritele, sisaldamata valdkonnapõhiseid soovitusi.
- 3.3.3.7. Ettevõtte privaatsuspoliitika
OÜ XXX PRIVAATSUSPOLIITIKA
Klientide, töötajate ja külaliste privaatsuse hoidmine on meile väga oluline. Seepärast oleme koostanud privaatsuspoliitika, milles anname teada, kuidas me kogume, kasutame, avaldame, edastame ja säilitame isikuandmeid. Siinse privaatsuspoliitika eesmärk on kehtestada klientide andmete kõrged ja püsivad standardid, mis...
- 3.3.3.8. Töökorralduse reeglid (privaatsuspoliitika sättega)
Märkus. Tegemist on näitlike töökorralduse reeglitega. Kohandage neid vastavalt oma töökorraldusele. See tähendab, et muuta tuleb ilmselt ka näiteks tööaja algust ja lõppu, puhkusele lubamise praktikat jms.
KINNITAN
...
- 3.3.3.1. Isikuandmete kaitse üldnõuded
- 3.3.4. Soodsama sätte kohaldamise põhimõte
Töölepingu seaduse § 2 sätestab, et igasugune töötaja kahjuks tehtud kokkulepe on tühine, v.a juhul, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on TLS-is ette nähtud. Töölepingu seadus reguleerib töösuhteid üpris paindlikult ja sätestab töötaja kaitse tagamiseks vaid miinimumnormid, millest töötaja kahjuks kõrvale kalduda ei või.
Küll aga on...
- 3.3.1. Töölepingu tingimused
- 3.4. Töölepingu sõlmimise piirangud
Üldjuhul võib tööandja sõlmida töölepingu teovõimelise füüsilise isikuga ehk isikuga, kes on võimeline iseseisvalt tehinguid tegema.
Isiku teovõime võib olla täielik või piiratud. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul ehk täisealisel. Alla 18-aastasel isikul ehk alaealisel on piiratud teovõime, seetõttu on alaealisega töölepingu sõlmimiseks...
- 3.5. Töölepingu sõlmimisel nõutavad dokumendid
Uus TLS ei sätesta enam loetelu töölepingu sõlmimiseks nõutavatest dokumentidest. Tööandja peab dokumentide küsimisel lähtuma samadest põhimõtetest kui tööle soovijalt või tulevaselt töötajalt muude andmete küsimisel (TLS § 11 ja VÕS § 14). See tähendab, et nõuda võib ainult selliseid dokumente, mille vastu on tööandjal õigustatud ja äratuntavalt oluline huvi ehk mis on otseselt vajalikud...
- 3.6. Töölepingu vormistamine
Uue TLS-i § 4 kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseadust. See tähendab, et ka töölepingu sõlmimisel ja vormistamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud põhimõtetest.
Töölepingu sõlmimiseks on vaja pakkumust ja nõustumust (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab...
- 3.7. Tööle mittelubamine või mitteasumine ja töölepingu tühistamine
- 3.7.1. Tööle mittelubamine või mitteasumine
Töölepingu sõlmimisega võtavad nii tööandja kui ka töötaja endale kohustuse töölepingut täita. Tööandja peab töötaja tööle lubama ning töötaja peab tööle ilmuma.
Uus TLS ei sätesta enam otseselt tööandja vastutust tööle mittelubamise eest. Vana TLS-i § 38 andis teatavasti töötajale õiguse pöörduda töövaidlusorganisse ning nõuda töölepingu täitmist ja...
- 3.7.2. Töölepingu tühistamine
Töölepingu tühistamise reeglid on vana TLS-iga võrreldes oluliselt muutunud, sest need ei olnud kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingu tühisuse ja tühistamise normistikuga ning olid kohati vastuolus töötaja kui nõrgema poole kaitse põhimõtetega.
Seega tuleb töölepingu...
- 3.7.1. Tööle mittelubamine või mitteasumine
- 3.8. Töölepingu muutmine
Töölepingus kokku lepitud tingimusi saab kujundada ümber ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Muudatus loetakse sõlmituks võlaõigusseaduse kohaselt ehk siis, kui üks pool on teinud töölepingu muutmiseks ettepaneku ja teine pool on sellega nõustunud. TLS-is ei ole ette nähtud reegleid, kui pikka aega ette tuleb töölepingu muutmise ettepanek teha, vaid ajaline raamistik, samuti sõltuvad muud...
- 3.8.1. Töölepingu muudatuste vormistamine
Nii nagu tööleping peab olema sõlmitud kirjalikult, tuleb ka töölepingu muudatused kirjalikult vormistada. Samal ajal ei too kohtupraktika kohaselt kirjaliku vormi järgimata jätmine kaasa muudatuste tühisust. Töölepingu muudatus kehtib ka siis, kui pooled on selle kirjalikult vormistamata jätnud.
... - 3.8.2. Töölepingu muutmise erijuhud
Kuigi üldjuhul saab töölepingu tingimusi muuta vaid poolte kokkuleppel, on TLS-is ette nähtud mõningad erijuhtumid, mil töötaja või tööandja võib töölepingu tingimusi ühepoolselt muuta või muudatust nõuda.
Töötasu ajutine vähendamine töö mitteandmiselTLS-i § 37 lubab tööandjal ajutiselt ühepoolselt töölepingut muuta, kui tööandja ei saa...
- 3.8.1. Töölepingu muudatuste vormistamine
- 3.9. Avalikku teenistusse võtmine
- 3.9.1. Avalik teenistus
2013. aasta 1. aprillist kehtiv avaliku teenistuse seadus muutis põhjalikult senist korda, mis õiguslikus jäikuses ja kohatises ülereguleerituses ei olnud enam tänapäevane ega toetanud avaliku teenistuse arengut. Selle avaliku teenistuse seaduse (ATS) koostamise eesmärk oli avaliku teenistuse õigusliku regulatsiooni ajakohastamine ja kooskõlastamine avaliku teenistuse rahvusvaheliselt...
- 3.9.2. Avalikku teenistusse võtmise nõuded
Riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike teenistusse võtmise tingimused on määratletud ATS-i paragrahvides 14–15, mis kaotavad vanusepiirangu teenistusse võtmisel ja lihtsustavad ning muudavad efektiivsemaks konkursi korraldamise. Uue ATS-i kohaselt esitatakse üldised nõuded ametnikukandidaatide haridusele, teovõimelisusele, kodakondsusele ja keeleoskusele.
... - 3.9.3. Avalikku teenistusse võtmise üldkord
- 3.9.3.1. Teenistusse võtmise vormistamine
Alates 1. aprillist 2013 kehtiv ATS sätestab, et isik võetakse ametnikusuhtesse ametisse nimetamisega ehk haldusakti andmisega (ATS § 26), seega kohaldatakse ametisse nimetamisele haldusmenetluse seaduse sätteid.
Haldusakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
... - 3.9.3.2. Teenistusse võtmine määratud ajaks
Üldjuhul nimetatakse ametnik ametikohale määramata ajaks, kuid ATS-i § 23 lõikes 2 nimetatud olukordades võib ametniku nimetada ametikohale ka määratud ajaks.
Määratud ajaks võib ametniku ametikohale nimetada eelkõige järgmistel juhtudel:
... - 3.9.3.3. Katseaeg
Ametnikele kohaldatakse katseaega, mis kestab kuni neli kuud (ATS § 24). Maksimaalselt neljakuuline katseaeg erineb vanast ATS-ist, mis näeb ette kuni kuuekuulise katseaja kohaldamise võimaluse. Erinevalt töölepingulisest suhtest ei kohaldu katseaeg ametnikele automaatselt ning seda saab kohaldada ametisse nimetamise õigusega isik.
Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametniku...
- 3.9.3.4. Teenistusse võtmise dokumendid
Ametiasutuse juht võib nõuda teenistusse nimetamiseks ATS-is sätestatud dokumente.
Ametikohale nimetamiseks peab isik esitama järgnevad dokumendid:
allkirjastatud taotlus koos kinnitusega, et ei esine asjaolusid, mis välistavad isiku... - 3.9.3.5. Ametikohale nimetamise kehtetuks tunnistamine
Alates 1. aprillist 2013 kehtivas ATS-is on sätestatud, et ametisse nimetamise õigusega isikul on võimalus tunnistada kehtetuks ametikohale nimetamise haldusakt. Ametisse nimetamise võib kehtetuks tunnistada siiski vaid piiratud alustel.
Ametikohale nimetamise haldusakt tunnistatakse kehtetuks...
- 3.9.3.1. Teenistusse võtmise vormistamine
- 3.9.4. Teenistusse võtmine konkursiga
2013. aasta 1. aprillist kehvtivas ATS-is on sätestatud vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise kohustus.
Avalik konkurss tuleb korraldada näiteks selliste avaliku teenistuse tippjuhtide vabade ametikohtade täitmiseks nagu:
... - 3.9.5. Teenistuslehe pidamine
Riigi ametiasutused on kohustatud pidama ametnike teenistuslehte kuni 1. aprillini 2018. Teenistuslehte tuleb pidada ka seniste ametnike kohta, kelle ametikoht muutub uue ATS-i jõustumise järel töökohaks. Selle perioodi jooksul kantakse teenistuslehe andmed andmekogusse. Viie aasta möödudes edastatakse teenistuslehed rahandusministeeriumile.
... - 3.9.6. Õigus võrdsele kohtlemisele
ATS sätestab eraldi paragrahvina kohustuse järgida võrdse kohtlemise põhimõtet (ATS § 13), mille kohaselt peavad ametiasutused kasutusele võtma abinõud, et oleks tagatud nii teenistusse kandideerijate kui ka teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest.
Ametiasutused peavad järgima võrdse kohtlemise...
- 3.9.1. Avalik teenistus
- 3.10. Töösuhete eripärad
- 3.10.1. Äriühingu juhtorgani liikme või välismaa äriühingu filiaali juhataja leping
Nii nagu vana TLS-i § 7 punkt 10 välistab ka uue TLS-i § 1 lõige 5 töölepingu kohta sätestatu kohaldamise äriühingu juhtorgani – juhatuse või nõukogu – liikme ja välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. See tähendab, et juhatuse ja nõukogu liikmeid ning filiaali juhatajaid ei loeta äriühingu töötajateks ja nende suhe äriühingu või filiaaliga ei ole töösuhe. Seejuures ei tähenda see, et...
- 3.10.2. Renditöö
Traditsiooniliselt on töösuhe tööandja ja töötaja kahepoolne õigussuhe, kus töötaja teeb tööandja heaks tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale selle eest tasu. Alates kehtiva töölepingu seaduse (TLS) jõustumisest 2009. aasta juulis, viitab seadus peale niisuguse tavapärase töösuhte ka renditöö võimalusele. Renditööd kasutati praktikas ka enne kehtiva TLS...
- 3.10.2.1. Tööjõu kasutamise leping
Tööjõu kasutamiseks tuleb renditööjõu vahendajal ja kasutajaettevõtjal sõlmida leping. Selline leping on käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) 35. peatüki (§-d 619–634) mõttes. Üks isik (käsundisaaja ehk tööjõu vahendaja) kohustub lepingu alusel osutama teisele isikule (käsundiandjale ehk tööjõu kasutajale) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (...
- 3.10.2.2. Kasutajaettevõtja kohustused renditöötaja ees
Seadustest tulenevalt on kasutajaettevõtjal kohustused tema ettevõttes töötava renditöötaja ees, kuigi renditöötajal ja kasutajaettevõtjal ei ole lepingulist suhet.
Kasutajaettevõtja olulisemaid kohustusi renditöötaja ees on võrdse kohtlemise kohustus. Kasutajaettevõtja ei või kohaldada renditöötajale ebasoodsamaid töötervishoiu ja tööohutuse ega töö- ja puhkeaja tingimusi kui enda...
- 3.10.2.1. Tööjõu kasutamise leping
- 3.10.3. Füüsilisest isikust ettevõtja töösuhted
Ettevõtja on äriseadustiku § 1 järgi füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on tema püsitegevus.
Tulumaksuseaduse § 14 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärk on saada tulu kauba...
- 3.10.4. Kaugtöö
- 3.10.4.1. Kaugtöö olemus
Kaugtöö on tööandja kasuks töötamine väljaspool tavapärast töökohta (sealhulgas kodus) tänapäevaste kommunikatsioonivahenditega.
Kaugtöö on suhteliselt uus tööviis, mille teke on seotud infotehnoloogia arenguga ja uute telekommunikatsioonivahendite tekkimisega. Kiired ja odavad infovahetamise võimalused on kaasa toonud suuri muutusi...
- 3.10.4.2. Töökoht ja töökeskkond kaugtöö puhul
Kaugtöö kui eripärase tööviisi esilekerkimine on muutnud klassikalist arusaama töökohast tööõiguse kontekstis. Seni mõisteti töökohana üksnes ettevõttes tööülesannete täitmiseks eraldatud ruume, kaugtöö tekkimisega on töökohaks aga enamasti töötaja kodu või mõni muu koht väljaspool tööandja ettevõtet. Kaugtöötamise korral on töötaja füüsiline kohalolek tööandja määratud töökohas asendunud...
- 3.10.4.3. Tööaeg kaugtöö puhul
Kaugtöö suuremaid eeliseid on see, et töötaja saab ise otsustada, millal ta oma tööülesandeid täidab ning kuidas ühildab töö pereelu või vaba aja veetmisega. Paindlik tööajakorraldus vähendab töötaja sõltuvust tööandjast, raskendades töötaja kontrollimist.
Ainus Eesti tööseadustes kaugtöötamist reguleeriv säte on töö- ja puhkeaja seaduses. See näeb ette, et iseseisva otsustuspädevusega...
- 3.10.4.4. Andmekaitse ja privaatsuse kaitse kaugtöö puhul
Töötaja töökoht asub kaugtöö korral tööandja ettevõttest väljaspool, seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata tööülesannete täitmise käigus kaugtöötaja töökohta kogunenud andmete kaitsele. Tööandja huvides tuleb peale töötaja poolt äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuse lisamise töölepingusse sätestada ka loetelu meetmetest, mida töötaja on kohustatud rakendama, et vältida tööülesannete...
- 3.10.4.5. Kaugtöö ja maksud
Peatükis 3.10.4 käsitleme kaugtöö olemust, tööaega ja isikuandmete kaitsega seotut, aga peale selle tuleb arvestada ka kaasneva maksukohustuse või maksuriskidega. Kuivõrd töölepingu seadus ei reguleeri täpsemalt kaugtööga seotut, on töötajal ja tööandjal võimalik kokku leppida väga mitmetes olulistes punktides: kes muretseb töövahendid, kes sisustab kodukontori või hüvitab sellega seotud kulud...
- 3.10.4.1. Kaugtöö olemus
- 3.10.5. Töö- ja teenistussuhete erisused
Pirkko-Liis Harkmaa
Mõne sektori töö- ja teenistussuhteid reguleerivad peale töölepingu seaduse mitu eriseadust ja -määrust. Seega peab nendes sektorites peale töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse olema kursis ka nende eriseaduste nõuetega.
Töö- ja teenistussuhete erinõuded...- 3.10.5.1. Toidu käitlemine
Pirkko-Liis Harkmaa
Toidukäitlemisettevõttes toodetakse, töödeldakse või turustatakse toitu ükskõik millises etapis.
Toidu tootmine, töötlemine ja turustamine, kaasa arvatud import, hõlmavad kõiki etappe toidu esmatootmisest ... - 3.10.5.2. Kiirgustegevus
Pirkko-Liis Harkmaa
Kiirgustöötaja on üliõpilane, praktikant välistöötaja või muu isik, kes on kiirgustegevusloa omajaga töö- või teenistussuhtes ja saab tööl kiirgustegevuse käigus kiiritust, mille kiirgusdoos võib ületada elanikukiirituse piirmäärasid... - 3.10.5.3. Etendusasutused
Pirkko-Liis Harkmaa
Etendusasutus Etendusasutus korraldab regulaarselt autorite ja esitajate loomingu avalikke esitusi: etendusi ja kontserte. Etendusasutusel on töösuhe loominguliste töötajatega.... - 3.10.5.4. Turvateenused
Pirkko-Liis Harkmaa
TurvaettevõtjaTurvaettevõtja on turvateenuseid osutav ettevõtja.
TurvatöötajaTurvatöötaja turvaseaduse tähenduses on:
füüsilisest isikust ettevõtja, kes osutab turvateenust;... - 3.10.5.5. Meretöö
Pirkko-Liis Harkmaa
Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval, või renditöö korras muul laeval töötamisele, kui tööandja on Eestis registreeritud juriidiline isik ja renditöötaja on registreeritud Eesti rahvastikuregistris, kohaldub peamiselt meretöö seadus ja töölepingu seadust ning teisi...
- 3.10.5.1. Toidu käitlemine
- 3.10.1. Äriühingu juhtorgani liikme või välismaa äriühingu filiaali juhataja leping
- 3.11. Tööjõu liikumine
Üleilmastumise tõttu on tööjõu liikumine maailmas hoogustunud.
Eriti tihti siirduvad töötajad ühest riigist teise Euroopa Liidu piires. Eeskätt rahvusvaheliste kontsernide Eesti äriühingud soovivad sageli palgata töötajaid muudestki riikidest. Samuti soovivad välismaised äriühingud Eestis endale töötajaid palgata või lähetada oma töötajaid Eestisse tööle.
Seesugune töötajate...
- 3.11.1. Töösuhtele kohaldatava õiguse valik
Kohaldatav õigus määrab kindlaks, mis riigi õigusaktide järgi tuleb töölepingut tõlgendada ja täita. Kui tegemist on Eesti tööandja ja töötajaga, kohaldatakse tavaliselt Eesti õigust. Teatud tingimustel aga võib töösuhtele kohalduda hoopiski välisriigi õigus: sellisel puhul tuleb mis tahes töösuhtega seotud õiguslikke küsimusi lahendada mitte Eesti töölepingu seaduse ega muude õigusaktide...
- 3.11.2. Välismaalase töötamine Eestis
Eesti põhiseaduse § 29 näeb ette, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Seega on enamikul töökohtadel võimalik töötada ka välismaalastel.
Eestis ajutiselt või tähtajaliselt elavatele isikutele on seadustega sätestatud tööga seotud...
- 3.11.2.1. Euroopa Liidu kodanike töötamine Eestis
Euroopa Liidus kehtib tööjõu vaba liikumine. Sellegipoolest jäeti Eesti ja teiste uute liikmete ühinemisel Euroopa Liiduga vanadele liikmesriikidele õigus kehtestada üleminekuperiood. Selle aja jooksul võisid vanad liikmesriigid oma seaduste kohaselt nõuda uute liikmesriikide kodanikelt enne töökohale asumist tööluba ning seada tingimusi selle saamiseks.
... - 3.11.2.2. Teiste välismaalaste töötamine Eestis
Teiste välismaalaste töötamist Eestis reguleerib välismaalaste seadus (VMS), mida ei kohaldata Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele ega nende perekonnaliikmetele.
Töötamiseks peetakse mis tahes tegevust Eestis töölepingu või...
- 3.11.2.1. Euroopa Liidu kodanike töötamine Eestis
- 3.11.3. Eestisse lähetatud töötaja
Teenuste osutamiseks välisriigist Eestisse lähetatud töötajate õigused on kaitstud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusega.
Lähetuse korras Eestis töötamisega on tegemist järgmistel juhtudel:
töötamine tööandja kulul ning alludes... - 3.11.4. Mitteresidendist tööandja registreerimine
Mitteresidendist tööandja on kohustatud end kümne tööpäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates maksu- ja tolliametis registreerima, esitades maksu- ja tolliametile asjaomane avaldus, kuhu on märgitud:
mitteresidendist tööandja nimi...
- 3.11.1. Töösuhtele kohaldatava õiguse valik
- 3.12. Tööturuteenused ja -toetused uus
Tööturuteenuste ja -toetuste peatükkides käsitleme lähemalt Eesti Töötukassa pakutavaid võimalusi, kuidas tööjõuturul paremini hakkama saada. Võimalusi on palju ning lisaks töötutele ja tööotsijatele ei ole unustatud ka töötavat inimest. Töötukassa aitab nii uue töö leidmisel kui ka töökoha säilitamisel. Samuti kaasatakse tööandjaid, kes soovivad oma töötajaid arendada.
...- 3.12.1. Tööturuteenused uus
Liina Karlson, Themis Õigusbüroo jurist-maksukonsultant
Tööturuteenused on mõeldud selleks, et tagada paremaid võimalusi tööhõives osalemiseks ning suurendada osalejate tööalaseid võimalusi. Riiklikuid tööturuteenuseid osutab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa).
Tööturuteenust...
- 3.12.2. Täiendavad tööturuteenused uus
Tööhõiveprogramm pakub lisaks TTTS-ile täiendavaid tööturuteenuseid. Programmi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. maist 2017 kuni 31. detsembrini 2020. Programmi üldeesmärk on leevendada tööjõupuudust, ennetada töötust ja lühendada töötuse kestust ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse või muude takistuste tõttu. Suurem...
- 3.12.3. Tööturutoetused uus
Liina Karlson
Lisaks tööturuteenustele pakub riik töötukassa kaudu ka tööturutoetusi. Allpool on ülevaade tööturutoetustest tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) alusel.
TöötutoetusTöötutoetusele on isikul õigus, kui:
...
- 3.12.1. Tööturuteenused uus
- 3.1. Töölepingu mõiste ja pooled uus
- 4. Töölepingu täitmine uus
Töötaja ja tööandja täidavad oma kohustusi töölepingu, kollektiivlepingu, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite ja seaduse järgi. Oma kohustuste rikkumise eest kannavad vastutust nii töötaja kui ka tööandja.
- 4.1. Töökorralduse reeglid
Peale töölepingu seadusest (TLS) ja muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste ning töö- või kollektiivlepingus kokku lepitud tingimuste on tööandjal õigus kehtestada oma tegevuse ja vajaduste kohased töökorralduse reeglid. Kõnealust dokumenti on nimetatud sageli ka töösisekorraeeskirjaks.
Tööandjal ei ole kohustust kehtestada töökorralduse reegleid...
- 4.2. Töölepingu poolte kohustused uus
Tööandja ja töötaja suhete korrektsus sõltub sellest, kui täpselt on kehtestatud nende õigused ja kohustused, kui selgelt on määratud töötaja ülesanded ning kui hästi ta tunneb töökorraldust.
Töölepingu sõlmimisel peavad pooled täpselt teadma, mida neil on õigus selle lepingu alusel nõuda ja mida nad on kohustatud tegema. Ühe poole kohustustele vastavad teise poole õigused.
...- 4.2.1. Töölepingu poolte lojaalsuskohustus
Töölepingu seadus sätestab töötaja ja tööandja kohustuse täita oma ülesandeid teineteise suhtes lojaalselt. Lojaalsuskohustuse sisu tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 6, 8 lg 1 ning 76 lg 1 ja 2). Tegemist on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete täpsustusega tööõigussuhtes.
Lojaalsuskohustus töösuhtes tähendab, et töötaja ja tööandja võtavad töölepingu sõlmimisega teatud...
- 4.2.2. Töölepingu poolte põhikohustused
Lojaalsuskohustuse kõrval on TLS-is sätestatud nii töötaja kui ka tööandja põhikohustused, mille täitmata jätmine võib olla töölepingu erakorralise ülesütlemise alus. Seetõttu on need kohustused sätestatud otse seaduses. Töötaja põhikohustused sisalduvad TLS-i § 15 lõikes 2, tööandja omad aga TLS-i § 28 lõikes 2.
Põhikohustuste täitmata jätmine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise...
- 4.2.2.1. Töötaja põhikohustused
Enamasti täidab töötaja oma kohustusi isiklikult, kuid välistatud ei ole ka teistsugune kokkulepe. See tähendab, et üldjuhul ei või töötaja anda oma tööülesandeid täitmiseks üle kellelegi teisele.
Töö tegemise kohustus Eeldatakse, et kui töölepingus pole kokku lepitud teisiti...
- 4.2.2.2. Tööandja põhikohustused
Eeldatakse, et kui töölepingus pole kokku lepitud teisiti, on tööandjal eelkõige järgmised kohustused.
Tööga kindlustamise ja juhiste andmise kohustus Tööandjal on kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning anda selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Tööandja korraldused peavad olema seaduslikud ja töötajale...
- 4.2.2.1. Töötaja põhikohustused
- 4.2.3. Saladuse hoidmise kohustus (TLS § 22)
Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse töölepingule võlaõigusseaduses (VÕS) käsunduslepingu kohta sätestatut TLS-i erisustega. Võlaõigusseaduse § 625 sätestab saladuse hoidmise kohustuse: käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma ...
- 4.2.4. Konkurentsipiirangu kokkulepe
Konkurentsipiirangu rakendamise võimalusi reguleerivad töölepingu seaduse TLS §-id 23–27.
Kirjalik kokkulepeTöötajale konkurentsipiirangu rakendamiseks peavad töötaja ja tööandja sõlmima kirjaliku kokkuleppe, mille alusel töötaja lubab mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus...
- 4.2.5. TöölähetusTöölähetusse saatmine
Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt on töölähetus tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga kokkulepitud töö tegemise kohta (TLS § 21 lg 1). Kui tahetakse teha kindlaks, kas tegemist on töölähetusega, tuleb välja selgitada, mis on kõnealuse töötaja kokkulepitud töö tegemise koht. Töö tegemise koha kokkuleppe kohta...
- 4.2.6. Töötajate võrdne kohtlemine
Uue TLS-i § 3 järgi kehtib töösuhetes võrdse kohtlemise põhimõte. Tööandja on kohustatud töölepingu täitmisel järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seadusele ja võrdse kohtlemise seadusele. Lisaks sellele peab tööandja võrdselt kohtlema ka osalise tööajaga ning tähtajaliste töölepingute alusel töötavaid isikuid.
... - 4.2.7. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe
Uue TLS-i § 34 järgi saavad tööandja ja töötaja kokku leppida töötaja koolitamiseks lisakulutuste tegemises ning ajas, mille jooksul isik töötab tööandja juures lisakulutuste hüvitamiseks. Vana TLS koolituskokkulepete sõlmimist otseselt ei reguleerinud. Praktikas kasutati ühe variandina erisoodustusega tähtajalise töölepingu sõlmimist, mille lõpetamine töötaja poolt oli piiratud ning mille...
- 4.2.8. Intellektuaalse omandi õigused töösuhetes
Intellektuaalne omand on isiku õigused oma loometöö tulemustele. Intellektuaalse omandi liike on kolm:
autoriõigused: kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed autoriõigusega kaasnevad õigused: esitaja, fonogrammitootja,...
- 4.2.1. Töölepingu poolte lojaalsuskohustus
- 4.3. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
Uues TLS-is ei räägita enam töölepingu peatumisest, vaid töötaja õigusest keelduda töö tegemisest (TLS § 19). Kui töötaja seda õigust kasutab, ei ole tegu tööandja kohustuse rikkumisega – õigus keelduda töö tegemisest lähtub eesmärkidest, mis kaaluvad üles töö tegemise kohustuse (nt seadusest tulenevad õigustused või põhjused).
Alused, mis annavad...
- 4.4. Töötaja vastutus töölepingu rikkumise korral
Töötaja vastutus on reguleeritud töölepingu seaduse (TLS) 4. peatükis, TLS-is reguleerimata küsimustele laieneb võlaõigusseadus (VÕS). Töötaja vastutuse kord lähtub põhimõttest, et töötaja ja tööandja, ehk küll majanduslikult ebavõrdses olukorras, on õiguslikult samaväärsed lepingupooled. Seega ei saa nad kohaldada teineteise suhtes mitte karistusi (distsiplinaarvastutust), vaid seaduses...
- 4.4.1. Töötaja tekitatud kahju hüvitamine
Võlaõigusseaduse kohaselt liigitatakse kahju varaliseks ja mittevaraliseks, varaline kahju omakorda jaguneb otseseks ja kaudseks. Otsese kahjuna mõistetakse vara kaotsiminekut või kahjustumist, samuti kulusid, mida kahjustatud pool peab kandma seetõttu, et talle tekitati kahju. Otsese varalise kahju mõiste katab muu hulgas kahju ärahoidmise või vähendamise kulusid, samuti kahjuhüvitise saamise...
- 4.4.1.1. Töötaja tekitatud kahju hüvitamise ulatus
Töötaja vastutab töölepingu seaduse § 74 järgi töölepingu tahtliku rikkumise korral selle tagajärjel tekkinud kahju eest täies ulatuses. Töötaja tahtlikkust ei saa eeldada, vaid tööandja peab seda täieliku vastutuse kohaldamiseks tõendama. Kui töötaja on rikkunud töölepingut hooletusest (sealhulgas raskest hooletusest, mis tähendab vajaliku hoole olulisel määral puudumist), on töötaja vastutus...
- 4.4.1.2. Töötaja tekitatud kahju hüvitamise üldised põhimõtted
Töötajalt kahju sissenõudmisel tuleb arvestada võlaõigusseaduse (VÕS) sätetega, mille 7. peatükk sisaldab sätteid kahju hüvitamise kohta. Kõnealuseid norme tuleb rakendada mis tahes suhtest tekkinud kahju hüvitamisel.
Kahju hüvitamise eesmärk Võlaõigusseaduse järgi on kahju hüvitamise eesmärk tekitada võimalikult lähedane...
- 4.4.1.3. Töötaja tekitatud kahju erijuhud
Töölt lahkumisega või tööle mitteasumisega seotud kahju Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lõige 3 pakub võimalust tõendada kahju lihtsustatult, kui töötaja ei asu pärast töölepingu sõlmimist tööle olulise põhjuseta või lahkub ette teatamata ning tööandja sel põhjusel lepingu üles ütleb. Töölepingu seaduse kohaselt eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele...
- 4.4.1.4. Leppetrahv töötaja tekitatud kahju korral
Kahju hüvitamise kõrval lubab töölepingu seadus (TLS) mõnel juhul kokku leppida ka leppetrahvis. Töölepingu seadus võimaldab leppetrahvi määrata kolmel juhul:
saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest; konkurentsipiirangu... - 4.4.1.5. Töötaja tekitatud kahju tasaarvestamine töötaja töötasuga
Töölepingu seaduse (TLS) § 78 lõike 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma kahjunõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku alusel. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm on näiteks e-kiri. Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek kahju hüvitamiseks on tühine. See tähendab, et töötaja ei saa niisugusteks...
- 4.4.1.6. Varalise vastutuse kokkulepe töötajaga
Töölepingu seadus (TLS) annab võimaluse sõlmida töötajaga varalise vastutuse kokkuleppe, millega töötaja võtab olenemata süüst vastutuse tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Seega pannakse sellise lepinguga töötajale võlaõigusseaduse (VÕS) kohane garantiivastutus, mida saab kohaldada ka enamikus muudes lepingulistes suhetes. Sellisest suurendatud vastutusest vabaneb töötaja...
- 4.4.1.7. Kahjunõuete aegumine
Kuigi individuaalse töövaidluse seadus sätestab töösuhetest tulenevate nõuete tavapärased aegumistähtajad – enamasti neli kuud, töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel 30 päeva ning töötasu nõuetes kolm aastat –, on töölepingu seaduses (TLS) kahjunõuete aegumise kohta kehtestatud erikord. Töölepingu seaduse § 74 lõike 4 kohaselt aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööüles...
- 4.4.1.1. Töötaja tekitatud kahju hüvitamise ulatus
- 4.4.2. Tööandja muud õiguskaitsevahendid
- 4.4.2.1. Töötasu alandamine
Kohustuse rikkumise korral sätestavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lõike 1 punkt 5 ja § 112 ühe õiguskaitsevahendina hinna alandamise. Samatähenduslik õiguskaitsevahend on töölepingu seaduse (TLS) § 73, mis siiski sätestab erinevused võlaõigusseadusest. Töölepingu seaduse § 73 lõige 1 lubab töötasu alandada ainult juhul, kui töötaja rikub tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta...
- 4.4.2.2. Töölepingu ülesütlemine
Kui töötaja rikub töölepingut oluliselt, saab tööandja end uue TLS-i kohaselt kaitsta töölepingu erakorralise...
- 4.4.2.1. Töötasu alandamine
- 4.4.1. Töötaja tekitatud kahju hüvitamine
- 4.5. Teenistussuhte sisu avalikus teenistuses
- 4.5.1. Ametiasutuse töökorraldus
Alates 1. aprillist 2013 kehtiva uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt võib ametiasutuse juht või tema volitatud isik ametiasutuse töö korraldamiseks anda teenistuse siseakte.
ATS lähtub põhimõttest, mille kohaselt puudub vajadus reguleerida kogu ametisasutuse töökorraldust ühes dokumendis ehk ametiasutuse sisekorraeeskirjas. Erinevalt...
- 4.5.2. Ametniku õigused
- 4.5.2.1. Teenistustingimuste ajutise kergendamise õigus
ATS-i kohaselt ei ole enam võimalik ametniku ajutine üleviimine terviseseisundile vastavale ametikohale, sest üleviimise regulatsiooni endisel kujul enam ei kasutata.
Teenistustingimuste ajutisele kergendamisele on ATS-i kohaselt õigus ametnikul, kes on rase...
- 4.5.2.2. Ametniku tähtajaline teisele ametikohale üleviimine
ATS sisaldab ametniku tähtajalise üleviimise võimalust. Ametniku võib tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale ühe ametiasutuse sees või ametikohale teises ametiasutuses, et suurendada tema pädevust ja motivatsiooni või edendada ametiasutuse koostööd. Ametiasutus, millest ametnik üle viiakse, on saatev ametiasutus ja ametiasutus, kuhu ametnik viiakse, on vastuvõttev ametiasutus (ATS § 33)....
- 4.5.2.3. Ametniku tähtajatu üleviimine teisele ametikohale
Alates 1. aprillist 2013 kehtiva ATS-i § 98 kohaselt viiakse ametnik tähtajatult üle teisele ametikohale, kui:
ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele või teisele ametiasutusele ametnik paigutatakse ümber selliselt, et koondamise tõttu vabastatakse ametnik, kelle ametikoht... - 4.5.2.4. Alla kolmeaastast last või lapsinvaliidi kasvatava ametniku õigused
Alates 1. aprillist 2013 kehtiv ATS toetab laste- ja peresõbralikkust. Seaduse kohaselt peab ametiasutus arvestama, et valveaja, öötöö ja riigipühal tehtava töö kohaldamine võib olla takistatud ametniku puhul, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. Sellist ametnikku võib saata teenistuslähetusse üksnes tema nõusolekul, mis on antud kirjalikku taasesitamist...
- 4.5.2.5. Ametniku hukkumise või töövõime kaotuse korral hüvitise saamise õigus
Pirkko-Liis Harkmaa
1. juulil 2016 muutusid sotsiaalsed tagatised ametniku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral.
Tagatised hukkumise ja surma korralKui ametnik hukkub või sureb teenistusülesandeid täites...
- 4.5.2.6. Vanaduspensioni saamise õigus
Ametnike vanaduspensionid kaotati alates 1. aprillist 2013, kui jõustus uus ATS (avaliku teenistuse seadus). Tollane muudatus oli seadusandja sõnul ajendatud riigieelarve kulude kärpimise vajadusest ja asjaolust, et tegemist on pigem avaliku teenistuse karjäärisüsteemi elemendiga. Siiski, isikule, kellele maksti riikliku...
- 4.5.2.7. Töötajate ühingutega liitumise õigus
Avalikel teenistujatel on õigus liituda töötajate ühingutega, sest neile laieneb täies ulatuses põhiseaduse §-is 29 sätestatud õigus, mille kohaselt töötajate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba.
Avalikud teenistujad ja nende ühingud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista legaalsete vahenditega....
- 4.5.2.8. Ametniku nõudeõigus teenistusest õigusvastaselt vabastamise korral
Teenistusest õigusvastaselt vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohtule on jäetud võimalus hüvitise suurust muuta, arvestades teenistuse lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.
Erisused on kehtestatud rasedale,...
- 4.5.2.1. Teenistustingimuste ajutise kergendamise õigus
- 4.5.3. Ametniku teenistuskohustused
- 4.5.3.1. Ustavus- ja teenistuskohustus
Ametniku ustavuskohustus tuleneb ATS-i §-st 27. Ametnik annab esmakordsel teenistusse asumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande, milles tõotab olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Ametivande tekst sisaldab ka teenistuskohustust. Vandes tõotab ametnik pidada ausalt talle usaldatud ametit.
Erinevalt enne...
- 4.5.3.2. Allumiskohustus
Ametnik on teenistuses kohustatud täitma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevaid teenistuskorraldusi ja juhiseid, samuti täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist ega õigusaktidest. Ametnik on kohustatud täitma ka vahetu juhi antud täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist...
- 4.5.3.3. Vaikimiskohustus
Uue ATS-i § 55 kohaselt ei tohi ametnik teenistussuhte ajal ega ka pärast teenistusest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ega ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ega eraelu andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
Ametniku vaikimiskohustus kehtib automaatselt nii ...
- 4.5.3.4. Asjaajamise ja vara üleandmise kohustus
Ametikohalt vabastamise korral on ametnik kohustatud asjaajamise ja talle kasutamiseks antud ametiasutuse vara üle andma ametiasutuses kehtestatud korras.
Ametiasutusel on soovitatav kehtestada siseaktidega kord, millal ja kuidas peab teenistusest lahkuv ametnik asjaajamise ja tema kasutuses olnud vara üle andma ning kuidas üleandmine dokumenteeritakse.
- 4.5.3.5. Puuduva ametniku ülesannete täitmise kohustus
Puuduva ametniku asendamiseks, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametikohale nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas, võib ametisse nimetamise õigusega isik:
anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt ühele...
- 4.5.3.1. Ustavus- ja teenistuskohustus
- 4.5.4. Teenistujate ergutused ja edutamine
2013. aasta 1. aprillil jõustuva avaliku teenistuse seaduse (ATS) vastuvõtmisega kaotati senine ergutuste ja edutamise kord. Kuigi alates 1. aprillist 2013. a ei näe ATS eraldi ette ergutuste korda, võib seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ametnike motiveerimiseks ka edaspidi ametiasutustes määrata ergutusi, mis ei kujuta endast märkimisväärset rahalist hüve (nt aumärk, raamat, tänukiri),...
- 4.5.5. Ametniku distsiplinaarvastutusDistsiplinaarsüütegu
Avaliku teenistuse seadus (ATS) näeb ette varasema kolme asemel vaid ühe distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süüline rikkumine. Teenistuskohustused tulevad eelkõige ATS-i 5. peatükis sätestatud ametniku teenistuskohustustest.
Distsiplinaarkaristus... - 4.5.6. Ametniku varaline vastutus
Alates 2013. aasta 1. aprillist kehtiva ATS-i eelnõu seletuskirja kohaselt saab ametniku varalise vastutuse puhul eristada:
välissuhtes tekkivat vastutustKahju tekitati ametniku teenistuskohustuste süülise rikkumisega...
- 4.5.7. Ametnike arendamis- ja hindamissüsteem
Ametnike paindlik arendamis- ja hindamissüsteem asendab senist atesteerimissüsteemi, millest on 1. aprillil 2013 jõustuvas avaliku teenistuse seaduses (ATS) loobutud selle ranguse ja bürokraatlikkuse tõttu. Ametniku töösoorituse hindamise kõrval on oluline ka tema arendamine.
Arengu- ja hindamisvestlus on...
- 4.5.8. Ametnike reserv ja koolitus
Alates 1. aprillist 2013 kaob ametnike reserv. Reservi arvamise viimane päev oli 6. juuli 2012. Isikud, kes olid reservis 6. juuli 2012. aasta seisuga, arvatakse ametnike reservist välja hiljemalt 6. jaanuaril 2013 või kuni 1. aprillini 2013 kehtiva avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 150 alusel. Kui isik sureb reservis viibimise ajal või talle määratakse esimene invaliidsusgrupp, arvatakse ta...
- 4.5.9. Ametnike rotatsioon
Alates 2013. aasta 1. aprillist kehtivas ATS-is on sätestatud rotatsioonisüsteem.
Rotatsioonisüsteem toimub ametniku tähtajalise üleviimisega teisele ametikohale ühe ametiasutuse sees või teises ametiasutuses, et suurendada ametniku...
- 4.5.1. Ametiasutuse töökorraldus
- 4.6. Tööandja vastutus töölepingus kokkulepitud kohustuste rikkumise korral
Tööandja vastutus töötaja ees töölepingus kokkulepitud kohustuste rikkumise korral tuleneb nii töölepingu seadusest (TLS) kui ka võlaõigusseadusest (VÕS), samuti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadusest. Kui tööandja rikub kokkulepitud kohustusi, võib töötaja kasutada eraldi või koos kõiki õiguskaitsevahendeid, mida saab ühel ajal kasutada.
Töölevõtmisel... - 4.7. Raseduse ja sünnitusega seotud tagatised
Tööandja peab tagama töötajate võrdse kohtlemise ning kaitsma neid diskrimineerimise eest. Mõne töötajate grupi puhul aga ei peeta erikohtlemist või eeliste andmist ebavõrdseks kohtlemiseks. Seadusega on ette nähtud täiendavad tagatised ja kaitsemeetmed rasedatele, last rinnaga toitvatele ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigust omavatele naistele. Tagatiste ja kaitsemeetmete eesmärk on kaitsta...
- 4.8. Ravikindlustus
Ravikindlustuse üldised põhimõtted on sätestatud ravikindlustuse seaduses (RaKS).
Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse...
- 4.1. Töökorralduse reeglid
- 5. Töö- ja puhkeaeg
- 5.1. Tööaeg ja vaba aeg
Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 1 punkti 7 kohaselt on tööaeg töölepingu üks kohustuslikest tingimustest. Töölepingus tuleb kokku leppida tööaja maht ehk mitme tunni vältel teatud ajaühikus (päevas, nädalas) töötaja tööülesandeid täidab. Töölepingus ei pea olema fikseeritud tööaja algus ja lõpp ega tööpäevasisesed vaheajad, kuid nende puudumisel tuleb lepingus viidata dokumendile, milles on...
- 5.1.1. Tööaja kestus
Töölepingu seaduse (TLS) § 43 lõike 1 kohaselt eeldatakse, et isik töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Eeldatakse ka, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas.
Kui töölepingus puuduvad mingil põhjusel andmed tööaja kohta, tuleb lähtuda nimetatud eeldusest ehk töötaja töötab...
- 5.1.1.1. Lühendatud tööaeg
Osale töötajagruppidele kehtib lühendatud tööaeg. Kõnealune lühendatud tööaeg ei ole osaline, vaid siiski täistööaeg. Seega peab tööandja lühendatud täistööajaga töötaja puhul lähtuma kõigist kohustustest, mis on seotud täistööajaga töötamisega, sh järgima töötasu alammäära ühes kuus.
Mais 2017. a jõustus TLS-i muudatus, millega eristatakse alaealiste tööaja nõudeid õppeveerandi...
- 5.1.1.2. Osaline tööaeg
Normaaltööajaga töötaja puhul on osaline tööaeg selline kokkulepitud tööaeg, mis on alla 40 tunni nädalas, ja lühendatud täistööajaga töötajate puhul õigusaktidega sätestatud tööajast lühem aeg.
Osaline tööaeg on igasugune täistööajast lühem tööaeg.
Kui töötaja töötab osalise tööajaga, tuleb lähtuda valitsuse kehtestatud töötasu...
- 5.1.1.3. Ületunnitöö
Ületunnitööd teeb isik tööandjaga kokkuleppel üle kindla tööaja.
Summeeritud tööajaarvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Seega ei teki summeeritud tööajaarvestusega töötajal ületunnid mitte iga päev ega iga nädal või pikema kui ühekuulise...
- 5.1.1.4. Töötamine ööajal
Ööaeg on töölepingu seaduse (TLS) § 45 lõike 1 kohaselt kell 22.00 kuni 6.00.
Töölepingu seaduse §-s 49 on ette nähtud piirangud alaealise töölerakendamisel. Tühine on kokkulepe, mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd ajavahemikul kella 20.00 kuni 6.00. Seega ei või alaealine üldjuhul töötada ööajal....
- 5.1.1.1. Lühendatud tööaeg
- 5.1.2. Tööaja korraldamine ja arvestamine
- 5.1.2.1. Tööaja korraldus
Tööaja korraldamise ja arvestamise eest vastutab ettevõttes tööandja ning töötaja on kohustatud oma tööülesandeid täitma tööandja ettevõttes või käitises tavalisel tööajal.
Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid...
- 5.1.2.2. Tööaja arvestus
Tööandjal on töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 4 alusel kohustus pidada töötajate tööaja arvestust ning tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg. Arvestust tuleb pidada ka ületunnitöö kohta ja eraldi nende töötajate tööaja kohta, kellega on kokku lepitud, et tööaeg koos ületunnitööga võib ulatuda keskmiselt 52 tunnini seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul....
- 5.1.2.3. Summeeritud tööajaarvestus
Summeeritud tööajaarvestus on tööaja arvestamise erijuhtum. Seda kohaldatakse, kui igapäevane tööaeg ei jagune võrdselt tööpäevade vahel ja kui töötajad töötavad eri pikkusega vahetustes.
Summeeritud tööajaarvestuse kohaldamises peavad töötaja ja tööandja kokku...
- 5.1.2.1. Tööaja korraldus
- 5.1.1. Tööaja kestus
- 5.2. Valveaeg
Valveaeg on osa puhkeajast, kui töötaja peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööülesannete täitmiseks.
Valveaeg on töötaja puhkeaeg, kui töötaja on valmis tööülesandeid täitma. Valveaja kokkulepped on tavalised sellistel töökohtadel, kus töötaja puudumine ei ole töö olemuse tõttu võimalik. Näiteks kui üks töötaja haigestub, on...
- 5.3. Puhkeaeg
Töölepingu seaduse (TLS) §-d 51 ja 52 reguleerivad töötajale minimaalselt jäävat puhkeaega igas päevas ja igas nädalas. Nende sätete eesmärk on tagada töötajale tööst puhkamine ja taastumine ning kaitsta seega töötaja tervist.
Töölepingu seaduse § 51 mõttes on päev iga 24-tunnine ajavahemik, mitte ainult aeg kell 00.00 kuni 24.00, ja TLS-i § 52 mõttes...
- 5.4. Töötajale tagatav muu vaba aeg
Tööandja peab andma töötajale iga päev vähemalt 30-minutilise vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks (vt ptk 5.1.2.1). Kui töölepingu, töökorralduse reeglite või muu sarnase dokumendiga on ette nähtud täiendavaid tööpäevasiseseid tööaja hulka arvestatavaid vaheaegu, peab tööandja tagama töötajale ka need....
- 5.1. Tööaeg ja vaba aeg
- 6. Puhkused uus
Advokaadibüroo Derling
Töölepingu seaduses sätestatud puhkused jagunevad töötatud perioodi alusel antavateks puhkusteks ja töötaja isikuga seotud puhkusteks.Töötatud perioodi alusel antav puhkus on põhipuhkus. Töötaja isikuga seotud...
- 6.1. Puhkuse andmise üldnõuded
Töölepingu seaduse kohaselt antakse puhkust kalendriaasta eest.
Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, kuid lisaks arvestatakse puhkuse teenimise aja hulka ka:
ajutise... - 6.2. Puhkuse andmise ja kasutamise kord
Seaduse kohaselt tuleb tööandjal koostada puhkuste ajakava ja tutvustada seda töötajatele kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandja ja töötajate huvides on puhkuste ajakava võimalikult vara koostada, sest siis on teada, millal töötaja sel kalendriaastal puhkust kasutab. Esimese kvartali kestel, kui puhkuste ajakava ei ole veel koostatud, saab töötaja puhkusele minna või tööandja töötaja...
- 6.3. Puhkuse liigid uus
- 6.3.1. Põhipuhkus ja pikendatud põhipuhkus uusTavapärane põhipuhkus
Tavapärase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Nende päevade hulka ei arvata rahvuspüha (24. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäev) ega riigipühi. 28 päeva on puhkuse minimaalne lubatud kestus ja kõigil töötajatel, ka ajutiselt või osalise tööajaga töötavatel isikutel, on õigus sellisele puhkusele igas kalendriaastas.
Pikem põhipuhkus... - 6.3.2. Lapsevanemate puhkused uus
Lapsevanematel on võimalus saada täiendavat puhkust laste sünni korral ja nende kasvatamisel.
Naisel on õigus saada 140 kalendripäeva rasedus- ja sünnituspuhkust. Puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituskuupäeva. See on varaseim aeg, millal töötaja...
- 6.3.3. Tasustamata puhkus
Töölepingu seadus ei reguleeri tasustamata puhkust, kuid võttes arvesse, et pooled võivad leppida kokku tingimustes, mis ei ole töötajale võrreldes seadusega koormavamad, saavad pooled eraldi kokku leppida tasustamata puhkuse andmises.
Pooled võivad soovi korral ka kokku leppida, et tasustamata puhkuse aja eest arvestatakse töötajale näiteks põhipuhkust (puhkusearvestus ei peatu).
- 6.3.4. Õppepuhkus uus
Töölepingu seadus (TLS) näeb ette ühe puhkuseliigina õppepuhkuse. Õppepuhkuse andmise ja kasutamise täpsem kord on sätestatud täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS). 1. juulil 2015 jõustus uus täiskasvanute koolituse seadus, mis tõi kaasa ka mõningaid muudatusi senises õppepuhkuste andmise korras.
Siiani oli täiskasvanute koolitus jagunenud taseme-, tööalaseks ja...
- 6.3.1. Põhipuhkus ja pikendatud põhipuhkus uus
- 6.4. Puhkusetasu maksmine ja puhkuse rahaline hüvitamine
Töötajal on õigus saada puhkuse eest puhkusetasu. Puhkusetasu arvutamise kord on kehtestatud valitsuse määrusega. Puhkusetasu arvutamist on lähemalt käsitletud teabevara peatükis 7.1.3.
Puhkusetasu makstakse üldjuhul välja hiljemalt eelviimasel...
- 6.5. Puhkuse eripärad avalikus teenistuses
- 6.6. Puhkuse aegumine
Töölepingu seaduse kohaselt aegub põhipuhkuse nõue aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. See tähendab, et jooksva kalendriaasta puhkust saab kasutada sel ja järgmisel kalendriaastal, kuid järgmise kalendriaasta lõppedes põhipuhkuse nõue aegub.
Sama reegel kehtib nii tavalisele kui ka pikendatud põhipuhkusele. Poolte kokkuleppel võib...
- 6.1. Puhkuse andmise üldnõuded
- 7. Töötasu
- 7.1. Töötasu üldine käsitus
Kõiki töötasu küsimusi reguleerib töölepingu seadus (TLS).
Töölepingu seaduses kasutatakse läbivalt mõistet „töötasu”, mis hõlmab kõiki töö tegemise eest makstavaid tasusid. Eraldi töötasuliike, nagu põhipalk või lisatasu, seadusega ei reguleerita. Töötasu erinevaid liike saab tuletada seaduse muudest sätetest ja ka tööandjal pole...
- 7.1.1. Majandustulemustelt makstav töötasu
Töölepingu seadus sätestab, et kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist, käibest või muust majandustulemusest, võetakse töötaja osa arvestamisel aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.
Pooltel on õigus ka teisiti kokku leppida. Näiteks võib töötajal olla õigus saada tasu kvartali majandustulemuste või kuu majandustulemuste alusel....
- 7.1.2. Tehingutelt makstav töötasu
Tehingutelt makstava töötasu arvestamise meetodile kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud agendilepingu tingimusi.
Tasu maksmise alus on töötaja sõlmitud tehingud kolmandate isikutega tööandja nimel.
Töötajal tekib õigus tasule alates hetkest, kui tööandja on oma kohustused kolmanda isiku ees täitnud. (VÕS)
Pooled võivad...
- 7.1.3. Keskmise töötasu arvutamine ja maksmine
Tööandjal on kohustus maksta töötajale tasu kokku lepitud summas. Töösuhte jooksul aga tuleb ette, et töötajale on vaja kokku lepitud töötasu asemel maksta keskmist töötasu. Keskmise töötasu maksmise juhud on sätestatud töölepingu seaduses, aga ka muudes seadustes.
Töölepingu seaduse kohaselt on...
- 7.1.1. Majandustulemustelt makstav töötasu
- 7.2. Töötasu maksmine erijuhtudel
Töölepingu seaduses (TLS) ei ole lisatasu mõistet. Tööandja ei maksa eritingimustes töö tegemise eest mitte lisatasu, vaid suurendab töötaja töötasu. Kui töötaja teeb ületunnitööd, töötab riigipühal või langeb tööaeg ööajale, tuleb suurendada tema töötasu.
Ületunnitöö hüvitamisel on küll TLS-i järgi esimene eelistus vaba aja andmine, kuid pooled...
- 7.2.1. Kokkuleppeline täiendav töötasu
Kokkuleppeline täiendav töötasu võib olla sätestatud töö- või kollektiivlepingus. Kokkuleppe eesmärk on fikseerida täiendava tasu saamise alused ja arvutamise metoodika. 2009. aasta juulis kehtima hakanud töölepingu seaduses (TLS) ei ole kasutatud mõistet “lisatasu”, sest kui pooled soovivad, et töötaja teeks täiendavat tööd, eeldatakse poolte kokkulepet täiendava töö eest maksmiseks....
- 7.2.2. Töötasu maksmine töö mitteandmisel
Töölepingu alusel on tööandjal kohustus anda töötajale tööd ning töötajal kohustus täita talle antud tööülesandeid.
Töötaja ei saa kanda vastutust tööandja äririski eest. Seetõttu peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks...
- 7.2.3. Töötasu maksmine töötamise takistuse korral
Uus TLS sätestab tööandjale kohustuse maksta töötajale keskmist tasu mõistliku aja eest, kui töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel. Selle sätte puhul tuleb hinnata, mis on mõistlik aeg, mille jooksul on töötasu maksmine veel õigustatud ja millal on tööandjal õigus töötasu maksmine lõpetada. Mõistliku aja hindamiseks...
- 7.2.1. Kokkuleppeline täiendav töötasu
- 7.3. Töötasu maksmise aeg ja viis
Töötasu maksmise aeg ehk palgapäev on hetk, kui töötajal tekib õigus töötasu sisse nõuda. Töötasu tuleb maksta ehk palgapäev peab olema vähemalt kord kuus. Palgapäev lepitakse kokku töölepingus. Pooltel on võimalik leppida kokku ka sagedasemas töötasu maksmises. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, tuleb töötasu välja maksta sellele päevale eelneval tööpäeval.
... - 7.4. Töötasu nõuete aegumine
Töötasu nõuete aegumistähtaeg on töötaja ja tööandja jaoks erinev. 01.01.2018 jõustunud töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) ja TLS-i muudatustega muutusid ka nõuete aegumise tähtajad.
Alates 01.01.2018. a sätestatakse töösuhetest tulenevate nõuete aegumistähtajad TLS-i §-s 31. Viidatud sätte kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste...
- 7.5. Töötasu tasaarvestamine
Töölepingu seadus (TLS) sätestab töötasu puutumatuse põhimõtte, mille kohaselt ei ole tööandjal õigus töötaja töötasu töötaja nõusolekuta kinni pidada, v.a kui see õigus tuleneb seadusest (nt tulumaks).
Riigikohtu otsus nr 3-2-1-39-02
Töötaja ei täitnud tööülesandeid korrektselt, mistõttu...
- 7.6. Töötasu vähendamine
Kui tööandja ei saa ettenägematute ja temast olenematute majanduslike asjaolude tõttu anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, on tööandjal õigus vähendada töötaja töötasu mõistlikus ulatuses kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Töötasu maksmise kohustus peab olema majanduslikest asjaoludest tulenevalt ebamõistlikult koormav ja töötasu tohib vähendada ainult mõistliku määrani,...
- 7.7. Palga maksmise erisused avalikus teenistuses
- 7.7.1. Ametniku õigus palgale ja lisatasudele
Avaliku teenistuja oluline tunnus on palgatöö riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
Teenistuja tähtsamate õiguste hulka kuulub õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani (alates 1. aprillist 2013 kehtib ATS-i § 34 lg 1).
... - 7.7.2. Ametniku õigus hüvitisteleTeenistuslähetused
Alates 1. aprillist 2013 muutusid oluliselt teenistuslähetusse saatmise põhimõtteid ja korda ning need viidi kooskõlla välisteenistuse seadusega, s.h lisandusid pikaajalise välislähetusse saatmise ja abikaasatasu maksmise põhimõtted.
Kuni 1. aprillini 2013 tuli ametnike teenistuslähetusse saatmisel lähtuda valitsuse 23....
- 7.7.1. Ametniku õigus palgale ja lisatasudele
- 7.8. Palgatuluga seotud maksukohustused
Palgatuluna maksustatakse kõik töö tegemise eest makstavad tasud. Peale palgatulu maksustatakse erisoodustusena ka kõik mitterahalisel kujul saadud hüved ja tasud.
Tööandja kohustub palgatulult kinni pidama tulumaksu ja tasuma sotsiaalmaksu ning enamasti ka töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksed. Erisoodustuse maksukoormus on tööandja kanda, kes...
- 7.8.1. Tulumaks
Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 kohaselt on palgatulu kõik tööandja tehtud töö- või teenistussuhtest tulenevad maksed, sealhulgas ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist tehtud väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida juriidiline isik maksab oma juhtimis- või kontrollorgani (juhatus, nõukogu) liikmetele.
... - 7.8.2. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstava tasu maksustamine
Töölepingu seaduse § 7 punkti 10 kohaselt ei loeta töösuheteks juriidilise isiku organi juhataja suhteid juriidilise isikuga, samuti välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja suhteid filiaaliga.
Juhtimis- või kontrollorganite mitteammendav loetelu on toodud tulumaksuseaduses järgmiselt:
... - 7.8.3. Välismaalt saadud tulu maksustamine
Välismaalt saadud tulu maksustamisel on olulised mõisted “resident” ja “mitteresident” – nende mõistete kaudu määratletakse isiku maksuõiguslik staatus ning tema maksukohustuse ulatus.
Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kelle kõik tulud maksustatakse,... - 7.8.4. Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksu kogumise eesmärk on saada tulu pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksuga kuuluvad maksustamisele aktiivsest tegevusest (töö tegemine või teenuse osutamine) saadud tulud.
Passiivset ehk kapitalitulu ei maksustata sotsiaalmaksuga. Erandjuhtudel, kui tulu saaja märgib oma...
- 7.8.5. Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksukohustus
FIE maksab sotsiaalmaksu saadud ettevõtlustulult ja täidab oma maksukohustused ise. Sotsiaalmaks arvutatakse füüsilisest isikust ettevõtja puhul tuludeklaratsiooni e-vormi andmete alusel. Maksustamisperiood on füüsilisest isikust ettevõtja puhul kalendriaasta ja tasuda tuleb avansilisi makseid.
Sotsiaalmaksu avansilisi makseid tuleb tasuda neli korda aastas iga kvartali viimase kuu...
- 7.8.6. Välismaal töötava Eesti residendi tulu maksustamine sotsiaalmaksuga
Enamasti maksustatakse Eesti residendi väljaspool Eestit töötamise eest makstav tasu sotsiaalmaksuga, kui tasu maksja on Eestis tegutsev isik või asutus. Erandid aga tulenevad välislepingust või Euroopa õigusest.
Eestis nagu teistestki Euroopa Liidu riikides kohaldatakse ühtseid reegleid, millest tuleb juhinduda, kui töötaja töö- ja elukoht või tööandja asukoht on eri riikides või...
- 7.8.7. Mitteresidendist töötaja tulu sotsiaalmaksuga maksustamine
Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt tuleb sotsiaalmaksu tasuda kõigile füüsilistele isikutele tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt väljamaksetelt. Enamasti ei ole vahet, kas väljamakse saaja on resident või mitteresident.
Tööandja deklareerib mitteresidentide eest arvestatud sotsiaalmaksu deklaratsioonivormi TSD lisas 2.
Erandid, mille puhul väljamakseid sotsiaalmaksuga ei...
- 7.8.8. Mitteresidendist tööandja sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksu tasumise kohustus on ka Eestis tegutseval mitteresidendist tööandjal.
Kümne päeva jooksul alates Eestis maksukohustuse tekkimisest on mitteresidendist tööandja kohustatud ennast maksu- ja tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreerima. Registreerimiseks tuleb mitteresidendist tööandjal esitada maksuhaldurile avaldus vormil R2, mille saab maksuhalduri käest või...
- 7.8.9. Töötuskindlustusmakse
Töötuskindlustusmakset tasub nii töötaja (kindlustatu) kui ka tööandja. Kindlustatu on töötaja, avalik teenistuja või võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutav isik, kelle töötasult peetakse kinni töötuskindlustusmakse. Töötuskindlustus laieneb ka mitteresidentidele, töövõtulepingu või muude selliste lepingute alusel tulu saavatele isikutele. Töötuskindlustus ei laiene FIE-le, notarile,...
- 7.8.10. Kogumispension
Eesti pensionisüsteem koosneb nn kolmest sambast. Esimese samba puhul makstakse praeguste töötajate palgalt tasutud sotsiaalmaks välja praegustele pensionäridele. Teine sammas moodustub isiklikust kohustuslikust kogumispensioni maksest, st kindlustatu palgast peetakse kinni kogumispensioni makse, millele lisandub riigi poolt kogumispensioni makse sotsiaalmaksu arvel. Mõlemad nimetatud...
- 7.8.1. Tulumaks
- 7.9. Erisoodustuste maksustamine
- 7.9.1. Erisoodustuse mõiste
Peale palga maksmisel tekkivatele maksu kinnipidamis-, tasumis- ja deklareerimiskohustuste, tuleb tööandjal arvestada ka maksukohustusega töötajatele antavatelt erisoodustustelt.
Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt...
- 7.9.2. Maksukohustuse arvutamine ja deklareerimine
Maksukohustuse arvutamisel tuleb kindlaks määrata erisoodustuse andmise aeg, sest sellest sõltub erisoodustuselt arvutatavate maksusummade tasumise ja deklareerimise aeg.
Erisoodustuste maksustamisperiood on kalendrikuu ja seega tuleb erisoodustused...
- 7.9.1. Erisoodustuse mõiste
- 7.1. Töötasu üldine käsitus
- 8. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus
Töötervishoiu ja tööohutuse üldised põhimõtted on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS – RT I 1999, 60, 616; RT I 2009, 62, 405), mis sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi: töötajad)
tööle esitatavad töötervishoiu ja...- 8.1. Töökeskkonna nõuded
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist.
Töökeskkonna keemiliste ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm...
- 8.2. Erikategooria
töötajatega seotud nõuded
Rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. Tööandja peab rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööle rakendamisel järgima õigusaktidega sätestatud piiranguid.
Tööandja on kohustatud andma rasedale vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal, mis arvatakse tööaja hulka.
... - 8.3. Tööandja ennetustegevus
Tööandjal tuleb kavandada ja rakendada meetmeid, et vältida või vähendada terviseriske ettevõtte töö kõikides etappides ning edendada töötaja kehalist, vaimset ja sotsiaalset heaolu.
Tööandja rakendab ennetustegevuse meetmeid järgmiste põhimõtete...
- 8.4. Tööandja põhikohustused töökeskkonna nõuete järgimisel
Ettevõtte sisekontrollisüsteemi loomine
Tööandja on kohustatud tegema süsteemset töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes.
... - 8.5. Töötajate töötervishoiu-
ja tööohutusalane juhendamine
Tööandja on kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist. Tööandja peab korraldama töötajale enne tööle asumist või enne töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ning väljaõppe.
... - 8.6. Ettevõtte töötervishoiu
ja tööohutuse korraldus
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Asjatundliku töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. Töökeskkonnaspetsialist peab olema määratud igas ettevõttes, hoolimata selle tegevuse laadist või...
- 8.7. Töötervishoiuteenus
ja selle osutaja
Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, -õe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi: töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine, et aidata tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond, vältida tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet.
Töötervishoiuteenuse osutaja on terviseametis...
- 8.8. Tööõnnetused ja kutsehaigused
- 8.8.1. Tööõnnetused
Tööõnnetus on töötaja surmaga lõppenud õnnetus või tervisekahjustus, mis tekkis tööandja antud tööülesannet täites või muu töö ajal tööandja loa alusel, tööaja hulka arvataval vaheajal või tööandja huvides tegutsemise muul ajal.
...
- 8.8.2. Kutsehaigused
Tööga seotud haigus võib olla kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.
Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tööst põhjustatud haigus on samuti töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus,...
- 8.8.1. Tööõnnetused
- 8.1. Töökeskkonna nõuded
- 9. Töölepingu lõppemine ja üleminek
- 9.1. Töölepingu lõppemine
Töölepingu seaduses (TLS) sätestatud töölepingu lõppemise kord lähtub võlaõigusseaduse (VÕS) üldisest lepingute lõppemise reeglistikust. Kuid TLS-is on ka erisusi: töötaja sõltub töösuhtes muude lepinguliste suhetega võrreldes palju enam tööandjast ning vajab seega suuremat kaitset. Eesti kodanikku kaitseb üldiselt Eesti põhiseadus, mille § 29 määrab ühelt poolt õiguse vabalt valida töökohta...
- 9.1.1. Töölepingu ülesütlemine
Kõige sagedamini lõppeb tööleping, kui üks või teine lepingupool ütleb lepingu üles. Nii nagu võlaõigusseadus (VÕS) eristab ka töölepingu seadus (TLS) töölepingu korralist ja erakorralist ülesütlemist.
Leping öeldakse korraliselt üles mõjuva...
- 9.1.2. Töölepingu erakorralise ülesütlemise alused
- 9.1.2.1. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja algatusel
Töölepingu seaduse §-des 88 ja 89 on toodud välja kaht liiki põhjused, mille alusel saab tööandja töölepingu üles öelda:
töötajast tulenevad põhjused;... - 9.1.2.2. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja algatusel
Töötaja võib samuti töölepingu mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda. Eelkõige tuleb see kõne alla, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist. Erakorraliselt võib üles öelda nii tavalise tähtajatu kui ka tähtajalise töölepingu (mille puhul on korraline ülesütlemine piiratud). Nii nagu tööandjale, sätestab seadus ka töötajale...
- 9.1.2.1. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja algatusel
- 9.1.3. Töölepingu ülesütlemise piirangud ning töötajate kaitse perekondlikel või töötajate esindamise põhjustel
- 9.1.3.1. Töölepingu ülesütlemise piirangud
Erinevalt vanast TLS-ist ei ole uues loetelu asjaoludest, mille puhul ei ole lubatud töölepingut üles öelda. Vana TLS-i § 91 ei luba tööandja algatusel töölepingut lõpetada näiteks töötaja ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajal, samuti siis, kui töötaja osaleb seaduslikus streigis, täidab riigi- või kohaliku omavalitsusorgani pandud ülesandeid või esindab töötajaid. Uues TLS-is on aga valitud...
- 9.1.3.2. Töötaja kaitse perekondlikel põhjustel
Töölepingu seaduse (TLS) §-de 89, 92 ja 93 kohaselt peab tööandja raseda, rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega või alla kolmeaastast last kasvatava töötaja töölepingu ülesütlemisel arvestama tabelis nimetatud põhjustega.
Tabel. Tööandjale keelatud ja lubatud töölepingu ülesütlemise...
- 9.1.3.3. Töötajate kaitse töötajate esindamise tõttu
Tööandjal on õigus töötajate esindaja tööleping öelda üles mis tahes seaduslikul alusel. Küll aga ei või töölepingu ülesütlemise põhjus olla töötajate esindamise fakt (TLS § 92 lg 1 p 4). Öeldes üles töötajate esindaja töölepingu kas esindaja volituste kehtivusajal või aasta jooksul pärast volituste lõppu, peab tööandja arvestama suurema tõendamiskoormusega. TLS-i § 92 lg 3 kohaselt eeldatakse...
- 9.1.3.1. Töölepingu ülesütlemise piirangud
- 9.1.4. Töölepingu ülesütlemise kord
- 9.1.4.1. Töölepingu ülesütlemise avaldus
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lõike 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles avalduse tegemisega teisele poolele.
Töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Nimetatud nõue...
- 9.1.4.2. Töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtajad
Kõik etteteatamistähtajad on minimaalsed, s.t see on vähim nõue, mida ülesütlev pool peab järgima. Lubatud on siiski ka pikemalt ette teatada kavatsusest lõpetada töösuhe.
Tabel 1. Töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtajad
... - 9.1.4.3. Töölepingu ülesütlemise hüvitis
Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks saab töötaja kindlustushüvitist töötuskindlustuse vahenditest.
Isikul, kelle töösuhe tööandja juures on kestnud 5–10 aastat, on õigus kindlustushüvitisele tema ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ning üle kümne aasta sama...
- 9.1.4.4. Töölepingute kollektiivne ülesütlemine
Kui tööandjal on vaja lühikese aja jooksul koondada märkimisväärne osa töötajatest, on tegemist töölepingute kollektiivse ülesütlemisega ning sel juhul tuleb tööandjal järgida täiendavaid nõudeid.
Töölepingute ülesütlemist peetakse kollektiivseks, kui 30 kalendripäeva jooksul öeldakse koondamise...
- 9.1.4.1. Töölepingu ülesütlemise avaldus
- 9.1.5. Ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine
Töölepingu seaduse (TLS) § 104 lõike 1 järgi on seadusliku aluseta või seaduse nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on see tühine ka juhul, kui tööandja ütles töölepingu koondamise tõttu üles rasedaga, samuti siis, kui töötaja ei teavitanud tööandjat koondamist takistavast asjaolust, kuid mitteteavitamise põhjus ei tulenenud töötajast.
...
- 9.1.1. Töölepingu ülesütlemine
- 9.2. Töölepingu üleminek
- 9.2.1. Töölepingu ülemineku mõiste
Töötajate töösuhted on kaitstud juhtudel, kui tööandja muutub, kuid ettevõtte tegevus jätkub. Uude töölepingu seadusesse (TLS) on üle võetud Euroopa direktiivi 2001/23/EÜ põhimõtted, mis olid alates Eesti Euroopa Liiduga liitumisest lisatud juba vanasse töölepingu seadusesse.
Tööleping võib üle minna kahel juhul:
... - 9.2.2. Vastutus töölepingute täitmise eest
Töölepingud jäävad nende üleminekul uuele tööandjale kehtima muutumatult. Seega peab uus tööandja täitma töölepingut kokkulepitud tingimustel ega saa sundida töötajat muudatusteks töös või muudes töölepingu tingimustes. Samuti ei või ettevõtte üleandja ega omandaja öelda töölepingut üles ettevõtte ülemineku tõttu. See ei keela siiski senisel või uuel tööandjal öelda tööleping üles mis tahes...
- 9.2.3. Töötajate informeerimine ja konsulteerimine
Senisel ja uuel tööandjal lasub töölepingu seaduse (TLS) § 113 lõike 1 kohaselt kohustus informeerida töötajate usaldusisikut või töötajaid ettevõtte kavandatavast üleminekust. Sellist informeerimiskohustust tuleb eristada teabevara peatükis 9.2.1 nimetatud teatest uue tööandja andmete kohta. Kui tööandja juures on valitud usaldusisik, antakse asjakohane info...
- 9.2.1. Töölepingu ülemineku mõiste
- 9.3. Ametniku teenistussuhte lõpetamine
Nii enne kui ka pärast 2013. aasta 1. aprilli kehtivas avaliku teenistuse seaduses (ATS) on üksikasjalikult reguleeritud ametniku teenistusest vabastamise alused ja kord. Kuigi alates 1. aprillist 2013 kehtivas ATS-is niisugust jaotust otseselt ei ole, võib ametniku teenistussuhte lõpetamise alused tinglikult kolmeks jagada.
...- 9.3.1. Ametniku teenistusest vabastamise alused
- 9.3.1.1. Teenistusest vabastamine ametniku soovil (ATS § 87)
Ametnikul on igal ajal õigus taotleda ametist vastastamist omal soovil. Selleks peab ta esitama ametiasutusele kirjaliku taotluse. Taotlus esitatakse asutuse juhile või tema volitatud isikule.
Ametnik peab esitama taotluse tema ametist vabastamiseks üldjuhul vähemalt 30 päeva enne päeva, kui soovib ametist vabaneda. Lubatud on ka pikem etteteatamine. Kui asutuse juht või tema volitatud...
- 9.3.1.2. Teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu (ATS § 88)
Kui ametnik oli teenistusse võetud määratud ajaks, vabastatakse ta ametist tähtaja möödumisel. Teenistustähtaja viimane päev on ühtlasi ka teenistussuhte viimane päev.
Teenistussuhte lõppemisel seoses tähtaja möödumisega vormistatakse teenistusest vabastamise kohta haldusakt. Siiski ei mõjuta haldusakti vormistamine...
- 9.3.1.3. Teenistusest vabastamine muule ametikohale valimise või nimetamise korral (ATS § 89)
Alates 1. aprillist 2013 kehtiva avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 järgi ei laiene ATS järgmistele ametikohtadele:
riigikogu liikmele Euroopa Parlamendi liikmele vabariigi... - 9.3.1.4. Ametniku koondamine (ATS § 90)
Ametnik vabastatakse teenistusest, kui tema senine töö lõpeb.
Ametniku koondamise alused on järgmised:
ametiasutuse likvideerimine ametikoha põhjendatud kaotamine ametiasutuse koosseisus... - 9.3.1.5. Teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (ATS § 91)
Avaliku teenistuse seaduse kohaselt võib ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastada vaid siis, kui ta ei tule oma teenistusülesannetega toime ebapiisava töökogemuse, teadmiste või oskuste tõttu. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ei või teenistussuhet lõpetada, kui põhjus on muu kui ametniku suutmatus tulla toime teenistuskohustustega, näiteks ilmneb, et...
- 9.3.1.6. Teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude tõttu (ATS § 92)
Teenistusest võib vabastada ametniku, kellel pole oma teenistusülesannete täitmiseks piisavaid teadmisi ega oskusi, kui teadmiste ja oskuste vähesust ei saanud tema teenistusse võtmisel ega katseajal ette näha.
Nimetatud alus ametniku teenistusest vabastamiseks on sarnane töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 sisuga,...
- 9.3.1.7. Teenistusest vabastamine töövõime vähenemise tõttu (ATS § 93)
Ametniku töövõime on vähenenud, kui ametnik ei saa töövõimetuslehe alusel teenistusülesandeid täita üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul. Sellisel juhul võib ametniku ATS-i § 93 alusel teenistusest vabastada töövõime vähenemise tõttu.
Erinevalt enne 2013. aasta 1. aprilli kehtinud avaliku teenistuse seaduse §-st 119 ei ole aasta...
- 9.3.1.8. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo tõttu (ATS § 94)
Asutus võib vabastada ametniku, kes on toime pannud distsiplinaarsüüteo ehk süüliselt rikkunud teenistuskohustusi, kui rikkumine on oluline. Rikkumine on süüline, kui see on toimunud ametniku hooletuse või raske hooletuse tõttu või ametnik on rikkumise toime pannud tahtlikult. Ametnik on hooletult käitunud, kui ta pole teenistuskohustusi täitnud vajaliku hoolega. Raske hooletuse korral on...
- 9.3.1.9. Teenistusest vabastamine asjaolude tõttu, mis välistaksid teenistusse võtmise (ATS § 95)
Ametniku teenistusse võtmiseks peab isik olema Eesti kodanik, täieliku teovõimega (s.h täisealine), vähemalt keskharidusega ning oskama nõutud määral eesti keelt.
Ametnik võib olla ka Euroopa Liidu mõne muu riigi kodanik, kui ta vastab nõuetele ega:
... - 9.3.1.10. Teenistusest vabastamine koostöö mittelaabumise tõttu (ATS-i §-d 96 ja 97)
Avaliku teenistuse seadus lubab teatud kõrgeid riigiametnikke teenistusest vabastada ka põhjusel, et ministri ja talle alluva ametniku koostöö ei laabu. Kord lähtub sellest, et ametnike ja ministrite koostöö peaks rajanema vastastikusel usaldusel.
Koostöö laabumatuse tõttu on lubatud teenistusest vabastada ministeeriumi kantsler ja maavanem....
- 9.3.1.1. Teenistusest vabastamine ametniku soovil (ATS § 87)
- 9.3.2. Ametniku õigused teenistusest õigusvastase vabastamise korral (ATS § 105)
Kui ametnik on teenistusest vabastatud õigusvastaselt, kas seaduses ettenähtud aluseta või menetlus- või vorminõudeid rikkudes, saab ta esitada nõudeid, mis on ette nähtud avaliku teenistuse seaduses. Ametniku nõuetele ei laiene töölepingu seadus. Samuti ei saa ametnik esitada kõiki halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud nõudeid, vaid üksnes neid, mis on talle ette nähtud avaliku...
- 9.3.1. Ametniku teenistusest vabastamise alused
- 9.4. Töötuskindlustus töölepingu lõppemise korral
Töösuhte ajal on tööandjal kohustus maksta ja töötajale makstavatelt tasudelt kinni pidada töötuskindlustusmakset. Sellega seonduvaid tööandja ülesandeid on käsitletud teabevara peatükis 7.8.9. Töösuhte lõppemise korral võib töötajal sõltuvalt töölepingu lõppemise alusest olla õigus saada töötuskindlustuse hüvitisi.
Tööandja väljastatavad tõendid... - 9.5. Töötajate olukord tööandja pankroti korral
Töölepingu seaduse § 89 kohaselt on tööandjal õigus tööleping koondamise tõttu üles öelda muu hulgas juhul, kui kuulutatakse välja tööandja pankrot või pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Tööandja pankroti korral on seega võimalik töölepingud lõpetada. Tööandja pankroti tõttu töölepingute lõpetamisel ei kehti töötajate esindaja ja alla kolmeaastast last...
- 9.1. Töölepingu lõppemine
- 10. Individuaalsete töövaidluste lahendamine
- 10.1. Töövaidluse lahendamine ja töövaidlusorganidTöövaidluse lahendamise seadus
Töösuhte lõppemisel ei saa paraku välistada vaidluse võimalust ja nii tööandja kui ka töötaja võivad pöörduda töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni poole või kohtusse. Alates 1. jaanuarist 2018 muutus töövaidluseid reguleeriv seadus ja individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) tunnistati kehtetuks. ITVS-i hakkab...
- 10.1.1. Tööandja avaldus töövaidluskomisjonile
TÖÖVAIDLUSKOMISJON
Märkus. Esitatakse vastavalt töötaja elukoha järgi või tööandja asukoha järgi.
Kuupäev
... - 10.1.2. Töötaja avaldus töövaidluskomisjonile
TÖÖVAIDLUSKOMISJON
Märkus. Esitatakse vastavalt töötaja elukoha järgi või tööandja asukoha järgi
Kuupäev
...
- 10.1.1. Tööandja avaldus töövaidluskomisjonile
- 10.2. Nõuete aegumine ja erimenetlusedNõuete aegumine ja nõuete esitamise tähtajad
Töölepingu seaduse (TLS) §-s 31 sätestatakse nõuete aegumise tähtaeg. Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumisel on neli kuud arvestades ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma...
- 10.3. Individuaalsete töövaidluste lahendamise üldküsimused
- 10.3.1. Töövaidlus ja töövaidlusorganIndividuaalsed töövaidlused
Individuaalseid töövaidlusi lahendavad Eestis töövaidluskomisjonid ja kohtud. Töövaidluskomisjonile esitatavatel nõuetel on rahaline piir – 10 000 eurot. Kuni 10 000 euro suuruste rahaliste nõuete vaidlustes on nõude esitajal võimalik valida, kas ta pöördub nõudega töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Sama nõuet mõlemale vaidluse lahendajale ühel ajal...
- 10.3.2. Töösuhetest tulenevate nõuete aegumine
Töösuhetest tulenevate õiguste kaitseks või nõuete esitamiseks tuleb töövaidlusorganisse pöörduda kindla aja jooksul.
Töövaidlusorganisse pöördumiseks on kehtestatud on kolme liiki tähtajad:
1) nõude esitamise üldine tähtaeg on neli...
- 10.3.3. Töövaidlusorgani pädevus töövaidluste lahendamisel
Töölepingu ülesütlemine on tühine, kui tööleping on üles öeldud seadusest tuleneva aluseta või ülesütlemine ei ole muul viisil seadusega kooskõlas. Ülesütlemise tühisuse võib kaasa tuua ka näiteks minimaalse vormi – kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi – järgimata jätmine. Tühine on ka tingimuslik ülesütlemine.
Töölepingu ülesütlemine on tühine, kui see on seaduse järgi keelatud...
- 10.3.1. Töövaidlus ja töövaidlusorgan
- 10.4. Töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis
- 10.4.1. Töövaidluskomisjon
Töövaidluskomisjonid tegutsevad tööinspektsiooni kohalike inspektsioonide juures. Töövaidluskomisjon moodustatakse töövaidluskomisjoni juhatajast, kes on kohaliku tööinspektsiooni ametnik, ning töötajate ja tööandjate esindajatest. Töötajate ja tööandjate esindajad esitavad töövaidluskomisjonide koosseisu töötajaid ja tööandjaid esindavad organisatsioonid (ameti- ja kutseliitude ning...
- 10.4.2. Töövaidlusmenetlus töövaidluskomisjonisAvaldus töövaidluskomisjonile
Töövaidlusmenetluse alustamiseks on vaja kirjalikku avaldust ühelt töövaidluse poolelt (töötaja, tööandja, töötajaid esindav ühing või seaduses sätestatud juhtudel tööandjat esindav ühing). Avaldus esitatakse kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töötamise koht on töölepingus märgitud nii, et see hõlmab mitut...
- 10.4.3. Töövaidluskomisjoni otsusTöövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungit.
Istungil avaldab töövaidluskomisjon pooltele otsuse teatavakstegemise aja ja koha. Enne 1. juulit 2009 kehtis kord, et töövaidluskomisjon teatas istungi toimumise päeval, kas ja millises...
- 10.4.1. Töövaidluskomisjon
- 10.5. Töövaidluste lahendamine kohtus
- 10.5.1. Töövaidlusi lahendavad kohtud
Töövaidlusi lahendavad
esimese astme kohtutena maakohtud: Harju maakohus, Tartu maakohus, Pärnu maakohus ja Viru maakohus teise astme ehk apellatsioonikohtutena ringkonnakohtud: Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ning Viru... - 10.5.2. Töövaidlusmenetlus maakohtus
Töövaidlusmenetluse alustamise alus on ühe poole avaldus maakohtule. Töövaidluse alustamisel kohtus on kohtusse pöördumise vorm hagiavaldus. Kui aga töötaja või tööandja soovib kohtus vaidlustada töövaidluskomisjoni otsuse ehk pöördub kohtusse selleks, et sama töövaidlus vaadataks läbi hagimenetluses, esitab ta kohtule avalduse. Hagiavalduseks peetakse sel juhul nõudeavaldust, mille töötaja...
- 10.5.3. Kohtuotsus ja selle vaidlustamine
Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema ning teatab, millal ja kuidas otsus avalikult teatavaks tehakse. Tavapäraselt teatab kohus kuupäeva ja kellaaja, mil kohtuotsuse ärakirja on võimalik kohtukantseleist kätte saada. Kui menetlusosaline ei lähe otsuse ärakirjale järele, saadetakse otsus tähitud postiga või toimetatakse kätte isiklikult. Otsuse vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema...
- 10.5.1. Töövaidlusi lahendavad kohtud
- 10.1. Töövaidluse lahendamine ja töövaidlusorganid
- 11. Kollektiivsed töösuhted
- 11.1. Töötajate esindajad
Rahvusvahelises tööõiguses määratleti mõiste “töötajate esindajad” esimest korda Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 135 ja samateemalise töötajate esindajate soovitusega nr 143 aastal 1971. Eesti ratifitseeris konventsiooni 7. veebruaril 1996.
Konventsiooni artikli 3 ja...
- 11.1.1. Ametiühing
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni järgi (artikkel 23 lg 4) on igaühel õigus oma huvide kaitseks asutada ametiühing ning sellega ühineda. Sama ideed kordavad Eestile õiguslikult siduvad ÜRO rahvusvahelised paktid kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta (artikkel 22 lg 1) ning majandus-, sotsiaal- ja kultuuriõiguste kohta (artikkel 8 lg 1 p a). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse...
- 11.1.2. Töötajate usaldusisik
Töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) järgi on töötajate usaldusisik tööandja töötaja (sh avalik teenistuja), kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga.
Usaldusisikut...
- 11.1.1. Ametiühing
- 11.2. Tööandjate esindajad
Põhiseaduse § 29 lõike 5 kohaselt on tööandjate kuulumine ühingutesse ja liitudesse vaba. Tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Erinevalt töötajate esindajate seadustest (AÜS, TUIS) puudub Eestis eriseadus tööandjate ühingute kohta.
Tööandjate ühingute ja liitude kõige...
- 11.2.1. Tööandja esindaja ettevõttes
Tööandja võib olla juriidiline või füüsiline isik. Töölepingu seadus ei defineeri tööandja mõistet ega piira isikute ringi, kes saavad tööandjad olla.
Juriidiline isik aga on abstraktne õiguskeha, mis täidab ülesandeid oma organite kaudu. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus, mis võib olla nii ühe kui ka mitmeliikmeline. Juhatuse liikme pädevust...
- 11.2.2. Tööandja regionaalne ja majandusharu esindaja
Tööandja regionaalne või majandusharu esindaja on tööandjate ühing või liit. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 2 lõike 2 kohaselt ühendab tööandjate ühing või liit teatud tegevusharu või mõnel teisel alusel juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes on tööandjad töölepingu seaduse mõistes, ning kaitseb ja esindab oma liikmete huve töösuhetes.
Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) kehtestab töö...
- 11.2.3. Tööandja riiklik esindaja
Kollektiivlepingu seadus (KLS) määratleb tööandjate ühingu ja liidu nende liikmete kaudu, tööandjate keskliitu nimetatakse üksnes institutsionaalselt kollektiivlepingu poolena.
Kehtivas õiguses ei ole reguleeritud ka tööandjate keskliitude tegevus. Siiski võib väita, et tööandjate riiklik esindaja on tööandjate keskliit. Eestis on see organisatsioon...
- 11.2.1. Tööandja esindaja ettevõttes
- 11.3. Kollektiivsed läbirääkimised, kollektiivlepingu sõlmimine ja täitmine
Kollektiivsed läbirääkimised on üks osa sotsiaaldialoogist. Sotsiaaldialoogiks peetakse tööandja ja töötajate dialoogi, kus toimub vastastikune infovahetus ja nõustamine, koostöö ning läbirääkimised kollektiivlepingute ja teiste lepete sõlmimiseks. Eesti tööandjate ja töötajate suhteliselt vähese organiseerumise tõttu on sotsiaaldialoog olnud Eestis tagasihoidlik.
...
- 11.3.1. Läbirääkimiste pooled
Kollektiivseid läbirääkimisi peetakse kolmel tasandil. Ka poolte esindajad on eri tasandil erinevad. Läbirääkimisi peetakse vastastikuse usalduse ja info alusel nende poolte vahel, kellel on kollektiivlepingu seaduse järgi õigus kollektiivlepingu sõlmimiseks.
Kollektiivleping sõlmitakse (KLS § 3 lg...
- 11.3.2. Läbirääkimiste alustamine
Kollektiivlepingu läbirääkimisi võib alustada nii tööandja kui ka töötajate esindaja. Enamasti tuleb initsiatiiv läbirääkimiste alustamiseks ja kollektiivlepingu sõlmimiseks ametiühingult, kuid mitte alati.
Läbirääkimiste alustamiseks esitab läbirääkimiste algataja teisele poolele kollektiivlepingu projekti koos kirjaliku teatega soovist läbirääkimisi alustada. Kui üks pool teeb...
- 11.3.3. Kollektiivlepingu sisu
Kollektiivleping on individuaalse töölepingu kõrval lisavõimalus leppida kokku töötingimustes ja poolte teistes suhetes.
Kollektiivlepingu seaduse § 6 lõikes 1 esitatakse näitlik loetelu tingimustest, milles pooled võivad kollektiivlepingus kokku leppida, näiteks:
... - 11.3.4. Kollektiivlepingu rakendusala
Kollektiivlepingu seaduse § 4 lõike 1 kohaselt laieneb kollektiivleping neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Seadus annab pooltele võimaluse määrata täiendavate piiranguteta kollektiivlepingu rakendusulatus laiemalt või kitsamalt.
Siiski on ettevõttes sõlmitud...
- 11.3.5. Kollektiivlepingu täitmine ja kehtivus
Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 11 lg 1 kohaselt jõustub kollektiivleping sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus ei ole kehtestatud teisiti. Jõustunud kollektiivleping on pooltele siduv. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingu tingimuste muutmiseks. See tähendab...
- 11.3.1. Läbirääkimiste pooled
- 11.4. Kollektiivse töötüli lahendamine
Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel (KTTLS § 2 lg 1).
Töötüli võib...
- 11.5. Töötajate teavitamine
ja nendega konsulteerimine
Töötajate informeerimine (ehk teavitamine) tähendab, et töötajate esindajatele, nende puudumise korral töötajatele, samuti ametiühingu usaldusisikule edastatakse teave, mis võimaldab neil õigel ajal saada põhjalik ülevaade töötajate (sh ametiühingu liikmete) huve puudutavatest asjaoludest ja arengutest ning nende mõjust...
- 11.5.1. Teavitamine ja konsulteerimine põhiküsimustes
Töötajate põhiküsimustes informeerimise ja nendega konsulteerimise kord tööandjate jaoks, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat, on sätestatud töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) 5. peatükis “Informeerimine ja konsulteerimine”. Sama peatüki § 17 lõikes 2 on öeldud, et kõnealuse peatüki sätteid ei kohaldata informeerimisele ja konsulteerimisele avalikus teenistuses.
... - 11.5.2. Teavitamine ja konsulteerimine ettevõtte ülemineku korral
Senisel ja uuel tööandjal lasub TLS-i § 113 lõike 1 kohaselt kohustus informeerida töötajate usaldusisikut või töötajaid ettevõtte plaanitavast üleminekust. Teatis antakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kirja teel või muul viisil arvutivõrgus) või soovi korral rangemas vormis vähemalt kuu enne ettevõtte plaanitud üleminekut. Teatis peab sisaldama...
- 11.5.3. Teavitamine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivse lõpetamise korral
TLS-i § 90 lõike 1 järgi loetakse töölepingute ülesütlemine kollektiivseks, kui 30 kalendripäeva jooksul öeldakse koondamise tõttu üles lepingud vähemalt
viie töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat 10 töötajaga... - 11.5.4. Töötervishoiu ja tööohutuse küsimustest teavitamine ja nendes küsimustes konsulteerimine
Ettevõttes, kus töötab alla kümne töötaja, kohustub tööandja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes nõu pidama vahetult töötajatega.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 17 lõike 2 kohaselt esindab töötajaid ettevõttes, kus töötab 10 kuni 49 töötajat, töötajate üldkoosoleku valitud töökeskkonnavolinik.
Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel...
- 11.5.5. Üleühenduselise ettevõtja töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimineTeavitamis- ja konsulteerimiskohustuse rakendusala
Üleühenduselise ettevõtja töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kohustus tuleneb 11. veebruaril 2005 jõustunud töötajate üleühenduselise kaasamise seadusest (TÜÜKS), mille eesmärk on edendada üleühenduselise ettevõtja, üleühenduselise ettevõtjate grupi, Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu juhtkonna ja...
- 11.5.6. Töötajate kaasamine Euroopa äriühingusEuroopa äriühing (Societas Europaea, SE) on asutatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2157/2001/EÜ kohaselt Euroopa äriühingu põhikirja alusel. Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) on ühistu, mis on asutatud Euroopa Liidu...
- 11.5.1. Teavitamine ja konsulteerimine põhiküsimustes
- 11.1. Töötajate esindajad
- 12. Järelevalve tööseaduse täitmise üle ja vastutus
- 12.1. Järelevalve korraldus
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuete täitmist kontrollib tööinspektsioon. Ka TLS on andnud tööinspektsioonile õiguse nõuete täitmist kontrollida. TLS sisaldab eelkõige eraõiguslikke sätteid poolte lepingulise suhte kohta, seetõttu ei kontrolli tööinspektsioon kogu seaduse, vaid üksnes kõige olulisemate nõuete täitmist.
... - 12.2. Vastutus tööseaduste rikkumise eest
Lisaks ettekirjutuse võimalusele ning tööandja eraõiguslikule vastutusele töötajate ees võib tööseaduste rikkumisele järgneda väärteomenetlus.
Väärtegude kohtuväline menetleja on tööinspektsioon, kes karistuse määramisel lähtub väärteomenetluse seadustikus sätestatud menetlusnormidest. Ka tööandja õigused ja kohustused...
- 12.1. Järelevalve korraldus
- Lisad
- Lisa 1. Töölepingu näidis (ainult veebis)
- Lisa 1.1. Töölepingu näidis inglise keeles (ainult veebis)
- Lisa 2. Juhatuse liikme leping (ainult veebis)
- Lisa 3. Töökorralduse reeglistik (ainult veebis)
- Lisa 4. Töövõtulepingu näidis (ainult veebis)
- Lisa 5. Renditöötaja töölepingu näidis (ainult veebis)
- Lisa 6. Tööjõurendi lepingu näidis (ainult veebis)
- Ptk 3.3.3.5. lisa. Informeeritud nõusoleku vorm (ainult veebis)
- Ptk 3.3.3.6. lisa. Andmetöötleja üldjuhend (ainult veebis)
- Ptk 3.3.3.7. lisa. Ettevõtte privaatsuspoliitika vorm (ainult veebis)
- Ptk 3.3.3.8. lisa. Töökorralduse reeglid (ainult veebis)
- Lisa 1. Kokkulepe koolituskulude kandmise ja hüvitamise kohta (ainult veebis)
- Lisa 2. Varalise vastutuse kokkuleppe näidis (ainult veebis)
- Lisa 3. Infotehnoloogiavahendite kasutamise reeglid (ainult veebis)
- Lisa 4. Isikuandmete töötlemise infoleht ja töötaja nõusolek isikuandmete töötlemiseks (ainult veebis)
- Lisa 5. Leiutise autori varaliste õiguste loovutamise kokkulepe (ainult veebis)
- Lisa 6. Konkurentsipiirangu kokkulepe (ainult veebis)
- Lisa 7. Koondamise ettevalmistamise meelespea (ainult veebis)
- Lisa 1. Puudumiste meelespea (ainult veebis)
- Lisa 1. Esmaabi andmise ja esmaabivahendite korrashoiu eest vastutava töötaja määramine (ainult veebis)
- Lisa 2.1. Töötervishoiu- ja tööohutusalane juhend (ainult veebis)
- Lisa 2.2. Töötervishoiu- ja tööohutusalane juhend arvuti kuvariga töötamisel (ainult veebis)
- Lisa 3.1. Töökeskkonnavoliniku valimise kord (ainult veebis)
- Lisa 3.2. Teade tööinspektsioonile (ainult veebis)
- Lisa 4.1. Töökeskkonnaspetsialisti määramine (ainult veebis)
- Lisa 4.2. Teade tööinspektsioonile (ainult veebis)
- Lisa 5. Tööandja tööohutuse ja töökeskkonnaalaste kohustuste meelespea (ainult veebis)
- Lisa 1. Töölepingu ülesütlemise avaldus (ainult veebis)
- Lisa 2. Hoiatus töölepingu rikkumise korral (ainult veebis)
- Lisa 3. Avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötajast tuleneval põhjusel (ainult veebis)
- Lisa 4. Käskkiri teenistusest vabastamise kohta (distsiplinaarkaristus) (ainult veebis)
- Lisa 5. Teatis ettevõtte ülemineku ja tööandja vahetumise kohta (ainult veebis)
- Ptk 10.1.1. lisa. Tööandja avaldus töövaidluskomisjonile (ainult veebis)
- Ptk 10.1.2. lisa. Töötaja avaldus töövaidluskomisjonile (ainult veebis)
- Lisa 1. Kollektiivlepingu näidis (ainult veebis)