Tööõigus | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

1. juulil 2020 jõustunud muudatuste kohaselt on isal võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 kalendripäevaks, mida saab kasutada osade kaupa. Selle perioodi eest makstakse isale täiendavat vanemahüvitist, mis on uus vanemahüvitise liik. Isa täiendava vanemahüvitise suurus arvutatakse välja samamoodi nagu tavaline vanemahüvitis – igale saajale vastavalt tema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu suurusele, mida ta vanemahüvitise arvestusperioodil teenis. Lugege lähemalt täiendatud peatükkidest 9.1. ja 4.

Uues audiopeatükis 14.21. räägitakse teemal, mis on ja mis ei ole ärisaladus; kuidas ärisaladust fikseerida ja kuidas ennast kaitsta; ning kui ärisaladus on lekkinud, siis kuidas peaks toimima?

 

Teabevara uuendus

Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ja saada selle perioodi eest vanemahüvitist.

Isa täiendav vanemahüvitis ja 30 päevane isapuhkus
Senise 10-tööpäevase isapuhkuse vahetab välja 30-kalendripäevane isapuhkus, mille eest hakkab Sotsiaalkindlustusamet maksma isa täiendavat vanemahüvitist. Hüvitist saavad 30 kalendripäeva eest kõik isad – ka need, kes ei tööta töölepingu alusel (nt FIE-d, juhatuse liikmed jt) kui ka need, kes on töötud.

Pane tähele, et uus süsteem kehtib ainult juhul, kui laps sünnib pärast 1. juulit 2020 (k.a). Ka kogu lapsega seoses võetav puhkus peab olema alates 1. juulist 2020 või hiljem!

Ka kogu uue süsteemi järgi võetav puhkus peab olema pärast 1. juulit 2020. Uut isapuhkust ei saa kasutada varem, kui alates 1. juulist 2020.

See tähendab, et:
  • isegi, kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 1. juulil 2020 või hiljem, aga laps sünnib tegelikult varem, kehtib isale vana kord. Tal on õigus kasutada vana süsteemi isapuhkust 10 tööpäeva;
  • kui eeldatav sünnikuupäev on enne 1. juulit 2020, kuid laps sünnib tegelikult 1. juulil 2020 või hiljem, kehtib isale uus kord ja tal on õigus kasutada isapuhkust 30 kalendripäeva.

NB! Välja arvatud juhul, kui isa on juba kahe kuu jooksul enne lapse sündi kasutanud vana süsteemi järgi ära oma õiguse 10-päevasele isapuhkusele. Sellisel juhul kehtib talle vana süsteem ja tal ei ole enam hiljem õigust n-ö ülejäänud 20 päeva välja võtta, isegi juhul, kui laps sündis 1. juulil 2020 või hiljem.

Kellele?
  • Õigus saada kõigil isadel, kelle laps sünnib 1. juulil 2020 või pärast seda.
  • Kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada ja ei ole juba ära kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele, on selle saamise õigus lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal.
  • Ema abikaasal on õigus ka siis, kui lapse bioloogiline isa esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendava vanemahüvitise saamise õigusest loobumiseks.
Mida peab teadma?
  • Saab kasutada alates 30 kalendripäevast enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. (NB! Arvesta üleminekuperioodi erisusega.)
  • Isa täiendava vanemahüvitise saamise ajal peab puhkama kõigi oma tööandjate juurest. Puhkuse kasutamise periood kantakse töötamise registrisse. Isapuhkust saab kasutada nii ühes osas kui ka osade kaupa. Töölepingu seaduse järgi võib tööandja keelduda puhkuse andmisest lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva.
  • Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ja tulu teenida. Ei kehti tavalise vanemahüvitise põhimõte, et maksimaalselt poole hüvitise ülempiiri (ehk 2020. aastal 1774,05 euro) teenimisel vanemahüvitis ei vähene.
  • Isadel, kes tööl ei käi (sh ka FIE-d või nn vaba elukutse esindajad [nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid] ning käsundus- ja töövõtulepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed või juriidilise isiku juhtorgani liikmed), saavad samuti isa täiendavat vanemahüvitist 30 kalendripäeva eest. Seda saab kasutada endale sobival ajal alates 30 kalendripäevast enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa saab ise otsustada, kas soovib hüvitist ühes osas või osade kaupa.
  • Kui perre sünnib pärast 1. juulit 2020 väikese vahega mitu last, on kõigi lastega seoses õigus kasutada 30-päevast isapuhkust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist. Iga lapse hüvitist/puhkust tuleb kasutada erineval ajal – seda ei ole võimalik võtta välja mitme lapse eest korraga ega saada sellest tulenevalt samal perioodil mitmekordset hüvitist.
  • Mitmike puhul kehtib üks periood/hüvitis olenemata sündinud laste arvust.
  • Isa täiendavat vanemahüvitist võib saada nii perioodil, kui ema on vanemahüvitise või sünnitushüvitise saaja (30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva), kui ka hiljem, kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
  • Kui pere soovib, et isa saaks järjest nii tavalist vanemahüvitist kui isa täiendavat vanemahüvitist, siis esimesed 30 päeva loetakse alati isa täiendavaks vanemahüvitiseks. Tavalist vanemahüvitist võib isa hakata saama päevast, mil laps on vähemalt 70-päeva vanune ja ema sünnitusleht on lõppenud.
Kui suur on isa täiendav vanemahüvitis?

Isa täiendav vanemahüvitis arvestatakse välja samade reeglite alusel nagu tavaline vanemahüvitis.

Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutame esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis plaanitud tähtajal, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud. Täpsemalt saab vanemahüvitise arvestamisest lugeda siit. Abiks on ka vanemahüvitise kalkulaator.

Vanemahüvitise alammäär on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär (2020. aastal 540 eurot). Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk (2020. aastal 3548,10 eurot.)

Töötamise registrisse lisandub alates 1. juulist 2020 uus peatamise alus „Isapuhkus”. Tööandjad ei saa ega pea isapuhkuse peatamise kandeid tegema. Isapuhkuse kanded teeb töötamiseregistrisse Sotsiaalkindlustusamet isapuhkuse taotleja avalduse alusel. Tööandjat teavitatakse isapuhkuse avalduse esitamisest e-posti teel.

Sotsiaalkindlustusamet soovitab isadele varem oma puhkusesoovi tööandjaga arutada ja siis hakata isapuhkust planeerima Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Tööandjat teavitatakse e-posti teel kaks korda.

1. Esimene teavitus läheb tööandjale kohe, kui isa esitab avalduse Sotsiaalkindlustusametile (SKA) isapuhkuse saamiseks SKA iseteeninduskeskkonnas. Isal on võimalus sisestada avalduse juurde kuni kaks e-posti aadressi ühe tööandja kohta, seejuures üks e-posti aadress on alati kohustuslik. Töötaja ja tööandja räägivad omavahel läbi, milline e-posti aadress tuleb avaldusele lisada. SKA teavitus sisaldab isiku nime, isikukoodi ning perioodi, mille isik on meile edastanud. Pärast seda jäetakse isiku avaldus viieks tööpäevaks ootele, selle perioodi vältel on võimalus tööandjal SKA-d teavitada, et tööandja ei ole nõus isapuhkuse andmisega. Kui 5 tööpäeva jooksul ei ole negatiivset vastust tööandjalt tulnud, teeb SKA töötamise registrisse (TÖR) kande isapuhkuse kohta ning määrab isikule hüvitise.

2. Teine teavitus läheb tööandjale siis, kui SKA on teinud tema töötaja kohta kande TÖR-i. See teavitus läheb sellele e-posti aadressile, mille tööandja on edastanud Maksu- ja Tolliametile (tavaliselt äriregistris olev e-posti aadress).

Kui isapuhkuse avaldus esitatakse 14 päeva enne puhkuse algust ja/või lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva saab isa hoiatuse, et tööandja võib puhkuse andmisest keelduda, kuid see ei takista isa SKA-le avalduse esitamist, kuna tööandja ja töötaja võisid sõlmida omavahelise kokkuleppe, millest SKA avalduse esitamise hetkel ei ole teadlik.

Isapuhkuse avalduses olevat perioodi muuta ei saa. Isapuhkuse perioodi muutmiseks tuleb isapuhkuse avaldus tühistada ja teha uus avaldus.

Vanemahüvitise maksmise periood muutub paindlikuks
Vanemahüvitise maksmist saab vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Kellel on õigus saada?

Alates 1. juulist 2020 on võimalik vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kõigil vanemahüvitise saajatel – nii neil, kes alles hakkavad vanemahüvitist saama, kui neil, kes saavad vanemahüvitist varasemast. Vanemahüvitist saab peatada ja jätkata alates lapse 70-päevaseks saamisest kuni 3-aastaseks saamiseni.

Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu, välja arvatud vanemahüvitise saamise algus- ja lõpukuul.

Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Maksu- ja Tolliamet

Teabevara uuendus

Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud. Hüvitise määramise tingimused on erinevad – 2020. aasta märtsi, aprilli ja mai eest hüvitise taotlemiseks kehtivad mõnevõrra teistsugused tingimused, kui juunikuu eest jätkuhüvitise taotlemiseks. Lähemalt uuendatud peatükis 11.8.

Osa ettevõtjaid on end palgaabi saamiseks sobilikuks sättinud. Kui kolmest nõutud kriteeriumist pole käive langenud, mängitakse teiste numbritega. Mida selline numbritega mängimine ettevõttele kaasa võib tuua, sellest räägib audiopeatükis 14.20. ettevõtja ja raamatupidamisekspert Krista Teearu. 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juunikuu õigusuudiste teemad

  • Plaanitakse ulatuslikke muudatusi kehtivasse pankrotiseadusesse
  • Arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute tõendamine
  • Ärisaladusena käsitatav info

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Kui COVID-19 levik jätkub, võib selle bioloogilise ohuteguriga arvestamine muutuda nõutavaks ka seal, kus seni kokkupuutes teiste inimestega suurt ohtu ei nähtud. Seega võib olla vajalik olemasolevad riskianalüüsid üle vaadata ning uuendada, et võimalikke riske tervisele vähendada. Selleks vajalikud konkreetsed abinõud on iga tööandja otsustada, oluline on, et töökeskkond oleks ohutu. Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur ehk EU-OSHA on avaldanud ka nõuandva teatmiku „COVID-19: TAGASI TÖÖLE. Töökohtade ümberkorraldamine ja töötajate kaitse“. Lähemalt peatükis 11.8.

Uues videopeatükis 14.21. jagame aga praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas tegutseda siis, kui eriolukorra töökorralduse muutumise tõttu tuleb tööandjal töötaja töölepingut mis tahes põhjusel muuta. 

Teabevara juunikuine täiendus on samuti seotud kriisiteemaga.

Teabevara uuendus

Veebiseminaril (ptk 14.21.) jagab tööõiguse teabevara peatoimetaja, advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Kristi Sild praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas tegutseda siis, kui eriolukorra töökorralduse muutumise tõttu tuleb tööandjal töötaja töölepingut mis tahes põhjusel muuta. 

  • Töölepingu muutmise võimalused – kokkuleppelised ja ühepoolsed.
  • Töösuhete lõpetamine seoses kriisiolukorraga.
  • Töölepingu muudatuste vormistamine.
  • Muud aktuaalsed küsimused ja vaidluste praktika seoses töösuhete lõpetamisega.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Maikuu õigusuudiste teemad

  • Juhtidele antakse lisaaega makseraskuste ületamiseks
     
  • Tuleviku äriühingu koosolekul saad hääletada reaalajas, olenemata asukohast
     

  • Kiire abi väikeettevõtjatele ja turismisektori ettevõtjatele
     

  • Kobarseadusega kriisi vastu
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

 

Teabevara uuendus

Väljakuulutatud eriolukord kahjustas tugevalt paljude tööandjate tegevust. Kahju leevendamiseks muudeti Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrust „Tööhõiveprogramm 2018–2020“ ja lisati sinna uue tööturuteenusena töötasu hüvitis. Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud. Lähemalt peatükis 11.8.

 

 

Teabevara uuendus

Seekordse „Teabevara tunni“ külaline on tööõiguse teabevara peatoimetaja, advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat Kristi Sild. Saates antakse vastuseid küsimustele, mida on aasta esimestel kuudel teabevara nõuandekeskuses esitatud töölepingu, töötasu ja puhkuse kohta. Kuulake uut audiopeatükki 14.17.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Eriolukorras käsitletavad õigusuudiste teemad

  • Töösuhted
    Töötasu ja koormuse vähendamine
    Kaugtöö tegemisega seotud kulud ja töölähetus
    Töötasu hüvitise saamise eeldused
     
  • Lepingulised suhted
    Vääramatu jõud
    Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine
     

  • Üürilepingud
     

  • Ühinguõigus
    Koosolekute korraldamine
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Lehed