Teabevara uuendus

Peatüki 6.2. uuendus puudutab värsket Riigikohtu lahendit nr 2-16-708, kus kohus analüüsis põhjalikult teise töö pakkumise kohustust koondamise korral.

Kohus rõhutas, et töötajale teise töö pakkumise kohustust ei saa asendada konkursi korraldamisega vabadele töökohtadele. TLS § 89 lg 3 mõttes tähendab teise töö pakkumine, et tööandjal on kohustus pakkuda omal initsiatiivil töötajale konkreetseid töökohti, millel ta võimaldaks töötajal ilma töökohale kandideerimata töötamist jätkata.

Riigikohus selgitas, et TLS § 89 lg 5 ja lg 3 esimese lause järgi ei ole tööandjal olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei sobi vabale töökohale, kohustust töötajale seda tööd pakkuda. Sellisel juhul on tööandjal õigus korraldada vaba töökoha täitmiseks konkurss või võtta sellele uus töötaja ilma konkursita. Kui tööandja leiab aga, et töötaja sobib teisele töökohale, on tööandjal kohustus talle seda pakkuda.

 

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

5. novembril jõustus Töölepinguseaduse uus säte § 1394 Lapsepuhkuse õiguse kasutamine. Tegemist on üleminekusättega seoses perehüvitiste süsteemi järk-järgulise muutmisega. 

Isikul, kelle laps sünnib pärast 2019. aasta 31. märtsi, on õigus lapsepuhkusele Töölepinguseaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel. Alates 2022. aasta 1. aprillist on sellel isikul õigus lapsepuhkusele seaduse 2022. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni alusel.

Lähemalt teabevara uuendatud peatükis 9.

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Õppepuhkuse päevade arvestus käib kalendriaasta kaupa (Täks § 13 lg 1). Ka tasustatavate õppepäevade arvestus käib kalendriaasta kaupa. Seega, kui on alanud uus kalendriaasta, hakkab tasustatavate õppepuhkuse päevade arvestus uuesti jooksma.

Lähem info ptk 4 § 67 kommentaarides.

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Lõpp tankistidele? Valitsus algatas seaduse ajakohastamiseks eelnõu
  • Kas teie üürileping sisaldab keelatud leppetrahvi või liiga suurt viivist?
  • Euroopa Liidu Parlament otsustas: rahapesu peab lõppema

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Teabevara värskes täienduses on lisatud venekeelse töölepingu näide (ptk 1.). Vastavalt keeleseaduse §-ile 19 sõlmitakse tööleping ja võlaõigusseaduse alusel sõlmitud leping, mis lepingu ühe poole jaoks ei seondu majandus- ja kutsetegevusega, samuti avaliku teenuse osutamise leping eesti keeles, kui osapooled ei lepi kokku mõne muu keele kasutamises. Seega poolte kokkuleppel võib töölepingu sõlmida ka muus keeles kui eesti keel.

Kuulake ka uut audiofaili teabevara peatükk 2.2. meediarubriigis. Äripäeva raadio saates „Ekspert annab nõu” räägiti teemal, kas töölt põhjuseta puudujale peab maksma töötasu, kuidas lõpetada katseaja lõpus asendaja lepingut ning paljust muust. 

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Riigikogu algatas eelnõu väikeinvestoreid kaitsvate sätete kasutuselevõtuks
  • Alates 1.09.2018 on äriühingud kohustatud esitama äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed
  • Riigikohus täpsustas raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja alusetu rikastumise sätete kasutust

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Teabevara värskes täienduses on uuendatud töötaja isikuandmete töötlemist puudutavaid kommentaare (ptk 2.2. § 41).

25. maist 2018 jõustunud isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) on ette nähtud töötaja kui andmesubjekti õigus tutvuda tema kohta käivate andmetega. GDPR-i artikli 15 lõige 1 loetleb, millist informatsiooni töötaja tööandjalt nõuda võib. Samuti tuleneb GDPR-ist töötaja õigus nõuda tegelikkusele mittevastavate andmete kõrvaldamist või parandamist. Nimelt sätestab GDPR-i artikkel 16, et töötajal kui andmesubjektil on õigus nõuda, et tööandja tema andmete vastutava töötlejana parandaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad ebaõiged isikuandmed. Samuti tuleneb antud sättest, et võttes arvesse andmete töötlemise eesmärke, on andmesubjektil õigus nõuda mittetäielike isikuandmete täiendamist, seda sh täiendava õiendi esitamise teel. 

Teabevara uuendus

Tööõiguse teabevara juulikuu uuendused on seotud 01.07.2018 jõustunud töölepingu seaduse muudatustega. Seadusemuudatustega lisati regulatsiooni üks tasustatud puhkuse eriliik – hoolduspuhkus, mis annab täisealise sügava puudega isiku lähedastele ja määratud hooldajale õiguse saada kalendriaastas viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust, et tegeleda sügava puudega isiku erivajadustega. Muudatustega seoses on täiendatud teabevara peatükke Puhkus (ptk 4.) ja Töölepingu seaduse rakendussätted (ptk 9.).

Lehed