Tööõigus | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Foto: Raul Mee

Sõiduauto võib olla ettevõtja omandis mitmeti, näiteks ettevõtja võib sõlmida auto kasutamiseks võlaõigusliku lepingu eraisikuga või mõne teise juriidilise isikuga või siis osta sõiduauto, selgitab Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli õppetooli lektor Maret Güldenkoh.

Käibemaksukohustuslane ehk maksukohustuslane saab sõiduauto ostmisel teiselt maksukohustuslaselt nõuetekohase arve alusel sisendkäibemaksu maha arvestada (KMS § 30 lg 1). Tavapäraselt saab sõiduauto ostul maha arvestada sisendkäibemaksust 50 protsenti (KMS § 30 lg 3), kuid kui sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluseks, siis sisendkäibemaksu maha arvestamisel eelnev piirang ei kehti (KMS § 30 lg 4 p 5).

Osalise sisendkäibemaksu maha arvestamise piirang ei kehti ka siis, kui tegevusalaks on autode ost ja müük või rentimine (KMS § 30 lg 4 p 1 ja 2) või tegeletakse sõitjateveoga (§ 30 lg 4 p 3) või õppesõiduga (§ 30 lg 4 p 4). Sõitjatevedu peab olema tasu eest ja ettevõtjal peab olema selleks tegevusluba, juhul kui pakutakse taksoteenust, siis peab lisaks olema veel taksoveoluba ja sõidukikaart (KMS § 30 lg 4 p 3). Sõiduauto õppesõidul kasutamisel peab juriidiline isik omama mootorsõidukijuhi koolitamise luba või siis osutama õppesõidu teenust isikule, kellel see luba olemas on (KMS § 30 lg 4 p 4). Eelpooltoodud otstarbel ostetud sõidukit tuleb kasutada järjest vähemalt kahe aasta jooksul alates soetamisest või sõiduauto otstarbe kasutusele võtmisest alates (KMS § 30 lg 7). Juhul kui sisendkäibemaks arvestatakse 100 protsendi maha, siis peab maksukohustuslane tagama, et sõiduautot ei kasutataks mingil muul moel (KMS § 30 lg 9).

Kui sõiduauto ostmisel otsustatakse, et autot kasutatakse vaid ettevõtluses, siis tehakse ka sellekohane märge (töösõitudeks määramine) maanteeametisse. Sellist sõiduautot võib tasu eest kasutada anda töötajale, teenistujale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (KMS § 30 lg 4 p 5). Kindlasti tuleb sellisel juhul arvestada seda, et tegemist on seotud osapooltega ning ka seda, et seotud osapooltega tehtud tehingud peavad olema turuväärtusele vastavad. Tulumaksuseaduse (TuMS) kohaselt on sellisel juhul tegemist tehingu siirdehinnaga st siirdehinnal ei tohi olla erinevust omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest ehk tehingu turuväärtusest (§ 8 lg 2).

Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele (TuMS § 50 lg 4). Sõiduauto soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks on erisoodustus (TuMS § 48 lg 4 p 2), erisoodustusega maksustamise kord on kehtestatud rahandusministri määrusega „Erisoodustuse hinna määramise kord“. Määruse § 2 lg 1 kohaselt „kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe“.

Kui sõiduauto ostnud maksukohustuslane ei kasuta autot eranditult vaid ettevõtluses ja ei tegutse ka eelpoolkirjutatud tegevusaladel, siis maanteeametisse märget ei tehta ning eeldatakse, et sõiduautot kasutatakse ka väljaspool ettevõtlustegevust ehk sõiduautot kasutatakse omatarbe eesmärgil. „Omatarve on maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta võõrandamine ja teenuse tasuta osutamine, samuti ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil“ (KMS § 2 lg 6).

Selline omatarve on käive ja käibe maksustatavaks väärtuseks koos käibemaksuga on tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind (KMS § 12 lg 71). Ehk sõiduauto omanik peab tasuma lisaks erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksule ka käibemaksu. Määruse „Erisoodustuse hinna määramise kord“ § 1 sätestab järgmist: „kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto kasutada võimaldamine, arvestatakse sõiduauto vanust maksustamisperioodi viimase kuupäeva seisuga“. Sõiduauto erisoodustuse hind on uuel sõiduautol 1,96 eurot kW kohta kuus ja üle viie aasta vanusel sõiduautol 1,47 eurot kW kohta kuus (TuMS § 48 lg 6). Sõiduki vanus ja mootori võimsus on sõiduki tehnilises passis. Erisoodustuse hind on muutumatu ja ei sõltu sõiduauto omatarbeks kasutamise sagedusest.

Allikas: raamatupidaja.ee

Teabevara uuendus

Tööõiguse teabevara värske uuendusena on täiendatud peatükki 10.1., mis tutvustab Euroopa Liidu kodanike töötamise tingimusi. Peatükki lisatud materjalis kajastatakse Ühendkuningriigi kodanikest töötajate õiguslikku positsiooni Eestis seoses Brexitiga. Samuti on 10. peatüki lisadena uuendatud elukohateate ja isikukoodi saamise taotlused.

Peatükis 6. on värskendatud dokumendinäidiseid, mis puudutavad töölepingu ülesütlemist nii töötaja kui tööandja poolt. Need näidisavaldused annavad näitliku ülevaate, milliseid aspekte ülesütlemisavaldustes kajastada võiks.

Teabevara uuendus

Milline seis valitseb tööjõuturul ja missugused on renditööjõufirmade suurimad mured? „Töö ja palgaˮ saates räägitakse, mis ajab välistööjõudu vahendavad ettevõtted skeemitama ja millised need skeemitamised täpsemalt välja näevad. Ühtlasi tuleb juttu sellest, kuidas saaks olukorda lahendada ja paremini reguleerida. Stuudios on Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ja Finesta juht Heikki Mäki.

Kuulake uut audiopeatükki 14.20.

 

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Keelati ebaausad kaubandustavad põllumajandustoote ja toidu tarneahelas

  • Kauba ja teenuse hinna märkimine tulevikus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Järgmises audiopeatükis räägitakse sellest, mis ajab renditööjõudu vahendavad firmad skeemitama.

Teabevara uuendus

Värske uuendusena on täiendatud teabevara peatükki 11.8., mis puudutab COVID-19-ga seotud aspekte. Nimelt muudeti 17.08.2021 määrust „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

Muudatusega kehtestati muuhulgas näitlik loetelu meetmetest, mida peetakse paljude inimestega kokkupuutuvate töötajate puhul SARS-CoV-2 riski maandamisel asjakohaseks. Nendeks on määruse kohaselt töötajate COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise tagamine, SARS-CoV-2 nakkusohutust kinnitava tõendi kontrollimine või töötajate testimine SARS-CoV-2 testiga. Samuti lihtsustatakse muudatustega töötaja nakkusohutuse kontrollimist tööandjate poolt, tuues näitliku loetelu nakkusohutuse kontrollimisel sobivatest tõenditest. Määrus täpsustab, millised tõendid on vaktsineerimise või COVID-19 haiguse läbipõdemise tõendamiseks ja millised testid millise ajavahemiku jooksul sobivad. Teabevara peatükk avab muudatuste sisu lähemalt.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Kaugmüük muutus lihtsamaks

  • Ettevõtjatele terendavad kaupade müügil täiendavad kohustused

  • Kahju kannatanu nõudeõigus esindusõiguseta tehtud tehingu puhul

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Üks suuremaid takistusi, mis on vähenenud töövõimega inimeste koolitamises ja digiõppes viimase pooleteise aastaga eriti teravalt esile kerkinud, on töötajate erinev digikirjaoskuse tase. Värskes „Õppetunnisˮ tulebki juttu sellest, kuidas kaasata erivajadustega inimesi paremini töösse, töökohal õppimisse, koolitamisse ja digiõppesse. Külas on Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht, Maxima personalijuht Lea Kimber, Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaine Külliki Bode ning EPALE saadik Katre Savi.

Kuulake uut audiopeatükki 14.20.

 

 

Valdkonna uudis

17. augustil hakkas kehtima bioloogiliste ohutegurite määruse muudatus, mille järgi tuleb nakkusohutuse tagamiseks tööandjal töötajad eelkõige kas vaktsineerida, testida või küsida neilt COVID-19 nakkusohutuse tõendit. Tööandjatel on kohustus esitada 1. septembriks töökeskkonna riskianalüüs, kus tuleb hinnata ka nakkusohutust seoses COVID-19 levikuga. Muudatus ei toonud aga tegelikult tööandjale kaasa uusi võimalusi, vaid täpsustas olemasolevaid.

Mis täpsemalt muutus?
Ka enne muudatust oli nii, et kui ettevõtte töötajad puutusid tööprotsesside käigus kokku COVID-19-ga, siis pidi tööandja riskianalüüsis hindama, millised riskid tema töötaja tervisele viiruse levikuga kaasnevad ning milliste abinõudega tuleb neid riske maandada. Näiteks võis riskide maandamiseks määrata nii vaktsineerimise, isikukaitsevahendite kasutamise aga ka teiste abinõude rakendamise kohustust. Asjakohase abinõu üle otsustas tööandja aga ise riskianalüüsi alusel.

Nüüd lisandus õigusakti täpsustus selle kohta, millised on eelistatud abinõud töötajate terviseriski maandamiseks siis, kui terviserisk on seotud COVID-19-ga ja töötaja puutub töökeskkonnas kokku teiste inimestega, näiteks teiste töötajatega või klientidega. Sel juhul loetakse tõhusateks abinõudeks eelkõige vaktsineerimist, nakkusohutuse tõendamist COVID-19 haiguse läbipõdemise, testimise või vaktsineerimise tõendiga ning töötajate testimist.

Samas ei tähenda see, et tööandja peab ilmtingimata neid abinõusid kasutusele võtma. Tegelikult peab tööandja kaaluma, millised meetmed on konkreetses töökeskkonnas ja konkreetse töötaja töö iseloomu arvesse võttes proportsionaalsed ja asjakohased ning tagavad adekvaatselt riskianalüüsis hinnatud riskide maandamise. Näiteks võib vaktsineerimine olla igati vajalik siis, kui töötaja puutub igapäevaselt ja tihedalt kokku COVID riskirühma kuuluvate inimestega. Samas ei oleks vaktsineerimine aga eesmärgipärane sama ettevõtte öövalvuri puhul, kes ei puutu töökeskkonnas ühegi teise inimesega kokku.

Seega võib juhtuda, et riske saab ja tuleb maandada hoopis muude meetmete abil, nt töö ümberkorraldamise, isikukaitsevahendite kasutamise või hügieeninõuete järgimise abil. Sel juhul ei ole vaktsineerimine, testimine või tõendi küsimine vajalik ega asjakohane.

Vallandamine ei muutunud lihtsamaks
Töötaja vallandamise osas midagi otseselt ei muutunud. Kui töötaja keeldub tegemast seda, mida tööandja on riskianalüüsi tegevuskavas ette näinud (nt keeldub vaktsineerimisest), siis töölepingut saab selle töötajaga endiselt üles öelda vaid viimase abinõuna, kui tööd ei saa ümber korraldada või riske teisiti maandada ning töötajat on ka hoiatatud.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, koda.ee

Teabevara uuendus

Järgmises audiopeatükis räägitakse sellest, kuidas kaasata erivajadustega inimesi paremini töösse, töökohal õppimisse, koolitamisse ja digiõppesse. Stuudios on Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht, Maxima personalijuht Lea Kimber, Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaine Külliki Bode ning EPALE saadik Katre Savi.

Lehed