Teabevara uuendus

Lähtuvalt 1. jaanuaril 2019 jõustunud töötervishoiu ja -ohutuse seaduse muudatustest on teabevaras põhjalikult uuendatud töötajate ja tööandjate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi käsitlevaid peatükke (11.3. ja 11.4.). Suurimad muudatused puudutavad töötaja tervisekontrolli läbiviimise korda, esmaabiga seotud kohustusi ning töötajate juhendamist ja väljaõpet. Peatükis 11. on vastavalt 2019. a muudetud sõnastusele uuendatud tööõnnetuse raporti ja kutsehaiguse raporti vormi.

Töötajate tervisekontroll on muudetud ohuteguripõhiseks ning tööandja peab korraldama töötaja tervisekontrolli senise ühe kuu asemel nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates. Lihtsustatud on töötaja juhendamise ja väljaõppe korda ning lisandunud on õigus leppida kokku leppetrahvis tööohutusnõuete rikkumise eest. 

Teabevara uuendus

Teabevara audiopeatükis 14.3. saab kuulata saadet Teabevara tund. Räägime ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadusest. Advokaadibüroo NJORD vandeadvokaadi Anne Veerpaluga tuleb muu hulgas juttu sellest, mis uue seadusega muutus ning kuidas saab ettevõtja ärisaladust kaitsta. 

Õigusuudis

Veebruarikuu õigusuudiste teemad

  • E-riik nõuab lõpuks e-arveid

  • Rahvusvahelise kaubaveo vedaja teavitamata jätmine läheb kalliks maksma

  • Eesti on maailma suurima avatud kaubandustsooni liige

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Töötervishoiu ja -ohutuse seaduse muudatused (01.01.2019) laiendasid ka töökeskkonna ohutegurite ringi. Uus mõiste, mida seadus kasutab, on psühhosotsiaalsed ohutegurid. See on laiema tähendusega, kui senine mõiste psühholoogilised ohutegurid.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, monotoonne töö, pikaajaline töötamine üksinda ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötajate vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi. Tööandjal on kohustus rakendada abinõusid selliste ohutegurite mõju vähendamiseks.

Lähemalt teabevara peatükis 11.2.

Õigusuudis

Jaanuarikuu õigusuudiste teemad

  • Välismaalased saavad asutada osaühingu välismaa pangakontoga

  • Tööandjal on uuest aastast kohustus kanda töötaja kohta töötamise registrisse lisaandmeid

  • Millistel juhtudel peab osanik hääletama majandusaasta aruande poolt?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, jaanuari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Peatüki 6.2. uuendus puudutab värsket Riigikohtu lahendit nr 2-16-708, kus kohus analüüsis põhjalikult teise töö pakkumise kohustust koondamise korral.

Kohus rõhutas, et töötajale teise töö pakkumise kohustust ei saa asendada konkursi korraldamisega vabadele töökohtadele. TLS § 89 lg 3 mõttes tähendab teise töö pakkumine, et tööandjal on kohustus pakkuda omal initsiatiivil töötajale konkreetseid töökohti, millel ta võimaldaks töötajal ilma töökohale kandideerimata töötamist jätkata.

 

 

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

5. novembril jõustus Töölepinguseaduse uus säte § 1394 Lapsepuhkuse õiguse kasutamine. Tegemist on üleminekusättega seoses perehüvitiste süsteemi järk-järgulise muutmisega. 

Isikul, kelle laps sünnib pärast 2019. aasta 31. märtsi, on õigus lapsepuhkusele Töölepinguseaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni alusel. Alates 2022. aasta 1. aprillist on sellel isikul õigus lapsepuhkusele seaduse 2022. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni alusel.

Lähemalt teabevara uuendatud peatükis 9.

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Õppepuhkuse päevade arvestus käib kalendriaasta kaupa (Täks § 13 lg 1). Ka tasustatavate õppepäevade arvestus käib kalendriaasta kaupa. Seega, kui on alanud uus kalendriaasta, hakkab tasustatavate õppepuhkuse päevade arvestus uuesti jooksma.

Lähem info ptk 4 § 67 kommentaarides.

Lehed