Riigihange | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Uue audiosisuna saab augustis kuulata saadet „Teabevara tundˮ. Advokaadibüroo LINDEBERG juhtivpartner ja vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja sama büroo advokaat Kardo Karon räägivad saates vaidlustest riigihangetes. Juttu tuleb sellest, millises olukorras on kohtuvaidluse alustamine mõistlik ja kas iga eriarvamus riigihankemenetluses peab kaasa tooma kohtuvaidluse.

Teabevara uuendus

Audiopeatükis 13.25. räägitakse hankelepingute rikkumisest ja selle tagajärgedest järgmistel hangetel osalemisel. Kriis on tekitanud probleeme ka hankelepingute täitmisel ja paljud on tundnud muret selle üle, kuidas näeb hilisem hangetel osalemine välja näiteks siis, kui eelmist hankelepingut on rikutud ja märge selle kohta on tehtud registrisse.

Foto: Pixabay

Teabevara uuendus

Riigikohus tegi 02.06.2021 olulise otsuse (asjas nr 2-15-8204), käsitledes olukorda, kus hankija ja pakkuja olid sõlminud ehitustöövõtulepingu, misjärel taganes töövõtja hankelepingu täitmise ajal töövõtulepingust põhjusel, et hankija ehitusprojekt oli oluliste puudustega. Kohus leidis, et kui töövõtja väidab, et ehitusprojekt on puudustega, mis ei võimalda tööd nõuetekohaselt teha, peab ta seda TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama.

Lähemalt peatükis 10.6.

Teabevara uuendus

Juulikuise täienduse teema on hankelepingust taganemine.

Kohtumenetluses (asjas nr 2-15-8204) vaidlesid töövõtja ja hankija selle üle, kas töövõtjal oli õigus hankelepingust taganeda. Kuna töövõtja taganes lepingust, siis korraldas hankija uue riigihanke, eesmärgiga sõlmida töövõtjaga kokkulepitud töö tegemiseks asendusleping. Asendustöövõtjaga sõlmiti leping mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil ning sellega saavutati algse lepinguga, millest töövõtja taganes, sama eesmärk. Hankija poolt korraldatud teise riigihanke tulemusel sõlmitud hankeleping oli aga kallim ning hankija nõudis töövõtjalt kahjuhüvitist.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohus leidis, et tuuleenergia arendamine on avalik huvi
  • Finantsinspektsioon saab õiguse avaldada hoiatusteateid
  • Muutuvad välismaa äriühingu filiaali registreerimise reeglid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Sellest, kuidas ehitustöö riigihangete puhul hoida kokku raha ja säästa hankijat suurematest muredest, saab teada uues videopeatükis 13.28.

Seminari teemad:

  • Kumb valida: kas ehitustöö või projekteerimis-ehitustöö hange.
  • Millele pöörata tähelepanu hanke ettevalmistamisel, ehk kuidas mõjutab lõpptulemust tehniline kirjeldus.
  • Hankelepingute täitmise probleemkohad ja kes mille eest vastutab.
  • Mida pidada silmas põhjendamatult madala maksumuse korral.
Teabevara uuendus

Kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Kohus asus seisukohale (haldusasjas nr 3-12-1149), et ühe äriühingu lubatav õigus või huvi vaidlustuse esitamisel ei saa olla teise äriühingu tõrjumine hankemenetluselt, kui ta ise sellest kindlat kasu ei saa. Niisiis on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus.

Lähemalt peatükis 11.1.

Teabevara uuendus

Uue videosisuna saab juunis jälgida veebiseminari, mille teema on ehituse riigihankel osalemine. Ehitushanke läbiviimine avalikus- ja erasektoris on reeglina väga erinev ja seda põhjusel, et riigihangete puhul ei ole võimalik rakendada selliseid tegutsemisviise hangete läbiviimisel, nagu erasektoris on tavapärane.

Teabevara uuendus

Tallinna Ringkonnakohus käsitles 26.03.2021 haldusasjas nr 3-20-2665 küsimust, kas kaitse- ja julgeolukuvaldkonnas on hankijal kaalutlusõigust, kui pakkuja jätab esitamata RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kinnitused hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise osas. Seega oli vaidlus selles, kas hankija pidi ise küsima pakkujalt selgitusi pakkuja poolt esitamata jäetud dokumendi kohta või hankija ei pidanud seda tegema. Hankija tegi ringkonnakohtu hinnangul vea, sest ei kaalunud võimalust küsida pakkujalt selgitusi ning see tõi kaasa ebaproportsionaalse tulemuse. Lähemalt peatükis 9.4.3.

Teabevara uuendus

Saates „Triniti eetris” räägitakse alapakkumustest riigihangetes ja vaadeldakse seda teemat möödunud aasta lõpus avaldatud Riigikohtu lahendi valguses. Stuudios on vandeadvokaat ning riigihanke- ja konkurentsiõiguse spetsialist Sandor Elias ja tema kolleeg, vandeadvokaat ning konkurentsiõiguse spetsialist Tanel Kalaus.

Kuulake uut audiopeatükki 13.27.

Lehed