Teabevara uuendus

Teabevarale on lisandunud uus peatükk 13 – selle peatüki alt leiate edaspidi videoid ja helifaile riigihanke aktuaalsetel teemadel. 

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hankejuht Mariliis Kannukene ja IT-firma Helmese partner Raul Ennus räägivad Äripäeva Raadio saates „Õigusruum” sellest, kuidas on 2017. aasta riigihangete seadus mõjutanud IT-hangete tegemist ja mida nende korraldamisel ja neil osalemisel silmas pidada. 

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Riigikohus leidis 5. novembril 2018 asjas nr 3-17-1410, et hankelepingu poole muutmine ei ole lubatav ning seega on hankeleping tühine. Tegemist on jäätmeveolepinguga, mille puhul pakkuja asemel teostas töid alltöövõtja.

Allhankijate kasutamine ei ole hankelepingute täitmisel keelatud, kuid see tuleb hanketingimustes arusaadavalt sõnastada. Selline võimalus oleks pidanud nähtuma hanketeatest, et tagada riigihanke läbipaistvus. Pakkuja asendamise puhul on tegemist hankelepingu olulise muutmisega, mis pidanuks kaasa tooma uue riigihanke tegemise. Lähemalt uuendatud peatükis 10.2.

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Alates 1. jaanuarist 2019 tuleb arvestada, et hankijal tekib ehitustööde hankelepingute ja ehitustööde kontsessioonilepingute korral täiendav lisakohustus, mis on seotud alltöövõtjatega. Nimelt näeb seadus ette, et alltöövõtja saab esitada hankijale päringu, kas tema poolt tehtud tööde eest on hankelepingu poolele ehk siis peatöövõtjale (hankemenetluses pakkuja) raha makstud või mitte.

Lähemalt uuendatud peatükis 10.4.

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Lõpp tankistidele? Valitsus algatas seaduse ajakohastamiseks eelnõu
  • Kas teie üürileping sisaldab keelatud leppetrahvi või liiga suurt viivist?
  • Euroopa Liidu Parlament otsustas: rahapesu peab lõppema

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Lisaks hankelepingu kui alusdokumentide vaidlustamisele on võimalus vaidlustada hankelepingut ka pärast hankelepingu sõlmimist. Sellisel juhul tuleb lähtuda vaidlustuse esitamise puhul üldisest reeglist erinevast tähtaegade arvestusest.

Millistel juhtudel saab hankelepinguid vaidlustada, sellest lähemalt peatükis 10.1.5.

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Riigikogu algatas eelnõu väikeinvestoreid kaitsvate sätete kasutuselevõtuks
  • Alates 1.09.2018 on äriühingud kohustatud esitama äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed
  • Riigikohus täpsustas raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja alusetu rikastumise sätete kasutust

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Vaidlustuskomisjoni otsuse peale on võimalik esitada kaebus halduskohtusse (teabevara ptk 10.11.). Kaebuse esitamine ei taga seda, et hankelepingut ei sõlmita kohtumenetluse ajal. Kui on esitatud vaidlustus, siis vastavalt RHS §-le 201 ei ole võimalik sõlmida koheselt hankelepingut, ehk jätkata riigihanget peale vaidlustusmenetluse lõppemist, kuna hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. Siinkohal on oluline, et RHS-i § 201 eristab selgelt VAKO otsuse osas teatavaks tegemist ja otsuse jõustumist. 

 

Teabevara uuendus

Alates 15. juulist 2018 jõustus kaks uut regulatsiooni. Esimene on hankemenetlusest kõrvaldamisega seotud muudatus – nimelt tuleb hankemenetlusest edaspidi kõrvaldada pakkuja, keda või kelle juhatuse liiget on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise tõttu, s.o nii juhtudel, kui on võetud tööle välismaalane, aga ka juhul, kui on rikutud nt töötajate registri regulatsiooni (ptk 8.3.).

Suurem muudatus on seotud alltöövõtjate regulatsiooniga, mis algselt pidi jõustuma 1.01.2019. Ehitustööde ja ehitustööde kontsessioonide puhul tuleb nüüd alltöövõtjatele rakendada samaseid hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid nagu pakkujatele. Lisaks ehitustöödele ja ehitustööde kontsessioonidele on võimalik rakendada samast regulatsiooni ka muudel juhtudel (ptk 6.3.), kui hanke alusdokumentides on selline käitumisviis fikseeritud.

 

Lehed