Riigihange | Äripäeva teabevara
Valdkonna uudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Töötaja on esitanud arstitõendi selle kohta, et praeguses ametis töötamine on talle vastunäidustatud. Tõendi esitas ta põhjusel, et töösuhe lõppeks tööandja algatusel. Millised on tööandja võimalused tööleping üles öelda? 

Töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. 

Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb seega vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on võimeline tööülesandeid täitma edaspidi. Kui tööandja ütleb töölepingu üles, kaasneb sellega alati vaidlustamise risk. Seega üks võimalus on töötaja saatmine töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarst saab hinnata töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale. Kui ka töötervishoiuarst on vastunäidustusi kinnitanud, siis võib tööandja rakendada TLS § 88 lg 1 p 1, kui tal ei ole töötajale pakkuda teist sobivat tööd.

 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste eriväljaanne: millega tuleb arvestada leppeta Brexiti korral?

  • Äriühingud
  • Kohtumenetlus
  • Kaubamärgid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Vaidlustuskomisjon leidis oma 13.09.2019 otsuses nr 139-19/208948, et RHS-i kohaselt ei seisne pakkumuste vastavuse kontroll selle üle otsustamises, kas pakutud lahendused on mõistlikud või mitte. Kui hankija on nõuded pakkumustele sätestanud vildakaina, nii et need võimaldavad esitada ka ebamõistlikke pakkumusi, siis on see hankija viga, millest tulenevate võimalike negatiivsete tagajärgedega peab tegelema hankija. Lugege lähemalt täiendatud peatükist 9.4.

Videopeatükis 13.10. saab jälgida Pärnu Finantskonverentsil 2019 toimunud arutelu maksunduse suundumuste üle nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.

Teabevara uuendus

Vaidlustuskomisjon on oma 10.09.2019 otsuses nr 142-19/212047 käsitlenud hoolsa pakkuja kohustust ning leidnud: „Kuivõrd riigihankes osalemisel on pakkujal kõrgendatud hoolsuskohustus, pidi mõistlik pakkuja kontrollima, kas kõik esitamisele kuulunud dokumendid said ka tegelikult esitatud. Hoolsuskohustuse rikkumisega seonduvat riski ning tagajärgi kannab pakkuja.“ Antud juhul oli jäänud esitamata ühispakkujatest ühe pakkuja volikiri, mida põhjendati pakkumuse esitanud ühispakkuja inimliku veaga. Lugege lähemalt peatükist 9.

 

Teabevara uuendus

Uus riigihangete seadus jõustus 2017. aastal, kuid nüüd hakkab rahandusministeerium seadust muutma. Miks vajab seadus muutmist ning mis ettepanekuid esitati, sellest räägib audiopeatükis 13.9. rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Mario Sõrm. 

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Missugustel juhtudel on tegemist ettevõtte üleminekuga?
  • Kuidas toimub Ühendkuningriigi isikutega seotud käibe maksustamine pärast Brexitit?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Veebiuudis

Teabevara oma raadiosaade „Teabevara tund” on olnud Äripäeva raadio eetris peagi juba aasta. Alates septembrist on „Teabevara tund” kavas uuel ajal, kaks korda kuus neljapäeviti kl 15.00. Järgmises saates 5. septembril kõneleb maksuteabevara koostööpartner Einar Rosin KPMGst pensionireformist. 

Juba eetris olnud saateid saate järelkuulata siin.

Teabevara uuendus

Riigihanke üks põhimõtteid on see, et kui on alustatud riigihanget, siis sama hankeobjekti osas ei saa samal ajal läbi viia teist riigihanget. Erandiks on ideekonkurss. Rail Balticu terminali ideekonkursi puhul selgus, et läbiviidud arhitektuurivõistlus oli toimunud hankemenetluse reegleid rikkudes, seega kuulutati välja uus ideekonkurss. Selgitamaks, kas niisugune käitumine on Riigihangete seadusega kooskõlas, pöörduti teise arhitektuurivõistluse osas vaidlustuskomisjoni poole. Lähemalt täiendatud peatükis 5.6.

 

 

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 13.8. tehakse juttu ehitusharidusest ja ehitusinseneride järelkasvust. Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja arhitektuuriinstituudi juhataja professor Jarek Kurnitski ning Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi professor Martti Kiisa.

Teabevara uuendus

Tänaseks on juba tavapraktikaks muutunud, et olukorras, kus selgub, et hankija on alusdokumentide tingimustes või menetluses millegagi eksinud, kuulutatakse hange kehtetuks. Sellist kehtetuks tunnistamist ei saa vaidlustada, kuid seni ei aktsepteeritud paralleelselt uue hankemenetluse alustamist. Mais 2019 leidis VAKO, et erandlikult on võimalik teha juba teostatud ideekonkursi asemel uus ideekonkurss, kuna seaduse tasandil ei ole tegemist samase objektiga. Pakkumuste ja pakkujatega seonduvad teemad on tervikuna uuendatud peatükkides 8. ja 9. koos alapeatükkidega.

Uues audiopeatükis (ptk 13.7.) kommenteeritakse seekord riigihangete praktikat muutvaid kohtuotsuseid.

Lehed