Raamatupidamine | Äripäeva teabevara

Raamatupidamine

Teabevarad

Autor annab nõu

Töötajate motiveerimise üks võimalus on maksta tulemustasu. Tööandjal ei ole kohustust sellist tasu maksta ja seadus ei sätesta tulemustasu maksmise tingimusi, seega kerkib sageli küsimus, mis tingimustel võib tulemustasu kehtestada ja kas tasu maksmine on tööandjale siduv.

Seadus ei sätesta tulemustasu mõistet. Praktikas kasutatakse ja mõistetakse tulemustasuna (ka lisatasu, boonus) üldjuhul täiendavat töö­tasu teatud majandustulemuste, näiteks kasumi või käibe saavutamise eest. Levinud on ka tasu maksmine tööandja kehtestatud reeglitest kinnipidamise või kohustuste nõuetekohase täitmise eest.

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, kas ja mis tingimustel tulemustasu makstakse, arvestades töölepingu seaduses tasu väljamaksmisele kehtestatud nõudeid. Tööandja võib tulemustasu maksmise põhimõtted ka ühepoolselt kehtestada asjaomase juhendina, juhatuse käskkirja või muu dokumendiga. Just tööandja ühepoolne tasu kehtestamine tekitab eksiarvamusi, et kui asjakohane tasu on tööandja määratud, siis on tasu maksmise lõpetamine või tingimuste muutmine samuti tööandja otsustada. Alati see nii ei ole.

Tulemustasu maksmine võib muutuda tööandjale kohustuslikuks

Tulemustasu maksmine võib regulaarsuse või tingimuste tõttu muutuda palgakorralduse ja töölepingu osaks. Sellisel juhul tekib tööandjal kohustus tulemustasu maksta (ka juhul, kui tasu maksmiseks puudub mis tahes kirjalik dokument).

Seepärast tuleb tulemustasu kehtestamise põhimõtted läbi mõelda, üheselt mõistetavalt kirja panna ja töötajatele teatavaks teha. Tähtis on kehtestada tasu maksmise alused, eesmärgid, täidetavad kohustused vms, tasu suurus ja selle arvutamise põhimõtted, tasu väljamaksmise tingimused, tasu maksmisest keeldumise alused, tasu maksmine töösuhte lõppemisel (nt siis, kui tasu arvutamise aluseks olev periood kestab ka pärast töösuhte lõppemist) ning tasu maksmise tingimuste muutmise või tühistamise alused.

Karina Paatsi
advokaadibüroo Borenius partner, vandeadvokaat

 

Autor annab nõu

 

Kauba saatja peab suutma vedajale kauba väärtust tõendada, sest muidu ei ole vedaja kohustatud kahju hüvitama. Milliseid dokumente peab kauba saatja vedajale esitama, et kahju väärtust tõendada, kui vedaja vastutab kahju tekkimise eest kaubale?

Probleem võib tekkida, kui ei taheta näidata kauba sisseostuhinda (ostuarvet), mida vedajad küsivad enne hüvitise väljamaksmist. CMR-konventsiooni artikli 23 alusel määratakse maanteevedudel kauba väärtus kindlaks kauba maksumuse alusel, mis kehtib kauba veoks vastu võtmise kohas ja ajal. See tähendab, et kauba väärtust ei pea tingimata tõendama ostuarvega, kuigi see on lihtsaim viis kauba väärtust määrata.

Konventsioon annab võimaluse tõendada väärtust ka samalaadse toote turuhinnale tuginedes, selle puudumisel sama liiki ja omadustega kauba tavalise maksumuse alusel. Tuleb aga arvestada, et müügihinna esitamine ei ole korrektne, sest sellest tuleb maha arvestada veoraha, müüja tulu ja lisandväärtus, mis on kaubale antud pärast seda, kui vedaja võttis kauba veoks vastu.

Kauba saatja peab igal juhul suutma vedajale kauba väärtust tõendada, vastasel juhul ei ole vedaja kohustatud kahju hüvitama. Vedaja on kohustatud saatjale hüvitama kauba väärtuse, kuid mitte rohkem kui vedaja vastutuse piirmäär seda ette näeb. Seega, kui kauba väärtus on väiksem, kui piirmäär, mis vedajal tuleb hüvitada, siis kauba väärtus
hüvitatakse. Kui kauba väärtus on piirmäärast suurem, hüvitatakse piirmäära ulatuses ehk kasutuskõlbmatuks muutunud kauba kaalu alusel. Maanteevedudel on hüvitise piirmäär 8,33 SDR-i kauba brutokilogrammi kohta (SDR on rahvusvahelise valuutafondi arveldusühik, mille hetkekurssi saab vaadata lehelt www.imf.org).

Kairi Kärner
Rahvusvahelise kaubanduse jurist
“Logistika ja Ekspordi käsiraamatu” peatoimetaja

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Teemad:

  • Muutub tarbijalepingute regulatsioon
  • Riigikohus selgitas pankrotivõlgniku antud tagatiste tagasivõitmise aluseid
  • Tagatise andja nõuded võlgniku vastu, kelle kohustusi ta tagab
  • Liisingulepingu ülesütlemisega kaasnev liisinguvõtja hüvituskohustus

Õigusuudised valmivad Äripäeva käsiraamatute ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene koostöös, veebruari Õigusuudiste koostajad on partner ja vandeadvokaat Hannes Vallikivi ja vandeadvokaat Andres Siigur.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

 

Lehed