Personalijuhtimine | Äripäeva teabevara

Personalijuhtimine

Teabevarad

Teabevara uuendus

Äripäeva raadios räägiti saates „Fookuses” Eesti parimast tööandjast ja sellest, milline on kõige meeldivam töökeskkond. CV-Online’i korraldatud uuringus valiti parimaks tööandjaks Eesti Energia ja seda juba kuuendat aastat järjest. Teemast kõnelesid Eesti Energia personalidirektor Tiina Drui, CV-Online`i turundusjuht Rain Resmeldt Uusen, värbamisjuht Maris Martin ja värbamise projektijuht Reili Purkas. Saadet saate kuulata peatüki 9.4 lõpust.

Teabevara uuendus

Eesti Energia personalidirektor Tiina Drui kirjutas juulikuus sellest, kuidas kavandatakse Eesti Energias välist järelkasvu. Ta laiendab teemat ja kirjutab uues peatükis 5.3.5.1 välise järelkasvu vajaduste hindamisest ja planeerimisest. Muu hulgas soovitab ta sõnastada selge eesmärgi, miks on ettevõttel tarvis välist järelkasvu kavandada, milliseid meetodeid planeerimisel kasutada jne.

Teabevara uuendus

Eesti Energias tegeletakse paljude valdkondadega ja ettevõttes töötavad oma ala tõelised professionaalid. Selleks et teadmised ja professionaalsus säiliks ja areneks, pööratakse suurt tähelepanu järelkasvule. Järelkasvu kasvatatakse nii oma töötajate seast kui ka väljastpoolt ettevõtet. Eesti Energia järelkasvu kavandamisest saate pikemalt lugeda peatükist 5.3.5.

Vastutustundlik ettevõtlus on ettevõtte juhtimise viis, mis toetab ettevõtte kestlikku arengut, võttes arvesse selle sotsiaalseid, loodus- ja majanduskeskkondlikke mõjusid huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt. Vastutustundlik ettevõtlus algab inimesest – töötajast, juhist, omanikust. Teemast saate pikemalt lugeda peatükist 3.13.

Personalijuhtimise teabevaral on juulikuust uus peatoimetaja, kelleks on Talentor Estonia OÜ personaliotsingu konsultant Külli Gutmann. Talentoris tegeleb ta eelkõige sihtotsinguga (ingl headhunting) ja on korraldanud otsinguid eri valdkondades finantsist, turundusest ja müügist tootmise ning infotehnoloogiani. Enne Talentoriga ühinemist töötas ta väikeettevõtte tegevjuhina. Külli on õppinud inglise filoloogiat ja ärijuhtimist.

Teabevara uuendus

Personalijuhtimise teabevarasse on lisandunud Äripäeva raadio põnevaid saateid. Tööõnneuurija Tiina Saar-Veelmaa ja TransferWise’i personaliarhitekt Kairi Pauskar rääkisid 25. aprillil 2018 raadios sellest, kuidas muuta oma tööelu õnnelikumaks. Kuulata saate peatüki 9.6 lõpust.

Kuidas uus töötaja ettevõttes pardale võtta ja milliseid apse tehakse? Sellel teemal rääkisid 7. veebruaril 2018 Äripäeva raadios GoWorkaBiti kaasasutaja ja müügijuht Kei Karlson ning Clanbeati kaasasutaja ja tootejuht Kadri Tuisk. Saadet saate kuulata peatüki 5.4.3 lõpust.

11. oktoobril 2017 kõnelesid Äripäeva raadios Brandem partner ja konsultant Paavo Heil ning Instar EBC ekspert ja partner Kersti Vannas tööandja brändingust. Arutleti, kuidas kujundada hea tööandja kuvandit, mida pidada silmas värbamisel ja kandidaatidega suheldes jpm. Saadet saate kuulata peatüki 3.12 lõpust.

Teabevara uuendus

Paljude ettevõtete peamine siht on teenida kasumit ja püüelda kõrgele seatud sihtide poole, kuid see muudab inimesed närviliseks ja õhkkonna pingeliseks. Tundub, nagu oleks vähene motivatsioon justkui paratamatus – arvatakse, et töö peabki raske olema, et kannatamine on normaalsus. Kui aga uurida, kas juhid on püüdnud tööd ja protsesse meelepärasemaks disainida, tuleb see küsimus enamasti üllatusena. Töö disainimisest on pikemalt kirjas peatükis 9.6.

Juttu tuleb ka töögivägivallast. Töövägivald on füüsiline või vaimne vägivald töökohal. Töövägivalla alla käivad juhtumid, kus töötajat ahistatakse, ähvardatakse või rünnatakse tööolukordades nii, et töötaja tervis ja heaolu on kas otseselt või kaudselt ohustatud. Töövägivalda võivad põhjustada nii kolleegid (ehk inimesed organisatsiooni sees) kui ka kliendid (ehk inimesed organisatsioonist väljas). Töökiusamist käsitletakse üldiselt kui töövägivalla ühte vormi. Põhjalikumalt saate lugeda peatükist 12.8.2.

Õigusuudis

Juunikuu õigusuudiste teemad

  • Osaühingut eesmärgipäraselt mõjutanud isik peab osaühingule sellega tekitatud kahju hüvitama
  • Osaühingul on õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist
  • Osanike koosoleku teate kohaletoimetamise riski kannab osanik

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juuni õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Töösuhete kontekstis on isikuandmeid kaitsvad reeglid eksisteerinud juba aastaid. Isikuandmete kaitse üldmääruse (ingl General Data Protection Regulation, GDPR) tõttu on hakatud andmekaitsele aina rohkem tähelepanu pöörama ja ka senised mängureeglid on muutunud. Peatükis 3.2.1. käsitletakse nelja peamist teemat, mida töötaja värbamise juures tähele panna:

  • taustauuringu tegemine
  • soovituste küsimine endiselt tööandjalt
  • tööle kandideerija andmete säilitamine
  • nõusolekud töösuhtes
Õigusuudis

Maikuu õigusuudiste teemad:

  • Euroopa Liit muudab ettevõtete loomist ja ümberkorraldamist mugavamaks
  • Huvide konflikt riigihankes ei tähenda pakkuja automaatset väljaarvamist
  • Kui kiiresti peab pankrotimenetluses esitama nõude tunnustamise hagi?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, mai õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Töötajate vaimne tervis saab iga päevaga järjest rohkem tähelepanu ja üha rohkem ettevõtteid on selle prioriteediks seadnud. Seda põhjusel, et toetada töötaja vaimset tervist kiiresti muutuvas keskkonnas, millega kohanemine nõuab nii tööandjalt kui ka töötajatelt aina rohkem paindlikkust ja teadlikkust vastutuse võtmisel. Töötajate vaimset tervist käsitletakse peatükis 12.8.1.

Kui tööandjal on olemas detailne ülevaade sellest, mida ettevõte praegu töötajale peale töötasu pakub, on oluline vaadata seda ülevaadet lähemalt. Tuleks mõelda, kas ja kuidas on tegevus ja hüvitised omavahel seotud ning kas ja kuidas toetab ettevõtte tegevus töötaja vaimset tervist. Sellesse teabesse süvenemine annab väärtuslikku infot, kui palju rahalisi vahendeid tööandja töötajatesse panustab, ja aitab mõelda, kas ettevõte on valmis veel panustama. Töökoha terviseedendusest saate lugeda peatükist 12.8.1.1.

Maailma Terviseorganisatsiooni määratluse kohaselt on vaimne tervis heaoluseisund, mille puhul iga inimene tunnetab oma võimekust, suudab tulla toime igapäevase stressiga, suudab töötada tulemuslikult ja viljakalt ning tahab ja suudab olla kogukonnale ja ühiskonnale kasulik. Inimese vaimne tervis on ajas muutuv ja sõltub nii elusündmustest (nii tööl kui ka väljaspool tööelu) kui ka kindlast eluetapist. Sellest, kuidas vaimse tervise olukorda välja selgitada, saate lugeda peatükist 12.8.1.2.

Teabevara uuendus

Töörahulolu all mõistetakse tavaliselt kõige üldisemat hoiakut oma töö ja sellega seotud situatsioonide kohta. Hoiakud sisaldavad nii emotsionaalset, hinnangulist kui ka käitumuslikku komponenti. Seega hõlmab töörahulolu mõiste rohkem kui ühte vaadet töörahulolule ja töötaja-organisatsiooni suhestumisele. Arvatavasti peitub siin ka põhjus, miks töörahulolu selgitamiseks ei ole teaduskirjanduses olemas ühte teooriat, mida tunnustaksid võrdselt kõik organisatsiooniuurijad. Teemast saate lugeda pikemalt peatükist 10.3.

Töörahulolu, pühendumust ja motivatsiooni saab uurida spetsiaalsete küsimustike alusel. Uuringu andmete kogumisele järgneb tulemuste analüüs, nende tutvustamine organisatsioonis ja järeltegevuse kavandamine. Töörahulolu-uuringu puhul on oluline, et ei jääda ainult kirjeldavate analüüside juurde. Milliseid muudatusi pärast organisatsiooniuuringut teha, saate lugeda peatükist 10.3.1.

Lehed