Personalijuhtimine | Äripäeva teabevara

Personalijuhtimine

Teabevarad

Autor annab nõu

Tööandja saab suvekuudeks appi võetud töötaja kiirelt ja mugavalt töötamise registrisse kirja panna ka sõnumiga. Inimese töötamise saab seejärel kinnitada 7 päeva jooksul.

Eelkõige võiksid lihtsustatud registreerimise võimalust kasutada need ettevõtteed, kus on vaja kiiresti tööjõudu palgata ja alati ei jõua enne tööle asumist kontorist läbi käia. Sõnumi saatmine võtab vaid mõne minuti ja nii saab töötaja igal juhul õigel ajal registreeritud. „Töötaja lihtsustatud registreerimine tekstisõnumiga tähendab seda, et inimene saab kohe töötamise esimesel päeval registreeritud ja seejärel on tööandjal piisavalt aega, et andmeid registris täiendada,“ selgitas maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann.

Tekstisõnum tuleb saata lühinumbril 1811 ja lisada sinna tööandja registri- või isikukood, töötaja isikukood ja töötamise alguse kuupäev
(näide: 12345678(tühik)23456789012(tühik)01.07.2016).

Töötamise liigi leiate töötamise liikide loetelust.

NB! Lihtsustatud korras registreeritud isiku andmeid ei edastata haigekassasse, isikul puudub õigus ravikindlustusele.
Ravikindlustuse põhimõtetest rohkem infot haigekassa kodulehelt.

NB! Lihtsustatud korras saab registreerida ainult isikukoodi omava inimese töötamise.

http://www.emta.ee/et/uudised/hooajatootaja-saab-registreerida-ka-tekstisonumiga

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juuni Õigusuudiste teemad

  • 1. novembril 2016 jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused
  • Riigikohus selgitas, et nõukogu töökorraga ei tohi piirata nõukogu liikme teabeõigust ega dokumentidega tutvumise õigust
  • Riigikohus selgitas, et tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juuni Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Andke teada, kuidas teile loetu meeldis!

Nüüd saate veebis iga peatüki lõpus valida, kas peatükk meeldis teile või mitte ja soovi korral lisada kommentaari, mida võiksime paremini teha.

Ootame teie tagasisidet!

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Mai Õigusuudiste teemad

  • 10. aprillil jõustusid autoriõiguse seaduse muudatused
  • Riigikohus selgitas, et kõik vahekohtu lahendid peavad läbima tunnustamismenetluse
  • Bitcoin`idega kauplemine allub rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, mai Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

 

„Personalijuhtimise käsiraamatu” 72. täienduse kokkuvõte

Sellekevadises lisas on taas kord abikäe ulatanud Palgainfo Agentuuri (OÜ Tark Tööandja) juhatuse liige Kadri Seeder, kellel palusin kirjutada erinevatest töötasu liikidest ning palgainfo allikatest ja nende kasutamisest. Lisaks on ta toonud välja ametirühmade palgastatistika ning käsitlenud ka erasektori palgauuringute ja turuvõrdluse teemat.

Palgainfo allikatena võib esile tuua riigiametite avaldatavad andmed, erasektori palgauuringud, tööportaalid ja muud veebiportaalid (CV-Online’i veebileht palgad.ee; CV Keskuse palgapäring) ning mitteformaalse palgainfo (värbamisel saadud info kandidaatidelt, ajakirjanduses avaldatud info jm). Riigiametite avaldatav palga, tööjõukulude ja väljamaksete statistika on üldjuhul väga hea esinduslikkusega – andmeid kogutakse rohkem kui 10 000 organisatsioonilt, maksu- ja tolliameti väljamaksete statistika koostatakse kõigi TSD vormi esitanute andmete järgi. 

Ametite töötasude statistikat mõjutavad vähem ka struktuursed muutused tööturul, kuid probleemiks võib olla ametite klassifitseerimine ja andmete kvaliteet. Statistikaameti iga nelja aasta tagant tehtav uuring „Töötasu struktuur” kogub andmeid ametite töötasude kohta ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt kindla valimi alusel. Ametite süstematiseerimiseks kasutab statistikaamet ametite klassifikaatorit (ISCO 08), mis on välja töötatud rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO rahvusvahelise ametite klassifikaatori alusel. 

Töötajate hoidmise ja palkamise seisukohast on tööandjal oluline teada töötasude turuvõrdlust laiemalt ja kindlasti kasutada eri infoallikaid. Üksikasjalikku infot töötasude kohta pakuvad erasektori palgauuringud, nt Fontes, Mercer ja Hay Group ning 2013. aastal alustas tegevust ka Kadri Seedri juhitav Palgainfo Agentuur. 

AS Äripäeva konverentside projektijuht Liina Lilleniit on võtnud ette personali koolituse ja arendamise peatüki ning uuendanud selle alt mitu teemat. Igal koolitusel on eesmärk, mis on rakendada sealt saadud teadmisted ja oskused igapäevatöös. Kuidas panna töötajad kasutusele võtma koolitusel saadud uusi teadmisi ja rakendada neid ettevõtte heaks, oleneb üsna palju ettevõtte eripärast, koolituse olemusest ja mitmest muustki tegurist. Minu isiklik lemmiknipp Liinalt – VÕIMALDA ehk loo inimestele võimalused oma oskusi ja teadmisi rakendada.

Koolitused on organisatsiooni arengu üks olulisemaid valdkondi. Koolitusplaanide tegemisel võetakse arvesse ettevõtte eesmärke ja koolitusanalüüsist selgunud vajadusi. Vajaduste, võimaluste ja eesmärkide kokkuviimiseks on vaja järjepidevat jälgimist ehk arvestust koolituste üle – see aitab koguda tagasisidet möödunud koolitusperioodi kohta ja on edasise tegevuse alus. Koolituste kohta info fikseerimine ja analüüsimine aitavad koostada koolituseelarvet, kirjeldada koolituste tegevuskava ja koostada uusi koo­li­tusprog­ram­me.

Enamik edukaid ettevõtteid on edukad just seetõttu, et leiavad aega ja raha panustada oma inimestesse. Koolituse kui investeeringu väärtuse mõõtmine on tavapärasest keerukam, sest koolituse tulemuslikkus võib ilmneda alles mitu aastat pärast koolitust. Läbimõeldud meetodite korral väljendub koolituse tasuvus kindlates näitajates. Ei tohi unustada, et mõõtmistulemusi võivad mõjutada ka muud tegurid, nt töö ümberkorraldamine, tehnoloogia täiustumine jts.

Head lugemist!
Sirli Spelman
käsiraamatu peatoimetaja

Autor annab nõu

Töötamise registris kaovad lähiajal järgmised seni kehtinud töötamise liigid

  • „KEHTETU Juhtimis- ja kontrollorgani liige tasudes kuumääralt SM”,
  • „KEHTETU VÕS leping tasudes kuumääralt SM” ,
  • „KEHTETU Juhtimis- või kontrollorgani liige” ja
  • „KEHTETU VÕS leping” .

Nende asemel hakkavad kehtima töötamise liigid „UUS Juhtimis- või kontrollorgani liige ” ja „UUS VÕS leping” .

Seni kehtinud töötamise liigid liidetakse uute töötamise liikidega automaatselt ja tööandjad ise midagi muutma ei pea.

Kui soovite registreerida uusi töötajaid, tuleb e-maksuametis/e-tollis nende töötamise liikide korral valida „UUS Juhtimis- või kontrollorgani liige” või „UUS VÕS leping”. Failist laadides või masinliidese kaudu andmeid edastades tuleb kasutada veel vanade liikide ID-d.

NB! Alates 1. jaanuarist 2016 määratakse ravikindlustus uute töötamise liikide korral TSD-l deklareeritud sotsiaalmaksusumma alusel.

Töötamise registrist kaovad sotsiaalmaksu kuumääraga seotud töötamise liigid

Alates 2016. aastast juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu (VÕS) alusel töötavatele inimeste ravikindlustuse algamine ja kestmine seotakse lahti töötamise registri (TÖR) kannetest ning hakkab sõltuma sotsiaalmaksu deklareerimisest deklaratsioonil TSD. 

Seoses sellega kaovad TÖRist sotsiaalmaksu kuumääraga seotud lepinguliigid:

  • juhtimis-, kontrollorgani liige tasudes kuumääralt SM;
  • VÕS leping tasudes kuumääralt SM;
  • viisa alusel – juhtimis-, kontrollorgani liikme tasu, tasudes kuumääralt SM;
  • viisa alusel – VÕS leping, tasudes kuumääralt SM.

Töötamise liikidena jäävad alles võlaõiguslik leping, juhtimis- ja kontrollorgani liikme leping ning samad liigid viisa alusel.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) asendab automaatselt TÖR-is olevad kaotatavad töötamise liigid vastavalt allesjäävate liikidega, nt „juhtimis-, kontrollorgani liikme tasu, tasudes kuumääralt SM” asendatakse töötamise liigiga „juhtimis- ja kontrollorgani liikme leping”.

Ravikindlustuskaitse

Õigus ravikindlustusele on ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel teenustasusid ning juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgani liikme tasusid saavatel isikutel, kelle eest üks või mitu juriidilist isikut deklareerivad sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses ehk 2016. aastal 128,70 eurot kuus (11.01.2016 esitatavas TSDs 2015. a detsembri kohta 117,15 eurot).

Sotsiaalmaksu TSD-l deklareerimise kord ei muutu (võlaõigusliku lepingu ja juhatuse liikme puhul tekib sotsiaalmaksu kohustus juhul, kui tehakse tegelik väljamakse, mis ka deklareeritakse).

Pärast TSD saamist esitab MTA haigekassale deklareeritud andmed isikute kohta, kelle kohta on deklareeritud väljamakseid vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses summeerituna kõigilt juhatuse liikme ja võlaõigusliku lepingu tasudelt.

Ravikindlustuse tekitab isikule haigekassa pärast MTA-lt andmete saamist järgmisel päeval.

Ravikindlustus peatub järgmisel päeval pärast seda, kui isiku eest on sotsiaalmaks tähtpäevaks deklareerimata. Peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval, kui deklareeritud sotsiaalmaksu andmed on laekunud haigekassasse.

Et vältida töövõtjate ja juhatuse liikmete ravikindlustuse katkemist esitage TSD deklaratsioonid kindlasti õigel ajal!

Ravikindlustuse tingimuste muudatustega saab lähemalt tutvuda haigekassa kodulehel ning
ravikindlustust puudutavates küsimustes pöörduda haigekassa infotelefonile +372 669 6630 või 16363.

Allikas sekretar.ee ja maksu- ja tolliamet
 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Aprilli Õigusuudiste teemad

  • 10. märtsil 2016 jõustusid võlaõigusseaduse muudatused
  • Riigikohus selgitas kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmise maksuvabastust
  • Investorite isikuandmete avaldamine ajakirjanduslikul eesmärgil ei riku isiku põhiõigusi

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene koostöös, aprilli Õigusuudised koostas Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Märtsi Õigusuudiste teemad

  • 1. märtsil 2016 jõustus uus tarbijakaitseseadus, millega võeti üle Euroopa Liidu direktiiv tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta
  • 10. veebruaril 2016 jõustus maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus
  • Riigikohtu halduskolleegium asus 25.veebruari 2016 kohtuasjas nr 3-3-1-96-15 seisukohale, et riigiasutustel ei ole õigust oma otsuste ja toimingutega viivitada ainult põhjusel, et teine haldusorgan seda taotleb
  • Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitles 11. veebruari 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-171-15 töövõtulepingu rikkumise tõendatavust ja tõendite hindamata jätmise tagajärgi

Õigusuudised valmivad Äripäeva käsiraamatute ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene koostöös, märtsi Õigusuudised koostasid Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaadid Tanel ja Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Veebruari Õigusuudiste teemad

  • Eesti Vabaerakonna fraktsioon esitas jaanuaris riigikogule tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
  • Riigikohus selgitas sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse eelduseid
  • Pariisi terrorirünnakute järelkajana toimus 25. jaanuaril 2015 Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni (ECON) avalik istung, kus arutati digitaalvaluutade õigusliku reguleerimise võimalusi
  • Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-2-1-163-15, millal ei või kindlustusandja esitada auto omanikule tagasinõuet
  • Euroopa Kohus selgitas mõistet „seotud isikud” tolli seadustikus

Õigusuudised valmivad Äripäeva käsiraamatute ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene koostöös, veebruari Õigusuudised koostasid Tark Grunte Sutkiene vanempartner Aare Tark ja vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

„Personalijuhtimise käsiraamatu” 71. täienduse kokkuvõte

Siinses lisas oleme jätkanud personali planeerimise teemaga.

Taimi Elenurm kirjutab eri lähenemisviisidest personali planeerimisele ning toob välja selle tegevuse probleemid ja vastuolud.
Personali planeerimine tähendab aeg-ajalt tehtavaid radikaalseid, paradigmaatilisi muutusi mõtteviisis selle kohta,

  • milliseid inimesi vajatakse praegu ja
  • milliseid tulevikus ning
  • mida peaks tegema, et neid inimesi oma organisatsiooni tööle saada, arendada ja organisatsioonile lojaalsetena hoida.

Seetõttu oleme kirjeldanud ka tulevikusuundumusi ja trende, mis personali planeerimist peamiselt mõjutavad.

Personaliarvestus kuulub personalijuhtimise valdkonda ja tähendab andmete kogumist ettevõttes töötavate inimeste kohta, selle info haldamist, säilitamist ja töötlemist (aruandlus). Personaliarvestus peab olema kooskõlas õigusaktide nõuete ja ettevõtte vajadustega. Mare Pohla-Tiisler ja Maarika Adli HKScan Estoniast toovad lugejateni ülevaate, kuidas koostada toimivat personaliarvestussüsteemi ja mida pidada silmas selle hoidmisel tänapäevasena.

Praeguses täienduses nüüdisajastasime ka peatükki, milles on käsitletud konfliktide rolli ettevõtte igapäevatöös.
Konfliktid on paratamatud, sest inimesed on erinevad ja sageli on nende huvid vastandlikud. Oluliste inimestega ja olulistel teemadel pole arukas konfliktide lahendamist vältida. Konflikt, ka ettevõtte sees, viib elu edasi, kui võideldakse endale vajaliku asja eest, kahjustamata sealjuures teisi inimesi ja ühiseid eesmärke. Lugejad saavad teada, millised on konflikti tunnused, mida saab inimene konfliktiolukorras ise ära teha ja kuidas sellise situatsiooni lahendamist alustada.

 

Head lugemist!

Sirli Spelman

käsiraamatu peatoimetaja

Lehed