Personalijuhtimine | Äripäeva teabevara

Personalijuhtimine

Teabevarad

Valdkonna uudis

Sotsiaalministeerium koostas eelnõu, millega muudab prillide hüvitamise korda. Eelnõus on küll positiivseid muudatusi, kuid koda tegi ettepaneku neid täpsustada, et töötajad ei kuritarvitaks oma võimalusi.

Positiivne on see, et tööandja saab edaspidi töötajale maksuvabalt hüvitada mitte ainult töötervishoiuarsti kontrolle, vaid ka vahepealseid kontrolle silmaarsti või optometristi juures. See võib vajalik olla näiteks siis, kui kuvariga töötamisel on töötajal tekkinud nägemishäired, aga tervisekontrolli aeg on alles kahe aasta pärast ning puudub vajadus täismahus tervisekontrolli jaoks (nt pole vajadust kontrollida luu- ja lihaskonna seisundit). Sellisel juhul piisab, kui tööandja saadab töötaja lihtsalt silmaarsti või optometristi juurde.

Lisaks, kui praegu peab tööandja prillid hüvitama vaid töötervishoiuarsti tõendi alusel, siis eelnõuga peab prillid hüvitama hoolimata sellest, milline tervishoiuteenuse osutaja (töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist) on töötaja nägemist kontrollinud ja vastava tõendi väljastanud. Koja hinnangul vajab eelnõu selles asjus täpsustamist.

Sõnastust tuleb täpsustada, et seda ei saaks kuritarvitada

Hetkel on eelnõus kirjas, et tööandja peab prillid kinni maksma juhul, kui silmade kontrollis selgub, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille. Vastav sõnastus võib praktikas tekitada aga segadust. On oht, et sätet tõlgendatakse nii, et tööandjal tuleb prillid uuesti kinni maksta ka siis, kui töötaja on prillid kaotanud või ära lõhkunud. Sisuliselt võiks tulevikus töötaja igal kuul käia silmaarsti või optometristi kontrollis ja paluda seejärel tööandjal taas hüvitada endale prillide maksumus, kuna vanad prillid läksid katki, aga arvutiga töötamiseks on prille vaja. See ei oleks kindlasti tööandja suhtes mõistlik, mistõttu tuleks eelnõu sõnastust täpsustada, kasvõi lisada piirang, et prillid tuleb hüvitada 1–2 korda aastas.

Tööandja ei peaks hüvitama kulusid, mida ei põhjustanud töö või töötingimused

Nii kehtiva korra kui ka eelnõu puhul peab tööandja prillid hüvitama sõltumata sellest, kas esineb põhjuslik seos töö ja nägemise halvenemise vahel või mitte. Regulatsioon ei arvesta sellega, et silmanägemist võivad negatiivselt mõjutada ka töövälised asjaolud, näiteks nutitelefonid, mida kasutatakse töövälisel ajal väga palju. Kusjuures nutitelefoni ekraan on väiksem, seda tuuakse silmadele väga lähedale, kasutatakse ka autos ja ühistranspordis ning võimalik, et ka pimedas või hämaras ruumis. Selline kasutusviis võib koormata ja rikkuda silmi aga palju rohkem kui see, kui töötaja töötab kontoris õigele kõrgusele ja kaugusele sätitud arvutiekraaniga, valgus on hästi reguleeritud ja töötaja teeb iga natukese aja tagant pause silmade puhkamiseks.

Koda on seisukohal, et tööandjal ei peaks lasuma kohustust hüvitada töötajale kulud, mille tekkimises on töötaja ise süüdi ja tööandja on teinud endast kõik, et ennetada töötaja nägemise halvenemist.

Tutvu ministeeriumile saadetud ettepanekuga täismahus siin.

Allikas: personaliuudised.ee

Töötajate tervisekontrollist saate lugeda ka personalijuhtimise teabevara peatükist 12.5.

Valdkonna uudis

Eestis on koroonapandeemia ajal kadunud rohkem töökohti kui euroalas keskmiselt ja töökohtade taastamine peab olema üks majanduspoliitika prioriteete, ütleb Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

Registreeritud töötuse määr Eestis kasvas töötukassa statistika kohaselt detsembris 8,3 protsendini, ulatudes Ida-Virumaal 13,2 ja Valgamaal 10 protsendini. Registreeritud töötuid on Eestis detsembri seisuga kokku 53 874, mis on mullune rekord. Viimati oli töötute arv samal tasemel 2011. aasta mais ja juunis.

Palmi sõnul on töötuse määr koroonapandeemia valguses üks olulisemaid mõõdikuid, mis peegeldab kõige vahetumalt inimeste heaolu ning majanduse üldist tervist SKT kasvu kõrval. Majanduskasv on sealjuures loomulikult eelduseks, et tööhõive saaks kasvada.

„Kooskõlas möödunud aasta kolmandast kvartalist alanud majanduse taastumisega on töötuse määra kasv euroalas pidurdunud ja isegi veidi kahanenud, jõudes augusti 8,6 protsendilt novembris 8,3 protsendini,” selgitas Palm.

„Samas tööturu arengud toimuvad majanduskasvu suhtes viiteajaga ning tänavu esimeses kvartalis survestab koroonaviiruse teine laine veel Euroopas, sealhulgas Eestis, majandusaktiivsust. Euroala püsib esimeses kvartalis majanduslanguses ja seega kerge surve töötuse kasvuks kevadele vastu minnes veel kestab. Samas on majanduse väljavaade vaktsineerimise toel muutumas järk-järgult positiivsemaks,” lisas ta.

Palmi sõnul on töötuse kasvu aeglustumise trend täheldatav ka Eestis, mille majanduskasv on olnud rohkem kui poole võrra parem kui euroalal keskmiselt. „Samas oleme kaotanud aga Eestis suhteliselt rohkem töökohti, mis tõstab töökohtade taastamise majanduspoliitika prioriteetide hulka. Märkimisväärne on see, et kui euroalal on töötuse määr novembrikuu seisuga aastaga kasvanud vaid protsendipunkti, siis Eestis neli protsendipunkti,” ütles peaökonomist.

Palm märkis, et detsembris kosus registreeritud töötus Eestis ootuspäraselt mõõdukalt, jõudes novembri 7,9 protsendilt aastalõpuks 8,3 protsendini. Registreeritud töötute arv on alates oktoobrist püsinud keskmiselt veidi üle 50 000.

Koroonaeelse ajaga võrreldes on registreeritud töötuid kokku ligi 20 000 inimest rohkem. „Kõige enam on registreeritud töötute seas kaubanduse ja klienditeeninduse, ehituse ning toitlustuse ja majutuse haru esindajaid,” kirjeldas Palm.

„Töötuse määra alandamine jääb väljakutseks. Samas tööturul terendavad aasta teises pooles paremad ajad, sest koos majanduskasvu ja vaktsiinidega lisandub ka fiskaalpoliitika tugi,” rõhutas peaökonomist.

Allikas: personaliuudised.ee

Töösuhte lõpetamisest, eelkõige töötaja nõustamisest sellisel puhul, saate lugeda ka teabevara peatükist 3.7.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm
Foto: Raul Mee

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Osanike ja nõukogu roll äriühingu pankrotimenetluse algatamisel

  • Tööandja täiendavad kohustused seoses töötervishoiu ja -ohutusega

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Veebruarikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Personalijuhtimise teabevara uues audiopeatükis 2.1 räägivad keskkonnaministeeriumi personalijuht Elina Siimon ja juhtkonna kliimanõunik Ivo Krustok sellest, kuidas on raskel ajal läinud keskkonnaministeeriumil ja mida nüüd koroonakriisi tõttu teisiti tehakse. Ivo Krustok jagab ka oma karjääriteekonda keskkonnaministeeriumis: millised on olnud suurimad võidud ja katsumused ning milline näeb välja ühe kliimanõuniku tavaline tööpäev.

Teabevara uuendus

2020. aasta on meile näidanud, et vajadusel saab suure osa tööst teha ka kaugtööna – ka meeskonnana. Mõni meeskond on sellest suisa võitnud. On selgunud, et päris paljud koosolekud ongi tõhusamad siis, kui jutt saab kodust lahkumata räägitud ja vahepeal saab kaamera korraks sulgeda, järele mõelda ja seejärel sisukamalt sekkuda. Personalijuhtimise teabevara uue peatüki 8.4.2 keskmes on soovitused, mida pidada silmas, kui füüsilise koolituse asemel on vaja liikuda Zoomi (vm tarkvarasse), asendada koolitus eelsalvestatud videotega või suunata õppija iseseisvale tööle e-materjalidega nii, et tulemus oleks jätkuvalt hea.

Teabevara uuendus

Personalijuhtimise teabevara uues audiopeatükis 2.1 annab advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Klen Laus ülevaate eelmisel ja sel aastal kehtima hakanud olulistest seadusmuudatustest tööõiguse vallas. 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Üürilepingutes hakkab kehtima suurem kokkuleppevabadus
  • Tulumaksuseaduse muutmisega saavad mittetulundusühingud liikmetele tulumaksuvabalt toetust maksta
  • Riigikohus selgitas osanike koosoleku protokolli allkirjastamisega seonduvat 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Jaanuarikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK advokaat Katri Tšesnokov.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Võlausaldaja huvide kaitse võlgniku maksejõuetuse korral

  • Suureneb kohtutäiturite süsteemi tõhusus ja jätkusuutlikkus

  • Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll hankemenetluses
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Detsembrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Personalijuhtimise teabevara uues audiopeatükis 2.5 tuleb juttu kodukontoris olevate inimeste motiveerimisest ja juhtimisest. Muu hulgas selgub, miks maksab Testlio töötajaile kodubüroo eest eraldi tasu. Kuuleme ka, kuidas hajali töötajaile eesmärke seada ning neid motiveerida.

Teabevara uuendus

Personalijuhtimise teabevara uuendatud peatükk 5.4.1 on järg novembris ilmunud peatükile 5.4. TransferWise’i personali koolitus- ja arenguspetsialist Henri Lempu keskendub seekord onboarding´u plaanile. Kui onboarding on ideaalis üks sidus protsess, siis millest alustada? Kuidas panna kokku detailsem plaan nii, et kõik oluline kaetud saaks, kõike oleks piisavalt, õigel ajal, parajas koguses?

Lehed