Logistika ja eksport | Äripäeva teabevara

Logistika ja eksport

Teabevarad

Teabevara uuendus

Peatükist 11.2.3 saate lugeda erinevatest e-andmevahetuse standarditest ja mille järgi valida enda ettevõttele sobivaim.

Euroopa Komisjon andis 2014. aasta lõpus Euroopa Standardikomiteele (CEN) ülesande välja töötada Euroopa e‑arve standard. Hinnanguline valmimistähtaeg on 2017. aasta mai. Tõenäoliselt ei kehtestata uut standardit, vaid võetakse kasutusele arve semantiline mudel, mis ühtlustatakse erinevate standarditega. Ka Eesti raamatupidamise seaduse muudatus viitab Euroopa e‑arve uuele standardile.

Milline e‑andmevahetuse standard valida?

Otsustamise juures tasub läbi mõelda allpool toodud küsimused.

  • Milline on sihtturu levinuim standard?
  • Kas eesmärk on ainult e‑arved või on kavas kogu ostu‑müügiprotsess e-andmevahetusele viia?
  • Kas äripartnerid asuvad ettevõttega samas riigis või pigem teistes riikides?
  • Milline on partnerite tehniline võimekus?
  • Mida soovitab e‑andmevahetuse teenuse osutaja?
  • Millised on tööstusharu nõuded?

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Oktoobri Õigusuudiste teemad

  • Muudatused Vabariigi Presidendi valimise seaduses
  • Uus e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus
  • Uus perehüvitiste seadus
  • Olulised muudatused töövaidluse lahendamise korras
  • Oluline muudatus töötuskindlustuse seaduses

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Lada Riisna.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Septembri Õigusuudiste teemad

  • Lihtsustati digi-ID väljastamist ja seeläbi avalike teenuste kasutamist
  • Riigikohtu sõnul peab erikontroll võimaldama osanikel saada erapooletu spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste küsimuste kohta

  • Riigikohus märkis, et äriseadustikus sätestatud teabe- ja tutvumisõigus ei peaks erikontrolli asendama

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Lisasime elektroonilise andmevahetuse peatükki uue alapeatüki 11.2.4, milles käsitletakse e-andmevahetuse dokumente.

Elektroonilise andmevahetuse ehk e‑andmevahetuse nurgakivi on dokument ehk sõnum. Maailmas kasutatakse üle 200 e‑andmevahetuse sõnumi, Eestis on levinud 10–15 e‑andmevahetuse sõnumit ja sellele üle läinud ettevõtted Eestis kasutavad keskmiselt 2–4 erinevat e‑dokumenti.

Kaubatehingutes on kõige levinumad dokumendid tellimus ja arve. Käsitleme ka teisi dokumendiliike. E‑andmevahetuse enimlevinud tehingudokumendid on järgmised:

  • tellimus;
  • tellimuse kinnitus;
  • saateleht;
  • vastuvõtukinnitus;
  • tarnekorraldus;
  • arve.
Teabevara uuendus

Äripäeva „Logistika ja ekspordi käsiraamatu” 54. lisa kokkuvõte

Seekord käsitlesime elektroonilist andmevahetust ja pankrotimenetlust.

Tõhusa logistikakorralduse põhieeldus on kogu tarneahela efektiivne infovahetus. Tarneahela kulusid vähendab elektrooniline andmevahetus ehk e‑andmevahetus (EDI). Kui ettevõte saadab ostjatele või tarnijatele e‑dokumente, vähenevad dokumendi vastuvõtja kulud, sest andmeid ei pea uuesti sisestama. See mõjutab kogu tarneahela konkurentsivõimet.

Telema tegevjuht Hele Hammer kirjutab peatükis 11.2.1 e-andmevahetuse eelistest ja mõjust ettevõtte põhitegevusele. Peatükis 11.2.2 käsitletakse üksikasjalikult e‑andmevahetuse juurutamise projekti iga sammu.

Eesti seaduste kohaselt on võimalikud kolm maksejõuetusmenetlust: pankrotimenetlus, saneerimismenetlus ja võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetlust kohaldatakse ainult füüsilistele isikutele, seepärast vaatleme lähemalt pankroti- ja saneerimismenetlust.

Pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu.

Ettevõtte saneerimisel rakendatakse abinõusid, et ületada ettevõtte majanduslikud raskused, taastada likviidsus, tõsta kasumlikkust ja tagada jätkusuutlik majandamine.

Peatükis 12.7 käsitleme pikemalt pankroti- ja saneerimismenetluse eeldusi, käiku ning tagajärgi.

Head lugemist!

Kairi Kärner

käsiraamatu peatoimetaja

Teabevara uuendus

Uuenenud on peatüki 11.2 alapeatükid 11.2.1 ja 11.2.2, milles kirjutatakse elektroonilisest andmevahetusest ja selle kasutuselevõtmisest.

Paberil jõuab täiendus lugejateni augustis.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juuni Õigusuudiste teemad

  • 1. novembril 2016 jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused
  • Riigikohus selgitas, et nõukogu töökorraga ei tohi piirata nõukogu liikme teabeõigust ega dokumentidega tutvumise õigust
  • Riigikohus selgitas, et tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juuni Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Andke teada, kuidas teile loetu meeldis!

Nüüd saate veebis iga peatüki lõpus valida, kas peatükk meeldis teile või mitte ja soovi korral lisada kommentaari, mida võiksime paremini teha.

Ootame teie tagasisidet!

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Mai Õigusuudiste teemad

  • 10. aprillil jõustusid autoriõiguse seaduse muudatused
  • Riigikohus selgitas, et kõik vahekohtu lahendid peavad läbima tunnustamismenetluse
  • Bitcoin`idega kauplemine allub rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, mai Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Seekord käsitleme tarneahela juhtimist ja optimeerimist ning ekspordiga seotud pangateenuseid.

Igal tootmisettevõttel on oma tarneahel olenemata sellest, kas ta tellib toodangu teistelt või on allhankija. Kindlasti on olemas tellija ja tarnija, kellel omakorda on tegevuse lõpptulemust mõjutavad koostööpartnerid. Keerukate ja pikkade tarneahelate korral võivad tarnekulud moodustada kaubakulust üle 30%. Euroopa Liidus on pakkujate rohkuse tõttu veokulusid lihtne optimeerida, aga kolmandates riikides on kaubavedu korraldada keerulisem.

Rahvusvahelise e-kaubandusega tegeleva ettevõtte OÜ NetSolutions asutaja ja OÜ Donleon tegevjuht Henrik Antsov kirjutab ettevõtte tarneahela juhtimisest ning kulude optimeerimisvõimalustest. Politsei- ja piirivalveameti peaostujuht Katrin Leppik toob välja tarneahela optimeerimismudelid ja nende rakendamise.

Rahvusvahelise kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele on oluline makseriskide maandamine. Tutvustame pangateenuseid, mis hõlbustavad ja annavad kindlustunnet rahvusvaheliste maksete ning kaubavahetuse korraldamisel. Pikemalt on juttu akreditiivist, inkassost, faktooringust ja pangagarantiist, millest kirjutab AS-i SEB Pank käibekapitali- ja arvelduslahenduse divisjoni direktor Maarja-Maria Aljas.

Kena saabuvat suve!

Kairi Kärner

käsiraamatu peatoimetaja

Lehed