Logistika ja eksport | Äripäeva teabevara

Logistika ja eksport

Teabevarad

Teabevara uuendus

Äris heade otsuste langetamiseks vajame infot. Juhtimis­otsused peavad põhinema tõepärasel teabel, et õigesti investeerida tootmisseadmetesse või tootearendusse, tuua turule uus toode või teenus, otsustada, kuidas eristuda konkurentidest ja millist strateegiat järgida, kus on ettevõtte kasvuvõimalused ja kuidas neid kasutada, milliseks kujundada ettevõtte kuvand ja oma nägu, millistele turgudele suunata ressursid. Turu-uuringutesse võib suhtuda nagu kindlustusse: kulutame väikese summa, et analüüsida investeeringu arukust, ning see vähendab riske. Kui turu-uuringu tulemuste tõttu loobume kehvast äriideest, hoiame kokku märkimisväärse hulga ressursse. Vaadake lähemalt peatükist 10.1

Ekspordituru valikust räägime peatükis 10.1.1. Ekspordi sihtturu valikul on oluline turgu analüüsida. Korralik analüüs aitab vältida kulukaid vigu, suurendab õige valiku tõenäosust ja näitab, kuidas toodet sihtturul müüa. Eksporditurgude valimine koosneb kolmest etapist:

  • eksporditurgude valik esmaste kriteeriumide alusel (subjektiivne valik);
  • täpne eksporditurgude valik põhjaliku uuringu alusel (objektiivne valik);
  • lõplik eksporditurgude valik, külastades sihtriike ja sealseid partnereid. 

Juttu tuleb, millised on valiku sammud ja põhilised vead.                                                                                                                                                      

 

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 13.1 räägib Eesti juhtiva ekspedeerimisettevõtte DSV Estonia juhatuse esimees Alvar Tõruke Äriplaan 2021 antud intervjuus, et logistikasektoril on teiste valdkondadega võrreldes läinud siiski hästi ning kurtmiseks justkui põhjust ei ole. Tegime juttu ka sellest, kuidas keerulisel ajal head plaani teha ning kuidas DSV Estonia kriisi kasulikult ära kasutab. 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Schrems II kohtuotsuse mõju Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisele andmevahetusele

  • Kahju hüvitamine PRIA toetusest ilmajätmisel

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Seoses keeruliste aegadega majanduses täiendab logistika ja ekspordi teabevara peatoimetaja Fred Märtsoo riskide juhtimise ja probleemide käsitlemise peatükke:

 

  • turuanalüüs
  • ekspordituru valik
  • riskide jagamine ja leping
  • rahvusvaheline koostöö ohtude vältimiseks. 

 

 

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 13.1 räägivad Smarten Logisticsi juhid Mait Miller, Hannes Oks ja Mark Paves, miks on ettevõtetel oma lao pidamise asemel mõistlik see teenus sisse osta.
Kuidas sai Smarten klientide suurenenud nõudlusega hakkama eriolukorra tingimustes? Milline on ladude robotiseerimise seis täna ja tulevikus? Kuidas haldab Smarten e-poodide tagastusi?

Teabevara uuendus

Jätkame hüvitisnõuete ja nende lahendamise teemaga. 

Reklamatsioonide käsitlemine on hea klienditeeninduse tähtis osa, iga lähetamata või valesti lähetatud kaup on ettevõttele märkimisväärne kulu. Oskus reklamatsioone hallata, lahendada ja analüüsida vähendab vigu tarneahelas. Mis on reklamatsiooni käsitlemisel eriti olulised aspektid, kuidas kliendile vastata, milline on tegevus mittevastavuse korral, millised on tagastusreeglid ja kuidas selgitada kahju suurust, sellest kõigest peatükis 12.5.2

Pandiõigus on laopidaja esmane, tõhus ja reaalne (ja võib juhtuda, et ka ainus) õiguskaitsevahend olukorras, kus hoiuleandja on laopidajale võlgu. Praktilise õigusnõustamise kogemuse põhjal saab öelda, et pandiõiguse rakendamine võib tekitada kliendile palju küsimusi ning kujuneda ootamatult pingeliseks – seetõttu on oluline teada ja võtta arvesse pandiõiguse juriidilisi aspekte. Lähemalt peatükis 12.5.3

Heitke pilk ka riigikohtu lahenditele vaidlustes veolepingute üle ja pankrotimenetluse erinevatele aspektidele

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Väiksematel riigihangetel osalemine muudeti lihtsamaks
  • Kollektiivleping ei laiene automaatselt tööandjale 

  • Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus äriühingu kohustuste rikkumise eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Valdkonna uudis

Reedel jõustusid Euroopa liikuvuspaketi esimesed nõuded, mis seavad karmimad piirangud töötajate töö- ja puhkeajale, nende rikkujaid ähvardavad ka trahvid.

Majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter toob olulisematena välja neli uut nõuet. Esiteks peab veoettevõtja peab tagama, et rahvusvahelisi vedusid tegevad juhid saavad regulaarselt, vähemalt iga 4 nädala tagant, veeta puhkeperioode kodus või ettevõtte liikmesriigi tugipunktis.

Teiseks peab veoettevõte tasuma sõidukijuhi majutuskulud puhkeajal, pidades sealjuures silmas, et veokis puhkeaega veeta ei tohi. Sealjuures on eritingimustel lubatud parvlaeva või rongiga veetava sõiduki juhil katkestada iganädalast puhkeaega.

Lisaks täpsustuvad erakorraliste tõrgete korral käitumisreegleid, millega muudetakse rahvusvaheliselt veolt koju naasva autojuhi sõiduaja arvestust paindlikumaks.

Mis puudutab regulaarse iganädalase puhkeaja kabiinis veetmise keeldu, siis Tatteri sõnul ei ole tegemist uue nõudega, sest ELi kohus oli juba varem asunud seisukohale, et varasemate nõuete sõnastust tuli tõlgendada keeluna. Liikuvuspaketis on erinevate tõlgenduste vältimiseks keeld lihtsalt üheselt sätestatud.

Ühtlasi jõustusid nõuded, kuidas liikmesriigid paketi järgimist valvama hakkavad. Seal on ette nähtud ka minimaalsed järelevalvemahud. Eestis teostab järelevalvet politsei- ja piirivalveamet ja tööinspektsioon, karistused sõltuvad rikkumiste liigist ja raskusastmest juba vastavalt konkreetse liikmesriigi seadusele.

Kuivõrd paljud asjassepuutuvad pooled on kirjeldanud kogu liikuvuspaketti kui Kesk- ja Süda-Euroopa vedajaid soosivat, siis ei võetud selle jõustumist ka Eestis kuigi hea sõnaga vastu. „Valitsus arutab lähiajal liikuvuspaketi teatud nõuete vaidlustamise võimalust ELi kohtus, mis meie hinnangul võivad olla vastuolus ELi aluslepete põhimõtetega, eelkõige peame silmas sõiduki regulaarset tagasipöördumise nõuet ettevõtja registreerimisriiki, lähetatud töötajate direktiivi nõuete rakendumist rahvusvahelistele autovedudele,“ kommenteeris Tatter.

Juuli algul Euroopa Parlamendis suurriikide saadikute poolt läbi surutud maanteetranspordi reformi tõttu süüakse rahvusvaheliste kaubavedudega tegelevad Eesti ettevõtted nende hinnangul Kesk-Euroopa turult järgmise 18 kuu jooksul lihtsalt välja, kirjutas Äripäev selle kuu keskel.

Peaasjalikult teeb Eesti autovedajatele muret nii juhtide kui ka veokite regulaarse kojutoomise nõue. Näiteks varem uute sõiduautode vedamisele Kesk- ja Lääne-Euroopas keskendunud Põlvamaa firma Hert-Transport on nii veokid kui ka juhid Eestisse toonud ning plaanib vähemalt lähiajal keskenduda Balti ja Skandinaavia vedudele, ütles ettevõtte juhatuse liige Tarmo Tšernjavski.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) tegevjuhi ja veofirma Lajos ASi juhatuse liikme Einar Vallbaumi sõnul on Eesti koos teiste ELi idapoolsete liikmesriikidega langenud Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide võimumängude ohvriks. „Selle tulemusena kaob Eesti rahvusest vedajatel sealkandis töö ära ja selle võtavad üle Saksamaa külje all olevad Poola või Tšehhi vedajad, kes suudavad inimesi ja autosid koju tuua,“ arvas Vallbaum juulis.

Uudis on refereeritud ajalehest Äripäev

Teabevara uuendus

Sel kuul on keskmes riskide juhtimise ja probleemide käsitlemise teema ning veidi on jutuks veel ka kindlustus. 

Kauba kahjustumise, hävimise, kadumise või veoseviivituse korral esitab saatja (või saaja, olenevalt sellest, kellel on leping veoettevõttega) hüvitusnõude vedajale. Kui veoleping (logistikateenuste leping või ekspedeerimisleping, mis sisaldab vedu) on sõlmitud ekspedeerimisettevõttega, esitatakse nõue talle ja ette­võte omakorda esitab nõude vedajale. Palju näiteid ja ka näiteks hüvitisnõude esitamise tähtajad leiate peatükist 12.5.1.

Ülevaade hüvitisnõuete (ka reklamatsioon, pretensioon) menetlemisest aitab mõista partnerit ning seista oma õiguste eest. Selle koos hulga näidete ja viidetega vastavatele paragrahvidele võlaõigusseaduses leiate peatükist 12.5

Peatükis 12.4.3 on ülevaade kasko- ja liikluskindlustuse küsimustest. 

Teabevara uuendus

Juulis keskendume kindlustusele. 

Sissejuhatuseks leiab kindlustuse teema üldisemalt põhjalikku käsitlust peatükis 12.4, kus teiste hulgas on ühe alapunktina teemaks veosekindlustus.

Veosekindlustus on kujunenud merekindlustuse lepingutest, seetõttu tuntakse seda ka marine cargo nime all, kuigi praegu rakendatakse lepingusätteid kõigi transpordiviiside korral. Kindlustust vajab see osaline, kellele langeb tarneklauslite järgi vastutus kauba eest veo ajal ja kes soovib nii kindlustada ennast võimalike majanduskahjude vastu või kellel on lepingu kohaselt kindlustuskohustus (CIF- ja CIP-tarneklauslite puhul). 

Samuti kõneleme mere- ja autovedaja vastutuse erinevusest. Merevedude puhul on tõendamiskoormis lasti ­omanikul, kes peab igal konkreetsel juhul tõendama, et vedaja vastutab kahju eest. Maanteevedude puhul on tõendamiskohustus ­vedajal ning vedaja vastutuse kindlustanud kindlustusseltsil. Vaadake lähemalt peatükis 12.4.1.

Mööda ei saa minna kauba kindlustamisest. Kauba toimetamine ühest punktist teise võtab palju vähem aega kui varem, aga endiselt on oluline probleem kauba säilimine transportimise ajal. Veost transportimisel ohustavaid kõiki riske on võimatu ennetada. Kindlustusjuhtumist tulenev kahju võib olla nii suur, et annab ettevõttele tugeva hoobi. Vedaja vastutus hõlmab ainult vedaja süül või raske hooletuse tõttu tekkinud kahju, ta ei vastuta kahju tekkimise eest, kui see tekkis asjaoludel, mida vedaja ei saanud vältida, näiteks röövimine. Sel teemal on põhjust heita pilk peatükki 12.4.2. Kauba kindlustamisest õhuveol räägime peatükis 12.4.2.1

 

Lehed