Logistika ja eksport | Äripäeva teabevara

Logistika ja eksport

Teabevarad

Teabevara uuendus

Logistika ja ekspordi teabevaras on ilmunud uus audiopeatükk 13.1.

Smarteni viimase aja suurimatest väljakutsetest ja sellest, kuidas neid digitaliseerimise abil lahendada, räägivad Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli, Smarten Logisticsi logistikajuht Hannes Oks ja Smarten Logisticsi arendusjuht Jarko Lust.

•  Tööjõu väljakutsed – tööjõu kallidus, tööjõuvoolavus, suurenenud haiguspäevade maht.
•  Tarneahela nõuded karmistuvad, eeldatakse sama päeva tarnet ja tarnet väljastuspunktidesse.
•  Tooraine ja kauba kättesaadavus on väljakutse.
•  Ootused kolmandale osapoolele järjest kasvavad ja eeldatakse väga suurt paindlikkust.
•  Hooajalisusest tingitud mahu kasvud ja e-kaubanduse tagastuste hüppeline kasv.
•  Lao noppe efektiivsus ja kiirus – kõige suurem efektiivsuskadu on laos jalutamise aeg.

Teabevara uuendus

Logistika ja ekspordi teabevaras on ilmunud värske peatükk 13.1.

26. aprillil avati laiemale publikule „logistikute SkyScanneriks” ristitud tarnete korraldamise platvorm MyDello, mis annab ettevõtetele võimalusi liigutada lihtsalt ja mugavalt mistahes saadetisi üle kogu maailma. Kuidas Logistika Plussi ja Balti Logistika eestvedamisel nullist üles ehitatud keskkond täpsemalt töötab, millised on selle kasutusvõimalused, mis on selle eelis seniste samalaadsete lahenduste ees, selgitab saates ettevõtmise turundus- ja kommunikatsioonijuht Sigrid Ojavee.

Valdkonna uudis

Logistika ja ekspordi teabevara kasutajana on Teil nüüd võimalus lugeda ka Äripäeva transpordi ja logistika infolehte. 

Infolehe peatoimetaja Indrek Kald kirjutab esilehel kvartaliraportitest, mida Äripäev annab välja neli korda aastas. Nende hulgas on ka kullerteenuste ja mootorsõidukite müügi valdkonna raportid. Konkurentsiraportid näitavad valdkonna trende ja jälgivad ka üksikute ettevõtete käekäiku. Selline põhjalik turuülevaade on suurepärane materjal saamaks pilti lähimatest konkurentidest või peamise koostöövaldkonna ettevõtetest. Edasi juba uudisesse lisatud infolehest. 

Teabevara uuendus

Logistika ja ekspordi teabevaras jätkame tollikorraldusega. Mais ilmuvad värskendatud peatükid kauba deklareerimisest, kauba ja transpordivahendi läbivaatusest ning kauba identifitseerimisest.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Ettevõtjatel tuleb pakendimajanduses rohkem vastutust võtta

  • Teekasutustasu sissenõutavuse valguses täpsustati veoauto mõistet

  • Riigikohus selgitas juhatuse liikme vastutust maksuvõla eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Logistika ja ekspordi teabevaras jätkame tolliteemadega. Peatoimetaja Fred Märtsoo on täiendanud järgmisi peatükke.

Peatükk 7.5.1.3 kirjeldab tollikontrolli meetmeid – milliseid meetmeid võib toll kauba käitlemisele rakendada.
Peatükis 7.5.1.4 on info kauba ajutisest ladustamisest tolliasutuses. Ajutise ladustamise kohad on tolliterminal või hoiukoht. Peatükis on kirjeldatud toiminguid, mida on lubatud ajutiselt ladustatud kaubaga teha. Samuti leiate sealt toimingud tolliterminalis ja hoiukohas.
Nõuded tollilaole on välja toodud peatükis 7.5.1.5. Tolliladu on hoone, ruum, selgelt märgistatud ruumi osa, taraga piiratud või selgelt märgistatud valvatav territoorium või vedelike ladustamiseks ettenähtud statsionaarne mahuti, mis on selle pidaja kasutuses (omanduses või renditud) ja mida toll aktsepteerib tollilaona.
Peatükis 7.5.2.1 on kirjeldatud tollikäitlusviise ja tolliprotseduure.

Teabevara uuendus

Logistika ja ekspordi teabevara värskes audiopeatükis 13.1 on teemaks aktsiisi langetamine. Miks vajab Eesti madalamat kütuseaktsiisi, selgitab Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni nõukogu liige ning logistikaettevõtte Via3L-i juht Rainer Rohtla.

Valdkonna uudis

Juulist muutuvate e-kaubanduse reeglite järgi tuleb ostjale kuvada toodete hindu koos ostja asukohariigi käibemaksumääraga. Sestap on veebipoe pidajal mõistlik registreerida oma ettevõte uue nn OSS käibemaksu erikorra alusel e-MTA portaalis. Avaldusi saab hakata esitama selleks alates 1. aprillist 2021, kirjutab Eurora Tolli ja Õiguse osakonna juht Egon Veermäe.

Eurora Tolli ja Õiguse osakonna juht Egon Veermäe.
Autor: Liis Treimann


Hea uudis Eesti ja teiste Euroopa Liidu kauplejatele on see, et konkureerivatest EL-välistest veebipoodidest tellitav kaup läheb kallimaks. Ja kuna importkaup muutub kallimaks, siis võiks lähiaastateks prognoosida Eesti ja teiste Euroopa Liidu ettevõtete veebimüügi olulist kasvu.

Põhjus selleks on see, et juulist kaob ära 22-eurone maksuvaba piirmäär ja kõik väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvad pakid tuleb tollis deklareerida. Samas tuleb ka Eesti veebipoe pidajal endal 1. juulist teiste Euroopa Liidu riikide tarbijatele otse kaupa müües käibemaksu arvestada uue korra järgi.

1. juulist 2021 kehtima hakkava käibemaksudirektiivi (nr 2006/112) muudatuste alusel laiendatakse senist digiteenuste maksustamise erikorda Euroopa Liiduse sisesele kauba kaugmüügile ja seda nimetatakse One-Stop-Shop (OSS) ehk ühe akna kaudu maksuteenuseks. See toob praktikas kaasa ka suhteliselt väikse käibega veebipoele kohustuse tasuda käibemaksu ostja asukohariigile.

Praegu kehtivad riigipõhised kaugmüügi piirmäärad (mis Eestis on 35 000 eurot aastas) kaotatakse ja alates 1. juulist võib veebipood teiste EL riikide tarbijatele kaupa müües maksustada need oma asukohariigis ainult siis, kui ta kogukäive ei ületa aastas 10 000 eurot. 2021. aastal arvestatakse seda 10 000 eurost piirmäära erandina alates 1. juulist, aga edaspidi aasta algusest.

Mida toob muudatus veebipoele?
 

Kõige olulisem, aga ka keerulisem on veebipoe jaoks kuvada veebilehel ostjale toodete hindu koos ostja asukohariigi käibemaksumääraga. Kuigi muudatus tehti eesmärgiga vähendada ettevõtjate halduskoormust, siis väikese ja keskmise suurusega veebipoele kaasneb täiendav koormus olla kursis teiste EL riikide maksumääradega. Ja igas riigis või olla määrasid kuni kolm erinevat (kaks vähendatud ja üks standardmäär). Näiteks toidukaubal kasutavad mitmed riigid vähendatud määra.

10 000-eurose piirmäära ületamisel on soovitav veebipoe pidajal registreerida ettevõte uue nn OSS käibemaksu erikorra alusel, mis võimaldab ka edasi asju ajada ainult oma koduriigi maksuhalduriga. OSS erikorra järgi deklareeritakse käive vastavalt sihtriigi (ostja asukohariigi) maksumääraga, aga käibedeklaratsioon esitatakse koduriigis.

Maksuarvestus on kvartaalne ja kõikide sihtriikide käibemaksu summa kantakse oma koduriigi maksuhaldurile, kes ise arveldab teistele riikide maksuhalduritele. Ka arve väljastamisel järgib müüja oma asukohariigi reegleid. Kui seda erikorda mitte kasutada, siis tuleb müüjal registreerida ja käibemaksu arvestada igas sihtriigis eraldi.

Erikorra käibedeklaratsioon esitatakse kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks, seda ka juhul kui käive on null. Deklaratsioonil nõutavad põhiandmed on:

  • maksumäärad liikmesriikide kaupa, mille tarbijatele kaupu müüdi;
  • maksustatav väärtus ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma liikmesriikide kaupa, sh eraldi nende kaupade kohta, mille lähteriik on erinev;
  • kokku tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes.

Deklaratsioonis tuleb esitada käibemaksu summa eurodes sendi täpsusega.

OSS erikorra käibedeklaratsiooni omapära on ka selles, et kui Eestis erikorda rakendav maksukohustuslane soetab kaupu või teenuseid teisest liikmesriigist, siis ei ole tal selliste kaupade ja teenuste soetamisel tasutud käibemaksu õigus oma Eestis deklareeritavalt käibelt maha arvata. Selle asemel on isikul õigus soetustelt tasutud käibemaks vastavalt riigilt tavakorras mitteresidendina tagasi taotleda.

Mida tuleks kohe ette võtta?
 

Ettevõte saab olla registreeritud erikorra rakendamiseks ainult ühes riigis. Eestis registreeritud ettevõtte saab valida erikorra rakendamiseks üksnes Eesti, olenemata sellest kas ta on teistes liikmesriikides käibemaksunumber või mitte. Eestis registreeritud maksukohustuslasele erikorra rakendamiseks eraldi registreerimise numbrit ei anta.

Eesti veebipoe pidaja, kes soovib erikorda rakendada, peab esitama avalduse ´e-MTA´ portaali kaudu. Avaldusi saab hakata esitama alates 1. aprillist 2021, kuid erikorraga liitunuks loetakse 1. juulist 2021. MTA ei nõua juba e-MTAs olevate ettevõtete andmete sisestamist ja registreerimine on sisuliselt automaatne. Eeldus erikorra kasutamiseks on käibemaksukohustuslasena registreerimine Eestis.

OSS erikorda tuleb rakendada vähemalt kaks kalendriaastat, isegi juhul, kui käive jääb mõne aasta lõikes alla 10 000 euro. Seega 2021. aasta 1. juulil registreeritud ettevõtjad peavad OSS erikorda kasutama vähemalt 2023. aasta 31. detsembrini. Lisaks peavad kõik erikorra kasutajad säilitama müügiga seotud dokumente kümme aastat ja need tuleb maksuhalduri nõudmisel teha viivitamata elektrooniliselt kättesaadavaks. Seejuures tuleb teavet säilitada iga üksikkauba kohta eraldi.

Veebipoe pidajal tuleb oma müügiplatvormil välja arendada käibemaksumäärade riigiti arvestuse tehnoloogia ja kontrollida regulaarselt maksumäärade kehtivust. Veebipoe pidaja, kellele see bürokraatia üle jõu käib, võiks pöörduda vastavaid teenuseid pakkuva ettevõtte poole.

Kui suur hulk ettevõtteid on mõjutatud?
 

Rahandusministeeriumi hinnangul on otsesel mõjutatud ettevõtjate arv Eestis ligi 600. Need on ettevõtted, kelle piiriülene tehingumaht jääb vahemikku 10–35 tuhat eurot ja kellel tekib kohustus sihtriigi käibemaksumäärasid rakendada. Tõenäoliselt on see number suurem ja lisaks on veel rida ettevõtteid, kes ei ole seni sihtriikides käibemaksu maksnud, sest käibe arvestust tuli pidada iga liikmesriigi kohta eraldi ja niimoodi on keerulisem piirmääri ületada.

Samuti tuli siiani iga sihtriigis piirmäära ületamisel registreeruda selles liikmesriigis maksukohustuslasena. OSS erikorra järgi on neile tehtud maksuarvestus oluliselt lihtsamaks, kuna ühtset kaugmüügi piirmäära (10 000 eurot) arvestatakse sihtliikmesriikide kohta kokku.

Seadusemuudatusega saab lähemalt tutvuda SIIN.

Allikas: logistikauudised.ee

Kauba impordist saate lugeda ka logistika ja ekspordi teabevara peatükist 7.5.1 ja selle alapeatükkidest.

Valdkonna uudis

Logistika ja ekspordi teabevara kasutajana on Teil nüüd võimalus lugeda ka Äripäeva transpordi ja logistika infolehte. 

Infolehe peatoimetaja Indrek Kald kirjutab esilehel kahe partneri kohtuasjast. Nimelt esitas Tallink kohtusse hagiavalduse Tallinna Sadama vastu 15,4 miljoni euro suuruses nõudes. See hõlmab Tallinki poolt makstud tasusid aastatel 2017, 2018 ja 2019, mida laevafirma peab tagantjärele liiga kõrgeteks. Eesti suurim laevafirma viitas konkurentsiseadusele, mille järgi on turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal keelatud otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või rakendamine. Edasi juba uudisesse lisatud infolehest. 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohtu üldkogu asus juhatuse liikme vastutuse osas uuele seisukohale
  • Eestis kehtivat maksuvaba tulu arvestust rakendatakse edaspidi ka EMP riikide residentide suhtes
  • Töötajatele terendavad lisapuhkepäevad

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Lehed