Logistika ja eksport | Äripäeva teabevara

Logistika ja eksport

Teabevarad

Teabevara uuendus

Sel kuul on keskmes riskide juhtimise ja probleemide käsitlemise teema ning veidi on jutuks veel ka kindlustus. 

Kauba kahjustumise, hävimise, kadumise või veoseviivituse korral esitab saatja (või saaja, olenevalt sellest, kellel on leping veoettevõttega) hüvitusnõude vedajale. Kui veoleping (logistikateenuste leping või ekspedeerimisleping, mis sisaldab vedu) on sõlmitud ekspedeerimisettevõttega, esitatakse nõue talle ja ette­võte omakorda esitab nõude vedajale. Palju näiteid ja ka näiteks hüvitisnõude esitamise tähtajad leiate peatükist 12.5.1.

Ülevaade hüvitisnõuete (ka reklamatsioon, pretensioon) menetlemisest aitab mõista partnerit ning seista oma õiguste eest. Selle koos hulga näidete ja viidetega vastavatele paragrahvidele võlaõigusseaduses leiate peatükist 12.5

Peatükis 12.4.3 on ülevaade kasko- ja liikluskindlustuse küsimustest. 

Teabevara uuendus

Seoses keeruliste aegadega majanduses täiendab logistika ja ekspordi teabevara peatoimetaja Fred Märtsoo kõiki riskide juhtimise ja probleemide käsitlemise peatükke:

 

  • kasko- ja liikluskindlustus
  • hüvitisnõuded ja nende lahendamine
  • kahjunõude esitamine
  • nõuete käsitlemine
  • laopidaja pandiõigus
  • riigikohtu lahendid
  • riigikohtu lahendid vaidlustes veolepingu üle
  • pankrotimenetlus
  • riskid logistikas.

Samuti on huvi keskmes eksport  ja turuanalüüs. 

 

 

Teabevara uuendus

Juulis keskendume kindlustusele. 

Sissejuhatuseks leiab kindlustuse teema üldisemalt põhjalikku käsitlust peatükis 12.4, kus teiste hulgas on ühe alapunktina teemaks veosekindlustus.

Veosekindlustus on kujunenud merekindlustuse lepingutest, seetõttu tuntakse seda ka marine cargo nime all, kuigi praegu rakendatakse lepingusätteid kõigi transpordiviiside korral. Kindlustust vajab see osaline, kellele langeb tarneklauslite järgi vastutus kauba eest veo ajal ja kes soovib nii kindlustada ennast võimalike majanduskahjude vastu või kellel on lepingu kohaselt kindlustuskohustus (CIF- ja CIP-tarneklauslite puhul). 

Samuti kõneleme mere- ja autovedaja vastutuse erinevusest. Merevedude puhul on tõendamiskoormis lasti ­omanikul, kes peab igal konkreetsel juhul tõendama, et vedaja vastutab kahju eest. Maanteevedude puhul on tõendamiskohustus ­vedajal ning vedaja vastutuse kindlustanud kindlustusseltsil. Vaadake lähemalt peatükis 12.4.1.

Mööda ei saa minna kauba kindlustamisest. Kauba toimetamine ühest punktist teise võtab palju vähem aega kui varem, aga endiselt on oluline probleem kauba säilimine transportimise ajal. Veost transportimisel ohustavaid kõiki riske on võimatu ennetada. Kindlustusjuhtumist tulenev kahju võib olla nii suur, et annab ettevõttele tugeva hoobi. Vedaja vastutus hõlmab ainult vedaja süül või raske hooletuse tõttu tekkinud kahju, ta ei vastuta kahju tekkimise eest, kui see tekkis asjaoludel, mida vedaja ei saanud vältida, näiteks röövimine. Sel teemal on põhjust heita pilk peatükki 12.4.2. Kauba kindlustamisest õhuveol räägime peatükis 12.4.2.1

 

Teabevara uuendus

Koroonakriisi tõttu üleöö tekkinud muutused logistikasektoris panid muutma mitmeid seniseid väärtushinnanguid. Kuidas muutustega toime tulla ja kriisist võimalikult valutult väljuda, mida kasulikku tasub transpordi- ja logistikasektoril kriisilt õppida ning missuguseid riske edaspidiseks meeles pidada, sellest räägib logistika ja ekspordi teabevara uues videopeatükis 13.11 TalTech logistika magistriõppe programmijuht Jelizaveta Janno. Veebiseminar aitab tajuda muudatusi tarneahelates, mida kriis endaga kaasa on toonud ning kuidas tulevikus olla sarnasteks olukordadeks paremini valmis.

Teabevara uuendus

Seekord on fookuses riskide juhtimine ja probleemide käsitlemine ning logistilise süsteemi analüüs.  

Lähemalt tuleb juttu kaupade kahjustumisest, hävimisest või kadumisest. Kaup võib kahjustuda logistikatoimingute igas etapis: vale ladustamise või pakendamise korral, samuti hooletu tegutsemise käigus. Kõige tõenäolisemalt tekivad kahjustused siiski veo käigus. Mille eest vastutab ekspedeerija või vedaja ning mille eest mitte ja mis etappides, sellest peatükis 12.3.2. 

Peatükis 12.3 on hästi  kokku võetud riskide juhtimine. Toimiva süsteemi tagamiseks on otstarbekas muu hulgas teha ise ainult seda, milles ollakse parim ja valida koostööpartnerid ning osta sisse teenused, mis on­ vajalikud põhiülesande täitmiseks. Nõuandeid on veelgi ja eraldi on välja toodud riskide juhtimise etapid. 

Peatükis 12.3.3.2 räägime protsessi analüüsist, mis põhineb kindlas logistilises ahelas ajas ja ruumis toimuva tegevuse ja sellega kaasnevate riskide ning tõrgete hindamisel. Sellise analüüsi käik võiks sarnaneda uue ahela kavandamisega. Kui uue ahela kavandamisel prognoositakse võimalikke riske, mis seal võivad esineda, siis olemasoleva puhul analüü­sitakse lisaks veel juba esinenud juhtumeid ja otsitakse võimalusi nende kordumise vältimiseks. Protsessi analüüs on pidev ja teostatakse järelkontrolli andmete põhjal.

Teabevara uuendus

Logistika ja ekspordi teabevara peatüki 13.10 uuel veebiseminaril räägib Tallinna Majanduskooli ostutoimingute juhtimise õppeaine lektor Natalja Stepukova Kraljici maatriksist, mis aitab valida ostustrateegia teadlikult ning ette näha läbirääkimiste ja tegevuste võimalikke tagajärgi. Kraljici maatriks jagab tarnijad nelja gruppi, kus hindamise kriteeriumiks on tarnerisk ning ostumaht.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juunikuu õigusuudiste teemad

  • Plaanitakse ulatuslikke muudatusi kehtivasse pankrotiseadusesse
  • Arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute tõendamine
  • Ärisaladusena käsitatav info

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Maikuus räägime tarneahela usaldusväärsusest, riskide õiguslikust maandamisest, õiguskaitsevahenditest ja menetlusest ning süsteemi struktuuri analüüsist.

Tarneahela kvaliteeti määratakse selle alusel, kas õige kogus kva­liteetset kaupa on õigel ajal ja või­ma­likult väikeste kuludega õiges kohas. Logistilise ahe­la riskirühmad on kahjuriskid (materiaalses-, finants- ja teenustevoos esinevad riskid), ajariskid ja inforiskid. Üks kvaliteedi näitaja on usaldusväärsus. Mida mõista usaldusväärsuse all, vaadake peatükist 12.2.1.

Riskide õiguslikust maandamisest kõneleme peatükis 12.2.2. Suur osa riskidest maandatakse või jagatakse poolte va­hel muidugi lepingutega. Põhiline lepinguid käsitlev seadus on Eestis võla­õi­gus­seadus,  mis hõlmab peaaegu kõiki logistika vald­kondi eeldusel, et protsess algab ja lõpeb Eesti terri­to­oriumil. 

Peatükk 12.2.3 kajastab olulisemaid õiguskaitsevahendeid juhuks, kui lepingupartner ei ole oma kohustusi täitnud ja läbirääkimiste teel ei saa probleeme enam lahendada. Olulisemad õiguskaitsevahendid, millest juttu, on kohustuse täitmise nõudmine, viivise nõudmine, lepingust taganemine ja kahju hüvitamise nõudmine.

Süsteemi struktuuri analüüs hõlmab süsteemi kõiki elemente ja lülisid, sealhulgas ettevõttesiseseid ja lepingu­part­nereid. Analüüs tuleks läbi viia perioodiliselt, näiteks kord­ aastas. Lähemalt juba peatükis 12.3.3.1.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Maikuu õigusuudiste teemad

  • Juhtidele antakse lisaaega makseraskuste ületamiseks
     
  • Tuleviku äriühingu koosolekul saad hääletada reaalajas, olenemata asukohast
     

  • Kiire abi väikeettevõtjatele ja turismisektori ettevõtjatele
     

  • Kobarseadusega kriisi vastu
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

 

Teabevara uuendus

Eriolukord on kestnud juba veidi üle kuu. Tunneli lõpus hakkab siiski valgust paistma ja varsti peaks ärielu jälle tasapisi elavnema, kui uskuda valitsuse esindajate sõnu. Kui märtsi lõpus eriolukorra meetmed karmistusid, siis peatus töö muu hulgas ka paljudes ladudes. Nüüd on siis varsti aeg masinad käima panna ja tööle hakata. Uues kriisiaja audiopeatükis 14.3 annab logistika ja ekspordi teabevara peatoimetaja Fred Märtsoo nõu, millised on vajalikud tegevused, mida saate ise teha ja milleks peaks spetsialiste kasutama. Teabevara tellijana kuulete seda „Teabevara tundi“ varem kui see on eetris Äripäeva raadios!

Kui saade kuulatud, olete saanud kurssi, kuidas hoida ettevõtet tegevuse taastumisel ebameeldivate üllatuste ja suurte kulude eest. 

Lehed