Logistika ja eksport | Äripäeva teabevara

Logistika ja eksport

Teabevarad

Teabevara uuendus

Äsja ilmunud audiopeatükis 13.6 räägib Alexela juhatuse liige Alan Vaht. Alexela oli esimeste LNG-veokite ostja ning alates 2019. aasta veebruarist veavad nad kõikidesse oma tanklatesse üle Eesti kütust ise. Investeering loodetakse tagasi teenida paari aastaga. Saade on lindistatud kütuseturu septembris toimunud aastakonverentsil. 

Valdkonna uudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Töötaja on esitanud arstitõendi selle kohta, et praeguses ametis töötamine on talle vastunäidustatud. Tõendi esitas ta põhjusel, et töösuhe lõppeks tööandja algatusel. Millised on tööandja võimalused tööleping üles öelda? 

Töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. 

Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb seega vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on võimeline tööülesandeid täitma edaspidi. Kui tööandja ütleb töölepingu üles, kaasneb sellega alati vaidlustamise risk. Seega üks võimalus on töötaja saatmine töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarst saab hinnata töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale. Kui ka töötervishoiuarst on vastunäidustusi kinnitanud, siis võib tööandja rakendada TLS § 88 lg 1 p 1, kui tal ei ole töötajale pakkuda teist sobivat tööd.

 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste eriväljaanne: millega tuleb arvestada leppeta Brexiti korral?

  • Äriühingud
  • Kohtumenetlus
  • Kaubamärgid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Uuendatud peatükkides on seekord juttu nõudluse prognoosimisest ja efektiivsest laost ning peatükis 8.3 on loetletud laotöö toimingud. 

Toodete või tee­nus­te nõudlus tarneahela vaheetappides ja lõpptarbijate juu­res juhib paljude strateegiliste ning igapäevaste ot­suste langetamist. Nõudluse prognoosimine aitab raken­da­da logistika peamist põhimõtet – õige kaup õigel ajal õiges ko­has. Prognooside erinevad liigitused ja nõrgad kohad leiate peatükist 5.1

Laotöö ja materjalivoogude efektiivse juhtimisega on võimalik säästa ettevõtte käibe- ja põhivahendeid. Vaadake peatükist 8.4.1, millest sõltub laotöö kvaliteet, millised on eesmärgid ja millistes valdkondades peaks tegema muudatusi, et laotöö oleks efektiivne. 

 

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 13.5 küsime välisminister Urmas Reinsalult, kuidas peavad ettevõtjad Brexitiks – leppeta või ilma leppeta – valmistuma. Reinsalu sõnul mõjutab leppeta Brexit kõige enam kaupade liikumist. „Tekivad juurde WTO tariifid, kvoodid, tolliformaalsused, maksud. Me hindame, et neid ettevõtjaid, kes on vahetult seotud, kes kauplevad Ühendkuningriigis, on Eestis 3000,” lisas Reinsalu.

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Missugustel juhtudel on tegemist ettevõtte üleminekuga?
  • Kuidas toimub Ühendkuningriigi isikutega seotud käibe maksustamine pärast Brexitit?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Veebiuudis

Teabevara oma raadiosaade „Teabevara tund” on olnud Äripäeva raadio eetris peagi juba aasta. Alates septembrist on „Teabevara tund” kavas uuel ajal, kaks korda kuus neljapäeviti kl 15.00. Järgmises saates 5. septembril kõneleb maksuteabevara koostööpartner Einar Rosin KPMGst pensionireformist. 

Juba eetris olnud saateid saate järelkuulata siin.

Teabevara uuendus

Augustis on logistika ja ekspordi teabevara tähelepanu maanteentranspordi korraldusel ja lao ruumi efektiivse kasutusel. 

Maanteetranspordis allkirjastab vedaja veokirja, tõendades sellega, et ta on võtnud kaubad vedamiseks vastu. Kui veokirjale ei­ ole märkusi tehtud, eeldatakse, et veos ja selle pa­kend olid vastuvõtmisel väliselt heas korras ning kauba pakke­üksuste arv ja markeering vastavad veokirjas fik­see­ritule. Vedaja võib teha oma põhjendatud märkuse veo­kirjas märgitud andmete kontrollitavuse kohta. Kui­ vedaja ei tea kauba seisundit (näiteks ei viibinud ta kauba peale­laadimise juures), peab ta kirjutama veokirjale selle­kohase märkuse ja ei vas­tuta sel juhul võimalike kahjude eest. Põhjalikumalt juba peatükis 6.1.1.9

Riiulitega lao ruumala efektiivsemaks kasutamiseks on aga kolm peamist võimalust:

  • riiulite kõrguse suurendamine;
  • vahekoridoride arvu vähendamine;
  • vahekoridoride laiuse vähendamine.
  •  

Sellest kõneleme peatükis 8.4.2

Uues audiopeatükis 13.4 on jutuks suurte veoste vedamise võimalused, aga ka Eesti teedel toimuv laiemalt. 

Teabevara uuendus

Juulis keskendume logistika ja ekspordi teabevaras maanteetranspordile. Pakend peab kaitsma kaupa vigastuste eest transportimisel. Logistiliste kulude üks komponent on pakendamiskulu. Mida lühem on vedu, seda suurem on pakendamiskulu osatähtsus veo hinnas. Vedajad näevad tihti, kuidas transpordipakendi arvelt on liigselt kokku hoitud ning tulemuseks on veoprotsessis vigastatud kaubad, mida kindlustusseltsid ei hüvita, viidates kehvale pakendile. Vaadake lähemalt peatükist 6.1.1.5.  Levinuim viis kaupade käsitsemiseks tavakaupade maanteetranspordil on kaubaaluste kasutamine, millest kõneleme peatükis 6.1.1.6.  Arusaamatusi ja segadust vastutuse jagamisel koor­mate laadimise ja kinnitamise eest aitab vältida peatükk 6.1.1.7.

Uues videopeatükis 13.3 kõneleb Maxima Eesti tegevjuht Marko Põder Maxima Eesti uue logistikakeskuse integreerimisest teiste üksustega ja sellega seotud õppetundidest, keskusega seotud logistiliste protsesside ülesehitamisest ning mõjust ettevõtte logistikaahela arengule ja kiirusele. Lisaks kuulete, kuidas ettevõtte kolme Balti riigi logistikakeskused koostööd arendavad.

Teabevara uuendus

Juunikuus keskendume tootmislogistikale ja veoviisidele. 

Tootmislogistika hulka kuuluvad kõik tegevused, mis toimuvad toormaterjaliga tootmisettevõtte seinte vahel, sealhulgas toote valmimine ja tegevuste planeerimine. Lähemalt peatükis 5.4. Sama peatüki alapeatükis 5.4.1 räägime Kanban-meetoditest. Kanban on maailmas laialdaselt tuntud ja kasutatud kauba- või materjaliohje süsteem, mida on ühel või teisel kombel rakendatud palju aastaid mitmel pool maailmas, aga teadlikult hakkasid seda kasutama jaapanlased 20. sajandi keskpaiku. Ne­mad arendasid selle välja terveks teaduseks. Sõna “kanban” on tulnud jaapani keelest (kan – kaart, ban – signaal). Jaapani autotööstus võttis kanban’i kasutusele 1950. aastatel.

Transpordilahendusele ja sealhulgas veoviisile tuleb mõel­­da juba enne kauba ostu-müügitehingu sõlmimist. Ostu­-müügilepingus fikseeritakse, millistel tarne­tin­gi­mus­tel kaupa ostetakse, milline osapool sõlmib veo­lep­in­gu ja leiab sobivaima transpordilahenduse ning veo­viisi. Veoviiside häid ja muid külgi lahkame peatükis 6.1. Lähemalt õhutranspordist leiate infot peatükist 6.1.2. Kiire ja hästi korraldatud õhutranspordi kasutamine on muutunud harjumus­päraseks ja selleta ei saaks globaalne majandus toimida. Kaubaveol on õhutranspordi konkurentsieelis teiste veoviiside ees tarne kiirus. Lisaks on õhutranspordil muid lisaväärtusi, näiteks standarditud tegevusreeglistik, vedaja kõrgem vastutusemäär ja vedude turvalisus. 

 

Lehed