Logistika ja eksport | Äripäeva teabevara

Logistika ja eksport

Teabevarad

Teabevara uuendus

Seoses keeruliste aegadega majanduses täiendab logistika ja ekspordi teabevara peatoimetaja Fred Märtsoo kõiki riskide juhtimise ja probleemide käsitlemise peatükke:

 

  • kauba kahjustumine, hävimine või kadumine
  • analüüs
  • süsteemi struktuuri analüüs
  • protsessi analüüs
  • kindlustus
  • mere- ja autovedaja vastutuse erinevus
  • kauba kindlustamine
  • kindlustamine õhuveol
  • kasko- ja liikluskindlustus
  • hüvitisnõuded ja nende lahendamine
  • kahjunõude esitamine
  • nõuete käsitlemine
  • laopidaja pandiõigus
  • riigikohtu lahendid
  • riigikohtu lahendid vaidlustes veolepingu üle
  • pankrotimenetlus
  • riskid logistikas.

Samuti on huvi keskmes eksport  ja turuanalüüs. 

 

 

Teabevara uuendus

Maikuus räägime tarneahela usaldusväärsusest, riskide õiguslikust maandamisest, õiguskaitsevahenditest ja menetlusest ning süsteemi struktuuri analüüsist.

Tarneahela kvaliteeti määratakse selle alusel, kas õige kogus kva­liteetset kaupa on õigel ajal ja või­ma­likult väikeste kuludega õiges kohas. Logistilise ahe­la riskirühmad on kahjuriskid (materiaalses-, finants- ja teenustevoos esinevad riskid), ajariskid ja inforiskid. Üks kvaliteedi näitaja on usaldusväärsus. Mida mõista usaldusväärsuse all, vaadake peatükist 12.2.1.

Riskide õiguslikust maandamisest kõneleme peatükis 12.2.2. Suur osa riskidest maandatakse või jagatakse poolte va­hel muidugi lepingutega. Põhiline lepinguid käsitlev seadus on Eestis võla­õi­gus­seadus,  mis hõlmab peaaegu kõiki logistika vald­kondi eeldusel, et protsess algab ja lõpeb Eesti terri­to­oriumil. 

Peatükk 12.2.3 kajastab olulisemaid õiguskaitsevahendeid juhuks, kui lepingupartner ei ole oma kohustusi täitnud ja läbirääkimiste teel ei saa probleeme enam lahendada. Olulisemad õiguskaitsevahendid, millest juttu, on kohustuse täitmise nõudmine, viivise nõudmine, lepingust taganemine ja kahju hüvitamise nõudmine.

Süsteemi struktuuri analüüs hõlmab süsteemi kõiki elemente ja lülisid, sealhulgas ettevõttesiseseid ja lepingu­part­nereid. Analüüs tuleks läbi viia perioodiliselt, näiteks kord­ aastas. Lähemalt juba peatükis 12.3.3.1.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Maikuu õigusuudiste teemad

  • Juhtidele antakse lisaaega makseraskuste ületamiseks
     
  • Tuleviku äriühingu koosolekul saad hääletada reaalajas, olenemata asukohast
     

  • Kiire abi väikeettevõtjatele ja turismisektori ettevõtjatele
     

  • Kobarseadusega kriisi vastu
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

 

Teabevara uuendus

Eriolukord on kestnud juba veidi üle kuu. Tunneli lõpus hakkab siiski valgust paistma ja varsti peaks ärielu jälle tasapisi elavnema, kui uskuda valitsuse esindajate sõnu. Kui märtsi lõpus eriolukorra meetmed karmistusid, siis peatus töö muu hulgas ka paljudes ladudes. Nüüd on siis varsti aeg masinad käima panna ja tööle hakata. Uues kriisiaja audiopeatükis 14.3 annab logistika ja ekspordi teabevara peatoimetaja Fred Märtsoo nõu, millised on vajalikud tegevused, mida saate ise teha ja milleks peaks spetsialiste kasutama. Teabevara tellijana kuulete seda „Teabevara tundi“ varem kui see on eetris Äripäeva raadios!

Kui saade kuulatud, olete saanud kurssi, kuidas hoida ettevõtet tegevuse taastumisel ebameeldivate üllatuste ja suurte kulude eest. 

Teabevara uuendus

Aprillis oleme keskendunud riskide juhtimise ja probleemide käsitlemise teemale. Praeguse aja kontekstis on aktuaalsed peatükk 12.1 riski olemusest ja peatükk 12.1.1 süsteemi riskikindlusest.

Riski hindamine ja võimalike kahjude prognoosimine on raske ning enamasti ebatäpne. Seetõttu väljendatakse eeldatavaid riske ja võimalikku kahju tõenäosuse kaudu. Süsteemi riskikindlust iseloomustab rida parameetreid. Neist üks olulisem on näiteks süsteemi taastumisvõime tõrke korral. Seda iseloomustab taastumisaeg Ttaastum – aeg, mille jooksul ettevõttes või koos partneritega suudetakse taastada soovitav olukord. Anname nõu riskide õigusliku maandamise ning õiguskaitsevahendite ja -menetluste osas. 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Eriolukorras käsitletavad õigusuudiste teemad

  • Töösuhted
    Töötasu ja koormuse vähendamine
    Kaugtöö tegemisega seotud kulud ja töölähetus
    Töötasu hüvitise saamise eeldused
     
  • Lepingulised suhted
    Vääramatu jõud
    Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine
     

  • Üürilepingud
     

  • Ühinguõigus
    Koosolekute korraldamine
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Õigusuudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Seadus ütleb, et kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, on tal õigus tööleping üles öelda, teatades sellest viis tööpäeva ette. Kas töötajal on õigus tööleping üles öelda ainult nende seitsme kalendripäeva jooksul, mil ta peaks andma oma arvamuse töötasu vähendamise otsuse kohta peale vastava teate kätte saamist? Või kehtib selline õigus terve vähendatud töötasuga töötamise aja, ehk kuni kolm kuud?  

Tõlgendusi on erinevaid, aga levinuim ilmselt see, et  töötajale peab jääma mõistlik aeg, et kaaluda, kas ta nõustub eelseisva ajutise töötasu vähendamisega või mitte. Tööandja töökorralduslikke huve arvestades tuleb töötajal tööleping üles öelda vähemalt viis tööpäeva enne vähendatud töötasu kehtima hakkamist. 

Teabevara uuendus

Kuidas logistikavaldkonna erinevatel sektoritel praegu läheb ja mida oodata, sellest on juttu uutes audiopeatükkides. 

Eripeatükis 14.1 räägib Eesti Elektroonikatööstuste Liidu juht Arno Kolk Eesti ekspordist veerandi moodustava valdkonna kriisiplaanist. Tööstust on kriis seni säästnud.

Tugevad elavad kriisi üle, taastuvad ja hakkavad uues olukorras taas edukalt tööle, hindab aga Autoettevõtete Liidu juht Villem Tori, kellega tehtud intervjuud kuulete teabevaraa eripeatükis 14.2

Õigusuudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Kuidas käituda olukorras, kui võõrtööjõud on läinud puhkusele, aga tööle naasta ei saa, kuna piirid on kinni?

Sellises olukorras oleks kõige mõistlikum sõlmida töötajaga kokkulepe kas tasustamata puhkuse vormistamiseks või lõpetada tööleping poolte kokkuleppel või lühendada kokkuleppel töölepingu tähtaega. Kuna olukord ei ole tekkinud töötaja süül, vaid vääramatu jõu tõttu, siis töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei ole. Vaieldav on ka tööandja õigus töötasu maksmisest kelduda, kuna TLS § 38 sätestab, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenevalt, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel, või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

 

Teabevara uuendus

Tugevad elavad kriisi üle, taastuvad ja hakkavad uues olukorras taas edukalt tööle, hindab Autoettevõtete Liidu juht Villem Tori. Hetkel on suurimad mured järjekorrad piiridel, mille lahendamisega tegeletakse. „Ma ei usu, et veod üldse katkevad.“ Kuulake intervjuud värskes audiopeatükis 14.1!

Lehed