Logistika ja eksport
Teabevarad
- 1. Sissejuhatus
Logistika on peaaegu sama vana kui inimühiskond. Algul sõjapidamises vajalik ja kasutusele võetud ressursside planeerimine ja kõige tarviliku õigel ajal õigesse kohta liigutamine on praeguseks muutunud igapäevaseks elu osaks. Logistika on osa meie argipäevastest toimetustest, samas on ettevõtete puhul tarneahelate juhtimine muutumas üha tähtsamaks eduteguriks.
Tooteid ja teenuseid on...
- 2. Väliskaubanduse olemus ja tugistruktuurid
- 2.1. Väliskaubandus Eestis
2017. aasta 1. jaanuaril oli Eesti rahvaarv 1 317 800, mis on 1850 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal. Eesti rahvaarv on juba kaks aastat tasapisi kasvanud, sest sisseränne on olnud suurem kui väljaränne ja negatiivne loomulik iive kokku. Eesti turg on ettevõtjatele sellest olenemata väga väike ja majanduskasvu tagamiseks tuleb järjest enam pöörata tähelepanu ekspordi suurendamisele....
- 2.2. Toetusmeetmed eksportivale ettevõtjale
- 2.2.1. EAS-i toetused ekspordi edendamiseks
Kairi Kärner
2000. aastal asutatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi suurimaid institutsioone, mis pakub ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ning koolitusi. EAS toetab...
- 2.2.2. Eksporditoetused põllumajandusettevõtjale
Kairi Kärner
Eksporditoetusi maksab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) põllumajandustoodete eksportimiseks Euroopa Liidust välja. Eksporditoetuste maksmine võimaldab müüa Euroopa Liidu siseturutooteid maailmaturul soodsama hinnaga.
...
- 2.2.1. EAS-i toetused ekspordi edendamiseks
- 2.1. Väliskaubandus Eestis
- 3. Logistika mõiste, üldkontseptsioon ja juhtimine
Avaliku ja ärisektori arengut iseloomustavad tänapäeval suured muutused ja kiire areng. Majandustegevuses tuleb arvestada kahe olulise mõjuriga: üleilmastumise (globaliseerumise) ja tehnoloogia kiire arenguga. Ettevõtte pikaajalise edukuse saavutamiseks tuleb tootmine ja turustamine siduda klientide vajaduste kompromissitu rahuldamisega ning logistikal on selles järjest...
- 3.1. Logistika ajaloost
Enno Lend, täiendanud Kairi Kärner
Traditsiooniline käsitlus logistikast on viimase kümnendi jooksul palju muutunud. Logistika on lai mõiste ja seda võib seletada mitmeti.
Sõna „logistika” tuleb kreekakeelsest sõnast logistikos. Esialgu tähendas see aritmeetiliste tehete sooritamise os...
- 3.2. Logistika üldkontseptsioon ja süsteem
Enno Lend, täiendanud Kairi Kärner
Logistika süsteemse käsitluse aluseks peetakse Edward Smykay, Donald Bowersoxi ja Frank Mossmani kirjutatud raamatut „Physical Distribution Management” (1961) ja samal aastal ilmunud Jules Dupuit’ teost „On the Measurement of the Utility of Public Works”.
...
- 3.3. Logistika ja tarneahel
Enno Lend, täiendanud Kairi Kärner
Logistika on tänapäeval on tihedalt seotud tarneahela käsitlusega.
Tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni (tarnijani), et...- 3.3.1. Tarneahela juhtimine ja optimeerimine
Henrik Antsov
Keerukate ja pikkade tarneahelate korral võivad tarnekulud moodustada kaubakulust üle 30%. Euroopa Liidus on pakkujate rohkuse tõttu veokulusid lihtne optimeerida, aga kolmandates riikides on kuludest lähtuvalt kaubavedu korraldada keerulisem.
Tarneahela juhtimine... - 3.3.2. Tarneahela optimeerimismudelid ja nende rakendamine tootmisettevõttes
Katrin Leppik
Igal ettevõttel on tarneahel, olenemata sellest, kas ta tellib oma toodangu teistelt või on ise allhankija. Igal juhul on olemas tellija ja tarnija, kellel omakorda on tegevuse lõpptulemust mõjutavad koostööpartnerid.
... - 3.3.3. Viimane miil
Fred Märtsoo
Viimane miil, harvem ka viimane kilomeeter, on algsel kujul pärit telekommunikatsioonist ja tähistab juhtmetel baseeruva võrgu viimast lõiku, mis jõuab füüsiliselt välja tarbija ruumidesse.Pikkusühik miil on terminis kasutusel metafoorina, sest...
- 3.3.1. Tarneahela juhtimine ja optimeerimine
- 3.4. Logistika kulupõhimõtted
Enno Lend, Kairi Kärner
1956. aastal pandi alus logistika kogukulude kontseptsioonile, mis põhineb kulude arvestamisel kogu logistikaahela kestel. Tänapäevane arusaam logistikakuludest põhineb kogukulude arvestamisel tarneahelas tervikuna ja hõlmab kolme tasandit:...
- 3.5. Varude juhtimise kontseptsioonid logistikas
Enno Lend
Tavaliselt varjavad suured varud lahendamata probleeme logistikasüsteemis. Logistikas, eriti tootmisprotsessi logistikas, on iseloomulikud kaks süsteemi: tõukav (ingl push) ja tõmbav (ingl pull) süsteem (vt ka...
- 3.6. Logistika juhtimise kontseptsioon
- 3.6.1. Logistikateooria lähtealused
Karli Lambot
Majandusteoreetilised logistikakäsitlused keskenduvad peaasjalikult logistika olemusele ja püüavad leida vastust küsimusele mis on logistika? Enne kui tutvustame tänapäevase logistikateooria lähtealuseid ning selle teooria interdistsiplinaarsust (teiste teadusdistsipliinidega seotust), on otstarbekas korrata üle...
- 3.6.1.1. Süsteemiteooria ja logistika
Karli Lambot
Süsteemiteooria loob logistika käsitlusele üldise teoreetilise aluse ja annab logistika ning teiste teadusdistsipliinide seoste mõistmise raamistiku. Seetõttu on ilmselt tarvis teha sissevaade süsteemiteooriasse.
Üldine süsteemiteooria käsitleb süsteemide omadusi ja nende muutumises...
- 3.6.1.2. Protsessiteooria ja logistika
Karli Lambot
Protsessiteooria kohaselt tähendab ettevõtte juhtimise kvaliteet juhtkonna arusaama, et tavaliselt saab firmal olla ainult üks tegevusvaldkond, kus ta suudab konkurentidest eristuda ja enesele pikaajalise konkurentsieelise luua.
Süsteemiteooria kohaselt võib ettevõtet vaadelda kui...
- 3.6.1.3. Organisatsiooniteooria ja logistika
Karli Lambot
Organisatsiooniteooria on distsipliin, mis uurib protsesse suurtes organisatsioonides, nende seaduspärasid ja seoseid organisatsiooni ülesehituslike elementidega (nt struktuur, hierarhia, tööjaotus jne).
Organisatsiooniteooria üks...
- 3.6.1.4. Organisatsiooni ja keskkonna integratsiooni teooria ning logistika
Karli Lambot
Ettevõtluse ja logistika seoseid keskkonnaga uuriva teadusdistsipliini tähtsus on viimastel aastakümnetel ainult kasvanud (keskkond käesolevas käsitluses ei tähenda ainult looduskeskkonda, vaid ettevõtet ümbritsevat laiemalt: ärikeskkonda, rahvastikku, loodust, poliitilist süsteemi, üleilmastumist jne).
... - 3.6.1.5. Transaktsioonihindade teooria ja logistika
Karli Lambot
Traditsiooniliselt on transaktsioonihindade (või ka sisehindade ehk üleandehindade) all mõistetud ühes ettevõttes (korporatsioonis) kehtivaid hindu, millega siiratakse töödeldud materjale, pooltooteid või teenuseid ühest tulemusüksusest teise. Niisugused sisehinnad võivad erineda võrdlemisi palju vabaturuhindadest ning need...
- 3.6.1.6. Operatsioonianalüüs ja logistika
Karli Lambot
Operatsioonianalüüs on matemaatiliste mudelite kasutamine väljavaatega luua kvantitatiivne alus taotletavate eesmärkide optimaalse lahenduseni jõudmiseks. Optimeerimine võimaldab leida modelleeritud ja formaliseeritud majanduslikule ülesandele mingis mõttes parima lahenduse.
Logistikas...
- 3.6.1.7. Evolutsiooniteooria ja logistika
Karli Lambot
Evolutsioon on areng; nähtuste suhteliselt aeglane, järkjärguline ja iseeneslik muutumine, ilma et nende kujunemisse väljastpoolt tahteliselt jõuga sekkutaks või seda kiirendada püütaks (Mereste 2003).
Areng majandusorganisatsioonis...
- 3.6.1.8. Printsipaali ja agendi suhete
teooria ning logistika
Karli Lambot
Agent on esindaja, volitatu, vahetalitaja, komisjonär; volitaja huvides tegutsev isik, kellele volitaja delegeerib otsuste tegemise ja kohustuste täitmise (Mereste 2003).
Printsipaal on volitaja, kes volitab agendi tegutsema enda, see...
- 3.6.1.9. Rahandusteooria
(sh raha ajaväärtuse teooria) ja logistika
Karli Lambot
Rahandusteooria kohaselt sõltub iga vara väärtus selle tuleviku rahavoogude diskonteeritud väärtusest. Vara all võib siinkohal mõista aktsiaid, võlakirju, kinnisvara, ettevõtet kui tervikut, samuti investeerimisprojekte. Seega on investeerimisprojekti väärtus tema tuleviku rahavoogude nüüdisväärtus. Kui see on suurem kui...
- 3.6.1.1. Süsteemiteooria ja logistika
- 3.6.1. Logistikateooria lähtealused
- 3.7. Lean’i põhimõtted
Kristjan Gans
Lean (eesti k kasutatud ka kui kulusäästlik protsess või tootmine) sai alguse tootmisest. Lean on süsteemne käsitlus, mis aitab ettevõttel pidevalt efektiivsust tõsta, täites samal ajal klientide soovid nii kvaliteedi kui ka tarnetingimuste osas. Aastakümnete jooksul on see filosoofia väljunud tootmise raamest...
- 3.7.1. Lean-mõtlemise juurutamine
Aleksandr Miina
Iga ettevõte peab enne lean’i juurutamist endale selgeks tegema, mis on lean ja lean-mõtlemine ning alles seejärel koostama tegevusplaani.
Lean-mõtlemise esimene definitsioon tuli Rahvusvahelise...
- 3.7.2. Pidev tööprotsess
Aleksandr Miina
Pidevas tööprotsessis paraneb järjest toodete kvaliteet ning vähenevad varud ja kulud. Pidev tööprotsess nõuab lisaks ka teiste lean’i tööriistade kasutamist.
Sõltumata sellest, kas tegemist on...
- 3.7.1. Lean-mõtlemise juurutamine
- 3.1. Logistika ajaloost
- 4. Logistika ja kvaliteet
- 4.1. Kvaliteedijuhtimise olemus
Asko Talu ja Katrin Alujev
Kvaliteeti on erinevalt käsitatud. 1950. aastatel tähendas see peamiselt statistilist kvaliteedikontrolli. Kvaliteediküsimustega tegelesid ainult kvaliteedispetsialistid ja -kontrollid ning see oli suunatud eeskätt suurettevõtetele. 1970. aastatel hakati kvaliteeti vaatlema...
- 4.2. Terviklik kvaliteedijuhtimine
Asko Talu ja Katrin Alujev
Terviklik kvaliteedijuhtimine (ingl total quality management – TQM) käsitleb organisatsiooni kvaliteeti tervikuna. Arendades pidevalt äritegevust töötajate, klientide, koostööpartnerite ja teiste huvigruppide kaasamisega, saavutatakse kõigi...
- 4.3. Kvaliteedijuhtimissüsteemid
Asko Talu ja Katrin Alujev
Peatükis vaadeldakse tuntumaid kvaliteedijuhtimissüsteemi mudeleid. Neid standardeid võib rakendada üksikult, kuid neid on väga lihtne integreerida ja nad toetavad üksteist ning TQM-põhimõtete rakendamist.
...
- 4.4. Pidev parendamine
- 4.4.1. Demingi ratas
Asko Talu ja Katrin Alujev
Püsimaks konkurentsis ja tõstmaks kliendi rahulolu, peavad ettevõtted oma tegevust pidevalt parendama. Parendustegevuse süstematiseerimiseks on erinevaid meetodeid. Tuntumaid pideva parendamise koordineerimise vahendeid on PDCA (ingl plan-do-check-act) ring ehk Demingi ratas.
... - 4.4.2. Kvaliteediauditid ja enesehindamine
Asko Tasa ja Katrin Alujev
Organisatsiooni süsteemse arengu tagamiseks peab ettevõte oma tegevuse regulaarselt üle vaatama. Selleks, et kontrollida oma tegevuse vastavust kasutusel olevatele standarditele, peab ettevõte tegema kvaliteediauditeid. Kui aga soovitakse kõikehõlmavat ülevaadet ettevõtte tugevustest ja parendusvaldkondadest...
- 4.4.1. Demingi ratas
- 4.5. Kvaliteedijuhtimine
Enno Aermates
Logistikas on esmane kvaliteedinõue, et terve ja kompaktne saadetis jõuab õigeks ajaks kokkulepitud kohta. Tavaline ajaline määratlus on kindel tööpäev ja koht konkreetne aadress. Saadetise füüsilist olukorda saab enamasti kontrollida pakendi seisukorda hinnates ja komplektsuse nõue on täidetud, kui saajani jõuab sama arv...
- 4.5.1. Kvaliteedistandardid
Enno Aermates
Iga inimene on millegi poolest ainukordne. See teeb elu kirevaks ja kordumatuks. Ainulaadne on ka iga isiku arusaam maailmast, asjadest ja nähtustest selle sees. Paraku ei tule arusaamade paljusus kasuks, kui on vaja teha keerukat ja täpset koostööd ja tagada protsesside pikaajaline korralik toimimine. Siin tulevad appi...
- 4.5.2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine ja sertifitseerimine
Enno Aermates
Tegevus kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamiseks organisatsioonis (EVS-EN ISO 9000:2007):
määrata klientide ja muude huviliste vajadused ning ootused ; kehtestada organisatsiooni kvaliteedipoliitika ja kvaliteedieesmärgid ; määrata... - 4.5.3. Kvaliteedijuhtimise tööriistad
Enno Aermates
Kvaliteedijuhi olulisim tööriist on vana hea Excel, kust ta püüab andmebaasides vohavat andmehulka ohjeldada, sorteerida ja kohandada tööperele kättesaadavaks, arusaadavaks ning kasulikuks infoks. Loomulikult on kasutusel ka hulgaliselt spetsiaalseid tarkvararakendusi, kuid põhimõte jääb samaks – hoida statistilistest...
- 4.5.1. Kvaliteedistandardid
- 4.6. Inimeste juhtimine ja arendamine
Asko Talu ja Katrin Alujev
Organisatsiooni tulemused sõltuvad alati selle töötajate tulemustest ja inimeste kaasatusest organisatsiooni tegevusse, olgu tegemist rahvusvahelise korporatsiooni, väikeettevõtte, riigiasutuse või mittetulundusühistuga.
Töötajate motivatsiooni tõstmisel on...
- 4.7. Klienditeenindus kaubanduses ja logistikas
Ain Tulvi
Iga ettevõtte eesmärk on leida uusi kliente ja hoida olemasolevaid, seetõttu on klienditeenindus äritegevuse oluline osa. Tihti ei tea aga ettevõtted, kas ja kuidas hinnata teenindustaset ning mõõta teenuste osutamise kvaliteeti. Sageli püütakse lihtsalt aimata, mida kliendid soovivad, ning ei vaevuta välja selgitama, millised on...
- 4.7.1. Klienditeenindus kui turunduse ja logistika ühendaja
Ain Tulvi
Turundus (ingl marketing) on kogu ettevõtet hõlmav äriprotsess, mis seob endaga kõik teised valdkonnad. Rahuloleva kliendi abil on võimalik saada kasumit, suurendada läbimüüki ning tegutseda pika aja jooksul.
Logistika roll turunduse kõrval on...
- 4.7.2. Tellimustsükkel
Ain Tulvi
Klientide teenindamise tõttu on ettevõttel vaja iga päev teha erinevaid toiminguid, mis üldjuhul on seotud tellimustsükliga, mis algab kliendi juures ja ka lõpeb seal. Tellimustsüklil on mitu tähendust olenevalt sellest, kelle poolelt toiminguid vaadata. Ostja puhul algab tellimustsükkel hetkest, mil ta on teinud tellimuse ning...
- 4.7.3. Klienditeeninduse elemendid
Ain Tulvi
Klienditeeninduse protsess on keerukas ning seda on hõlpsam uurida, analüüsida, juhtida ja arendada siis, kui toimingud on üksteisest mõtteliselt eraldatud. Klienditeeninduse paremaks juhtimiseks uuritakse tegevuste seotust ja sooritamise tingimusi, kirjeldatakse süsteemi omadusi ning mõõdetakse tegevuste parameetreid.
...
- 4.7.4. Klienditeeninduse tase ja kvaliteet
Ain Tulvi
Teenindamine hõlmab kaupade transporti, käsitsemist, omandiõiguse üleminekut, arveldamist jm. Teenust defineeritakse kui tegevuse tulemust ning samal ajal kui toimingut või protsessi. Teenuse osutamisega ei kaasne üldjuhul materjalide ja kaupade omandiõiguse üleminekut.
... - 4.7.5. Klienditeeninduse strateegia ja põhimõtted
Ain Tulvi
Logistikasüsteeme on raske kavandada ilma klienditeeninduse eesmärke püstitamata. Võimatu on võtta vastu otsuseid transpordi, ladustamise, kaubavarude, tootmise või tellimuste käsitlemise kohta, teadmata klienditeeninduse eesmärke.
Klienditeeninduse sihid,...
- 4.7.6. Klienditeeninduse juhtimine
Ain Tulvi
Klienditeeninduse eesmärke tuleb pidevalt jälgida ja analüüsida. Kui mõõtmistulemused näitavad, et klienditeeninduse sihte ja eesmärke pole saavutatud, tuleb tegevusi korrastada. Jättes teenindamise parandamiseks meetmed rakendamata, on mõõtmisele kulutatud aeg raisatud ja jõupingutused mõttetud. Kui pärast mõõtmisi tehakse...
- 4.7.7. Klientide logistilise teenindamise süsteem
Ain Tulvi
Tootmis-, kaubandus- ja logistikaettevõtete klienditeeninduses tehtavad toimingud on peamiselt logistikatoimingud, mistõttu klienditeeninduse planeerimise, korraldamise ja juhtimisega peaksid senisest rohkem tegelema logistikud, mitte niivõrd müügipersonal.
Klienditeeninduse sisu on...
- 4.7.8. Klienditeeninduse standardid
Ain Tulvi
Klienditeeninduse standard on tellijalt saabunud tellimuse täitmise korra kirjeldus. Samuti võib standard sisaldada eesmärke, mis on püstitatud konkreetse kliendi teenindamiseks. Paljud ettevõtted analüüsivad klienditeeninduse standardeid tellimistsükli eri etappidest lähtudes.
Kui...
- 4.7.9. Teenindustaseme ja kulude kompromiss
Ain Tulvi
Paljudel ettevõtetel tekib tihti küsimus, millist teenindust on otstarbekas klientidele pakkuda. Kesist teenindust pakkudes riskitakse sellega, et kliendid muutuvad rahulolematuiks ja lähevad mujale. Sageli pakutakse klientidele aga paremat teenindust, kui nad tegelikult vajavad. See omakorda suurendab kulusid ning kliendid ei ole...
- 4.7.9.1. Puuduliku klienditeeninduse tagajärjed
Ain Tulvi
Klienditeenindusega seotud logistikapersonal peab arvestama, et neil tuleb tegeleda ka probleemidega, mis on tekkinud tootmise või tarneahela vigade tõttu. Probleemid on üldjuhul paratamatud, seetõttu on nende hõlpsamaks ja kiiremaks lahendamiseks otstarbekas kehtestada kindel kord.
Iga...
- 4.7.9.2. Klienditeeninduse audit
Ain Tulvi
Klienditeeninduse auditit kasutatakse klienditeeninduse hindamiseks.
Auditi eesmärk on klienditeeninduse olulisemate parameetrite ja mõõdikute väljaselgitamine.
... - 4.7.9.3. Logistika strateegilise rolli arendamine klienditeeninduses
Ain Tulvi
Logistika juhtimise abil saab kliendile kasu tuua kolmel viisil:
teostusvõime ; efektiivsus ; eristumine.Teostusvõime hõlmab...
- 4.7.9.1. Puuduliku klienditeeninduse tagajärjed
- 4.7.1. Klienditeenindus kui turunduse ja logistika ühendaja
- 4.1. Kvaliteedijuhtimise olemus
- 5. Varude ja materjalivoogude logistika
- 5.1. Nõudluse prognoosimine
Lauri Varandi, täiendanud Fred Märtsoo
Nõudluse prognoosimine on püüe ette arvata tuleviku vajadusi, kasutades selleks kvantitatiivseid või kvalitatiivseid meetodeid. Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine.
... - 5.2. Varude logistika
Lauri Varandi, täiendanud Fred Märtsoo
Laovarud on alati olnud probleem ja palju on räägitud võimalustest neist loobuda. Mõnel juhul võib see ka õnnestuda, aga vähegi keerukamas tarneahelas ei ole see enamasti siiski võimalik.
Analüüsides tarnete prognoosimise täpsust minevikus ja selle muutumist...
- 5.2.1. Laovarud ja nende hoidmise põhjused
Lauri Varandi, täiendanud Fred Märtsoo
Suurem osa tooteid läbib valmimis- ja jaotusprotsessis keeruka tarneahela. Joonisel 1 on toodud näide tarneahelast, kus alltarnija hangib tarnijale tooraine, tootja ostab tarnijalt pooltooted ja teeb nendest valmistooted, valmistaja jaotuskeskus müüb tooted kliendile, milleks on...
- 5.2.2. Optimaalse laovaru määramine
Lauri Varandi
Kui laovarude põhjustajate mõju on viidud miinimumini, on aeg rehkendada, kui suurt laovaru on vaja. Firmajuhid otsustavad tihtipeale laovarude suuruse üle üsna meelevaldselt, vaadates, mis toimub konkurentide juures või üritades hoida laovarude ringlussagedust (või käibesagedust) etteantud normi piires.
... - 5.2.3. Tellitav kaubakogus
Lauri Varandi
Kuidas täiendada laovarusid, et saavutada eesmärgid?
Optimaalne tellitav kogusTranspordipartii suurust vähendades ja tarnerütmi tihendades on võimalik vähendada laovarusid. Tarnides kaupu iga päev, võib...
- 5.2.1. Laovarud ja nende hoidmise põhjused
- 5.3. Varude juhtimine
Hele Hammer
Varude juhtimise põhimõtted on läbinud mitu arenguetappi. Varude juhtimise meetodid saab liigitada klassikalisteks ja uuenduslikeks. Tavapäraselt on otsustab varude asendamise ostja. Üha levinum on aga „pea peale pööratud” mudel ehk varude asendamise otsus on usaldatud tarnijale või hoopis kolmandale osalisele.
...- 5.3.1. Varude juhtimise klassikalised meetodid
Lauri Varandi
Varude juhtimine eeldab nendega seotud kulutuste ning varude juhtimise võimaluste ja tehnikate head tundmist.
Varude omamine lihtsalt omamise pärast ei ole ühegi ettevõtte eesmärk. Varud on vajalikud tootmistegevuse tagamiseks või kliendi vajaduste...
- 5.3.2. Varude juhtimise uued suunad
Tarneahel koosneb lülidest, mis on vajalikud toote toimetamiseks tarbijani (tootedisain, tellimuste vastuvõtmine, materjalide ostmine, turundus, tootmine, logistika, klienditeenindus ja arveldus). Paljud ettevõtted on aru saanud, et tarneahel, mille kaudu on võimalik infot ning materjali kõige kiiremini ja täpsemini liigutada, võib olla oluline konkurentsieelis. Tippjuhid mõistavad...
- 5.3.3. Tarnija juhitav kaubavaru VMI
Hele Hammer
Tarnija juhitav laovaru (ingl vendor managed inventory – VMI) lahendus on viimasel ajal üks enam kõlapinda leidnud partnerluse vorm. VMI on protsess, mis tõhustab varude juhtimist. Eesmärk on kindlustada kauba saadavus lõpptarbijale minimaalsete logistikakuludega, hoides samal ajal ka varude tase kogu...
- 5.3.3.1. VMI ajalugu ja levik
Tarnija juhitava laovaru ehk VMI kontseptsioon on juba 40 aastat vana. Tuntuks sai see Ameerika Ühendriikides 1980. aastatel, kui Procter & Gamble ning Wal-Mart alustasid omavahel VMI kasutamist. Kuigi jaekaubanduses kasutatakse VMI-d kõige enam, kogub see populaarsust ka teistes sektorites. Kütusefirmad kasutavad VMI-d, et juhtida kütusevarusid bensiinijaamades (nt Petrolsoft) ning...
- 5.3.3.2. VMI lahenduse kasutuselevõtt
Tarnija juhitava laovaru (ingl vendor managed inventory – VMI) lahenduse kasutamine kaupade asendamisel ei ole olemuselt projekt, vaid protsess. Kuid VMI esmakordset kasutuselevõttu on soovitatav käsitleda projektina, mis vajab õnnestumiseks põhjalikku ettevalmistust.
VMI kasutuselevõtt ei ole pelgalt...
- 5.3.3.3. VMI tasuvuse analüüs
Joonis. Tegevuskava
Esimene samm VMI projektis on tasuvuse analüüs:
... - 5.3.3.4. VMI ajakava ja meeskonna planeerimine
Joonis 1. Tegevuskava
Teine samm VMI projektis on planeerimine:
... - 5.3.3.5. VMI toodete ja tarnijate valimine
Joonis. Tegevuskava
Kolmas samm VMI juurutamisel on valikute tegemine:
... - 5.3.3.6. VMI lepingus tingimuste ja KPI-de kooskõlastamine
Hele Hammer
Joonis 1. VMI lahenduse juurutusprojekti etapid
Neljas samm on...
- 5.3.3.7. VMI äriprotsesside ja IT joondamine
Hele Hammer
Joonis 1. VMI lahenduse juurutusprojekti etapid
Viies samm VMI...
- 5.3.3.8. VMI prooviprojekt ja partnerite kaasamine
Hele Hammer
Joonis. VMI lahenduse juurutusprojekti etapid
Kuues ja viimane...
- 5.3.3.1. VMI ajalugu ja levik
- 5.3.1. Varude juhtimise klassikalised meetodid
- 5.4. Tootmislogistika
Lauri Varandi, täiendanud Fred Märtsoo
Tootmislogistika hulka kuuluvad kõik tegevused, mis toimuvad toormaterjaliga tootmisettevõtte seinte vahel, sisaldades toote valmimist ja tegevuste planeerimist.
Materjal läbib teel valmistooteks mitu etappi...
- 5.1. Nõudluse prognoosimine
- 6. Transport
Transport on tarneahela tähtis komponent, mille ülesanne on materjalide ja kaupade toimetamine ahela ühest lülist teiseni. Laovarud hoitakse minimaalsel tasemel, seetõttu on vastutus transpordisüsteemi toimimise ees äärmiselt suur. Vajadus veoteenuste järele sõltub firma äristrateegiast. See võib olla soov vedada kaup punktist A punkti B võimalikult odavalt või toimetada kaup kohale...
- 6.1. Veoviisid
Tõnis Hintsov, Tanel Raig, täiendanud Fred Märtsoo
Veoviisid on auto-, raudtee- ja õhuveod ning veod merel ja siseveekogudel. Kõige pikema ajalooga on mereveondus, mille abil kulgesid peamised kaubavood juba väga ammu. Maismaal oli oluline roll raudteel ja autotransporti käsitleti...
- 6.1.1. Maanteetransport
Tõnis Hintsov, Tanel Raig
Autoveod jaotatakse rahvusvahelisteks ja riigisisesteks. Autovedude areng Euroopas sai hoo sisse koos teedevõrgustiku ning ro-ro-praamide (veeremilaevade) arenguga.
1956. aastast on pärit ka peamine rahvusvahelist autoveondust...
- 6.1.1.1. Veovahendid audio
Tõnis Hintsov, Tanel Raig
Tavakauba veol maanteetranspordis kasutatakse peamiselt järgmiseid veovahendeid.
JaotusautodNeid kasutatakse tavaliselt terminalide jaotuspiirkondades kauba jaotus- ning kokkuveoks. Jaotusautod on laadimisoperatsioonide lihtsustamiseks va...
- 6.1.1.2. Süsteemsed ja otseveod
Tõnis Hintsov, Tanel Raig
Vedude jagunemine on väga täpselt defineerimata, aga tinglikult võib veod jagada otse- ja süsteemseteks vedudeks.
OtseveodOtsevedude all mõistetakse kauba vedu otse saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta või...
- 6.1.1.3. Veoleping ja veodokumendid autoveol
Tõnis Hintsov, Tanel Raig
Veolepingu osaliste kohustused ja vastutus on transpordiliikide lõikes reguleeritud erinevate seaduste ja rahvusvaheliste kokkulepetega.
Põhidokument rahvusvahelisel autokaubaveol on CMR-konventsioon, riigisisesel veol...
- 6.1.1.4. Kaupade transportimine tolli kontrolli all
Tõnis Hintsov, Tanel Raig
Kaupade liikumine Euroopa Liidus on üldjuhul vaba. Tolli järelevalve all olevate kaupade transportimisele kehtivad Euroopa Liidus ühtsed nõuded. Eraldi kord ja protseduurid kehtivad aktsiisikaupade veole, mida käesolevas peatükis ei käsitleta.
... - 6.1.1.5. Kaupade pakendamine maanteetranspordis
Tõnis Hintsov, Tanel Raig, täiendanud Fred Märtsoo
Pakend ja markeeringPakend ja markeering on veoprotsessis äärmiselt olulised. Saatja on kohustatud veose selle liiki ja kokkulepitud vedamisviisi arvestades pakkima nii, et veos oleks kaitstud vigastuste ja kaotsimineku eest ega põhjustaks kahju...
- 6.1.1.6. Kaubaalused
Tõnis Hintsov, Tanel Raig, täiendanud Fred Märtsoo
KaubaalusedKaubaaluste kasutamine on levinuim viis kaupade käsitsemiseks tavakaupade maanteetranspordil. See lihtsustab tööoperatsioone ja võimaldab kaubakäsitsuse kergendamiseks kasutada mitmesuguseid abivahendeid, näiteks kahvelkärud ja siirdajad ning...
- 6.1.1.7. Kaupade laadimine ja kinnitamine
Tõnis Hintsov, Tanel Raig, täiendanud Fred Märtsoo
Vastutus koormate laadimise ja kinnitamise eestSageli esineb arusaamatusi ja segadust vastutuse jagamisel koormate laadimise ja kinnitamise eest. Laadimisel peab järgima kaupade laadimise ja kinnitamise eeskirju. Kaubad tuleb laadida ja kinnitada koormas nii,...
- 6.1.1.8. Kauba vastuvõtmine veoks ja loovutamine saajale maanteetranspordis
Tõnis Hintsov, Tanel Raig, täiendanud Fred Märtsoo
Vedaja allkirjastab veokirja, tõendades sellega, et ta on võtnud kaubad vedamiseks vastu. Kui veokirjale ei ole märkusi tehtud, eeldatakse, et veos ja selle pakend olid vastuvõtmisel väliselt heas korras ning kauba pakkeüksuste arv ja markeering vastavad veokirjas fikseeritule. Vedaja...
- 6.1.1.9. Autoveoseadus audio
Fred Märtsoo
Autoveoseadus reguleerib autovedude korraldamist ja kehtestab nõuded autovedudega seotud inimestele ja ettevõtetele ning kehtestab teiste seadustega kooskõlastatud korra.Autoveoseaduse eesmärk on:
... - 6.1.1.10. Korduskasutatav transporditaara
Fred Märtsoo
Kaubaalused on kõige levinum viis kaupade transpordiks, võimaldades kaupade peale- ja mahalaadimist veovahendile mehhaniseerida ja tunduvalt kiirendada. Kaubaalusel olev kaup on tavaliselt pakendatud kartongist kastidesse, vahel ka muust materjalist veopakenditesse, mis veo sihtpunktis eemaldatakse ja mis muutuvad seega...
- 6.1.1.1. Veovahendid audio
- 6.1.2. Õhutransport
Fred Märtsoo
Õhutransport on reisijate ja kauba transport õhu kaudu, enamasti lennukitega.
Kiire ja hästi korraldatud õhutranspordi kasutamine on muutunud harjumuspäraseks ja selleta ei saaks globaalne majandus toimida.
Kaubaveol on õhutranspordi...
- 6.1.2.1. Kaupade rahvusvahelist õhutransporti reguleerivad põhilised organisatsioonid ja õigusaktid
Andres Matkur
Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon – ICAO (The International Civil Aviation Organization)See organisatsioon toimib riikide valitsuste tasemel. Liikmesriigid on kokku leppinud kindlad põhimõtted järgmises:
... - 6.1.2.2. Õhutranspordi määratlus
Andres Matkur
Tavaliselt mõeldakse õhutranspordi all kaubavedu lennukiga. Sellele lisaks on kaupu võimalik transportida helikopteriga ja tsepeliini ehk õhupalliga. Kahe viimase osa vedudes on siiski väga väike ja üldjuhul kasutatakse neid võimalusi eriprojektide puhul, kui näiteks on piiratud juurdepääs...
- 6.1.2.3. Õhutranspordi osalised
Andres Matkur ja Tanel Raig
Lennufirma kui vedajaLennukompanii korraldab üldjuhul kaupade vedu ühest lennujaamast teise, kasutades veo erinevatel etappidel allhankijate teenuseid.
Tavaliselt toimub põhivedu (lennuvedu...
- 6.1.2.4. Lennukite tüübid
Merle Lichtfeldt ja Andres Matkur
Igal lennukitüübil on hulk omadusi, mis näitavad lennuki sobivust kauba transportimiseks. Paljud lennufirmad esitavad lennukite valmistajatele eritingimusi kaubaruumi ja lastiluukide mõõtmete vms kohta. Suuremõõduliste ja raskete kaupade puhul tuleb kontrollida, kas saadetist saab lennukiga transportida....
- 6.1.2.5. Õhutranspordi hinna kujunemine
Merle Lichtfeldt ja Andres Matkur
Õhutranspordi hind koosneb: • kuludest lähteriigis; • õhutranspordi baaskuludest ja lisatasudest; • kuludest sihtriigis....
- 6.1.2.6. Õhutranspordi üldised veotingimusedKaupade vastuvõtmine veoks ja kauba saatja vastutus
Kauba saatja (ingl shipper) esindaja on üldjuhul vedaja lepinguline agent, kes on tavaliselt ekspedeerimisfirma. Vedajad aktsepteerivad ka saadetisi otse kauba saatjatelt, kui täidetud on kauba saatjale kehtestatud nõuded. Mõned vedajad kasutavad mõisteid „tuntud saatja” (ingl known shipper) ja „tundmatu saatja...
- 6.1.2.1. Kaupade rahvusvahelist õhutransporti reguleerivad põhilised organisatsioonid ja õigusaktid
- 6.1.3. Meretransport
Anatoli Alop ja Paavo Kollom
Kauba meretransport on olulisemaid rahvusvaheliste kaubavedude viise, mida kasutatakse tavaliselt suurte kaubakoguste vedamiseks. Meretransport on enamasti ühe kaalu- või mahuühiku kohta oluliselt odavam teistest veoviisidest, kui ei ole tegemist väga väikeste vahemaadega.
...- 6.1.3.1. Meretranspordi liigid
Anatoli Alop
Merekaubavedusid võib klassifitseerida veetavate kaupade, kasutatavate laevatüüpide, sõidupiirkonna vms järgi. Kõige laiemalt võib merevedusid jagada tramp- ja liinivedudeks.
TramplaevandusTramplaevandusele (ingl tramp – hulkur, rändur) on...
- 6.1.3.2. Mereveos osalejad
Anatoli Alop ja Paavo Kollom
Mereveoteenuse pakkujad LaevafirmaLaevafirma (ingl shipping company) on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad...
- 6.1.3.3. Mereveoste liigid
Anatoli Alop ja Paavo Kollom
Paljudel juhtudel on merevedu ainuvõimalik kauba transportimise viis, eriti siis, kui kaup on vaja toimetada mandrilt mandrile (ookeaniveod). Ainuke alternatiiv võib neil juhtudel olla õhutransport, kuid selge on, et suurtes kogustes suhteliselt odavate kaupade õhuvedu ei tule kõne alla majandusliku...
- 6.1.3.4. Mereveoleping. Vedaja vastutus
Anatoli Alop, Paavo Kollom ja Kairi Kärner
Mereveolepingu järgi kohustub vedaja (ingl carrier) saatjalt (ingl shipper) määratud sadamas kauba vastu võtma, selle sihtpunkti vedama ja seal üle andma volitatud isikule ehk kauba saajale (ingl consignee). Vedaja võib, aga ei pruugi olla...
- 6.1.3.5. Mereveo hinna struktuur
Paavo Kollom
Mereveo hind on tänapäeval väga mitmeti mõistetav suurus, kus erinevate pakkujate hindu saab võrrelda ainult siis, kui on teada, et hinnapakkumised põhinevad ühesugustel tingimustel ühesuguste teenuste pakkumisel. Veotingimuste ühtlustamisele ja ühtse arusaama saavutamisele aitavad kaasa tarneklauslid Incoterms, mis omakorda on...
- 6.1.3.1. Meretranspordi liigid
- 6.1.4. Raudteetransport
- 6.1.4.1. Raudtee-kaubavedu reguleerivad õigusaktid ja olulisemad mõisted
Karli Lambot ja Indrek Paal
Eestis asuv raudtee on olemuslikult Venemaa Oktoobriraudteega kahest punktist (Narva, Orava) ja Läti Raudteega ühest punktist (Valga) ühendatud tupiktee riigipiiri ja sadamate vahel. Eesti raudtee on väärtuslik tänu Eesti asukohale mere kaldal ja rannikule rajatud kaubalaadimise infrastruktuuri tõttu. Eestis on...
- 6.1.4.2. Raudteevedude klassifitseerimine
Karli Lambot ja Indrek Paal
Raudteevedusid võib klassifitseerida olenevalt teekonna iseloomust või kauba iseloomust, samuti transpordi kiirusest.
Vedude liigitus raudtee veose teekonnast lähtuvalt:
... - 6.1.4.3. Raudteetranspordi veoleping
Karli Lambot ja Indrek Paal
Veoleping vormistatakse ühtset vormi saatekirjaga. Saatekiri koosneb: 1 – saatekirja originaalist (vt lisa 8); 2 – teekirjast (vt...
- 6.1.4.4. Vagunipark ja kaubajaamad
Karli Lambot ja Indrek Paal
VaguniparkRaudteetranspordi vagunipark koosneb reisi- ja kaubavagunitest.
Kaubavagunil on alusraam, mis toetub rattapaare kandvatele pöördvankritele. Rattapaaride arvu järgi jaotatakse vagunid kahe-, kolme-, nelja-, kuue-,...
- 6.1.4.5. Raudteetranspordi tehnoloogiline protsess
Karli Lambot ja Indrek Paal
Raudteetranspordi tehnoloogiline protsess on veo- ja kommertsoperatsioonide kompleks, mis hõlmab:
kauba vastuvõtmist veoks; ettevalmistamist veoks;... - 6.1.4.6. Raudtee vastutus
Karli Lambot ja Indrek Paal
SMGS-i saatekirja järgi kauba veoks vastu võtnud raudtee vastutab veolepingu täitmise eest:
kogu liikumistee ulatuses kuni kauba väljastamiseni... - 6.1.4.7. Raudteeterminali toimimise alused
Karli Lambot ja Indrek Paal
Transiit annab Eesti SKP-st eri hinnangutel 5–25%. Põhiline Eestit läbiv kaubavoog on pärit Venemaa suunalt ja eeldatavalt jääb selline suundumus jõusse ka lähikümnenditel. Venemaa transpordisüsteemi eripäraks on suurte kaubakoguste...
- 6.1.4.1. Raudtee-kaubavedu reguleerivad õigusaktid ja olulisemad mõisted
- 6.1.1. Maanteetransport
- 6.2. Transpordi planeerimine
Karli Lambot ja Indrek Paal
Transpordi planeerimise peamisi vahendeid on operatsioonianalüüs. See on vältimatu vahend, kui soovitakse määrata transpordivahendite optimaalne arv ja tüüp, planeerida transporditeekond, koostada veoplaan või lahendada muid...
- 6.2.1. Transpordivahendite planeerimine
Karli Lambot ja Indrek Paal
Esimene näidisülesanne Lennufirma töö planeerimineLennukompanii kasutab kaht tüüpi lennukeid. Esimene võtab peale kuni 40 reisijat ja 30 tonni kaupa, teine 60 reisijat ja 15 tonni kaupa. Firmal on leping 480 reisija ja 180...
- 6.2.2. Veoplaani koostamine
Karli Lambot ja Indrek Paal
Ühte liiki kaup asub m laos (tootja juures) kogustes a1, a2, … am. Kaupa veetakse ladudest n kauplusse (tarbijale), kelle vajadused on vastavalt b1, b2, …, bn. Teade on ühe ühiku kauba veo...
- 6.2.3. Transporditeekondade planeerimine
Karli Lambot ja Indrek Paal
Kaubandusettevõte peab koostama teekondade plaani. Kaubad tuleb ühe veoautoga jaotada kesklaost kuude vahelattu. Igasse vahelattu tuleb transportida üks kaubaalus. Veoautosse mahub korraga kuni neli kaubaalust. Joonisel on graafiliselt esitatud teekondade võrgustik...
- 6.2.4. Kaubaveo olulised asjaolud
Kairi Kärner
Enne veolepingu sõlmimist tuleb peale veovahendite valimise, teekonna kavandamise ja veoplaani koostamise tähelepanu pöörata veel mitmele asjaolule.
Veo eesmärk on toimetada ettenähtud kogus kaupa...
- 6.2.4.1. Vedaja või ekspedeerija ja kauba saatja vastutuse jagunemine
Kairi Kärner
Ostu-müügilepinguga lepivad saatja ja saaja kokku vastutuse jagunemise. Seda tähistatakse tavaliselt kolmetähelise tarneklausliga. Vedajalt tellib transpordi see lepinguosaline, kes peab kauba kohale toimetama. Transpordi tellijat nimetatakse alati saatjaks, isegi kui ta on ostu-müügilepingu mõistes kauba saaja.
...
- 6.2.4.2. Hinnapäring, -pakkumine, tellimus ja veoleping
Kairi Kärner
HinnapäringHinnapäringu koostamisel on oluline täpsus. Hinnapäringus tuleb teavitada vedajat või ekspedeerijat soovist võtta tema vahendusel veosekindlustus kauba veo ajaks (väiksemad vedajad ja ekspedeerijad ei vahenda kindlustusfirmade veosekindlustuse lepinguid, seega tuleb kauba saatjal enne veo algust pöörduda...
- 6.2.4.3. Kauba pakendamine, markeerimine, üleandmine ja kinnitamine
Kairi Kärner
PakendKauba pakendamine toote omaduste ja transpordiliigiga sobivalt on väga oluline. Tihti keeldub kindlustusandja või vedaja kahjunõuet rahuldamast just puuduliku pakendi tõttu.
Pakendamise...
- 6.2.4.1. Vedaja või ekspedeerija ja kauba saatja vastutuse jagunemine
- 6.2.1. Transpordivahendite planeerimine
- 6.3. Ohtlike ainete vedu
Kairi Kärner ja Aleksei Kargin
Ohtlik aine võib olla plahvatus- või tuleohtlik, oksüdeeriv, termiliselt ebapüsiv, mürgine, nakkusohtlik, radioaktiivne või sööbiv.
Ohtlik kaup on pakendis või pakendita...
- 6.1. Veoviisid
- 7. Ekspordi- ja imporditehingud. Tollikorraldus
- 7.1. Logistika ja väliskaubandus
Kairi Kärner ja Tiit Tammemägi
Riigisisesed ja väliskaubandustehingud ei erine ainult vahemaade, vaid eelkõige keerukuse tõttu. Kauba tarnimine teise riiki muudab sisult väga palju ja on seotud suuremate riskidega.
Väliskaubandustehingu sisuline...
- 7.2. Lepingute sõlmimine
- 7.2.1. Õigusallikad ja nende täitmise järjekord
Kairi Kärner ja Tiit Tammemägi
Õigusallikad jagunevad järgmiselt:
rahvusvahelised konventsioonid; riigisisesed õigusaktid; lepingud;... - 7.2.2. Lepingute sõlmimise põhimõtted
Kairi Kärner ja Tiit Tammemägi
Juriidiliselt kehtivat ja osalistele täitmiseks kohustuslikku (siduvat) ekspordi-impordilepingut on väga lihtne sõlmida. Piisab sellest, et üks (müüja või ostja) paneb teisele ette tehing teha, ütleb oma olulisemad tingimused ja teine nõustub. See on lepingu sõlmimine oferti (pakkumise) ja aktsepti (nõustumise)...
- 7.2.3. Esindusõigus lepingusuhetes
Eva Laks
Lepingu kehtivusPahatihti ei pöörata teenuse osutamiseks või toote müümiseks lepingut sõlmides selle allkirjastamisel piisavalt tähelepanu esindusõigusele ega allkirja kehtivusele, seda ka välisklientidega suheldes. Kui kliendi esindaja edastab lepingu allkirjastamiseks, eeldatakse automaatselt, et tal on õigus klienti...
- 7.2.1. Õigusallikad ja nende täitmise järjekord
- 7.3. Tarneklauslid Incoterms uus
Tiit Tammemägi, täiendanud Fred Märtsoo
Incoterms on rahvusvahelise kaubanduskoja (ICC — International Chamber of Commerce) egiidi all koostatud ja publitseeritud rahvusvaheliste kaubandusreeglite kogu.
...- 7.3.1. Incoterms kui asendamatu tööriist rahvusvahelises kaubanduses
- 7.3.1.1. Incoterms kui rahvusvaheline õigusallikas uus
Tiit Tammemägi, Fred Märtsoo
Incoterms ei ole rahvusvaheline konventsioon, mille riigid peavad ratifitseerima, et sellega ühineda. See ei ole ka riikidevaheline leping, direktiiv, seadus ega imperatiivne õigusallikas, mida rakendatakse kogu seaduse jõuga. Sellegi poolest on Incoterms kõik versioonid rahvusvaheline õigusallikas, vabatahtlik...
- 7.3.1.2. Incoterms määrab müüja ja ostja tarnekohustused
Tiit Tammemägi
Incoterms on müügilepingu töövahend, mis reguleerib üksikasjalikult müügilepingu poolte kohustused kauba tarnimisel. Tähtis on teada, et ainult Incotermsi tarneklausli kasutamine ei taga müügilepingu täiuslikkust.
Müügilepingu...
- 7.3.1.3. Tarneklauslite tähistamine
Tiit Tammemägi
Incoterms® 2010 on tehtud terminimuudatus ning nüüd nimetatakse iga üksikut tarneklauslit kui Incoterms® 2010 reegel (ingl Incoterms® 2010 rule). Märgitakse, et sõna Incoterms ei tuleks üldse kasutada ainsuses (Incoterm) tarneklausli tähenduses.
Ajalooliselt...
- 7.3.1.4. Tarneklauslite nõuded
Tiit Tammemägi
Incoterms® 2010 esitab kõigi 11 tarneklausli nõuded ühtse süsteemi järgi. See on väga sarnane varasemates versioonides kasutatuga. Oluline muudatus on see, et iga tarneklausel algab kasutajajuhisega, milles antakse klausli üldiseloomustus. See on informatiivne materjal, mis aitab kasutajal hõlpsamini valida sobiva klausli. ...
- 7.3.1.1. Incoterms kui rahvusvaheline õigusallikas uus
- 7.3.2. Incotermsi tarneklauslite iseloomustus
- 7.3.2.1. Incoterms 2020 tarneklauslid
Fred Märtsoo, Tiit Tammemägi
Oluline on tähele panna, et tarneklauslite korrektseks rakendamiseks on vaja iga kord välja tuua vastavas tarneklauslis nõutud tarnekoht, sihtsadam või sihtkoht, mis määrab väga täpselt vastutuse ja kulude ülemineku koha.
EXW (Ex Works +...
- 7.3.2.2. Incoterms 2000 tarneklauslite põhinõuded
Tiit Tammemägi
EXW – Ex Works – hangitud tehasestEXW järgi on müüja oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba ostja käsutusse oma territooriumil või mõnes teises nimetatud kohas (tehases, laos). Müüja ei vastuta kauba pealelaadimise...
- 7.3.2.1. Incoterms 2020 tarneklauslid
- 7.3.3. Incoterms 2000 tarneklauslite (väär)kasutamine
Tiit Tammemägi
Järgnevalt vaatleme mõningaid Incoterms 2000 väärkasutamise viise.
Üldisi väärkasutusiEnamasti oskavad lepingupooled raha lugeda ja saavad õigesti aru, milline on müüja ja ostja kulude jaotus. Samal ajal unustatakse...
- 7.3.4. Incoterms® 2010 tarneklauslite põhinõuded
- 7.3.4.1. Kõigi veoviiside tarneklauslid
Tiit Tammemägi
EXW (ingl Ex Works). Hangitud tehasestIncoterms® 2010 põhjal on EXW kohane riigisiseses kaubanduses, rahvusvahelises kaubanduses on ...
- 7.3.4.2. Vetelveo tarneklauslidFAS (ingl Free Alongside Ship). Franko laeva kõrval
FAS-i kasutatakse erilistel juhtudel, näiteks kui on otstarbekas ja võimalik kaubapartii enne laadimist kaile välja vedada. FAS-i on kasutatud isegi vedelkütuste tarnel, kui tarne on toimunud kail asuvasse...
- 7.3.4.1. Kõigi veoviiside tarneklauslid
- 7.3.1. Incoterms kui asendamatu tööriist rahvusvahelises kaubanduses
- 7.4. Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) tüüplepingud
- 7.4.1. Tüüplepingud
Tiit Tammemägi
Rahvusvahelise äri tähtsaim juhtorganisatsioon on 1919. aastal asutatud Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ingl International Chamber of Commerce – ICC), mis on välja arendanud heal kaubandustaval põhineva kaubandusreeglistiku.
Rahvusvahelise kaubanduskoja reeglid on ühiskeel, ...
- 7.4.2. ICC rahvusvahelise kaubamüügi tüüplepingu kasutamine
Tiit Tammemägi
Aastal 2013 ilmus ICC kaubamüügi tüüplepingu uus versioon “ICC Publication No 738”. See ei keela 1997. aasta esikversiooni (“ICC Publication No 556”) kasutamist. Alljärgnevas käsitluses on lähtutud uuendatud versioonist, mis järgib esikvormi põhimõtteid, kuid sisaldab vahepeal ilmunud ICC-normide ja -reeglite põhjal tehtud...
- 7.4.1. Tüüplepingud
- 7.5. Tollikorraldus audio
Kalle Linnumäe
Kaupade toimetamisel üle tollipiiri ehk väliskaubanduse osalistena peavad ettevõtted nii lähte- kui ka sihtriigis tegema mitmesuguseid toiminguid, mis on vajalikud selleks, et rakendada kaupadele kehtestatud kaubanduspoliitilisi meetmeid. Tollikorraldus ongi nende toimingute kogum, mida tehakse...
- 7.5.1. Kauba sissevedu
- 7.5.1.1. Kauba toimetamine tolliterritooriumile
Kalle Linnumäe
SisseveduEuroopa Ühendus (EÜ) on tolliliit. See tähendab, et liikmesriikidel on ühine tollipoliitika kolmandate riikide ehk EÜ-sse mittekuuluvate riikide suhtes ja liikmesriigid ei maksusta teiste liikmetega toimuvat kaubavahetust impordi- ja ekspordimaksudega. Tolliliidu tõrgeteta toimimiseks kohaldatakse kõiki...
- 7.5.1.2. Kauba edasitoimetamine tolliterritooriumil
Kalle Linnumäe
Kauba tolliterritooriumile toimetanud isik või isik, kes võttis vastutuse kauba veo eest pärast selle tolliterritooriumile toimetamist (sh ümberlaadimise järel), toimetab kauba edasi tolli loal.
Toll võib lubada kaupa toimetada:...
- 7.5.1.3. Tollikontrolli meetmed
Kalle Linnumäe
Tolli järelevalve all olevat kaupa on lubatud laadida veovahendilt maha või teisele veovahendile ainult tolli loal. Seda võib teha vaid tolli määratud või heakskiidetud kohas. Maha- või ümberlaadimise luba ei nõuta ettenägematu olukorra või vääramatu jõu ilmnemise korral, aga sellistest toimingutest tuleb tolli esimesel...
- 7.5.1.4. Ajutine ladustamine
Kauba saabumisest sisenemistolliasutusse kuni kaubale tollikäitlusviisi määramiseni on kaup ajutiselt ladustatud. Eestisse mere- või õhuveovahendiga toimetatud kaup, millele ei ole määratud tollikäitlusviisi, ladustatakse ajutiselt tolliterminali samas tollikontrollitsoonis.
... - 7.5.1.5. Tolliladustamine
Kalle Linnumäe
Nõuded tollilaoleTolliladu on hoone, ruum, selgelt märgistatud ruumi osa, taraga piiratud või selgelt märgistatud valvatav territoorium või vedelike ladustamiseks ettenähtud statsionaarne mahuti, mis on selle pidaja kasutuses (...
- 7.5.1.1. Kauba toimetamine tolliterritooriumile
- 7.5.2. Kaubale tollikäitlusviisi määramine
- 7.5.2.1. Tollikäitlusviisid
Kalle Linnumäe
Tollikäitlusviis on kaubaga edasise toimingu tegemine pärast kauba tolliterritooriumile toimetamist või enne tolliterritooriumilt välja toimetamist.
Tollikäitlusviisid...
- 7.5.2.2. Kauba deklareerimine
Kalle Linnumäe
Tollideklaratsioon on toiming, millega isik avaldab ette nähtud vormis ja korras soovi suunata kaup tolliprotseduurile.
Deklareerimine on peamine viis esitada tollile...
- 7.5.2.3. Kauba ja transpordivahendi läbivaatus
Kalle Linnumäe
Toll võib kasutada tehnilisi vahendeid transpordivahendite ja kaupade läbivalgustamiseks ning saadetise sisu kontrollimiseks seda avamata enne selle läbivaatust. Sellisest toimingust deklaranti ei teavitata ja seda toimingut läbivaatuseks ei peeta.
... - 7.5.2.4. Kauba identifitseerimine
Kalle Linnumäe
Identifitseerimine on kauba seisundi ja koguse kindlakstegemine. Kauba identifitseerimiseks see märgistatakse või pannakse sellele tollitõkend.
Identifitseerimisega vähendatakse võimalust...
- 7.5.2.5. Kauba seisundi ja ohutuse kontroll
Kalle Linnumäe
Ettenähtud toiminguid tolliterritooriumile toimetatud kauba seisundi kindlakstegemiseks ning selle ohutuse määramiseks inimeste, loomade, taimede ja keskkonna suhtes teevad järelevalveasutused koostöös tolliga. Tollil lasub formaalne kohustus kontrollida kohustuslike dokumentide olemasolu ja vajaduse korral need märgistada,...
- 7.5.2.6. Kauba vabastamine
Kalle Linnumäe
Kauba vabastamine on toiming, millega toll teeb kauba kättesaadavaks selle suhtes rakendatava tolliprotseduuri eesmärgi saavutamiseks. Kaup vabastatakse kohe, kui tollideklaratsioonil olevad andmed on kontrollitud või toll on loobunud nende kontrollimisest. Viimasel juhul loeb toll deklareeritud andmed õigeks ilma...
- 7.5.2.7. Ettenägematu olukord või force majeure
Kalle Linnumäe
Ettenägematu olukord või force majeure on loodusõnnetuse, katastroofi või muu vääramatu jõu tagajärjel või muudel isiku tahtest sõltumatutel asjaoludel kaupa kahjustav sündmus või sellise sündmuse toimumise tõenäosus. Ettenägematus olukorras või force majeure korral on kaubaga lubatud teha toiminguid, mis...
- 7.5.2.8. Hõivamisõigus, tollieeskirjade rikkumised ja karistused
Kalle Linnumäe
Tollil on õigus hõivata ja seejärel realiseerida, hävitada või tasuta tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeasutusele üle anda:
1) kaupa, mida ei saa vabastada, sest ettenähtud...
- 7.5.2.1. Tollikäitlusviisid
- 7.5.3. Kauba väljavedu uus
Kalle Linnumäe, täiendanud Fred Märtsoo
Võrreldes kauba sisseveoga reguleeritakse väljavedu palju vähem. See on ka loomulik, sest kauba väljaveol tavaliselt ei teki reaalset maksukohustust ega rakendata kaubanduspoliitilisi või muid meetmeid. Käsitleme siin olulisemaid põhimõtteid kauba tolliterritooriumilt väljatoimetamisel.
...
- 7.5.4. Maksustamine
- 7.5.4.1. Tollivõlg
Kalle Linnumäe
Tollivõlg on isikule pandud kohustus tasuda impordi- või ekspordimaksude summa, mis on kaubale määratud. Tollivõlg võib tekkida nii kauba sisse- kui ka väljaveol.
Tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab võlgnik. Tollivõla tekkimise...
- 7.5.4.2. Maksusumma tasumine
Kalle Linnumäe
Tollivõlast tulenev maksusumma tasutakse tolliasutuse kassasse või pangaülekandega deposiidikontole või krediidikontole, kusjuures koos krediidikonto avamisega avatakse alati ka deposiidikonto. Maksusumma lahutatakse deposiidikonto saldost maha, kantakse arvestusse ja seejärel kinnitatakse tollideklaratsioon. Krediidikonto...
- 7.5.4.3. Tolli otsuse vaidlustamine
Karli Lambot ja Marek Uusküla
Igal isikul on õigus esitada vaie tolli otsuse peale, mis on seotud tollieeskirjade kohaldamisega ja puudutab teda isiklikult. Vaide esitamine on sisuliselt kaebuse esitamine. Isikul on lisaks vaide esitamisele õigus tollilt nõuda temale tolli otsusega tekitatud varalise kahju hüvitamist.
Vaie...
- 7.5.4.4. Autovedaja vastutuse määranud riigikohtu lahendid
Aleksei Kargin
Riigikohtu lahendid 3-2-1-51-96 ja 3-2-1-15-05, mis andsid sisu autovedaja vastutuse määramiseleVeel hiljuti kehtis autovedaja vastutuse määramisel Eestis riigikohtu lahend 3-2-1-51-96, millest vaikimisi kõrvale hoiti. Lahendis käsitletakse...
- 7.5.4.1. Tollivõlg
- 7.5.5. -
- 7.5.6. Volitatud ettevõtja
Kalle Linnumäe
Volitatud ettevõtja staatuse andmise (ingl authorised economic operator, AEO) eesmärk on tekitada turvaline tarneahel, mille moodustavad volitatud ettevõtja staatusega isikud.
Euroopa tolliorganisatsioonid ja nende arendatud IT-süsteemid tolliformaalsuste täitmiseks...
- 7.5.6.1. Volitatud ettevõtja staatuse andmise tingimused
Kalle Linnumäe
Et saada volitatud ettevõtjaks, peab ettevõte vastama neljale kriteeriumile:
tegevus peab vastama tolli nõuetele (esimene kriteerium) ; äri- ja transpordiandmete... - 7.5.6.2. Volitatud ettevõtja sertifikaat
Volitatud ettevõtja staatust tõendab volitatud ettevõtja sertifikaat.
Ettevõte võib äritegevuse iseärasuste ja vajaduste kohaselt valida, millist sertifikaati ta taotleb.
Sertifikaadid jagunevad järgmiselt:...
- 7.5.6.1. Volitatud ettevõtja staatuse andmise tingimused
- 7.5.7. Julgeolekumeetmed tollis
Kalle Linnumäe
Pärast 11. septembrit 2001 suurenesid julgeolekuriskid, mistõttu aktiveerus terrorismivastane võitlus: tõhustati julgeolekut ja turvalisust parandavate meetmete väljatöötamist.
Julgeolekumeetmete rakendamise eesmärk on saavutada ühenduse tolliterritooriumile toodavatele või sealt...
- 7.5.8. Vabatsoon
Kalle Linnumäe
Vabatsoon on ühenduse tolliterritooriumi eraldatud osa, kus:
vabatsooni paigutatud ühendusevälist kaupa peetakse imporditollimaksude ja kaubanduspoliitiliste impordimeetmete kohaldamisel väljaspool ühenduse... - 7.5.9. Aktsiisid
Kalle Linnumäe
Aktsiisiga maksustatakse: alkohol: õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol; Muu alkohol on toode, mille etanoolisisaldus: on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KN-i (Euroopa Liidu tollitariifistiku...
- 7.5.1. Kauba sissevedu
- 7.6. Ekspordiga seotud pangateenusedRiskid ja nende maandamise makseviisid
Väliskaubandusega tegelevale ettevõttele on kindlasti tuttavad sellega kaasnevad ohud, näiteks arvete maksmata jätmine, lepingupartneri maksejõuetus, vale kauba tarnimine ja valuutarisk. Iga kaubandustehing sisaldab riski, et ostja või müüja ei täida iseendast või vääramatust jõust tingituna oma kohustusi. Kõiki neid riske aitavad pangad...
- 7.6.1. Akreditiiv
Akreditiiv on täpselt reglementeeritud võimalusterohke rahvusvaheline makseviis, mille kasutamist reguleerib rahvusvahelise kaubanduskoja reeglistik nr 600 (UCP 600). Reeglistik on rahvusvaheliselt tunnustatud ja pangad kogu maailmas lähtuvad dokumente kontrollides ning maksekohustust võttes ühtsetest põhimõtetest.
... - 7.6.2. Dokumentaalne inkasso
Dokumentaalne inkasso on kindlam viis makse saamiseks kui tavaline maksekorraldus. Selleks saadab kauba müüja kaubadokumendid ostjale panga kaudu. Ostja pank loovutab dokumendid ostjale kohese makse (ingl documents against payment, cash against documents, CAD) või tähtajalise maksekohustuse (ingl documents against acceptance – D/A) aktsepteerimise vastu.
... - 7.6.3. Faktooring
Faktooring on terviklik finantsteenus, mis tagab ühtlase rahavoo, kui eksportija pakub ostjatele kauba eest tasumiseks pikki maksetähtaegu.
Faktooringuga loovutab müüja ostjatele esitatud müügiarved pangale ja saab vastu tervikteenuse, mis tagab arvete kohese... - 7.6.4. Pangagarantii
Eksportijatelt nõutakse tavaliselt garantiikirju, et nad täidavad lepingut või kasutavad saadud ettemakset lepingu kohaselt. Samuti kasutatakse garantiikirju ehitussektoris, kus hanked näevad ette pakkumus-, täitmis- ja garantiiaja garantiikirjade väljastamist.
Pangagarantii on panga...
- 7.6.1. Akreditiiv
- 7.1. Logistika ja väliskaubandus
- 8. Ladustamine ja käsitlemine
Karli Lambot
Ladustamine on logistika funktsionaalne valdkond, kus on tarvis päris palju ressursse. Laohoone, inventari, tehnika, personali ja ladustatava kauba all võib olla kinni küllalt suur summa raha. Ettevõtetele on laopidamine tihti kõige kapitalimahukam valdkond. Lao töö ja materjalivoogude tõhus juhtimine suurendab ettevõtte...
- 8.1. Laoruumide ja pindade jaotus
- 8.1.1. Ruumide ja pindade
jaotamise põhimõtted
Ain Tulvi
Laoruumide ja pindade planeerimise alus on laos käsitletavate kaupade maht, kaupade ja pakendite füüsikalised omadused ning hoiustamise ja käsitlemise eripära, laos sooritatavad toimingud, kasutatav laotehnoloogia ja laotõstukite tehnilised näitajad.
... - 8.1.2. Ladustamisalad
Ain Tulvi
Kaupade ladustamiseks on vaja ette näha pinnad:
riiulikohtadele; kaubakogustele virnades.Ladustamisalade hulka tuleb lugeda...
- 8.1.3. Tööalad
Ain Tulvi
Erinevateks tegevusteks laos vajatakse järgmisi ladustamis- ja vastuvõtualasid:
vastuvõtuala; konsolideerimis- ja ristlaadimisala;... - 8.1.4. Abiruumid ja pinnad
Ain Tulvi
Lisaks ladustamis- ja tööaladele ning kontoripinnale vajatakse ladudes järgmisi ruume või pindu:
kaubaaluste tagavara hoiupind; tõstukite laadimise ja hoolduse pind;...
- 8.1.1. Ruumide ja pindade
jaotamise põhimõtted
- 8.2. Hoiustamissüsteemid
- 8.2.1. Vajadus erinevate hoiustamissüsteemide järele
Ain Tulvi
Hoiustamissüsteemide ülesanne on määrata kaupadele hoiukohad nii, et töö hoiukohtadele paigutamisel, komplekteerimisel, ümberpaigutamisel ja inventeerimisel oleks võimalikult efektiivne. Samuti on hoiustamissüsteemide kasutamisega võimalik tõsta komplekteerimistöö kvaliteeti (vähendada vigu...
- 8.2.2. Erinevad hoiustamissüsteemid
Ain Tulvi
Hoiukohtade süsteemide juurutamiseks ja haldamiseks on vaja pidevalt andmeid toodete ringlemissageduse ja koguste, hoiukohtade suuruse ning toodete saldode kohta hoiukohtadel, samuti käsitlemisviiside ja aegumistähtaegade kohta.
...
- 8.2.1. Vajadus erinevate hoiustamissüsteemide järele
- 8.3. Laotöö toimingud
ja operatsioonid uus
Ain Tulvi
Laotöö toimingud on:
vastuvõtt; kauba kontroll; hoiuühikute moodustamine; ...- 8.3.1. Vastuvõtt
Ain Tulvi
Vastuvõtt koosneb erinevatest operatsioonidest, nagu veoühikust (treiler, konteiner) või veovahendilt mahalaadimine ja vastuvõtukohale paigutamine, sorteerimine ning kontrollimine.
Kauba vastuvõtt algab selle mahalaadimisega veovahendilt või veoühikult (treiler,...
- 8.3.2. Hoiukohtadele paigutamine
Ain Tulvi
Pärast vastuvõtukontrolli tuleb asuda kauba väljastamisele või paigutamisele hoiukohtadele laos. Vastavad toimingud infosüsteemis peab tegema vahetult pärast vastuvõtukontrolli, kuna ühe osa kauba väljastamisega on tavaliselt kiire.
Osa...
- 8.3.3. Hoiukohtade hooldamine
Ain Tulvi
Laotöötajad, kes tegelevad kauba komplekteerimise ja siirdamisega ühelt hoiukohalt teisele, peavad hoolitsema selle eest, et hoiukohtadel valitseks kord ja arvutiprogrammis kirjeldatud hoiukohad ning kaubakogused vastaksid igal ajahetkel tegelikele. Kui seda ei tehta, on väga raske kaupa komplekteerida ja inventuure läbi...
- 8.3.4. Komplekteerimine
Ain Tulvi
Komplekteerimise dokumendi koostamise aluseks on üldjuhul toodete müük kliendile ehk komplekteerimistöö käsk algab kliendi tellimusest pärast vastava korralduse saamist. Korraldus võib saabuda erinevatel viisidel:
... - 8.3.5. Ühitamine
Ain Tulvi
Suurtes ladudes, kus komplekteerimine on jaotatud lao eri piirkondades töötava mitme inimese vahel, komplekteerib iga töötaja oma piirkonnas paiknevad kaubad ja asetab need riiulirea otsas olevale terminalikohale või viib ühitamisalale. Kui kasutusel on terminalikohad, tõstab peamarsruudil töötav komplekteerija kaubad...
- 8.3.6. Pakkimine
Ain Tulvi
Pakkimise all mõeldakse kauba seadmist niisugusesse seisukorda, et selle edasisel transportimisel oleks viidud minimaalseks kauba vigastamise võimalus. Pakkimise peaeesmärk on kaitsta kaupa nii, et kliendile üle andes oleks see terve ja kasutamiskõlblik ning midagi ei puuduks.
Üldjuhul väljastatakse kaubad laost...
- 8.3.7. Loovutamine
Ain Tulvi
Kauba loovutamine kliendile või veofirma esindajale on vastutusrikas toiming, kuna vastutus kauba eest läheb loovutamisel üle enamasti selle vastuvõtjale. Loovutamisel ei kontrollita üldjuhul saadetise koosseisu tooteartiklite järgi. Vastuvõtjale antakse üle pakkeüksused (kaubad alustel, karbid, kastid jne). Vastuvõtja...
- 8.3.8. Inventeerimine
Ain Tulvi
Inventuuride tegemise eesmärk on saada teavet selle kohta, kuidas füüsilised laojäägid on kooskõlas arvestuslike laojääkidega. Inventuur on laoseisude õigsuse kontroll. Inventuuride tegemine põhineb raamatupidamisseadusel. Füüsiliste laojääkide võrdlemisel arvestuslikega tuleb silmas pidada, et samavõrd, kui esineb hälbeid...
- 8.3.9. Töö infosüsteemis
Ain Tulvi
Peaaegu kõikides ettevõtetes toimub kaupade raamatupidamislik liikumise arvestus müügi- või laoarvestusprogrammides, mis moodustavad üldjuhul ühe osa ettevõtte infosüsteemist.
Seoses kaupade vastuvõtu, väljastamise, sisemise siirdamise, hoiustamise...
- 8.3.1. Vastuvõtt
- 8.4. Töö efektiivne organiseerimine laos
- 8.4.1. Efektiivne ladu
Ain Tulvi, täiendanud Fred Märtsoo
Laotöö ja materjalivoogude efektiivse juhtimisega on võimalik säästa ettevõtte käibe- ja põhivahendeid.
Ladude töö eesmärk on korraldada iga päev sisenevate kaubavoogude käitlemist kaupade vastuvõtmisest väljastamiseni ning kindlustada kaupade hoiustamine toodete...
- 8.4.2. Lao ruumi efektiivne kasutamine
Ain Tulvi, täiendanud Fred Märtsoo
Riiulitega lao ruumala efektiivsemaks kasutamiseks on kolm peamist võimalust:
riiulite kõrguse suurendamine; vahekoridoride arvu vähendamine;... - 8.4.3. Laotöö efektiivne planeerimine
- 8.4.3.1. Töö jaotamise põhimõtted
Ain Tulve
Laos tehtava töö hulka mõjutavad:
käsitletava kauba omadused; tellimuste struktuur (artikliridade arv tellimusel); ... - 8.4.3.2. Vastuvõtt
Ain Tulve
Kauba vastuvõtt on efektiivne, kui:
liikumisteekonnad veoki koormaruumi ja kauba ajutise paigutamise koha vahel vastuvõtualal on minimaalsed; mahalaadimisel kasutatakse... - 8.4.3.3. Hoiukohale paigutamine
Ain Tulvi
Toodete sujuvaks ja efektiivseks paigutamiseks tuleb hoolikalt ja põhjendatult valida hoiustamissüsteeme. Sobivate hoiustamissüsteemide kombineeritud kasutamine loob eelduse efektiivseks tööks.
Kaupade paigutamisel laoruumis...
- 8.4.3.4. Hoiustamine
Ain Tulvi
Kauba efektiivseks hoiustamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused:
kaubad paiknevad infosüsteemis kirjeldatud hoiukohtadel; toodete kogused hoiukohtadel vastavad... - 8.4.3.5. Komplekteerimine
Ain Tulvi
Komplekteerimine moodustab laotööst keskmiselt 60–70%. See on valdkond, kus läbimõeldud ja organiseeritud tegutsemine annab efekti kõige kiiremini. Juba väikesed muudatused töö ümberkorraldamisel võivad tuua suurt kulusäästu.
...
- 8.4.3.6. Pakkimine ja loovutamine
Kauba efektiivne pakkimine eeldab sobivate pakkematerjalide ja vastavate seadmete ning abivahendite kasutamist, samuti pakkija professionaalseid oskusi. Kuna pärast kaubaaluse kiletamist see tavaliselt ka kaalutakse ja vajadusel mõõdetakse, peaksid kiletamisseade ja kaal asuma kõrvuti.
Väljastatavaid kaubakoguseid pole vaja kaaluda, kui infosüsteemis on tooteartiklid...
- 8.4.3.7. Kauba efektiivse käsitlemise põhijooned
Ain Tulvi
Kauba efektiivse käsitlemise põhijooned on:
ladu läbivad kaubavood ei tohi võtta enda alla palju põrandapindala; kaubavoogude käsitlemine laos peab olema turvaline ja hästi... - 8.4.3.8. Efektiivsuse suurendamine laos
Peep Piiber
Efektiivsus võib tähendada nii mõjusust kui ka tõhusust.
Mõjusus on seotud soovitud tulemuste saavutamisega. Tõhusus käsitleb seda, kui palju ressursse kulus soovitud...
- 8.4.3.1. Töö jaotamise põhimõtted
- 8.4.4. Tööaja kasutamine
Ain Tulvi, täiendanud Fred Märtsoo
Laondus on valdkond, kus tegevuste hea planeerimise ja organiseerimisega on võimalik tavatingimustes oskustööjõudu kasutades saavutada maksimaalne efektiivsus. Laotöö eripära ei võimalda laojuhatajal pidevalt jälgida, kuidas on üks või teine töötaja koormatud. Inimesed on töö ajal lao eri kohtades...
- 8.4.5. Laotehnika kasutamine
Ain Tulvi, täiendanud Fred Märtsoo
Laos kasutatav tehnika võib olla väga kõrge hinnaga, sõltuvalt selle keerukusest ja automatiseeritusest. Enne uue tehnika soetamist on vaja selgeks teha, kas seadmed saavad tööpäeva jooksul piisava koormuse. Kui uus seade töötab päevas kõigest paar tundi, on investeeringu tasuvus küsitav. Väikese koormuse...
- 8.4.6. Laoprotsesside üldjuhtimine
Ain Tulvi, täiendanud Fred Märtsoo
Laotööle on iseloomulik koormuse suur kõikumine nii nädalate, päevade kui ka tundide lõikes, samas tuleb kõik kauba käitlemise operatsioonid teha nõutaval teenindustasemel võimalikult efektiivselt. Laoprotsesside juhtimiseks on vaja jälgida kaupade liikumist ja edastada selle kohta infot ettevõtte...
- 8.4.7. Tegevuspõhine kuluarvestus laos
Peep Piiber
Laokulu tekib siis, kui ettevõttel on kaubavarud, mille hoidmiseks on vaja ruumi. Mida suuremaks kasvab ettevõte, seda suuremaks kasvavad kulud ja keerulisemaks läheb kuluarvestus.
Traditsiooniline kuluarvestus annab ettevõtte laokuludest üldpildi, kus on näha, mitu protsenti moodustavad...
- 8.4.8. Laotöö mõõdikud
Peep Piiber
Lao toimimise kirjeldamiseks võib olla sadu mõõdikuid, kuid tuleb teada, milliseid neist saab kasutada lao juhtimiseks.
Mõõtmise teooriaEnne mõõtma asumist tuleb vastata organisatsiooni arengu...
- 8.4.9. Ressursside planeerimine
Peep Piiber
Suurema tõhususe saavutamiseks tuleb osata planeerida ressursse.
Ressursside planeerimiseks on vaja:
teada tööaega, vahendeid ja ruumivajadust igaks tüüptegevuseks;... - 8.4.10. Probleemid ladudes audio
Peep Piiber
Probleemid ladudes tuvastatakse tavaliselt alles tarnekindluse näitaja languse tõttu.
Tüüpiline ettevõte mõõdab oma tarnekindlust järgmiselt:
valesti toimetatud ridade protsent... - 8.4.11. Kaubakaod laos
Peep Piiber
Kaubakaod on paljudel ettevõtetel tõsine probleem. Kuigi üldiselt räägitakse poevarastest, näitavad uuringud, et suurem osa kadudest tekib tegelikult just personali tõttu.
Kaod kaubanduses jagunevad:
...
- 8.4.1. Efektiivne ladu
- 8.5. Lao asukoha ja ehitusparameetrite määramine
Karli Lambot, täiendanud Fred Märtsoo
Lao tõhus majandamine eeldab, et ettevõttes on põhjalikult läbi kaalutud järgmised küsimused:
kus ladu peaks asuma? missugused peaksid olema lao... - 8.6. Ladude planeerimine audio
Ain Tulvi
Ladude planeerimise üldpõhimõttedEttevõte ootab, et tema ladu tegutseks paindlikult ja efektiivselt. Ladu peab jõudma väljastada kaubad tellimuste alusel kokkulepitud aja piires. See eeldab aga tööde head planeerimist. Planeerimise eesmärk on saavutada lao majanduslikult tulus ja tõhus tegevus, mis on...
- 8.6.1. Strateegiline planeerimine
Ain Tulvi
Uue laohoone planeerimiseks ja kasutamiseks on vaja teha äriplaan vähemalt viieks kuni kümneks aastaks ette. See eeldab, et tuleb prognoosida uusi arenguid ja vajadusi tulevikus.
Enne uue hoone ehitamise otsuse langetamist, tuleks läbi...
- 8.6.2. Üldplaneerimine
Ain Tulvi
Lao üldplaneerimine toimub pärast strateegilist planeerimist ja on kogu protsessi teine etapp.
Üldplaneerimise käigus tehakse järgmised tööd:
tunnusarvude määramine lao planeerimise... - 8.6.3. Ladude planeerimise nõuded
Ain Tulvi
Ladude planeerimisel võetakse aluseks kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed nõuded.
Kvantitatiivsed kriteeriumid
Andmed tootevaliku kohta:
... - 8.6.4. Planeerimise etapid ja valdkonnad
Ain Tulvi
Materjalivoo planeerimineLao planeerimisel on esmatähtis materjalivoo hulk, seepärast tuleb planeerimist alustada just materjali liikumisest ja seiskumisest laos.
Kasulik on, kui planeerimisel töötatakse mitme variandiga, nii...
- 8.6.5. Laohoone planeerimine audio
Ain Tulvi
Vundamendi ja põranda rajamineLao vundament tuleb rajada nii, et lao põrand oleks veovahendite ja -ühikute põrandapinnaga ühes tasapinnas.
Seda saab teha kahel viisil:
...
- 8.6.1. Strateegiline planeerimine
- 8.7. Laotehnoloogia ja -seadmed
Ain Tulvi, täiendanud Fred Märtsoo
Laotehnoloogia mõiste Laotehnoloogia on lao vajaduste kohaselt planeeritud hoiustamisviiside, vahekoridoride, laotehnika (tõstukid, väravad, laadimissillad jne) ja nendega sobiva töökorralduse terviklik kogum....- 8.7.1. Traditsiooniline
madala lao tehnoloogia
Ain Tulvi, täiendanud Fred Märtsoo
Madal kaubaaluste ladu laiade vahekoridoridegaRiiulite kõrgus on enamasti 6–9 m, riiuliraamide standardkõrguste vahemik tavaliselt 1,5–9 m. Riiulite postid valitakse koormuse järgi kaubaaluse raskuse põhjal. Riiulitalade paarid kannavad tavaliselt koormust 500 kuni 1000 kg...
- 8.7.2. Aluseta kauba tehnoloogia
Ain Tulvi, Fred Märtsoo
Enamasti on aluseta kauba tehnoloogia puhul tegemist tavalise kerge avatud riiuliga. Riiulite kõrgus on enamasti 2000–2500 mm, plaatidevaheline kõrgus 300–500 mm. Hoiukohtadele paigutamine ja komplekteerimine toimub käsitsi, kasutades sobivat käsikäru või kahvelkäru. Kõrgemad, üle 2500 mm väikekaubariiulid ei ole...
- 8.7.3. Ruumi säästev tehnoloogia
Ain Tulvi
Kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega
Kõrge lao tehnoloogia kasutamine annab küll tunduvalt parema ruumikasutuse madala lao ja laiade vahekoridoridega võrreldes, kuid on õigustatud ainult toodete väikese...
- 8.7.4. Laosüsteemid
Ain Tulvi
Henry Ford on öelnud, et iga kord, kui võtate kätte mingi materjali selle kuju muutmata, lisate sellele hinda, mitte väärtust. Sama põhimõtet ei tohi unustada ka laos töötades. Ladudes kaupu käsitsedes ei suurene nende väärtus, seetõttu peavad kõik toimingud olema hästi läbi mõeldud ja neid tuleb sooritada minimaalse kuluga....
- 8.7.5. Tõstukitele ja tõstukijuhtidele esitatud nõuded audio
Fred Märtsoo
Eestis reguleerib tõstukite ja nende juhtide tööd seadme ohutuse seadus. Samas ei esitata seaduses ladudes ja tootmises kauba liigutamiseks kasutatavatele tõstukitele ega nende juhtidele ühtegi konkreetset nõuet. Seega kehtivad tõstukitele ja nende juhtidele üldised seaduses sätestatud nõuded ja puudub kohustus...
- 8.7.6. Laoohutus uus audio
Fred Märtsoo
Ohutus on igas ettevõttes kõige olulisem teema. Hommikul tööle tulnud inimene peab samamoodi tervelt ka õhtul töölt koju minema – ükski muu aspekt ei saa olla sellest olulisem ja täpselt sama kehtib ka ladudes. Kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, kui töötaja kaotab elu – seda ei saa kuidagi korvata ega heastada. Sama kehtib...
- 8.7.7. Tõstukid
Fred Märtsoo
Laos ja tootmises on kaupade liigutamiseks kasutusel palju erisuguseid tõstukeid. Vajaduste muutudes ja ettevõtte arenedes on lisandunud variante tõstukitest, millega saab käsitleda nii tavapäraseid alustel ladustavaid kaupu kui ka kõiki omapäraste alustega kaupu.
...- 8.7.7.1. Aluste teisaldamine
Fred Märtsoo
Suur osa logistilistes ahelates liikuvatest kaupadest on paigutatud alustele, et neid oleks ahela kõigis etappides võimalik lihtsalt ja kiiresti liigutada ja ka riiulitesse paigutada.
Aluste teisaldamiseks samal tasapinnal on kasutusel kõige lihtsamad tõstukid – kahvelkärud (ka...
- 8.7.7.2. Automaattõstukid uus audio
Fred Märtsoo
Automaattõstukid ehk juhita tõstukid, lühendina kasutusel ka AGV (Automated Guided Vehicles) on seadmed, mis suudavad iseseisvalt ruumis liikuda ja etteantud ülesandeid täita. Automaattõstukid on kasutusel juba 1954. aastast. Alguses olid need suured ja kohmakad ning sobisid ainult suurtele tootmisettevõtetele. Seadmete...
- 8.7.7.3. Tõstukite telemaatika audio
Fred Märtsoo
Mõiste „telemaatika” on kombinatsioon sõnadest „telekommunikatsioon” ja „informaatika”. Tegemist on eemalt toimuva seadmete jälgimise ja haldamise süsteemiga. Telemaatika eelkäijaks oli telemeetria, mis võimaldas seadmeid distantsilt ainult jälgida, telemaatika on lisanud ka seadmete haldamise võimaluse.
Logistikas on...
- 8.7.7.1. Aluste teisaldamine
- 8.7.1. Traditsiooniline
madala lao tehnoloogia
- 8.1. Laoruumide ja pindade jaotus
- 9. Ostujuhtimine ja tarnijasuhete haldamine
- 9.1. Ostuprotsesside mõju firma konkurentsivõimele
Illimar Paul, täiendanud Fred Märtsoo
Ettevõtte struktuurist sõltuvalt on ostuotsuste (ka hankeotsuste) tegemine delegeeritud erinevatele võtmeisikutele.
Mõnes ettevõttes võib nii materiaalsete kui ka mittemateriaalsete väärtuste (teenuste) hankimine kuuluda...
- 9.1.1. Firmasisesed võimalused efektiivsuse suurendamiseks
- 9.1.1.1. Ostustrateegia planeerimine
Illimar Paul
Strateegilise ostude juhtimise puhul on tegevuse alus põhjalik planeerimine. See algab hetkeolukorra määratlemisest ja keskkonna analüüsist. Sageli rakendatakse SWOT-analüüsi, milles kirjeldatakse firmasiseseid tugevusi ja nõrkusi, ettevõtte väliskeskkonnas avanevaid võimalusi ning seal peituvaid ohte ostude seisu...
- 9.1.1.2. Ostutegevuse korraldamine
Illimar Paul
Ostutegevuse strateegilist tähtsust ettevõtte tulemuslikkusele kirjeldab selgelt asjaolu, et ostud toetavad firmale kui tervikule seatud eesmärkide täitmist. Firma ostuspetsialistid saavad lisada väärtust mitmeti. Pidevalt väliste partnerite, hankijate ja teenuse pakkujatega suheldes, messe, seminare ja konverentse...
- 9.1.1.1. Ostustrateegia planeerimine
- 9.1.2. Konkurentsivõime kindlustamine partnerluse kaudu
- 9.1.2.1. Koostöö tootearenduse ja planeerimise alal
Illimar Paul
Kaasates tarnijaid ja teenuse pakkujaid tootearendusse algusest peale, on võimalik vältida vääritikäsitlusi ja õhulosside ehitamist. Paraku juhtub sageli, et ettevõtted sõlmivad lepinguid ja võtavad endale kohustusi strateegiliselt tähtsate koostööpartneritega eelnevalt läbi rääkimata. Selle...
- 9.1.2.2. Logistikaalane koostöö
Illimar Paul
Logistikaalasel koostööl võib olla erinevaid vorme alates veovahendite ühiskasutusest kuni tarneahela juhtimiseni koostöös (ingl k collaboration) ning ühitatud infosüsteemideni.
Olulised on ka tarneahelas tekkivad logistika kogukulud, mis kajastuvad toodangu omahinnas....
- 9.1.2.3. Ettevõtete majandustegevuse integreerimine
Illimar Paul
Firmade majandustegevuse integreerimist ühise lisaväärtuse loomiseks võib vaadelda kui ostude strateegilise juhtimise kõrgemat taset. Initsiatiiv selliseks tegevuseks võib tulla ostjalt või tarnijalt. Esimesel juhul ehk ostja initsiatiivil algatatud integratsiooni tulemusena jõutakse järjepidevas koostöös tarnijatega...
- 9.1.2.1. Koostöö tootearenduse ja planeerimise alal
- 9.1.1. Firmasisesed võimalused efektiivsuse suurendamiseks
- 9.2. Ostutegevuse eesmärgid
Illimar Paul
Defitsiidi tekkimise ja logistiliste probleemide ennetamiseks tuleb pidevalt jälgida muutusi turul ning reageerida neile paindlikult ja kiiresti. Ettevõtte ostuspetsialistide ees püsivad pidevalt järgmised ülesanded:
... - 9.3. Ostuprotsess
Illimar Paul
Ostuprotsessi tähtsaim ja vastutusrikkaim osa on ettevõtte jaoks parimate ja sobivaimate tarnijate valimine. Valimise teeb keeruliseks asjaolu, et enamikus tegevusharudes on pakkujate arv küllaltki suur ning nende seast sobivaima valimine on küllaltki komplitseeritud.
... - 9.4. Ostutehnikad
Illimar Paul
Levinumad ostutehnikad jaotuvad kahte peamisse alarühma: suhteliselt kauget tulevikku silmas pidavad ja hetkeoludest lähtuvad ostutehnikad. Ettevõttes võidakse erinevate toodete ja teenuste ostmisel rakendada erinevaid ostutehnikaid.
Selgituseks...
- 9.5. Tarnija valimine
Illimar Paul
Tarnijate valimine on tähtis:
strateegiliste, rahulolematusest või ebaefektiivsusest tingitud muudatuste sisseviimisel; projektide teostamisel;...- 9.5.1. Ostujuhtimine
Illimar Paul
Tuntud teadlane tarneketi haldamise alal professor Martin G. Christopher on öelnud, et tänapäeval toimub konkurents mitte niivõrd firmade, kuivõrd erinevate tarneahelate vahel. Võidab see, kelle tarneahel on kiirem, tundlikum, paindlikum ja kogukulude poolest odavaim.
... - 9.5.2. Tarnijasuhete arendamine
Aleksei Mozessov
Kliendisuhete haldus ja arendus on Eestis juba aastaid enesestmõistetav ning oluline, kuid tarnijasuhete haldus ja arendus on olnud tagaplaanil. Ettevõtted ei teadvusta alati tarnijasuhete arendamise tähtsust ega sellest tulenevat kasu.
...
- 9.5.1. Ostujuhtimine
- 9.6. Hanketingimused uus
Illimar Paul, täiendanud Fred Märtsoo
Hanketingimused tulenevad ettevõtte vajadustest ja ostetavast teenusest. Võimaldamaks hankekonkursil osalevatel valitud tarnijatel koostada adekvaatseid pakkumisi, on oluline jagada neile põhjalikku infot.
...- 9.6.1. Transporditeenuste hange
Illimar Paul
Avatud hankekonkurssTransporditeenuste pakkuja valimiseks kuulutatakse välja hankekonkurss. See saab olla avatud või kinnine. Esimesel juhul teavitatakse massimeedia vahendusel laiemat üldsust hanke iseloomust. Avatud konkursi väljakuulutamine on kohane juhtudel, kus võimalike tarnijate hulk on väga suur ning...
- 9.6.2. Ladustamisteenuste hange
Illimar Paul
Ladustamisteenuste hankekonkursi läbiviimise kord sarnaneb transporditeenuste ostmise tehnoloogiaga. Sissejuhatav osa koostatakse samuti sarnaselt. Olulised erinevused tekivad tehniliste andmete kirjeldamisel, sest ladustamisteenuste maksumus koosneb üldjuhul neljast osast:
1. Lattu...
- 9.6.1. Transporditeenuste hange
- 9.7. Pakkumiste võrdlemine
Illimar Paul
Pärast tarnijailt pakkumiste laekumist tuleb valida, milline teenuse pakkuja on ettevõtte vajadustest lähtuvalt kõige sobivam. Kui konkreetsete tarnijatega suhtlemisel on pikaajalised kogemused, võib lihtsamate teenuste ostmisel langetada otsuse hinna ja ootustele vastavate kvaliteedilubaduste...
- 9.8. Läbirääkimised
Illimar Paul
Kui esmane valik tarnija suhtes on langetatud, tuleks enne kokkuleppe sõlmimist pidada läbirääkimisi lõplike tingimuste osas. Tavaliselt ei tee tarnijad parimaid pakkumisi kohe, vaid jätavad tingimisvaru.
Vajadus läbirääkimisteks tekib sageli ka...
- 9.8.1. Läbirääkimisteks valmistumine
Illimar Paul, täiendanud Fred Märtsoo
Edu alus läbirääkimistel on hoolikas eeltöö, mis peaks hõlmama järgnevaid tegevusi:1) Korraldage tarnija või muu vastaspoole taustauuring, kasutades kõiki infokanaleid (nt konkurendid, kliendid, erialaliidud, internet). Mida pika...
- 9.8.2. Läbirääkimiste pidamine
Illimar Paul, täiendanud Fred Märtsoo
Peamine reegel läbirääkimiste pidamisel on oma emotsioonide varjamine. Kasulik ei ole näidata välja rõõmu, pettumust, viha ega muid tundeid, kuna need oleksid vastaspoolele kergesti tõlgendatavad signaalid, mille abil on läbirääkimiste kulgu lihtsam suunata. Kindlasti ei...
- 9.8.3. Tulemuste saavutamine
Illimar Paul
Tulemuste saavutamisele aitab kaasa suhtlemisoskus, empaatiavõime ning paindlikkus. Meeles tasub pidada müügi põhitõdesid, sest läbirääkimised on sisuliselt oma ideede müümine vastaspoolele.
Oponendis huvi tekitamiseks peab ta leidma pakutavas idees enese jaoks piisavalt...
- 9.8.1. Läbirääkimisteks valmistumine
- 9.9. Tarnijate haldamine uus
Lauri Varandi, täiendanud Fred Märtsoo
Pikaajaline koostöö iga tarnijaga tähendab üksteise head tundmist ning vastastikust arendamist, mida võib nimetada ka tarnija kvaliteedi arendamiseks. Varem mõisteti kvaliteedi all peamiselt tarnitava kauba kvaliteeti ja tähelepanu pöörati sellele põhiliselt toote välja...
- 9.9.1. Standardsete tegevusjuhiste koostamine
Lauri Varandi
Teenuse osutamisel on kasulik tegevused ja protsessid dokumenteerida. Niisugused dokumendid võib muuta koostöölepingute lahutamatuks osaks. Tähtis on ette näha ja sõnastada kõik olulisemad tegevused, mida teenuse osutamisel tehakse (ingl standard operational procedures – SOP).
... - 9.9.2. Tarnija soorituse mõõtmine uus
Lauri Varandi, täiendanud Fred Märtsoo
Teenuse pakkuja soorituse adekvaatne hindamine eeldab standardparameetrite ja nende mõõtmise metoodika määratlemist tarnijate soorituse jälgimisel. Nende elementide (kasutatakse ka termineid „otsustavad edutegurid” või „standardelemendid”) väljatöötamisel tuleb silmas pidada, et mõõdetaks...
- 9.9.1. Standardsete tegevusjuhiste koostamine
- 9.10. Suhete juhtimine ehk suhteturundus uus
Illimar Paul, täiendanud Fred Märtsoo
Tarnija- või kliendisuhete teadvustatud juhtimisest tulenevat mõistet „suhteturundus” (ingl relationship marketing) esitles avalikkusele Leonard Berry 1983. aastal.
Suhteturundus koosneb...
- 9.10.1. Suhteturundus kliendi jaoks uus
Illimar Paul, täiendanud Fred Märtsoo
Teenuste ostmine on materjalide ostmisest keerulisem, kuna immateriaalsete väärtuste ostmisel ei tea kliendid enne ostmist, missuguseks teenus (ehk ostetav kaup) täpselt kujuneb. Klientide lojaalsuse võitmiseks ja nendega pikaajaliste suhete arendamiseks on väga oluline lisaks kvaliteetsele teenusele...
- 9.10.2. Suhteturundus tarnija jaoks uus
Illimar Paul, täiendanud Fred Märtsoo
Võtmeklientidele keskendumisest (ingl key account management – KAM) on tänaseks saanud oluline suundumus.
Mõned kliendid on tarnijale kasumlikumad kui teised, mõne teenindamine aga võib tarnijale isegi kahjumit toota. Lojaalsed...
- 9.10.1. Suhteturundus kliendi jaoks uus
- 9.11. Sisseostuleping
Pärtel Tomberg
Sisseostuleping on kahe ettevõtte kokkulepe, millega üks pool annab teisele tasu eest õigused ja kohustused juhtida varem firmasiseselt või mõne kolmanda osalise kontrollitud operatsioone.
...
- 9.1. Ostuprotsesside mõju firma konkurentsivõimele
- 10. Eksport uus
- 10.1. Turuanalüüs uus
Kairi Kärner ja Jakob Saks, täiendanud Fred Märtsoo
Äris heade otsuste langetamiseks vajame infot. Juhtimisotsused peavad põhinema tõepärasel teabel, et õigesti investeerida tootmisseadmetesse või tootearendusse, tuua turule uus toode või teenus, otsustada, kuidas eristuda konkurentidest ja millist strateegiat järgida, kus on ettevõtte...
- 10.1.1. Ekspordituru valik uus
Kaido Väljaots, täiendanud Fred Märtsoo
Ekspordi sihtturu valikul on oluline turgu analüüsida. Korralik analüüs aitab vältida kulukaid vigu, suurendab õige valiku tõenäosust ja näitab, kuidas toodet sihtturul müüa.
Eksporditurgude valimine koosneb...
- 10.1.2. Turu-uuringu lähteülesanne, eesmärk ja metoodika
Kairi Kärner ja Jakob Saks
Turuinfo kogumine algab lähteülesandest. Mida rohkem aega panustada eesmärkide läbimõtlemisele, seda rakendatavamad on tulemused. Alusta küsimusega, mis on kõige tähtsam asi, millele vajan vastust? Mis on tähtsuselt järgmine küsimus, millele vajan vastust jne. Vastused nendele peavad otseselt mõjutama...
- 10.1.3. Turu-uuringu eelarve ja plaan
Kairi Kärner ja Jakob Saks
Turu-uuringutega tuleb eelarves arvestada. Kulud võivad olla suured, seega on tähtis neid kavandada ning välja tuua eelolevate perioodide arvutustes. Mõnel juhul (näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eksporditurunduse toetus) võetakse eelarvet arvesse riiklike toetusi määrates....
- 10.1.4. Turu-uuringu korraldus ja tulemused
Kairi Kärner ja Jakob Saks
Turu-uuringute tegemiseks on kolm võimalust:
teha ise; soetada valmisaruanne; tellida uuring....
- 10.1.1. Ekspordituru valik uus
- 10.2. Konkurentide analüüs
Kaido Väljaots
Pärast seda, kui sihtturg või turud on valitud, tuleb lähemalt uurida seal tegutsevaid ettevõtteid ehk teha konkurentide analüüs. Sarnaste ettevõtete tegevuse uurimine sihtriigis annab hea ettekujutuse sellest, mis on kõnealusel turul taganud edu või ebaedu.
... - 10.3. Tooteanalüüs
Kaido Väljaots
Turu- ja konkurentsianalüüsi käigus kogutud teavet saab kasutada sisendinfona järgmisel sammul. Ettevõtte ja selle konkurentide toodete ning teenuste omaduste võrdluse tulemus on ettevõtte toote või teenuse ainulaadse müügiargumendi sõnastamine. Konkurentide analüüsi põhjal saab koostada arendusplaani, konkurentide strateegiate...
- 10.4. Ettevõtte tegevuse analüüs
Kaido Väljaots
Eksporti alustades ootab ees rohkem konkurentsi, suuremad kulud (transport, edasimüüjad, külastused), keerulisem müügikorraldus, vajadus tooteid kohandada, võõras keel jms. Seetõttu tuleb ettevõttes kaaluda, kas suudetakse korraga teenindada koduturu kliente ja lisanduvaid välismaa kliente ka siis, kui nõudlus kohalikul turul...
- 10.5. Eksporditurule
sisenemise strateegia
Kaido Väljaots
Strateegia koostamine algab konkurentsianalüüsist. Selle põhjal sõnastab ettevõte oma konkurentsieelised ja kujundab konkurentsistrateegia müügi suurendamiseks, millele omakorda tugineb turundusstrateegia. Konkurentide analüüs aitab paremini mõista sihtturu eripära, turukeskkonda ja võistlejate strateegiat, samuti aitab see...
- 10.6. Skandinaavia turg
- 10.6.1. Soome
Tõnu Hein ja Lauri Kuljus
Kultuur ja käitumistavadEttevõtlus ja ettevõtjad on Soomes väga lugupeetud. 2009. aastal olid peaaegu 60% kõigist töötajatest tegevad erasektoris.
Kuigi eestlase jaoks tundub Soome suur, peavad soomlased ise end väikerahvaks ja rahvustunne on...
- 10.6.2. Rootsi
Christa Torm ja Taave Vahermägi
Rootsis tuleb leppida olukorraga, et ka kiirete asjade ajamiseks kulub selleks ette nähtud aeg. Avaliku ja erasektori asjaajamine on aeglasem kui Eestis, lepingute sõlmimine ja teenuste aktiveerimine võtab nädalaid ning kuid, kõige märgatavam on see arvatavasti pankades. Uus klient peab asjaajamise aeglusega...
- 10.6.3. Norra
Margit Ihlebakke
Eesti ja Norra vahel on vaid üks oluline tõke – keelebarjäär. Kui tahate oma kaupade ja teenustega Norra turule siseneda, on esimene ülesanne leida toimekas norra keelt kõnes ja kirjas valdav töötaja. Norras on keel oluline osa inimeste identiteedist ja oma keel on luksus, millest ei loobuta. Kui teie konkurendid suhtlevad...
- 10.6.4. Taani
Lucie Neoralova
Eksport Taani moodustab kaks protsenti Eesti ekspordimahust. Väike võrdlus naabritega: Rootsi läheb 17%, Soome 16% ja Norrasse 4% Eesti ekspordist. Paljud Eesti ettevõtted ei mõista 5,5 miljoni elanikuga Taani turu suurust ega võimalusi. Viimase 50 aasta jooksul on Taani majandus jõudnud väga heale järjele, umbes 56 000-...
- 10.6.1. Soome
- 10.7. Venemaa turg
Kairi Kärner ja Alar Anton
Venemaa majandus on suuruselt kuues maailmas ja see on Eesti ettevõtjatele suur võimalus. Vene inimeste ostujõud on kasvanud märkimisväärselt, aastail 2000–2012 kasvas elatustase sissetulekute arvestuses 160%. Venemaa 110 rikkamale inimesele kuulub 35% ettevõtetest Venemaal, ajakiri Forbes on nimetaud Moskvat...
- 10.8. Hiina turg
Priit Martinson
1,3 miljardit elanikku ja enam kui 30 aastat kestnud majanduskasv on Hiinasse kohale meelitanud kõik Fortune 500 ettevõtted. Veel kümmekond aastat tagasi keskendusid välisinvestorid Hiinas peamiselt mahukale tootmisele ja kaup eksporditi arenenud majandusega riikidesse, aga praegu on pilt teine. Hiina keskklassi kasvavad...
- 10.9. Saksamaa turg
Anneli Piirat
Saksamaa turg 82 miljoni elaniku ja rohkem kui 3,5 miljoni ettevõttega pakub häid võimalusi uutele tegijatele, aga turu suurus, Saksamaa enda tugev eksport ning sakslaste usk oma toodetesse ja teatav skeptilisus kõige uue vastu võib kujuneda välismaistele ettevõtetele katsumuseks Saksa turule sisenemisel.
... - 10.10. Austria ja Šveitsi turgAustria
Austria kuulub maailma rikkamate riikide hulka. Austriat iseloomustavad poliitiline ja ühiskondlik stabiilsus, kõrge tootlikkus ja elatustase ning uuendusmeelne ärikeskkond.
Austria riiklikud ja kohalikud omavalitsused investeerivad igal aastal miljardeid eurosid teadusuuringutesse, umbes kolm miljardit eurot investeerivad teadus-...
- 10.11. Prantsusmaa
Rünno Lumiste
Prantsusmaa on Lääne-Euroopa arenenud riik, tuntud eeskätt luksuskaupade ja suurte süsteemide valmistajana. Tsiteerides välisministeeriumi asekantslerit, endist Eesti saadikut Saksamaal Mart Laanemäed: “Sakslased valmistavad hästi kaupu, mis nõuavad nikerdamist ja täpseid koosteoperatsioone,...
- 10.12. Hollandi turg
Margot Roose
Holland on pindalalt Eestist väiksem, kuid figureerib maailmamajanduses edukalt kõrvuti suurriikidega, olles koduks sellistele ettevõtetele nagu Heineken, Shell, Philips ning uuematest tulijatest Airbnb ja Booking.com. Hollandi majandus ja ärikeskkond on avatud, seda nii sisseveo suhtes kui ka soovis ise oma kaupu ning teenuseid...
- 10.13. Itaalia turg
Leila Takjar
Itaalia on majandusliku potentsiaali poolest maailma arenenud tööstusriikide esireas ning WTO, G8, Euroopa Liidu ja OECD liige. Alates 2002. aastast on Itaalias käibel euro.
Itaalia on eurotsooni kolmas suurim tootja, eksportija ja importija, aga...
- 10.1. Turuanalüüs uus
- 11. Infotehnoloogia logistikas
- 11.1. IT roll äriprotsesside toetajana
- 11.1.1. Infosüsteem ja infotehnoloogia
Toomas Veersoo
Viimaste aastakümnete kiiret majanduskasvu on tublisti toetanud arvuti- ja kommunikatsioonitehnika areng. Tehnoloogia hind on vähenenud sadu kordi ja andmeside geograafiliste punktide vahel on muutunud kõigile kättesaadavaks. See on toonud kaasa infotehnoloogial põhinevate uute teenuste sünni. E-posti ja internetipanga...
- 11.1.2. IT juhtimine organisatsioonis
Toomas Veersoo
Ettevõtte infosüsteemi igapäevase kasutamise ja sihipärase arendamisega seotud töötajad on: 1) infosüsteemi juht; 2) infotehnoloogia juht; 3) süsteemiadministraator; 4) rakenduse administraator; 5) tugiisik.
... - 11.1.3. IT strateegiline planeerimine
Toomas Veersoo
IT-osakond lähtub oma tegevuses IT strateegilisest plaanist, mis koostatakse tavaliselt üheks kuni kolmeks aastaks. IT strateegiline plaan määratleb IT juhtimisstruktuuri, personali arenduskava, IT-standardid, IT kasutamise reeglid ettevõttes. Planeerimine lähtub ettevõtte ärieesmärkide peamistest eduteguritest, mis on...
- 11.1.1. Infosüsteem ja infotehnoloogia
- 11.2. Elektrooniline andmevahetus (EDI)
- 11.2.1. Elektrooniline andmevahetus
Hele Hammer
Tõhusa logistikakorralduse põhieeldus on kogu tarneahela efektiivne infovahetus. Tänapäeval on elektroonilise andmevahetuse ehk e‑andmevahetuse (ingl electronic data interchange – EDI) kasutamine logistikas pigem norm kui lihtsalt hea tava.
... - 11.2.2. Elektroonilise andmevahetuse kasutuselevõtmine
Hele Hammer
Ilma elektroonilise andmevahetuseta ehk e-andmevahetuseta (ingl electronic data interchange – EDI) ei saa logistikat tänapäeval enam konkurentsivõimeliselt korraldada. Seetõttu on e-andmevahetuse rakendamise projekt ettevõttele väga oluline.
... - 11.2.3. Elektroonilise andmevahetuse ja e-arve standardid
Hele Hammer
Elektroonilise andmevahetuse ehk e-andmevahetuse (ingl electronic data interchange – EDI) standardid määravad dokumentide vormingu, märgistiku ja andmeelemendid. E-andmevahetuse dokumente on palju (vt ptk...
- 11.2.4. Elektroonilise andmevahetuse dokumendid
Hele Hammer
Elektroonilise andmevahetuse ehk e-andmevahetuse (ingl electronic data interchange – EDI) nurgakivi on dokument ehk sõnum. Maailmas kasutatakse üle 200 e-andmevahetuse sõnumi, Eestis on levinud 10–15 e-andmevahetuse sõnumit ja Eesti ettevõtted kasutavad tavaliselt 2–4 erinevat e-dokumenti....
- 11.2.5. Tooteandmete ühtlustamine tarneahelas
Hele Hammer
Tooteandmete ühtlustamine tarneahelas on aina olulisem teema. Enne kui toode jõuab lõpptarbijani, läbib see tarneahelas mitu lüli. Teekond võib alata tootjast, liikuda sealt importijani, siis hulgimüüjani, sealt jaemüüjani ja lõpuks kliendini. Igal lülil on vaja teavet toote kohta, muidu ei jõua toode lõppkliendini.
...
- 11.2.1. Elektrooniline andmevahetus
- 11.3. Laotarkvara
Roger Allas
Tänapäevane ärikeskkond, tihe konkurents ja kiiresti arenev maailm suurendavad ettevõtete ootusi ja nõudmisi infotehnoloogilistele lahendustele. Laotarkvara (ingl warehouse management system – WMS) pole erand.
Eestis on palju ettevõtteid, kes ei kasuta tööd lihtsustavaid...
- 11.3.1. Laotarkvara roll tarneahelas ja põhiosad
Roger Allas
Laotarkvara koht tellimuste käitlemise ahelas selgub põhifunktsioonide jooniselt (vt joonis 1).
Joonis 1...
- 11.3.2. Laotarkvara valimine
Roger Allas
Laotarkvara valimine on oluline ja kulukas protsess. Otsuseid ei tohi langetada kiirustades, valikut tehes tuleb mõelda vähemalt 5–10 aastat ette. Halb valik tähendab raisatud raha nii programmile kui ka selle seadistamiseks ja juurutamiseks kuluvale ajale. Laotarkvara valides tuleb:
... - 11.3.3. Laotarkvara seadistamine ja automaatne andmekogumine
Roger Allas
Laotarkvara projektijuht vastutab, et üleminek ühelt süsteemilt teisele kulgeks tõrgeteta. Müüakse n-ö ettevalmistuseta tarkvara ja sisuline töö tuleb teha tarkvara soetajal, arendajaid sellesse kaasates.
Infovahetuseks tuleb tagada uue süsteemi sobivus varem kasutatud süsteemiga....
- 11.3.1. Laotarkvara roll tarneahelas ja põhiosad
- 11.4. Raadiosidel põhinevad rakendused logistikas
Hele Hammer, PhD, Telema tegevjuht
Viimase paarikümne aasta jooksul on raadiosidel põhinevad lahendused logistikas üha laiemalt levinud.
Uute rakenduste väljatöötamise ja juurutamise peamised põhjused on klienditeeninduse üha rangemad nõuded ja järjest tihenev...
- 11.4.1. Transpordivahendite ja muude seadmete kaughaldus
Fred Märtsoo
Transpordivahendite ja muude seadmete kaughaldus muutub üha tavapärasemaks. Kasutada saab nii süsteeme, mille on integreerinud tootjad, kui ka ka eraldiseisvaid lahendusi, mida saab rakendada eri tootjate seadmetel. Kõigi lahenduste üks osa on seadme asukoha reaalajas positsioneerimine, milleks on üldjuhul kasutusel GPS-i (ingl G...
- 11.4.2. Müügiagendi mobiilne töövahend (SFA)
Hele Hammer, PhD, Telema tegevjuht
Need ettevõtted, kelle üks müügikanalitest on isiklik müük kliendikülastuste kaudu, saavad müügiprotsessi automatiseerimiseks kasutada müügiagendi mobiilset töövahendit ehk SFA (ingl Sales Force Automation) lahendust.
... - 11.4.3. Andmesidel põhinevad rakendused mobiilse meeskonna halduses
Kristo Keiv, GSMvalve OÜ tootejuht
21. sajandi tehnoloogia kiire areng, interneti levik, pidev elu ja tootmise kallinemine ning üha suurenev konkurents on eeldusteks, mis on toonud turule andmesidevõrgul ehk GPRS-il (ingl general packet radio service) põhinevad rakendused. Nende rakenduste eesmärk on optimeerida kulusid, suurendada...
- 11.4.3.1. Peamised probleemid mobiilse meeskonna halduses
Kristo Keiv
Millised on põhilised probleemid mobiilse meeskonna halduses?
1. Autojuht tegeleb mitme asjaga korraga:
kauba peale... - 11.4.3.2. Rakenduste pakutavad lahendused
Kristo Keiv
Andmesidel põhinevate rakenduste abil saab töötaja teha rohkem tööd – see toob esiteks ettevõttele raha sisse ja teiseks hoiab kokku kulusid, samuti ei pea töötaja tänu rakendustele tegelema administratiivküsimustega. Administratiivküsimuste all on mõeldud kontori ehk...
- 11.4.3.3. Rakenduste võrdlus
Kristo Keiv
Mobiilse meeskonna juhtimiseks loodud rakendusi on olemas mitmeid, suurimad on Onfleet, Routific, GSMtasks jpt; GSMtasks on kodumaine arendus. Peale GSMtasksi on Eesti rakendused veel Ecofleet Mobile ja GPS Logistika, mis kõik on mõeldud tööülesannete juhtimiseks ning töötaja ja kontori suhtluseks ja infovahetuseks. Nendest...
- 11.4.3.4. Rakenduste kasutuseelised
Kristo Keiv
Millised on mobiilse meeskonna haldusrakenduste kasutuselevõtu peamised eesmärgid?
Aeg ja raha Väiksemad kulud ehk töökohtade vähendamine, tänu millele...
- 11.4.3.1. Peamised probleemid mobiilse meeskonna halduses
- 11.4.1. Transpordivahendite ja muude seadmete kaughaldus
- 11.5. IT-investeeringute majanduslik tasuvus
Hele Hammer
Milline on IT investeeringu tasuvus? Firmade ja valitsuste investeeringud arvutisüsteemidesse kasvavad kiiresti, kohaloleku tagamine Internetis on nüüd peaaegu iga ettevõtte kohustuslik eesmärk. Kuid konsultatsioonifirma Meta Group (USA) tehtud hiljutine uurimus näitas, et peaaegu mitte üheski 6000 äriettevõttest,...
- 11.5.1. Diskonteeritud
rahavoogude analüüs
Hele Hammer
Rahandusteooria kohaselt sõltub iga vara väärtus tema tuleviku rahavoogude diskonteeritud väärtusest. Vara all võib siinkohal mõista aktsiaid, võlakirju, kinnisvara, ettevõtet kui tervikut, samuti investeerimisprojekte. Seega on investeerimisprojekti väärtus tema tuleviku rahavoogude nüüdisväärtus. Kui see on suurem kui alginvesteering, tasub projekt ette võtta....
- 11.5.2. Projekti rahavoogude prognoosimine
Hele Hammer
Järgnevalt tutvustatakse läbiva näitena ühe konkreetse tarneahela IT-projekti analüüsi aastal 2004. Näites kajastub 2004. aasta hinnatase. Alustatakse projekti rahavoogude prognoosimisest ning sellele projektile arvutatakse erinevate kriteeriumide alusel tasuvusnäitajad. Tegemist on mobiilse müügimehe töökoha (MMT) kasutuselevõtu...
- 11.5.3. Projekti rahavoogude hindamine erinevate kriteeriumide abil
Hele Hammer
Järgmine etapp projekti hindamisprotsessis on prognoositud rahavoogude hindamine. Iga teoreetiliselt korrektne investeeringu hindamismeetod peab: 1) võtma arvesse tegelikud rahavood (ja mitte kasumi); 2) võtma arvesse rahavoogude ajastuse (arvestama raha ajaväärtusega); 3) võtma arvesse riski (kasutama...
- 11.5.3.1. NPV ehk puhas nüüdisväärtus
Hele Hammer
Puhas nüüdisväärtus (ingl Net Present Value, NPV) on loetletud vajalike tingimuste täitmise poolest kõige parem investeeringute väärtuse hindamise meetod, sest võtab arvesse nii rahavood, nende ajastatuse kui ka riski.
NPV reegel ütleb: projekt tuleb ette võtta, kui selle puhas nüüdisväärtus (NPV) on positiivne ja tagasi...
- 11.5.3.2. Tasuvusaeg
Hele Hammer
Tasuvusaeg on ajaperiood, mille jooksul projektist laekuvad tulud ületavad alginvesteeringu kulud.
Tasuvusaja reegel ütleb: projekt tuleb ette võtta, kui selle tasuvusaeg on lühem ettevõtte juhatuse või nõukogu määratud ajaperioodist...
- 11.5.3.3. Investeeringu (arvestuslik) rentaablus (ARR, ROI)
Hele Hammer
Näites kajastuvad 2004. aasta hinnad. Laialt levinud on investeeringu rentaabluse arvutused, mis põhinevad raamatupidamislikel andmetel. Investeeringu rentaablust mõõdetakse väga mitmel viisil. Üldise mõistena tähendab investeeringu rentaablus juurdekasvulist tulu. Näiteks investeeringu, mis...
- 11.5.3.4. Investeeringu sisemine tulusus (IRR)
Hele Hammer
Investeeringu sisemine tulusus (ingl internal rate of return, IRR) näitab projekti keskmist oodatavat tulusust.
IRR reegel ütleb: projekt tuleb vastu võtta, kui selle sisemine tulusus (IRR) ületab nõutavat...
- 11.5.3.5. Erinevate hindamiskriteeriumide kasutamine praktikas
Hele Hammer
Puhas nüüdisväärtus (NPV)Investeeringu NPV on vahe tema turuväärtuse ja maksumuse vahel. NPV reegel ütleb, et projekt tuleb teostada, kui selle NPV on positiivne. NPV on teoreetiliselt parim meetod....
- 11.5.3.1. NPV ehk puhas nüüdisväärtus
- 11.5.4. Projekti väärtuse kontrollimeetodid ehk riskianalüüs
Hele Hammer
Prognoosinud projekti rahavood ning hinnanud neid erinevate kriteeriumite alusel, saadakse tulemused, mille alusel peaks ettevõtte juhtkond otsuseid vastu võtma. Kui leitud NPV on positiivne, peab enne projekti juurde suure vaimustusega asumist kaaluma kahte võimalust: kas NPV on tõesti...
- 11.5.4.1. Tundlikkusanalüüs
Hele Hammer
Tundlikkusanalüüsi korral uuritakse üksikute sisendite mõju projekti väärtusele ehk kuidas muutub NPV, kui muudame üht sisendit, nt toote hinda, püsikulusid, alginvesteeringu suurust. Tundlikkusanalüüs toob välja prognoosi osad ning sisendid, mille täpsele prognoosile kõige enam energiat kulutada.
... - 11.5.4.2. Tasuvuspunkti analüüs
Hele Hammer
Tasuvuspunkti analüüsis arvutatakse sisendite piirväärtus, mille puhul NPV = 0 ning leitakse nii iga sisendi nii-öelda ohutusvaru: kui palju võime selle sisendi prognoosimisel eksida, enne kui projekt kahjumlikuks osutub. Ohutusvaru on omamoodi tundlikkusanalüüsi variant: mida väiksem on ohutusvaru, seda tundlikum on...
- 11.5.4.3. Stsenaariumide analüüs ja Monte Carlo simulatsioonimeetod
Hele Hammer
Stsenaariumide analüüsi korral hinnatakse projekti erinevate olukordade puhul, koostades nn baasprognoosi, pessimistliku prognoosi ning optimistliku prognoosi, ning võrreldakse nende kolme stsenaariumi NPV-sid. Kui pessimistlik on tugevalt miinuses, baasprognoos napilt plussis ning optimistlik pole ka väga tugevalt plussis,...
- 11.5.4.1. Tundlikkusanalüüs
- 11.5.1. Diskonteeritud
rahavoogude analüüs
- 11.1. IT roll äriprotsesside toetajana
- 12. Riskide juhtimine ja probleemide käsitlemine uus
- 12.1. Riskide olemus uus
Jüri Suursoo
Risk on mingi toimingu või ettevõtmisega kaasnev kehalise, ainelise või muu kahju tekkimise võimalus. Tegevust planeerides tavaliselt teatakse oma riske ja riskitakse teadlikult. Otsustamisel arvestatakse teadaoleva info põhjal võimalike riskidega. Kuid informeeritusest ei pruugi piisata ja riskitakse põhjendamatult, mille...
- 12.2. Riskid logistikas uus
- 12.2.1. Tarneahela usaldusväärsus uus
Jüri Suursoo
Tarneahela kvaliteeti määratakse selle alusel, kas õige kogus kvaliteetset kaupa on õigel ajal ja võimalikult väikeste kuludega õiges kohas.
Logistilise ahela kolm riskirühma on:
... - 12.2.2. Riskide õiguslik maandamine uus
Jüri Suursoo
Suur osa riskidest maandatakse või jagatakse poolte vahel lepingutega. Ülemääraste riskide võtmisest hoidumiseks ja protseduuri lihtsustamiseks on lepingute sõlmimine reguleeritud seadustega. Põhiline lepinguid käsitlev seadus on Eestis võlaõigusseadus, mis hõlmab peaaegu kõiki logistika valdkondi eeldusel, et protsess...
- 12.2.3. Õiguskaitsevahendid ja menetlused uus
Eva Laks
Kui lepingupartner ei ole oma kohustusi täitnud ja läbirääkimiste teel ei saa probleeme enam lahendada, on mitu võimalust oma õiguseid kaitsta ja erinevaid õiguskaitsevahendeid, mille vahel valida.
ÕiguskaitsevahendidOlulisemad...
- 12.2.1. Tarneahela usaldusväärsus uus
- 12.3. Riskide juhtimine uus
Jüri Suursoo, uuendanud Fred Märtsoo
Riskide juhtimise all mõistame abinõude komplekti ja otsuseid riskide ennetamiseks ning võimalike tagajärgede pehmendamiseks. See tagab riskide optimaalse jagamise koostööpartnerite vahel. Riskide juhtimise eeldus on töötav logistiline süsteem, mis võimaldab põhiülesanded täita parimal viisil.
...- 12.3.1. Ajariskid uus
Jüri Suursoo, täiendanud Fred Märtsoo
Logistikas mõistetakse ajariski all olukorda, kus tegevus ei mahu planeeritud aja piiridesse. Kui kaup ei jõua ettenähtud kohta õigeks ajaks, toob see kaasa kahju kauba omanikule, saajale ja ka teistele protsessis osalejatele.
... - 12.3.2. Kauba kahjustumine, hävimine või kadumine uus
Jüri Suursoo, uuendanud Fred Märtsoo
Kaup võib kahjustuda logistikatoimingute igas etapis: vale ladustamise või pakendamise korral, samuti hooletu tegutsemise käigus. Kõige tõenäolisemalt tekivad kahjustused siiski veo käigus.
Logistikafirma või vedaja vastutab kauba säilimise ja kadudeta veo eest...
- 12.3.3. Analüüs uus
Jüri Suursoo, uuendanud Fred Märtsoo
Logistiline süsteem on igas tootvas ettevõttes, olenemata selle suurusest või dokumenteeritusest.
Süsteemi võiks analüüsida ka siis, kui see ei ole dokumenteeritud ja töötab üksnes pikaajalise praktika põhjal.
...- 12.3.3.1. Süsteemi struktuuri analüüs uus
Jüri Suursoo
Struktuuri analüüs hõlmab süsteemi kõiki elemente ja lülisid, sealhulgas ettevõttesiseseid ja lepingupartnereid. Analüüs tuleks läbi viia perioodiliselt, näiteks kord aastas.
Süsteemi riskikindlus sõltub süsteemi kõigi lülide riskikindlusest.
... - 12.3.3.2. Protsessi analüüs uus
Jüri Suursoo, uuendanud Fred Märtsoo
Protsessi analüüs põhineb kindlas logistilises ahelas ajas ja ruumis toimuva tegevuse ja sellega kaasnevate riskide ning tõrgete hindamisel. Sellise analüüsi käik võiks sarnaneda uue ahela kavandamisega. Kui uue ahela kavandamisel prognoositakse võimalikke riske, mis seal võivad esineda, siis olemasoleva...
- 12.3.3.1. Süsteemi struktuuri analüüs uus
- 12.3.4. Riskide jagamine ja leping uus
Jüri Suursoo, täiendanud Fred Märtsoo
Üks võimalus riske vähendada on jagada need lepingupartneritega. Esmalt tuleb hinnata oma võimet protsessi hallata: kas vaadeldav logistiline ahel on hoomatav ja kas endale võetud vastutuse ulatuses on protsess juhitav. Kui selles tekib kahtlusi, on tarne- ja turustuspoliitikas otstarbekohane kasutada...
- 12.3.5. Rahvusvaheline koostöö ohtude vältimiseks uus
Jüri Suursoo, täiendanud Fred Märtsoo
Rahvusvaheline koostöö ohtude vältimiseks ja nende mõju vähendamiseks on toimunud kaua ja selle tulemusena on sõlmitud rahvusvahelisi kokkuleppeid. Maailma avardumisega aga on lisandunud uusi ohte ja nende haldamiseks on loodud tervikliku julgeoleku ja turvalisuse (ingl security & safety)...
- 12.3.1. Ajariskid uus
- 12.4. Kindlustus uus
Jüri Suursoo
Kõigile ettevaatusabinõudele ja ohtude maandamise püüdlustele vaatamata ei suudeta lepingute ega muude abinõudega ennetada kõiki riske, millest osa on süsteemi välised ja osa ettenägematud. Kahju vältimiseks on ainult üks võimalus – kindlustada need riskid, mida ei õnnestu maandada muude organisatsiooniliste ja tehniliste...
- 12.4.1. Mere- ja autovedaja vastutuse erinevus uus
Kairi Kärner, Aleksei Kargin ja Karli Lambot, täiendanud Fred Märtsoo
Eestis kasutatakse eelkõige mere- ja maanteevedajaid, sealhulgas maanteevedudele spetsialiseerunud ekspedeerijaid.
Merevedaja ja autovedaja vastutus erineb põhimõtteliselt.
... - 12.4.2. Kauba kindlustamine uus
Kairi Kärner ja Andres Matkur, täiendanud Fred Märtsoo
Kauba toimetamine ühest punktist teise võtab palju vähem aega kui varem, aga endiselt on oluline probleem kauba säilimine transportimise ajal. Veost transportimisel ohustavaid kõiki riske on võimatu ennetada. Kindlustusjuhtumist tulenev kahju võib olla nii suur, et annab ettevõttele...
- 12.4.3. Kasko- ja liikluskindlustus uus
Kadri Nugis, täiendanud Fred Märtsoo
KaskokindlustusKaskokindlustus oli varem muutumatu ehk standardne kindlustus, sellega hüvitati kindlustusvõtja põhjustatud kahju või kahju, mille põhjustaja oli teadmata (k.a klaasikahju). Praegu saab sellele kliendi vajadustest ja soovidest lähtuvalt juurde osta...
- 12.4.1. Mere- ja autovedaja vastutuse erinevus uus
- 12.5. Hüvitisnõuded ja nende lahendamine uus
Kairi Kärner ja Peep Piiber, täiendanud Fred Märtsoo
Ülevaade hüvitisnõuete (ka reklamatsioon, pretensioon) menetlemisest aitab mõista partnerit ning seista oma õiguste eest.
Enamik tehinguid kaubanduses sujuvad probleemideta, kuid aeg-ajalt realiseeruvad mõned riskid...
- 12.5.1. Kahjunõude esitamine uus
Kairi Kärner ja Peep Piiber, täiendanud Fred Märtsoo
Nõude esitamine tähendab, et kahju kannataja nõuab teiselt poolelt millegi tegemist või tegemata jätmist, näiteks kahju hüvitamist, kordusvedu või kauba ümberpakkimist. Kauba ümberpakkimist on mõistlik nõuda enne vedu, mitte siis, kui kahju on juba juhtunud...
- 12.5.2. Nõuete käsitlemine uus
Kairi Kärner ja Peep Piiber, uuendanud Fred Märtsoo
Reklamatsioonide käsitlemine on hea klienditeeninduse tähtis osa, iga lähetamata või valesti lähetatud kaup on ettevõttele märkimisväärne kulu. Oskus reklamatsioone hallata, lahendada ja analüüsida vähendab vigu tarneahelas.
... - 12.5.3. Laopidaja pandiõigus uus
Simo Soolo, uuendanud Fred Märtsoo
Pandiõigus on laopidaja esmane, tõhus ja reaalne (ja võib juhtuda, et ka ainus) õiguskaitsevahend olukorras, kus hoiuleandja on laopidajale võlgu. Praktilise õigusnõustamise kogemuse põhjal saab öelda, et pandiõiguse rakendamine võib tekitada kliendile palju küsimusi ning kujuneda ootamatult pingeliseks –...
- 12.5.1. Kahjunõude esitamine uus
- 12.6. Riigikohtu lahendid
- 12.7. Pankrotimenetlus
Kairi Kärner, uuendanud Fred Märtsoo
Kui ettevõte võlgneb teile raha, aga ei saa maksta, on Eesti ja Euroopa Liidu teiste riikide seadustes kirjas kaks võimalust:
Ettevõte on võimalik päästa...
- 12.1. Riskide olemus uus
- 13. Audio ja video uus
Siit peatükist leiate päevakajalisi vestlusi ja arutlusi logistika ja ekspordi teemadel, samuti põnevaid kogemuslugusid ja praktilisi nõuandeid.
- 13.1. DPD Eesti juht: esimesed päevad elektrikaubikutega olid üsna ehmatavad uus audio
Logistika ja ekspordi seekordses audiopeatükis võetakse luubi alla elektrisõidukid, eeskätt tarbesõidukite võtmes. Teema on ajendatud uudisest, mis teatas, et DPD Eesti tegi Eesti ajaloo suurima elektrikaubikute ostutehingu, soetades enda...
- 13.2. Ühendkuningriigist kauba tellimine. Mis muutub? uus audio
Maksu- ja tolliameti (MTA) tolliformaalsuste valdkonna juht Külli Kurvits annab ülevaate, mis on Ühendkuningriigiga kauplemise muutumise kohta teada ning mis on alles ebaselge. Kõneleja tõdeb, et lahtisi otsi on veel mitmeid, mistõttu tasub infot otsida lähipäevil ametlikest allikatest nagu MTA koduleht.
Ühendkuningriigiga...
- 13.3. VIDEOPEATÜKK: Eesti kui transiidikeskus Skandinaavia ja idariikide vahel. Millised on perspektiivid? uus
Logistika ja ekspordi teabevara kasutajana on Teil võimalus jälgida Logistika Aastakonverentsi ettekandeid.
Logistika-aastat kokku võttev traditsiooniline Logistika Aastakonverents oli tänavu eriline, sest kogu aasta on olnud erakordne. COVID-19 raputas kogu maailma ning seadis logistikasektori väljakutsete ette, mille...
- 13.4. PL logistika saladused uus audio
Logistika ja ekspordi teabevara peatoimetaja Fred Märtsoo ja tarneahelaekspert Tarmo Niinepuu kõnelevad tarneahela teenusepakkujatest ehk PLidest. Saate ülevaate PL logistika suundadest, erisusest ja võimalustest, kuidas oma ettevõttele parim lahendus valida. Saatejuht on teabevara vanemtoimetaja Heidi Saar.
- 13.5. „Sa ei tea, aga su otsa vaadatakse, nagu sa peaksid teadma” uus audio
Eesti juhtiva ekspedeerimisettevõtte DSV Estonia juhatuse esimees Alvar Tõruke rääkis Äriplaan 2021 intervjuul, et logistikasektoril on teiste valdkondadega võrreldes läinud siiski hästi ning kurtmiseks justkui põhjust ei ole. Tegime juttu ka sellest, kuidas keerulisel ajal head plaani teha ning kuidas DSV Estonia kriisi kasulikult ära kasutab.
...
- 13.6. Kogemus: põllumajandustehnika logistika optimeerimine audio
Moodsa põllumajandustehnikapargiga Voore Farm Teenused pakub teenustöid üle kogu Mandri-Eesti. Milliseid logistilisi väljakutseid esitab see ettevõttele tehnika logistika seisukohast? Millal muutub transport kallimaks kui teenuse eest saadav tulu?
- 13.7. Nelja infosüsteemi asendamine ühega video
Rodion Põder BLSist rääkis kevadisel tarneahela konverentsil Pärnus kogemusest nelja infosüsteemi asendamisel ühega, tõi välja ülemineku vead ning mõju protsessidele ja kiirusele.
- 13.8. Maxima logistikaahela kiirus pärast oma logistikakeskuse integreerimist video
Maxima Eesti uue logistikakeskuse integreerimine ettevõtte teiste üksustega oli keeruline, kuid nüüd töötab keskus täisvõimsusel ja on ettevõtte logistika paremaks muutnud. Maxima Eesti tegevjuht Marko Põder rääkis Pärnu tarneahelakonverentsil 2019 keskuse integreerimisest teiste üksustega ja sellega seotud õppetundidest, keskusega seotud logistiliste protsesside ülesehitamisest ning mõjust...
- 13.9. Mis on oluline eriveoste korraldamisel audio
Räägime suurte veoste vedamise võimalustest, aga ka laiemalt Eesti teedel toimuvast. Teemat kommenteerib suurveoste projekte juhtiva ettevõtte Kaarlaid OÜ omanik ja tegevjuht Andres Lampe ning ettevõtte protsessijuht Vahur Krautman. Maanteeameti seisukohti selgitab liiklusjuhtimiskeskuse erivedude koordinaator Marko Jürimaa. Vestlust juhib Harro Puusild.
- 13.10. Brexiti mõju kaupade liikumisele audio
Helistasime välisminister Urmas Reinsalule, kellelt küsisime, kuidas peavad ettevõtjad Brexitiks – leppeta või ilma leppeta – valmistuma. Reinsalu sõnul mõjutab leppeta Brexit kõige enam kaupade liikumist. "Tekivad juurde WTO tariifid, kvoodid, tolliformaalsused, maksud. Me hindame, et neid ettevõtjaid, kes on vahetult seotud, kes kauplevad Ühendkuningriigis, on Eestis 3000,” lisas Reinsalu....
- 13.11. Kliimaeesmärgid saadavad saastavad kütused pensionile audio
Alexela oli esimeste LNG-veokite ostja ning alates 2019. aasta veebruarist veavad nad kõikidesse oma tanklatesse üle Eesti kütust ise. Investeering loodetakse tagasi teenida paari aastaga. Sel teemal räägib Alexela juhatuse liige Alan Vaht. Saade on salvestatud kütuseturu aastakonverentsil.
- 13.12. Eesti pangad keerasid rahakraanid kinni, appi tõttas Soome audio
Soome raudteeturgu vallutama minev Operail sai laienemiseks vajaliku raha Soome pangast. Skandaalide tõttu on Eesti pangad rahastamisvõimalusi vähendanud, selgitab ettevõtte juht Raul Toomsalu. Kokku investeerib riigifirma Soome laienemisel 50 miljonit euro. „Kui Eestis kasvada ei õnnestu, siis vaatame ringi, kus ja kuidas,” selgitab ta.
Soomes on asutatud firma, pikaajalise...
- 13.13. Kaupade mõttetud kilomeetrid audio
Pahatihti teeb maailma juhtivatest e-keskkondadest tellitud kaup enne sihtkohta jõudmist tiiru peale poolele maailmale, käies vahepeal läbi laost, mis asub naabervallas ning suundudes sealt taas edasi tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvasse järgmisse logistikakeskusesse. Milline oleks kaupade efektiivne liikumine nn asjade interneti visiooni seisukohast? Logistika aastakonverentsil 2019...
- 13.14. Kütused, millest pole pääsu audio
Keskendume bio- ja gaasiliste kütuste kasutamisele transpordis. Need kütused peaksid välja vahetama fossiilseid kütuseid. Oma kogemust jagab alates 2020. aastast ühistranspordi biometaanile üle viinud Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Biokütuste võimalustest ja tulevikust räägib ASi Alexela juht Aivo Adamson. Juttu suunab Rivo Sarapik.
- 13.15. VEEBISEMINAR: kuidas Kraljici maatriksi abil ostustrateegiat parendada video
Kraljici maatriks jagab tarnijad nelja gruppi, kus hindamise kriteeriumiks on tarnerisk ning ostumaht.
Veebiseminaaril räägime:
kuidas saaks analüüsida ettevõtte partnereid, millist ostutaktikat kasutada ühe või teise partneri... - 13.16. VEEBISEMINAR: kriisiaegse logistika õppetunnid video
Koroonakriisi tõttu üleöö tekkinud muutused logistikasektoris panid muutma mitmeid seniseid väärtushinnanguid. Kuidas muutustega toime tulla ja kriisist võimalikult valutult väljuda? Mida kasulikku tasub transpordi- ja logistikasektoril kriisilt õppida ning missuguseid riske edaspidiseks meeles pidada?
Veebiseminar aitab tajuda muudatusi tarneahelates...
- 13.17. Smarten Logistics vabastab e-poed laopidamise muredest audio
Smarten Logisticsi juhid Mait Miller, Hannes Oks ja Mark Paves räägivad, miks on ettevõtetel oma lao pidamise asemel mõistlik see teenus sisse osta. Kuidas sai Smarten klientide suurenenud nõudlusega hakkama eriolukorra tingimustes? Milline on ladude robotiseerimise seis täna ja tulevikus? Kuidas haldab Smarten e-poodide tagastusi? Vestlust juhib Hando Sinisalu.
...
- 13.1. DPD Eesti juht: esimesed päevad elektrikaubikutega olid üsna ehmatavad uus audio
- 14. ERISOODUSTUSTEST JA MAKSUVÕLA INTRESSIDEST ERIOLUKORRAS
- 14.1. Kriis säästab ekspordivedureid, aga mitte igavesti audio
Eesti Elektroonikatööstuste Liidu juht Arno Kolk räägib Eesti ekspordist veerandi moodustava valdkonna kriisiplaanist. Seni on kriis tööstust säästnud.
Küsivad Karl-Edurard Salumäe ja Priit Jõgi, intervjuu oli esmalt eetris Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
- 14.2. Logistikud närivad küüsi, aga veod jätkuvad audio
Tugevad elavad kriisi üle, taastuvad ja hakkavad uues olukorras taas edukalt tööle, hindas Autoettevõtete Liidu juht Villem Tori Äripäeva Raadio hommikuprogammis. Hetkel on suurimad mured järjekorrad piiridel, mille lahendamisega tegeletakse. „Ma ei usu, et veod üldse katkevad.“ Stuudios olid Karl-Eduard Salumäe ja Priit Jõgi, uudiseid vahendas Rivo Sarapik.
- 14.3. Laotehnika uuesti tööle audio
Eriolukord on kestnud juba veidi üle kuu. Tunneli lõpus hakkab siiski valgust paistma ja varsti peaks ärielu jälle tasapisi elavnema, kui uskuda valitsuse esindajate sõnu. Kui märtsi lõpus eriolukorra meetmed karmistusid, siis peatus töö muu hulgas ka paljudes ladudes. Nüüd on siis varsti aeg masinad käima panna ja tööle hakata. Logistika ja ekspordi teabevara peatoimetaja Fred Märtsoo annab...
- 14.1. Kriis säästab ekspordivedureid, aga mitte igavesti audio
- Lisad
- Kasutatud kirjandus (ainult veebis)
- Kasutatud kirjandus (ainult veebis)
- Kasutatud kirjandus (ainult veebis)
- Lisa 1. Näide interneti teel hinnapäringu teostamiseks autoveol Euroopas (ainult veebis)
- Lisa 2. Rahvusvahelise autotranspordi veotellimus (ainult veebis)
- Lisa 3. Käsitlemisjuhend (ainult veebis)
- Lisa 4. Erinevalt pakendatud kaupade markeerimine (ainult veebis)
- Lisa 5. Veokirja näidis (ainult veebis)
- Lisa 6. Lennusaateleht Air Waybill + märkused vedaja vastutuse piirangu kohta (ainult veebis)
- Lisa 7. Konossemendi näidis (ainult veebis)
- Lisa 8. Saatekiri (ainult veebis)
- Lisa 9. Teekiri (ainult veebis)
- Lisa 10. Veoleping (Eesti-sisene vedu) (ainult veebis)
- Lisa 11. Maanteetranspordi veoleping (rahvusvaheline vedu) (ainult veebis)
- Lisa 12. Lennutranspordi hinnapakkumine (ainult veebis)
- Lisa 13. Freight Contract (rahvusvaheline veoleping inglise keeles) (ainult veebis)
- Lisa 14. Voyage Charter (prahileping) – GENCON – Baltic and International Maritime Councili (BIMCO) soovitatav lepingupõhi (ainult veebis)
- Lisa 15. Bill of Lading (konossement) – GENCON – Baltic and International Maritime Councili (BIMCO) soovitatav lepingupõhi (ainult veebis)
- Lisa 16. Ekspedeerija ja vedaja koostööleping (ainult veebis)
- Kasutatud kirjandus (ainult veebis)
- Lisa 1. Tavalised käitlemistoimingud tollilaos (ainult veebis)
- Lisa 2. Sales Agreement (ostu-müügilepingu näidis inglise keeles, ainult veebis)
- Lisa 3. Kauba ostu-müügileping (ainult veebis)
- Lisa 4. Agendileping (ainult veebis)
- Lisa 5. Agency Agreement (agendilepingu näidis inglise keeles, ainult veebis)
- Lisa 6. Edasimüügileping ehk konsignatsioonileping (ainult veebis)
- Lisa 7. Consignment Agreement (edasimüügilepingu näidis inglise keeles, ainult veebis)
- Lisa 8. Guarantee Agreement (garantiilepingu näidis inglise keeles, ainult veebis)
- Lisa 9. Volikiri lepingu sõlmimiseks (ainult veebis)
- Lisa 10. Power of Attorney (volikiri inglise keeles, ainult veebis)
- Lisa 11. Konfidentsiaalsusleping (ainult veebis)
- Lisa 12. Confidentiality Agreement (konfidentsiaalsuslepingu näidis inglise keeles, ainult veebis)
- Lisa 13. Distributorship Agreement (edasimüügilepingu näidis inglise keeles, ainult veebis)
- Lisa 14. Komisjonimüügilepingu näidis (ainult veebis)
- Kasutatud kirjandus (ainult veebis)
- Lisa 1. Hoiuleping (ainult veebis)
- Lisa 2. Laoleping (ainult veebis)
- Lisa 3. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni ladustamise üldtingimused ja kommentaarid (ainult veebis)
- Lisa 4. Warehousing Agreement (laopidamisleping inglise keeles, ainult veebis)
- Lisa 5. Laokiri (ainult veebis)
- Kasutatud kirjandus (ainult veebis)
- Lisa 1. Ekspedeerimisleping (ainult veebis)
- Lisa 2. Forwarding Contract (ekspedeerimisleping inglise keeles, ainult veebis)
- Lisa 3. Krediidileping (ainult veebis)
- Kasutatud kirjandus (ainult veebis)
- Kasutatud kirjandus (ainult veebis)
- Lisa 1. Veosekindlustusklauslite võrdlustabel (ainult veebis)
- Lisa 2. Kauba kahjustamise kohta vedajale esitatav pretensioon (ainult veebis)
- Lisa 3. Puuduoleva kauba kohta vedajale esitatav pretensioon (ainult veebis)
- Lisa 4. Kauba hilinemise kohta vedajale esitatav pretensioon (ainult veebis)
- Lisa 5. Veoarve kohta esitatav pretensioon (ainult veebis)
- Lisa 6. Puuduoleva kauba kohta laopidajale esitatav pretensioon (ainult veebis)
- Lisa 7. Tasumata veoarve kohta kauba saatjale esitatav pretensioon (ainult veebis)
- Lisa 8. Puuduste ja tasumata veoarve kohta kauba saatjale esitatav pretensioon (ainult veebis)
- Lisa 9. Tasumata kindlustushüvitise kohta kindlustusandjale esitatav pretensioon (ainult veebis)
- Lisa 10. Pankrotimenetluse alustamise avaldus (ainult veebis)
- Lisa 11. Nõudeavaldus (ainult veebis)
- Lisa 12. Euroopa Liidu maksekäsumenetlus (ainult veebis)
- Lisa 13. Euroopa Liidu maksekäsumenetluse täitmise juhend (ainult veebis)
- Lisa 14. Euroopa Liidu maksekäsu vaidlustamise vorm (ainult veebis)
- Lisa 15. Kauba kontrollimise akt (ainult veebis)
- Lisa 16. Kokkulepe ekspertiisi tellimiseks (ainult veebis)
- Lisa 17. Ekspertiisiakt (ainult veebis)
- Lisa 18. Garantiileping (ainult veebis)