Lepingud | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Jätkame pandilepingute teemaga. Äsja ilmusid osa pandilepingu tutvustus ja näidis. Varalise õigusena saab pantida väärtpabereid. Nagu ka nõuete pantimise puhul, kohalduvad väärtpaberite pantimisele asjaõigusseaduse õiguste pantimise sätted. Lihtkirjalikus vormis saab sõlmida pandilepinguid osade suhtes, mis on registreeritud Eesti väärtpaberite registris. Muul juhul on nõutav pandilepingu notariaalne vorm.

Kuigi osaühingu osade registreerimine väärtpaberite registris on vabatahtlik, siis tuleks osa pantimisel eelistada pandi seadmist ja eelnevalt osa registreerimist EVR-is.  EVR-is pandi seadmine kiire ja lihtne, kuna pandilepingu võivad pooled sõlmida lihtkirjalikus vormis. Samuti annab EVK-s pandi registreerimine pandipidajale mitmeid täiendavaid võimalusi, sealhulgas seada osale käsutuspiirangu. EVK-s registreeritud ja panditud osa võõrandamisel jääb osa omandaja suhtes pant kehtima, kuivõrd pandi olemasolu on osa omandajale nähtav.

Lähemalt juba peatükkides 5.3.2 ja 5.3.2.1.

Teabevara uuendus

„Teabevara tunni“ erisaates räägib advokaadibüroo RASK hangete valdkonna ekspert Keidi Kõiv hangetest kriisi ajal ja pärast seda. Teabevara tellijana on teil võimalik kuulata saadet uues audiopeatükis 7.3 enne, kui see eetrisse jõuab. 

Uurime, kuidas  on eriolukord ja viirusepuhang tänast olukorda hangete aspektist mõjutanud ja mis küsimustega praegu advokaatide poole kõige enam pöördutakse. Saate teada, millised on praegu võimalused hankelepinguid muuta ning milline on oluline ja milline mitteoluline muudatus. Muidugi ei saa ka selles saates mööda vääramatu jõu mõistest ja muudest olulistest märksõnadest. 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Maikuu õigusuudiste teemad

  • Juhtidele antakse lisaaega makseraskuste ületamiseks
     
  • Tuleviku äriühingu koosolekul saad hääletada reaalajas, olenemata asukohast
     

  • Kiire abi väikeettevõtjatele ja turismisektori ettevõtjatele
     

  • Kobarseadusega kriisi vastu
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

 

Teabevara uuendus

Lepingute teabevaras on advokaadibüroo RASK advokaatidelt  ilmunud uus pandilepingute peatükk 5.3 ning selle raames nõude pandilepingu näidis peatükis 5.3.1.

Pandilepingu alusel on pandipidajal õigus rahuldada pandiga tagatud nõue panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pandiõiguse näol on tegemist asjaõigusega, mis tähendab, et see kehtib erinevalt võlaõiguslikust õigusest igaühe suhtes. Asjaõigusseaduse kohaselt võib pantida asju (vallas- ja kinnisasju) või varalisi õigusi.

Varalise õigusena on võimalik pantida muuhulgas nõudeid. Sellega on seotud ka lepingute teabevaras ilmunud vastav lepingunäidis. Tuleb silmas pidada, et  võlaõigusseaduse §-st 166 tulenevalt on teatud nõuete pantimine keelatud (sh ülalpidamise nõue, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud nõue). Kuigi nõude pantimisele kohaldatakse suures osas asjaõigusseaduse käsipandi sätted, siis erinevalt käsipandist ei ole nõude pantimisel pandieseme valduse üleminek vajalik ning nõue panditakse üksnes vastava kokkuleppe sõlmimisega. Nõude pantimise leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

Teabevara uuendus

Kuidas saada ettevõtte arendamiseks lisaraha, on alati haarav küsimus ja seda eriti praeguses majandusolukorras. 

Teabevara äsjailmunud audiopeatükis 7.2 on fookuses  finantseerimine ja raha kaasamise võimalused ettevõtluses. Nõuandeid ja kogemusi jagavad Henri Treude Spring Capital investeerimisfondist ja Timo Kullerkupp advokaadibüroost RASK, kus ta on partner ja finantseerimisvaldkonna juht.

Teabevara uuendus

Lepingute teabevaras on ilmunud uus audiopeatükk 7.1, kus advokaadibüroo RASK asutaja ja partner Tarmo Peterson kõneleb saneerimismenetlusest. Kas see võiks olla võluvits pankroti vältimiseks? Juttu tuleb, mis vahe on saneerimis- ja pankrotimenetlusel ning millal ühte või teist menetlust eelistada, kui ettevõtte olukord on selline, et taoline otsus tuleb langetada. Aga näiteks ka sellest, kuidas aru saada, et ettevõte ei ole lihtsalt ajutistes makseraskustes. Lisaks palju näiteid praktikast ja hinnang, mida uut on saneerimismenetluse aspektist oodata seadusandluses.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Eriolukorras käsitletavad õigusuudiste teemad

  • Töösuhted
    Töötasu ja koormuse vähendamine
    Kaugtöö tegemisega seotud kulud ja töölähetus
    Töötasu hüvitise saamise eeldused
     
  • Lepingulised suhted
    Vääramatu jõud
    Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine
     

  • Üürilepingud
     

  • Ühinguõigus
    Koosolekute korraldamine
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Õigusuudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Seadus ütleb, et kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, on tal õigus tööleping üles öelda, teatades sellest viis tööpäeva ette. Kas töötajal on õigus tööleping üles öelda ainult nende seitsme kalendripäeva jooksul, mil ta peaks andma oma arvamuse töötasu vähendamise otsuse kohta peale vastava teate kätte saamist? Või kehtib selline õigus terve vähendatud töötasuga töötamise aja, ehk kuni kolm kuud?  

Tõlgendusi on erinevaid, aga levinuim ilmselt see, et  töötajale peab jääma mõistlik aeg, et kaaluda, kas ta nõustub eelseisva ajutise töötasu vähendamisega või mitte. Tööandja töökorralduslikke huve arvestades tuleb töötajal tööleping üles öelda vähemalt viis tööpäeva enne vähendatud töötasu kehtima hakkamist. 

Õigusuudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Kuidas käituda olukorras, kui võõrtööjõud on läinud puhkusele, aga tööle naasta ei saa, kuna piirid on kinni?

Sellises olukorras oleks kõige mõistlikum sõlmida töötajaga kokkulepe kas tasustamata puhkuse vormistamiseks või lõpetada tööleping poolte kokkuleppel või lühendada kokkuleppel töölepingu tähtaega. Kuna olukord ei ole tekkinud töötaja süül, vaid vääramatu jõu tõttu, siis töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei ole. Vaieldav on ka tööandja õigus töötasu maksmisest kelduda, kuna TLS § 38 sätestab, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenevalt, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel, või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

 

Valdkonna uudis

Hea teabevara tellija! 

Äripäeva teabevara tiim pingutab iga päev, et tuua Teieni kõige usaldusväärsem ja olulisem info, mis aitab paremini praeguses kriisiolukorras toimida ja otsuseid langetada. Digiväljaandena on Teie teabevara alati vaid kliki kaugusel. Et vältida asjatuid riske, oleme eriolukorra lõpuni peatanud pabertäienduste saatmise neile, kes on selle võimaluse lisaks tellinud. 

Tuletame ka meelde, et tavapärasemast aktiivsemalt on töös e-nõuandekeskus, kus Teie küsimustele vastavad parimad pikaajalise kogemusega spetsialistid.

Oleme pidevalt toeks, et keerulised olukorrad tänu teabevarale kergelt lahenduse leiaksid.


Hoidke end ja oma tervist! 
Teie Äripäeva teabevara meeskond

Lehed