Juhiabi | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Juhiabi teabevaras on uuenduse saanud peatükk 2.3.4 organisatsioonisisese akti kohta. 

Organisatsioonisisene õigusakt (käskkiri, otsus) on korraldav dokument, mille annavad välja organisatsiooni (asutuse, ettevõtte) juht ja tema asetäitjad ainujuhtimise põhimõttel ja oma pädevuse kohaselt, et lahendada organisatsiooni korraldusküsimusi.

Valdkonna uudis


2022. aasta 1. aprillist jõustub vanemahüvitiste süsteemi reform. Sellega kaasnevad mitmed muudatused, mille eesmärk on teha uut ilmakodanikku kasvatava pere elu lihtsamaks ja sujuvamaks.

1. aprillil 2022 jõustuvad vanemahüvitist puudutavad muudatused
  • Vanemahüvitisest ja isa täiendavast vanemahüvitisest saavad ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis ning jagatav vanemahüvitis.
  • Lapsevanem saab isa vanemahüvitist ning jagatavat vanemahüvitist katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa.
  • Lapsevanematel tekib võimalus olla kuni kaks kuud samal ajal kahekesi vanemapuhkusel.
  • Tekib õigus rohkematele puhkepäevadele.
  • Tekib uus vanemahüvitise liik lapsendajatele.
  • Sünnituspuhkus kandub üle Haigekassast Sotsiaalkindlustusametisse ja nimetatakse ümber emapuhkuseks, mille eest makstakse ema vanemahüvitist.

Kui seni oli lapsevanemal hüvitiste teemal vaja suhelda nii Haigekassa kui ka Sotsiaalkindlustusametiga, siis 1. aprillist koondub kogu lapse eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem Sotsiaalkindlustusametisse (v.a võimalikud kohaliku omavalitsuse makstavad toetused). Kõige enam mõjutab see emasid, kuna sünnituspuhkus muutub ajutisest töövõimetusest lihtsalt vanemahüvitise liigiks. Uue sünnitushüvitist asendava hüvitise nimi on ema vanemahüvitis.

Ema vanemahüvitis kestab kuni 100 kalendripäeva, kusjuures neist 70 on enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Töötaval emal, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu, on ka sel perioodil tervisekaitse põhjustel emapuhkus ja see kantakse ka töötamise registrisse. Kui ema eest ei ole töötamise eest varem sotsiaalmaksu makstud, on õigus üksnes 30 päevale ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Kuigi algul võib tunduda, et ema vanemahüvitist makstakse vähem aega kui sünnitushüvitist, ei ole see siiski täpne – 40 päeva liigub hoopis jagatava vanemahüvitise alla. Seega ükski päev kaduma ei lähe ja perel tekib juurde rohkem paindlikust vanemahüvitise välja võtmisel.

Isal tekib 30 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega omakorda õigus isa vanemahüvitisele, mida on kokku 30 päeva. Seda hüvitist võib isa välja võtta päeva kaupa ja kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või hetkeni, kui isa hakkab võtma jagatavat vanemahüvitist. Ka isa ei tohi isa vanemahüvitise saamise ajal tööl käia – isa on isapuhkusel ja selle kohta kantakse andmed töötamise registrisse.

Pärast ema vanemahüvitise perioodi lõppu on võimalik emal ja isal otsustada, kumb neist hakkab edasi vanemahüvitist saama. Selle hüvitise nimi on jagatav vanemahüvitis. Jagatavat vanemahüvitist on võimalik välja võtta 475 päeva ulatuses. Seda hüvitist võib katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. Kui emal ei olnud enne lapse sündi sotsiaalmaksuga maksutatavat töö- või teenistussuhet ning seega oli õigustatud vaid 30 päevale ema vanemahüvitisele, on jagatava vanemahüvitise pikkus 515 päeva.

NB! Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus jagatavale vanemahüvitisele sellel vanemal.

Lisaks on võimalik lapsevanematel võtta 60 päeva ulatuses korraga jagatavat vanemahüvitist. Korraga võetud päevade arvu võrra vähendatakse jagatava vanemahüvitise maksmise kogukestust. Näiteks kui ema võtab 475 päeva vanemahüvitist, kuid otsustab koos isaga, et 60 päeva võiks jagatavat vanemahüvitist saada ka isa, makstakse isale 60 päeva vanemahüvitist ning emale 415 päeva. Eesmärk on võimaldada mõlemal vanemal ka koos kodus lapse kasvatamisest osa võtta.

Nii isa vanemahüvitist kui ka jagatavat vanemahüvitist on võimalik katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. See tähendab, et vanemal on võimalik näiteks pool kuud vanemahüvitist saada ja ülejäänud pool kuud tööd teha. Siiski tuleb panna tähele, et kui ühes kalendrikuus on vanemahüvitist makstud, kehtib vanemahüvitise suuruse arvestamisel tavaline töötulu piirmäär. Kui lapsevanem soovib teenida tulu üle poole antud aasta töötulu piirmäärast, peab ta vanemahüvitise summa vähendamise vältimiseks peatama vanemahüvitise saamise terveks vastavaks kuuks.

Tekib ka uus vanemahüvitise liik lapsendavatele peredele – lapsendaja vanemahüvitis. Sellele hüvitisele on õigus lapsendaja puhkusele jääval töötaval lapsendajal või hoolduspere vanemal, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

Vanemahüvitise suurust arvutatakse iga kuu kaupa, kuna tekib õigus vanemahüvitist välja võtta päevade kaupa. Välja arvutatud vanemahüvitise summa jagatakse kolmekümnega, et leida ühe päeva vanemahüvitise suurus. See suurus siis korrutatakse kuus olevate päevade arvuga. Seega võib väljamakset vaadates tunduda, et ühes kuus on vanemahüvitist vähem või rohkem saadud, kuid tegelikult vanemahüvitise suurus ei muutu, vaid on lihtsalt päevapõhine. Näiteks kui vanemahüvitise suuruseks on arvutatud 1000 eurot ning vanem puhkab kuus kõikidel päevadel, ilmneb näiteks juulis makstava vanemahüvitise suurus järgnevalt: (1000 / 30) x 31 = 1033,33 eurot; tavalise aasta veebruaris aga: (1000 / 30) x 28 = 933,33 eurot.

Vanemahüvitise kasutamisel tuleb meeles pidada, et riik maksab selle arvelt sotsiaalmaksu, mis on aluseks Haigekassa ravikindlusele kui ka tulevikus arvutatavale pensionistaažile. Enne jagatava vanemahüvitise ühelt vanemalt teisele tõstmist tuleb perel kindlasti arutada, kas see on ravikindlustuse ning pensionistaaži osas mõistlik.

1. aprillist tekib juurde ka rohkem lapsepuhkuse päevi. Kui varem oli vanematel kahe peale olenevalt laste vanusest õigus saada aastas 3-6 puhkusepäeva, siis pärast reformi tekib õigus mõlemale vanemale eraldi ning kümneks päevaks (kahe peale kokku 20 päeva). Lapsepuhkuse kasutamisega põhipuhkuse periood ei lühene. Lapsepuhkusel olemise hüvitist makstakse olenevalt varasemast sissetulekust sarnastel põhimõtetel vanemahüvitisega. Lapsepuhkust saab iga lapse eest eraldi, kuid ei rohkem, kui 30 kalendripäeva aastas kokku.

Allikas: personaliuudised.ee

Seni kehtivast vanemahüvitisest saate lugeda juhiabi peatükist 8.11.

Teabevara uuendus

Juhiabi teabevara seekordses audiopeatükis 12.1 kuulete lindistust 2021. aasta augusti lõpus toimunud Pärnu Juhtimiskonverentsilt.

Kuigi oleme järjest rikkamad, kõik on olemas ja kuhjaga pealegi, pole tihti just õnne. Miks siis ei kaasne karjääri, staatuse, suure palganumbri ja kiirete autode ning suurte majadega mitte õnn, vaid hoopis rahuolematus?

Sellele küsimusele vastab nii läänest kui ka idast ehk Harvardi ülikooli teadlaste 80 aastat väldanud uuringu ja Aasia munkade sisekaemusest vastust otsinud Äripäeva Raadio saatesarja „Juhi jutud” toimetaja-juht Rivo Sarapik.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Keelati ebaausad kaubandustavad põllumajandustoote ja toidu tarneahelas

  • Kauba ja teenuse hinna märkimine tulevikus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Juhiabi teabevara oktoobri audiosisuna saab kuulata 2021. aasta augusti lõpus toimunud Pärnu Juhtimiskonverentsi ettekannet. Äripäeva Raadio saatesarja „Juhi jutud” toimetaja-juht Rivo Sarapik otsib vastust küsimusele: „Miks ei kaasne karjääri, staatuse, suure palganumbri ja kiirete autode ning suurte majadega mitte õnn, vaid hoopis rahuolematus?

 

Teabevara uuendus

Juhiabi teabevara peatükis 6.13 jagab Fujitsu Estonia personalispetsialist Rio-Steffi Plaaser näpunäiteid virtuaalsete ürituste korraldamiseks.

Sarnaselt paljude teiste ettevõtetega reageerisid nad koroonakriisis kiiresti, et pakkuda töötajatele virtuaalseid üritusi. Selleks moodustati aktiivgrupp, et viia läbi ajurünnak ürituse eesmärgi, nime, teemade ja esinejate kohta ideede kogumiseks.

Koroonaajal sai alguse üritustesari nimega Let’s Meet, mille eesmärk on inspireerivate külaliste abil huvitavaid teemasid käsitleda. Ettevõte soovib pakkuda neil üritustel nii lõbusat sisu kui ka aktuaalseid teemasid ning tuge muudatusteks. Praeguseks on nad korraldanud 18 üritust ja nende sisu on olnud mitmekesine, et kõnetada erinevaid huvigruppe, nii et igaüks leiaks endale midagi.

Valdkonna uudis
Statistikaamet avaldas selle aasta II kvartali palgaraporti. Vaatame üle, mis seisus on sekretäride, sekretär-asjaajajate ja juhiabide mediaanpalgad 2021. aasta teises kvartalis ning võrdleme, milliseid muutusi on nendel ametikohtadel toimunud võrreldes esimese kvartaliga.
 

Autor: Unsplash

Sekretärid (kuulub ametirühma asjaajamise tugitöötajad), asjaajamise tugitöötajad kasutavad kirjutusmasinaid, personaalarvuteid vm tekstitöötlusseadmeid kirjade jm dokumentide koostamiseks, kontrollivad ja vormindavad teiste töötajate koostatud dokumente, tegelevad sissetulevate ja väljuvate kirjadega, vaatavad läbi koosoleku- ja kohtumissoove ning täidavad mitmesuguseid haldusalaseid abiülesandeid. Võrdlusbaasis on 128 meest ja 2059 naist.

Töötajate arvu võrdlus 2021. aasta I kvartali ja 2021. aasta II kvartali andmete põhjal

Statistikaameti poolt koostatud palgavõrdlus näitab, et võrreldes I kvartaliga on sekretär, sekretär-asjaajaja ja juhiabi (ka sekretär-juhiabi) ametikohtadel töötavate töötajate arv ligi 900 inimese võrra suurenenud. Nimelt töötas selle aasta I kvartalis antud ametikohtadel kokku 5669 inimest, kellest 5471 olid naised ning 198 mehed. 2021. aasta II kvartalis töötab nendel ametikohtadel kokku 6553 inimest, kellest 6281 on naised ning 272 mehed. Seega on töötajate arv antud töökohtadel kasvanud 884 inimese võrra.

Muudatused palgas 2021. aasta I ja II kvartali näitel

2021. aasta I kvartalis oli sekretäride, juhiabide ja sekretär-asjaajajate mediaanpalgaks 1202 eurot. II kvartalis vähenes see veelgi ning praeguseks on antud ametikohtade mediaanpalgaks 1185 eurot.

Sekretäride, juhiabide ja sekretär-asjaajaajate mediaanpalgad 2021. aasta I kvartalis maakondade arvestuses:

Harju maakond – 1313 eurot
Tartu maakond – 1158 eurot
Lääne maakond – 1155 eurot
Rapla maakond – 1116 eurot
Viljandi maakond – 1032 eurot
Võru maakond – 1014 eurot
Järva maakond – 1010 eurot
Pärnu maakond – 1010 eurot
Lääne-Viru maakond – 1010 eurot
Jõgeva maakond – 1002 eurot
Ida-Viru maakond – 990 eurot
Valga maakond – 981 eurot
Põlva maakond 971 eurot
Saare maakond – 943 eurot

Selle aasta I kvartali raportis Hiiu maakonna kohta antud valdkonna palgastatistikas andmed puuduvad.

2021. aasta II kvartali mediaanpalgad maakondade arvestuses:

Harju maakond – 1297 eurot
Tartu maakond – 1113 eurot
Rapla maakond – 1082 eurot
Järva maakond – 1047 eurot
Pärnu maakond – 1033 eurot
Lääne-Viru maakond – 1008 eurot
Viljandi maakond – 1000 eurot
Ida-Viru maakond – 983 eurot
Jõgeva maakond – 979 eurot
Lääne maakond – 978 eurot
Saare maakond – 973 eurot
Võru maakond – 952 eurot
Valga maakond – 950 eurot

Selle aasta II kvartali raportis Hiiu maakonna kohta antud valdkonna palgastatistikas andmed puuduvad.

Autor: Statistikaamet
 

Asjaajamise tugitöötajate keskmine töötasu 2021. aasta II kvartalis

Harju maakond – 1305 eurot
Tartu maakond – 1121 eurot
Võru maakond – 1099 eurot
Pärnu maakond – 1088 eurot
Lääne-Viru maakond – 1072 eurot
Rapla maakond – 1061 eurot
Järva maakond – 1040 eurot
Saare maakond – 1031 eurot
Ida-Viru maakond – 1021 eurot
Lääne maakond – 1007 eurot
Viljandi maakond – 985 eurot
Valga maakond – 983 eurot
Jõgeva maakond – 942 eurot

Hiiu ja Põlva maakondade osas antud raportis andmed puuduvad.

Autor: Statistikaamet

Autor: Statistikaamet

Autor: Statistikaamet

Allikas: Sekretar.ee

Teabevara uuendus

Juhiabi teabevara uues audiopeatükis 12.1 räägivad räägivad Fuseboxi asutaja ja juht Tarvo Õng ning Triniti advokaat Peeter Mõtsküla Startup Estonia poolt kokku pandud mudeldokumentidest, mida kasutatakse kiiremaks ja lihtsamaks äri alustamiseks. Saatekülalised räägivad, kuidas mudeldokumendid on aidanud neil aega kokku hoida ja rumalat tööd vältida.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Kaugmüük muutus lihtsamaks

  • Ettevõtjatele terendavad kaupade müügil täiendavad kohustused

  • Kahju kannatanu nõudeõigus esindusõiguseta tehtud tehingu puhul

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Hierarhilistes süsteemides on juhtimine väga lihtsasti defineeritud: süsteemis allpool asetsevad inimesed kuuletuvad ülemistele. Selline olukord muudab juhi jaoks juhtimise väga mugavaks ja turvaliseks, sest sõltumata, kas juht on tegelikult tema meeskonna hinnangul hea või halb juht, peavad nad teda kuulda võtma igal juhul ning aitama tema plaane ellu viia.

Just seetõttu meeldib paljudele juhtidele ka juhtimise status quo: „Olen juht ja juhin käsuliine pidi!”, millel võib aga pikas perspektiivis meeskonnale hirmutav mõju olla. Meeskond hakkab lihtsalt oma juhti kartma.

Juhiabi teabevara uues peatükis 7.7 kirjutab Kaido Pajumaa, mida teha olukorras, kui töötajad hakkavad juhti kartma, ning mida saab juht teha, et sellist olukorda ei tekiks.

Lehed