Juhiabi | Äripäeva teabevara
Valdkonna uudis

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega on plaanis tõsta töötervishoiuteenuse kvaliteeti ning suurendada töötervishoiuarstide ja perearstide koostööd tööga seotud haigestumise diagnoosimisel ja ravil.

Autor: Pexels

Ettepaneku kohaselt laiendatakse senist töötervishoiukontrolli terviklikuks töötervishoiuteenuseks, mis lähtub senisest enam töökeskkonna riskianalüüsist ja töötajate vajadustest. Sellega muutuvad tulevikus ka töötervishoiuarstide ettekirjutused ja soovitused personaalsemaks ning paraneb tööandjate ja töötervishoiuarstide koostöö tervist hoidva töökeskkonna loomisel.

Tööandjad peaksid rohkem võtma arvesse töökeskkonna riskianalüüse
 

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul peaksid tööandjad tervisekontrolli korraldamisel võtma rohkem arvesse riskianalüüse, mitte pakkuma niinimetatud terviseuuringute standardpakette, mis ei lähtu tegelikest töökeskkonnas olevatest riskidest ega töötajate vajadustest. Viimaste tulemuseks võivad olla liiga üldised soovitused, millest ei ole abi töökeskkonna ohutumaks kujundamiseks. Kiige sõnul on teada, et töötervishoiu uuringu andmetel on vaid 27 protsenti tööandjatest lähtunud tervisekontrolli korraldamisel töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning samas on 64 protsendi tööandjate hinnangul töötervishoiuarstide soovitused liialt üldised ja ühetaolised.

Ta rõhutab, et ettepanek on ka anda töötervishoiuõdedele suurem roll, et soodustada töötervishoiuteenuse osutaja meeskonna siseselt erinevate spetsialistide koostööd ning jagada arstide koormust. Õde saab teha tervisekontrolli raames uuringuid ja analüüse, samuti on õel õigus täita muid teenuse juurde kuuluvaid ülesandeid, näiteks töökeskkonna külastus, riskianalüüsi ülevaatamine, töötajate ja tööandjate nõustamine jms.

Töötervishoiuarsti teenuse kättesaadavuse parandamiseks üle Eesti tuleks ettepaneku kohaselt luua töötervishoiuarstidele võimalus osutada teenust teiste tervishoiuteenuse osutajate ruumides, kui viimasel endal tegutsemiskohta ei ole, näiteks suurematest keskustest kaugemal asuvates piirkondades.

Plaanis on parandada tööga seotud haigestumise diagnoosimise võimalusi
 

Selleks oleks vaja tagada töötervishoiuarstidele Haigekassa rahastus uuringute ja analüüside läbiviimiseks, mis on vajalikud tööst põhjustatud haiguste diagnoosimiseks. Töötervishoiuarstil peab olema võimalus väljastada uuringute/analüüside jaoks saatekirju, mille korral rahastuse võtab üle Haigekassa. Täiendavate uuringute läbiviimine peab olema tulevikus võimalik ka juhul, kui tööandja tellitud pakett seda ei sisalda.

Lisaks tuleks luua perearstile/eriarstidele võimalus konsulteerida tööga seotud terviseprobleemi kahtluse korral töötervishoiuarstiga e-konsultatsiooni teel või vajadusel suunata inimene viimase juurde. „Töötervishoiuarsti roll on selgitada välja, kas patsiendi terviseprobleem on tööst põhjustatud, vajadusel diagnoosida tööst põhjustatud haigestumine ning nõustada töökeskkonna ja töötingimuste osas. Lisaks peab ka töötervishoiuarstil olema võimalik e-konsultatsiooni abil konsulteerida inimese perearstiga või mõne eriarstiga ehk tagatud peaks olema vastastikune konsulteerimise võimalus,” lisas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Töötervishoiuteenuse uuringu andmetel on töökeskkonna riske hinnanud 80 protsenti tööandjatest. Sama palju on ka tööandjaid, kes on saatnud oma töötajad tervisekontrolli (81%). Samas ei kasuta kõik tööandjad riskianalüüsi töötajate tervisekontrolli saatmise alusena. Vaid 27 protsenti küsitletud tööandjatest väitis, et on tervisekontrolli korraldamisel lähtunud riskianalüüsi tulemustest.

Eestis oli 2019. aasta andmetel 598 300 palgatöötajat ning vähemalt ühe töötajaga tööandjaid oli 59 803. Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmetel on Eestis 109 töötervishoiuarsti, Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas arstina neist 2019. aastal 78. Töötervishoiuteenuse tegevusluba on 61 töötervishoiuteenuse osutajal.

Eesti tööealise elanikkonna vananemise tõttu on oluline soodustada inimeste püsimist võimalikult kaua tervena tööturul. Üheks oluliseks meetmeks töövõime säilitamisel on kvaliteetne töötervishoiuteenus, sh töötajate tervisekontroll, mille abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme ja seeläbi vähendada inimeste tööturult välja langemist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusega (VTK) on võimalik tutvuda ja tagasisidet anda 1. juunini 2021 valitsuse eelnõunõude infosüsteemis EIS.

Allikas: tööelu.ee, sekretar.ee

Töötervishoiuteenusest saate lugedda ka juhiabi teabevara peatükist 5.1.7.

Teabevara uuendus

Piirangud ja jahe kevad on meid pikalt toas hoidnud. Nüüd on ilmad läinud soojaks ja on üsna lihtne end pärast pikka istumist järsku liigutama hakates ära venitada.

Kuidas end ootamatust ülepingest tekkinud hädadest terveks ravida, millal peaks arsti poole pöörduma ja kuidas traumasid ennetada, räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusraviarst Varje-Riin Tuulik juhiabi uues audiopeatükis 12.1

Teabevara uuendus

Tänapäevases ettevõttes töötavad isejuhtivad, probleemipõhised ja hajutatud meeskonnad. Kõik tiimiliikmed panustavad oma vastutusvaldkonna piires ettevõtte tulemustesse ja heaolusse laiemas tähenduses, mitte ainult konkreetsete eesmärkide või hierarhiliste ülesannete täitmiseks. Pipedrive’is tähendab see seda, et tavapärases mõttes juhiabisid organisatsioonis tegelikult polegi, kirjutab Pipedrive’i globaalne personalijuht Leelia Rohumaa juhiabi teabevara uues peatükis 1.7.

Kui hõimudeks jagunenud meeskonnad lahendavad igapäevaselt missioone ja töötavad sõna otseses mõttes ettevõtte klientide kasu nimel, siis kontoritiim on strateegiline käepikendus nii juhtkonnale kui ka hõimudele. See tähendab kahesuunalist partnerlust – kontoritiimi kaasatakse sageli teadlikult eri ülesannete või projektide lahendamisse, teisalt on just nemad need inimesed, kelle missiooniks on muuta elu ühises töökeskkonnas eriliseks ja mugavaks. Käepikendusena hoolitsevad nad sageli ka asjade eest, mida pole ehk töö tegemiseks hädasti vaja, aga mis loovad kontorisse soojust või hubasust.

Lisaks: peatüki 2.3.1 alla on koondatud teave dokumendiplankide kohta. Peatükist leiate üld- ja kirjaplangile kehtestatud nõuded.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Ettevõtjatel tuleb pakendimajanduses rohkem vastutust võtta

  • Teekasutustasu sissenõutavuse valguses täpsustati veoauto mõistet

  • Riigikohus selgitas juhatuse liikme vastutust maksuvõla eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Juhiabi teabevara mais ilmuvas peatükis kirjutab Pipedrive’i globaalne personalijuht Leelia Rohumaa töökorraldusest Pipedrive’is. Kaasaegses ettevõttes töötavad isejuhtivad, probleemipõhised ja hajutatud meeskonnad. Kõik tiimiliikmed panustavad oma vastutusvaldkonna piires ettevõtte tulemustesse ja heaolusse laiemas tähenduses, mitte ainult konkreetsete eesmärkide või hierarhiliste ülesannete täitmiseks. Pipedrive’is tähendab see seda, et tavapärases mõttes juhiabisid organisatsioonis tegelikult polegi.

Teabevara uuendus

Juhiabi teabevara uues audiopeatükis 12.1 uuritakse sel korral ühte huvitavat viisi, kuidas toetab tööandja töötaja õppimist. Juttu tuleb Ülemiste City ja Eesti kõrgkoolide koostöös valminud koolituskrediidi programmist. Räägitakse sellest, mis eesmärgiga programm loodi, millised on populaarseimad koolitused ja kes ning kuidas saab programmiga liituda. Qvalitas Arstikeskuse personalipartner jagab ka oma kogemust programmi kasutamisel.

Valdkonna uudis
Sotsiaalkindlustusamet sai valmis vaimse tervise toetamise tugipaketi, mis on mõeldud eelkõige tööandjatele, kes saaksid loodud abimaterjaliga enda töötajate vaimset tervist toetada.

 

Helen Alton (vasakul) ja Simone Epro

Personaliuudised.ee uuris Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse juhi Simone Epro ja psühhosotsiaalse kriisiabi teenuse juhi Helen Altoni käest, millega on tegu ja kellele see mõeldud ning kuidas materjal personalijuhte aitab.

Mis on valgusfoori tugipakett?

Valgusfoori tugipakett on vaimse tervise toetamise tööriist, kuhu on koondatud kõik psühhosotsiaalse toe ja enesehoiu materjalid koos selgete sammudega, mida peaks ette võtma, kui oled jõudnud vaimselt raskesse olukorda.

Miks on selline pakett loodud ehk kus murekohta tajuti?

Valgusfoori tugipaketi idee sündis eelmisel kevadel, kui riigis kehtestati eriolukord. Sellega kaasnenud teadmatus ja hirm tekitasid palju ärevust, mis loomulikult mõjutas lõpuks inimeste vaimset tervist. Kohe hakati jagama erinevad juhendmaterjale vaimse tervise toetamiseks ning artikleid, soovitusi ja tööriistu oli korraga nii palju, et neid oli asutustel raske hoomata. Seetõttu otsustasime välja töötada inimkeeles ja lihtsasti järgitava atraktiivse juhendmaterjali vaimse tervise toetamiseks.

Miks me räägime aina rohkem töötajate vaimsest tervisest?

Vaimne tervis mõjutab märkimisväärselt inimese töövõimekust ning töö tulemust ja eriti kriisiolukorras. Tuleb mõista, et ilma töötajateta ei saa kriisiolukorras tegelikult teenuseid ja süsteeme toimivana hoida. Ja siin pole vahet, kas oled poemüüja, politseinik, prokurör, tervishoiutöötaja, sotsiaaltöötaja, päästja, asutuse juht, kogukonna sädeinimene või keegi teine, sest ilma inimesteta ja nende tööta ei hoita teenuseid ning süsteeme toimivana ja inimesi elus. Kriisis on kõigil raske ja väga suurt rolli inimese töövõimekusele mängib vaimne tervis, mis juhib meie mõtteid, tundeid ja käitumist.

Kellele on pakett mõeldud?

Valgusfoori tugipakett on nii ettevõtte juhi, personalijuhi kui ka töötaja tööriist, sest abistavad juhised on koondatud nii juhtidele kui ka töötajatele igas toimetuleku faasis: ennetav, toetav ja reageeriv. Valgusfoori tugipaketti saavad tegelikult kasutada kõik inimesed, sõltumata nende töövaldkonnast, sest soovitused on välja toodud selliselt, et iga inimene saaks neid järgida.

Kuidas personalijuht paketti kasutada saab?

Valgusfoori tugipakett sisaldab erinevate toimetuleku faaside kirjeldusi ja tunnuseid. Need aitavad hinnata töötajate seisundit ja mõista, milliseid samme tuleb vaimse heaolu toetamiseks ette võtta. Tugipaketis on välja toodud ka stressitunnused, eneseabitehnikad, psühholoogilise esmaabi sammud jm abistav materjal, kuidas erinevates olukordades käituda.

Roheline ehk ennetav faas
Olukord on stabiilne. Kuigi esineb väsimuse märke, tulevad töötajad tööle hea tujuga, konflikte ei ole. Asutuse tegevus toimib ja võib jätkata tavapärases rütmis.

Kollane ehk toetav faas
Töötajate ärevus on tõusnud, suurenenud on töölt eemale jäävate inimeste arv, kollektiivis võivad ilmneda esimesed lahkhelid. Siin tuleb pöörata suuremat tähelepanu konfliktiallikatele ja tegeleda probleemiga kohe, enne kui see eskaleerub punasesse faasi.
Punane ehk reageeriv faas
Töötajad ei suuda korralikult täita tööülesandeid, paljud on töölt eemale jäänud, keeldutakse tööd tegemast, tekkinud on konfliktid. Töötajate vahel on rahulolematust, pingeid ja lootusetust. See on kõige raskem faas, kus pole välistatud, et personalijuhil on vaja kaasata ka välist abi.
Kas ja milliseid näiteid on praeguseks neist, kes on paketti juba kasutanud?

Tugipaketti oleme levitanud suuremate tööandjate, riigiasutuste ja erialaliitude seas. Oleme saanud juba esimese positiivse tagasiside, kus leiti, et taolise materjali loomine ja kättesaadavaks tegemine on kriitiline ja seda ka pärast COVID-19 kriisi. Samuti on palutud meilt ka inglise- ja venekeelseid materjale. Seega näeme, et materjal on kasulik ja selle järgi on olnud reaalne vajadus. Üks sotsiaalvaldkonnas toimetav asutus võttis selle kasutusele oma sise-TVs, et see oleks nii klientidel kui ka töötajatel silme ees.

Allikas: personaliuudised.ee

Teabevara uuendus

Juhiabi teabevara värskes peatükis 6.5.3.1 kirjutab Katrin Roosileht ebameeldivate kolleegidega toimetulekust.

Tööl veedame suurema osa oma teadlikust täiskasvanuelust. Kolleegid on meie jaoks olulised teekaaslased, kellega me pea igapäevaselt kõrvuti toimetame. Iseenesestmõistetavalt soovime, et meie kaastöölised oleksid meeldivad, sõbralikud ja abivalmis inimesed, kellega kohtumise üle võiksime rõõmustada. Paraku on vaid väga vähestele antud luksus välja valida enda jaoks sobivaid ja sümpaatseid kolleege. Enamik meist peab iga päev leppima ja kohanema seltskonnaga, kes on juba n-ö kõrgemal komplekteeritud. 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohtu üldkogu asus juhatuse liikme vastutuse osas uuele seisukohale
  • Eestis kehtivat maksuvaba tulu arvestust rakendatakse edaspidi ka EMP riikide residentide suhtes
  • Töötajatele terendavad lisapuhkepäevad

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Valdkonna uudis

2021. aasta algus on juba toonud ning toob ka edaspidi muudatusi töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS). Eriti tasub silmas pidada kuupäevi 1. märts ning 1. september. Muudatuste puhul on põhilisteks märksõnadeks kaasaegsus ja tööandjate halduskoormuse vähenemine ning seda saamegi uuenenud TTOS-i puhul välja tuua.

Autor: Pexels

Olgu aga koheselt öeldud, et tööandjate jaoks, kes oma töökeskkonnas TTOS-iga kooskõlas toimetavad ning teavad, mida on vaja teha selleks, et töötajate tervis oleks hoitud ja tööohutus-töötervishoid kontrolli all, ei muutu suurt midagi ja õigusaktidega pahuksisse ei minda.

Millised on kaasajastamiseks ettevõetud sammud ja kuidas tööandjate halduskoormus väheneb?

Esimene märksõna on TEIS (tööelu infosüsteem) ja selles toimetamine, millega on algust teinud tööinspektorid ning vähesel määral ka tööandjad. Nüüdsest avanevad tööandjatele veelgi suuremad võimalused TEIS-i keskkonnas tegutsemiseks.

Enne veidi tasutainfost: Tööinspektsioon kasutab oma töös juba aastaid infosüsteeme, mida on vajadusel uuendatud ja täiendatud. Selles infosüsteemis on andmestik, mis Eesti töökeskkonnas on toimunud, millist järelevalvet on tehtud, millist infot on jagatud tööandjatega, sotsiaalpartneritega jne. Üldine mõiste sellele infosüsteemile on töökeskkonna andmekogu, mida kasutab ka TTOS. Tänasel päeval on Tööinspektsioonis kasutusel uus infosüsteem (TEIS) ja vana infosüsteem (ITI). Iga sammuga astutakse lähemale uuele, jättes kõrvale vana ning üleminek toimub järk-järgult vastavalt arenduste valmimisele, et tagada sujuv ja takistusteta edasiliikumine. Millised on ettenähtud süsteemide andmekoosseisud, on kehtestatud töökeskkonna andmekogu põhimääruses. TTOS-i tasandil kasutatakse seetõttu töökeskkonna andmekogu ühisnimetajana ja ei eristata uut või vana infosüsteemi, kuivõrd kattuvust süsteemides ei tekitata. Küll aga kõik õiguslikud muudatused, mis puudutavad töökeskkonna andmekogu, tehakse juba TEIS-i arendamiseks.

Tulles aga tagasi TEIS-i enda juurde, siis uus infosüsteem tagab teabe kättesaadavuse, hõlbustab ettevõtjate suhtlust riigiga ning loob uusi teenuseid ettevõtjatele, võimaldades igal osapoolel tagada tööohutus senisest tõhusamalt.

Lisandus töökeskkonna riskianalüüsiga seonduvat käsitlev paragrahv

1. märtsist lisandus TTOS-i § 134, mis käsitleb töökeskkonna riskianalüüsiga seonduvat. Kehtima jääb senine nõue, et tööandja koostab töökeskkonna riskianalüüsi, plaanib tegevused riskide vältimiseks, teavitab töötajaid riskianalüüsist ja vajadusel uuendab analüüsi. Lisandus nõue, et tööandja laeb juba olemasoleva riskianalüüsi TEISi üles, edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile või kasutab kevadel valmivat võimalust koostada riskianalüüs TEISis.

Kevadel valmiv riskide hindamise töövahend aitab tööandjal hinnata töökeskkonna riske. Riskide hindamise töövahend suurendab ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta ja annab tööandjale vajalikku abi, otsustustuge ja tagasisidet töökeskkonna parandamisel, et luua ohutuid ja tervislikke töötingimusi.

Muudatused seoses ohutu töökeskkonna tagamisega olukorras, mil ettevõttes töötavad nii töötajad kui teenuseosutajad

Järgmisena lisandub TTOS-i muudatusi, mis tagavad ohutu töökeskkonna olukorras, kus ettevõttes töötavad samal ajal nii töötajad kui teenuseosutajad (nt käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud) või kui töökeskkonnas tegutsevad üksnes teenuseosutajad.

Kuni 1. märtsini kehtinud õiguses on tööohutusega seotud kohustused üksnes füüsilisest isikust ettevõtjal. Uuendusena tekib teenuseosutajal kohustus teavitada tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et nende tegevus ei ohusta töötajaid, kellega töötatakse samas töökeskkonnas. Samamoodi peab ka tööandja teavitama tema töötajatega koos töötavat teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Samuti tekib tööandjal kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega, kes töötavad tema töötajatega samas keskkonnas.

Uuenduslikult kohustab eelnõu omavahel infot vahetama ka kahte samas töökeskkonnas töötavat teenuseosutajat, kes peavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus teisi töötajaid ei ohusta.

Kes on teenuseosutaja?

Teenuseosutajana mõistame siin ettevõttesse kutsutud korstnapühkijat, töökeskkonna mõõdistajat, remondimeest, elektrikut, riskianalüüsi tegijat, aknapesijat, seadme (töövahendi) paigaldajat, häälestajat, remontijat vmt. Ta on mistahes valdkonna iseseisev tegija, kes satub teise tööandja töökeskkonda.

Tööandjal on suurem otsustusõigus ka ohutusjuhendi koostamise üle, sest ohutusjuhendi vajadus selgub riskianalüüsist.

Ohutusjuhendite kohustuslikkust/vajalikkust tuleb hinnata lähtuvalt töökeskkonnast, seadme ohtlikkusest/kasutamisest, kasutusjuhendist ning üldpõhimõtteks jääb terviseriski olemasolu. Kui töövahendi kasutamise või töö tegemisega kaasneb oht sattuda tööõnnetusse, või on oht haigestuda tööga seotud haigusesse, tuleb koostada ka ohutusjuhend töövahendile või tehtavale tööle. Kui aga riski tervisekahjustuseks ei ole, puudub ka vajadus ohutusjuhendi koostamiseks.

Nii ei ole vaja koostada ohutusjuhendit pajakindale pagaritöökojas, pastakale või sirklile projektbüroos, klammerdajale kontoris. Küll aga on igati vajalik koostada ohutusjuhend ketaslõikurile, formaatsaele, kuvariga töötamiseks jne.

Muutub ka töötajate esindajate (töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu töötajate esindaja) volituste kehtivusaeg ning selle üle otsustab vaid töötajate koosolek.

Selgituseks olgu öeldud, et kui varem oli eespool nimetatud esindajate volituste tähtaeg neli aastat, siis nüüd on see oluliselt paindlikum ja selle üle teeb otsuse vaid töötajate koosolek. Uuenenud seaduse mõttes võib otsustada ka nii, et volitused kehtivad tähtajatult. Sellisel juhul tuleb uued valimised korraldada näiteks siis, kui volinik töölt lahkub või kui volinik ise loobub oma ülesannete täitmisest. Samuti juhul, kui töötajad ei ole volinikuga enam rahul ning kutsuvad ta tagasi.

Allikas: tööelu.ee

Töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisest saate lugeda ka juhiabi teabevara peatükist 5.1 ja selle alapeatükkidest.

Lehed