Juhiabi | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Juhiabi teabevara seekordses audiopeatükis 12.1 saate kuulata InvesteerimisFestivalil tehtud intervjuud maailmaränduri ja muusiku Tom Valsbergiga. Ta annab näpunäiteid, kuidas elada stressivabalt, räägib sellest, miks on oluline järjepidevalt tegeleda oma vaimse tervisega, jagab soovitusi, mida ettevõtte juhid saaksid rakendada vaimse heaolu nimel, kõneleb, miks on oluline puhata ning avab ka selle, milline on inimese parim investeering.

Teabevara uuendus

Juhiabi teabevara juulikuu peatükis on luubi all tööandja ja töötaja suhted koroonakriisis. Peatükist saab lugeda, millised on töötaja isikuandmete töötlemisega seotud probleemid seoses pandeemiaga. Näiteks isikuandmete töötlemine töötaja haigestumise korral ja isikuandmete töötlemine seoses töötajate vaktsineerimisega.

Valdkonna uudis
Statistikaamet avaldas selle aasta I kvartali palgaraporti. Vaatame üle, mis seisus on sekretäride, sekretär-asjaajajate, administraatorite ja juhiabide mediaanpalgad 2021. aasta esimeses kvartalis. Lisaks heidame pilgu, milliseid muutusi on bürootöötajate palgad võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga läbinud, millises piirkonnas on ametikohtade töötasud kõrgemad ja kui palju on muutunud töötajate arv antud valdkonnas.
 

Autor: Pexels

Enne põhjalikumat statistikasse sukeldumist vaatame üle, mis andmeid raport hõlmab.

Sekretärid ja sekretär-asjaajajad – sekretärid täidavad juhtide ja tippspetsialistide abistamisel suhtlemise, koordineerimise ja korraldamisega seotud ülesandeid ja/või koostavad kirju, aruandeid, koosolekuprotokolle jm eridokumente. Võrdlusbaasis on 198 meest ja 5471 naist.

Administraatorid – administraatorid võtavad vastu ja tervitavad külastajaid, kliente või külalisi ning vastavad päringutele ja palvetele, kaasa arvatud kohtumiste korraldamist puudutavatele palvetele. Võrdlusbaasis on 1666 naist ja 253 meest.

Töötajate arvu võrdlus 2020. aasta IV kvartali ja 2021. aasta I kvartali andmete põhjal

Statistikaameti koostatud raport näitab, et võrreldes kolmanda kvartaliga on nii sekretäride, sekretär-asjaajajate, juhiabide kui ka administraatorite arv peaaegu saja töötaja võrra vähenenud. Nimelt töötas eelmise aasta neljandas kvartalis nendel ametikohtadel kokku 5853 töötajat, kellest 196 olid mehed ning 5657 naised. 2021. aasta esimeses kvartalis töötab nendel ametikohtadel kokku 5669 inimest, kellest 5471 on naised ning 198 mehed. Seega on töötajate arv antud töökohtadel kahanenud 184 inimese võrra.

Samuti on langenud administraatori ametikohal töötavate inimeste arv. Nimelt töötas 2020. aasta neljandas kvartalis administraatorina 2129 inimest, kellest 298 olid mehed ning 1831 naised. 2021. aasta I kvartalis töötab administraatorina kokku 1919 inimest, kellest 1666 on naised ning 253 mehed. Seega on töötajate arv antud valdkonnas kahanenud 210 inimese võrra.

Muudatused palgas 2020. aasta IV kvartali ja 2021 I kvartali näitel

2020. aasta neljandas kvartalis oli sekretär, sekretär-asjaajaja ja juhiabi ametikohtade mediaanpalgaks 1226 eurot.

Sekretär, sekretär-asjaajaja ja juhiabi mediaanpalgad maakondade arvestuses 2020. aasta neljandas kvartalis:

• Harju maakond – 1332 eurot

• Tartu maakond – 1217 eurot

• Lääne maakond – 1200 eurot

• Võru maakond ja Valga maakond– 1144 eurot

• Viljandi maakond – 1135 eurot

• Rapla maakond – 1121 eurot

• Põlva maakond – 1120 eurot

• Jõgeva maakond – 1039 eurot

• Saare maakond – 1025 eurot

• Ida-Viru maakond – 1020 eurot

• Järva maakond – 1011 eurot

• Pärnu maakond – 1005 eurot

• Lääne-Viru maakond – 990 eurot

Eelmise aasta IV kvartali raportis Hiiu maakonna kohta antud valdkonna palgastatistikas andmed puuduvad.

Administraatori ametikoha mediaanpalk oli 2020. aasta neljandas kvartalis 826 eurot.

Administraatorite mediaanpalgad maakondade arvestuses 2020. aasta neljandas kvartalis:

• Harju maakond – 910 eurot

• Tartu maakond – 895 eurot

• Lääne-Viru maakond – 772 eurot

• Pärnu maakond – 775 eurot

• Lääne-Viru maakond – 810 eurot

• Järva maakond – 755 eurot

• Rapla maakond – 734 eurot

• Viljandi maakond – 702 eurot

• Põlva maakond – 640 eurot

• Ida-Viru maakond – 637 eurot

Hiiu, Saare, Lääne, Jõgeva, Valga ja Võru maakondades Statistikaameti raporti alusel eelmise aasta neljanda kvartali kohta selles valdkonnas andmed puuduvad.

Palk 2021. aasta I kvartalis


Keeruline aeg kajastub kahjuks ka sekretäride, juhiabide ja sekretär-asjaajajate 2021. aasta I kvartali mediaanpalgas. Nimelt on see kahanenud 2021. aasta neljanda kvartali mediaanpalgalt 1226 eurolt 1202 euro peale.

Sekretäride, juhiabide ja sekretär-asjaajajate mediaanpalgad 2021. aasta esimeses kvartalis maakondade arvestuses:

• Harju maakond – 1313 eurot

• Tartu maakond – 1158 eurot

• Lääne maakond – 1155 eurot

• Rapla maakond – 1116 eurot

• Viljandi maakond – 1032 eurot

• Võru maakond – 1014

• Järva maakond – 1010 eurot

• Pärnu maakond – 1010 eurot

• Lääne-Viru maakond – 1010 eurot

• Jõgeva maakond – 1002 eurot

• Ida-Viru maakond – 990 eurot

• Valga maakond– 981 eurot

• Põlva maakond – 971 eurot

• Saare maakond – 943 eurot

Selle aasta I kvartali raportis Hiiu maakonna kohta antud valdkonna palgastatistikas andmed puuduvad.

Administraatori ametikoha palk 2021. aasta esimeses kvartalis


Samuti kahanes ka administraatori ametikoha mediaanpalk, mis selle aasta esimeses kvartalis kahanes neljanda kvartali 826 eurolt 808 euro peale.

Administraatorite mediaanpalgad 2021. aasta esimeses kvartalis maakondade arvestuses:

• Harju maakond – 909 eurot

• Tartu maakond – 865 eurot

• Lääne-Viru maakond – 772 eurot

• Rapla maakond – 737 eurot

• Pärnu maakond – 724 eurot

• Järva maakond – 696 eurot

• Viljandi maakond – 639 eurot

• Ida-Viru maakond – 606 eurot

Hiiu, Saare, Lääne, Põlva, Valga, Võru ja Jõgeva maakondade kohta administraatorite mediaanpalgad 2020. aasta palgaraportis puuduvad.

Andmed pärinevad Statistikaameti koduleheküljel kajastunud raportist.

Allikas: sekretar.ee

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohus leidis, et tuuleenergia arendamine on avalik huvi
  • Finantsinspektsioon saab õiguse avaldada hoiatusteateid
  • Muutuvad välismaa äriühingu filiaali registreerimise reeglid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Juba aasta ja mõned kuud on möödunud ajast, kui koroonaviirus keeras maailma ajaloos uue lehekülje ning purustas kõik mugavustsoonid. Nüüdseks on Eestis seljatatud kaks viiruselainet, ja nagu eelmisel kevadel, seisame ka praegu silmitsi rahulikuma perioodiga. See toob omakorda esile uued küsimused – kuidas vaikselt naasta n-ö tavatööellu ning žongleerida ettevõtte ja töötajate vajaduste vahel, võttes seejuures arvesse edasist töökorraldust. Juhiabi värskest peatükist 5.7 leiate kolm soovitust tavatööellu naasmiseks.

Lisaks: Janne Kerdo on täiendanud peatükki 2.3.2 „Kiri ja kirja standard”.

Valdkonna uudis

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega on plaanis tõsta töötervishoiuteenuse kvaliteeti ning suurendada töötervishoiuarstide ja perearstide koostööd tööga seotud haigestumise diagnoosimisel ja ravil.

Autor: Pexels

Ettepaneku kohaselt laiendatakse senist töötervishoiukontrolli terviklikuks töötervishoiuteenuseks, mis lähtub senisest enam töökeskkonna riskianalüüsist ja töötajate vajadustest. Sellega muutuvad tulevikus ka töötervishoiuarstide ettekirjutused ja soovitused personaalsemaks ning paraneb tööandjate ja töötervishoiuarstide koostöö tervist hoidva töökeskkonna loomisel.

Tööandjad peaksid rohkem võtma arvesse töökeskkonna riskianalüüse
 

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul peaksid tööandjad tervisekontrolli korraldamisel võtma rohkem arvesse riskianalüüse, mitte pakkuma niinimetatud terviseuuringute standardpakette, mis ei lähtu tegelikest töökeskkonnas olevatest riskidest ega töötajate vajadustest. Viimaste tulemuseks võivad olla liiga üldised soovitused, millest ei ole abi töökeskkonna ohutumaks kujundamiseks. Kiige sõnul on teada, et töötervishoiu uuringu andmetel on vaid 27 protsenti tööandjatest lähtunud tervisekontrolli korraldamisel töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning samas on 64 protsendi tööandjate hinnangul töötervishoiuarstide soovitused liialt üldised ja ühetaolised.

Ta rõhutab, et ettepanek on ka anda töötervishoiuõdedele suurem roll, et soodustada töötervishoiuteenuse osutaja meeskonna siseselt erinevate spetsialistide koostööd ning jagada arstide koormust. Õde saab teha tervisekontrolli raames uuringuid ja analüüse, samuti on õel õigus täita muid teenuse juurde kuuluvaid ülesandeid, näiteks töökeskkonna külastus, riskianalüüsi ülevaatamine, töötajate ja tööandjate nõustamine jms.

Töötervishoiuarsti teenuse kättesaadavuse parandamiseks üle Eesti tuleks ettepaneku kohaselt luua töötervishoiuarstidele võimalus osutada teenust teiste tervishoiuteenuse osutajate ruumides, kui viimasel endal tegutsemiskohta ei ole, näiteks suurematest keskustest kaugemal asuvates piirkondades.

Plaanis on parandada tööga seotud haigestumise diagnoosimise võimalusi
 

Selleks oleks vaja tagada töötervishoiuarstidele Haigekassa rahastus uuringute ja analüüside läbiviimiseks, mis on vajalikud tööst põhjustatud haiguste diagnoosimiseks. Töötervishoiuarstil peab olema võimalus väljastada uuringute/analüüside jaoks saatekirju, mille korral rahastuse võtab üle Haigekassa. Täiendavate uuringute läbiviimine peab olema tulevikus võimalik ka juhul, kui tööandja tellitud pakett seda ei sisalda.

Lisaks tuleks luua perearstile/eriarstidele võimalus konsulteerida tööga seotud terviseprobleemi kahtluse korral töötervishoiuarstiga e-konsultatsiooni teel või vajadusel suunata inimene viimase juurde. „Töötervishoiuarsti roll on selgitada välja, kas patsiendi terviseprobleem on tööst põhjustatud, vajadusel diagnoosida tööst põhjustatud haigestumine ning nõustada töökeskkonna ja töötingimuste osas. Lisaks peab ka töötervishoiuarstil olema võimalik e-konsultatsiooni abil konsulteerida inimese perearstiga või mõne eriarstiga ehk tagatud peaks olema vastastikune konsulteerimise võimalus,” lisas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Töötervishoiuteenuse uuringu andmetel on töökeskkonna riske hinnanud 80 protsenti tööandjatest. Sama palju on ka tööandjaid, kes on saatnud oma töötajad tervisekontrolli (81%). Samas ei kasuta kõik tööandjad riskianalüüsi töötajate tervisekontrolli saatmise alusena. Vaid 27 protsenti küsitletud tööandjatest väitis, et on tervisekontrolli korraldamisel lähtunud riskianalüüsi tulemustest.

Eestis oli 2019. aasta andmetel 598 300 palgatöötajat ning vähemalt ühe töötajaga tööandjaid oli 59 803. Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmetel on Eestis 109 töötervishoiuarsti, Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas arstina neist 2019. aastal 78. Töötervishoiuteenuse tegevusluba on 61 töötervishoiuteenuse osutajal.

Eesti tööealise elanikkonna vananemise tõttu on oluline soodustada inimeste püsimist võimalikult kaua tervena tööturul. Üheks oluliseks meetmeks töövõime säilitamisel on kvaliteetne töötervishoiuteenus, sh töötajate tervisekontroll, mille abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme ja seeläbi vähendada inimeste tööturult välja langemist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusega (VTK) on võimalik tutvuda ja tagasisidet anda 1. juunini 2021 valitsuse eelnõunõude infosüsteemis EIS.

Allikas: tööelu.ee, sekretar.ee

Töötervishoiuteenusest saate lugedda ka juhiabi teabevara peatükist 5.1.7.

Teabevara uuendus

Piirangud ja jahe kevad on meid pikalt toas hoidnud. Nüüd on ilmad läinud soojaks ja on üsna lihtne end pärast pikka istumist järsku liigutama hakates ära venitada.

Kuidas end ootamatust ülepingest tekkinud hädadest terveks ravida, millal peaks arsti poole pöörduma ja kuidas traumasid ennetada, räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusraviarst Varje-Riin Tuulik juhiabi uues audiopeatükis 12.1

Teabevara uuendus

Tänapäevases ettevõttes töötavad isejuhtivad, probleemipõhised ja hajutatud meeskonnad. Kõik tiimiliikmed panustavad oma vastutusvaldkonna piires ettevõtte tulemustesse ja heaolusse laiemas tähenduses, mitte ainult konkreetsete eesmärkide või hierarhiliste ülesannete täitmiseks. Pipedrive’is tähendab see seda, et tavapärases mõttes juhiabisid organisatsioonis tegelikult polegi, kirjutab Pipedrive’i globaalne personalijuht Leelia Rohumaa juhiabi teabevara uues peatükis 1.7.

Kui hõimudeks jagunenud meeskonnad lahendavad igapäevaselt missioone ja töötavad sõna otseses mõttes ettevõtte klientide kasu nimel, siis kontoritiim on strateegiline käepikendus nii juhtkonnale kui ka hõimudele. See tähendab kahesuunalist partnerlust – kontoritiimi kaasatakse sageli teadlikult eri ülesannete või projektide lahendamisse, teisalt on just nemad need inimesed, kelle missiooniks on muuta elu ühises töökeskkonnas eriliseks ja mugavaks. Käepikendusena hoolitsevad nad sageli ka asjade eest, mida pole ehk töö tegemiseks hädasti vaja, aga mis loovad kontorisse soojust või hubasust.

Lisaks: peatüki 2.3.1 alla on koondatud teave dokumendiplankide kohta. Peatükist leiate üld- ja kirjaplangile kehtestatud nõuded.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Ettevõtjatel tuleb pakendimajanduses rohkem vastutust võtta

  • Teekasutustasu sissenõutavuse valguses täpsustati veoauto mõistet

  • Riigikohus selgitas juhatuse liikme vastutust maksuvõla eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Juhiabi teabevara uues audiopeatükis 12.1 uuritakse sel korral ühte huvitavat viisi, kuidas toetab tööandja töötaja õppimist. Juttu tuleb Ülemiste City ja Eesti kõrgkoolide koostöös valminud koolituskrediidi programmist. Räägitakse sellest, mis eesmärgiga programm loodi, millised on populaarseimad koolitused ja kes ning kuidas saab programmiga liituda. Qvalitas Arstikeskuse personalipartner jagab ka oma kogemust programmi kasutamisel.

Lehed