IT juhtimine | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Igal ajahetkel peab olema ülevaade, et võrgus oleksid ainult lubatud seadmed ega leiduks selliseid võrku ühendatud seadmeid, mis on ettevõtte IT‑osakonnale tundmatud. Tundmatutute seadmete lisamist saab ära hoida, kasutades täiendavaid seadmete autentimisvahendeid, nt 802.1x protokolli, MAC‑aadresside filtreerimist või RADIUS‑serverit. Võrku tuleks perioodiliselt skannida, et lisatavaid seadmeid õigel ajal tuvastada.

Võrguturbe tagamise oluline meetod on sisevõrgu jagamine eraldi võrgusegmentideks.

Tuleb vältida seda, et kõige ärikriitilisem info ja kõige haavatavamad seadmed oleks kättesaadavad kogu arvutivõrgu ulatuses. Sellised arvutid tuleks koondada piiratud juurdepääsuga võrgusegmentidesse (ingl virtual local area network – VLAN). Sisevõrk jagatakse segmentideks vajaliku turvataseme põhjal, näiteks serverid on paigutatud tööjaamadest eraldi võrgusegmenti; organisatsiooniliste üksuste järgi, näiteks tootmise arvutid on omaette võrgusegmendis või mõne muu põhimõtte alusel.

Võrgusegmendi iga perimeeter peab olema korralikult piiritletud. Pääs ühest segmendist on lubatud, kuid milliseid teenuseid või arvuteid perimeetrist läbi lubatakse, reguleeritakse perimeetril asetseva lüüsiga, mis võib olla näiteks eraldiseisev tulemüür või filtreeriv marsruuter. Ainult volitatud kasutajad saavad infovaradele otsejuurdepääsu. Kõigil ülejäänud kasutajatel ligipääsu ei ole. See muudab väga keeruliseks ka sisevõrku juurdepääsu saanud häkkeritel ühest võrgusegmendist teise liikumise ja edasised rünnakud.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Detsembri Õigusuudiste teemad

  • Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär tõuseb 40 000 eurole
  • Käibemaksupettuste vähendamiseks metallisektoris täiendatakse pöördmaksustamise regulatsiooni 
  • Euroopa Liidu liikmesriikide asutused hakkavad vastastikku tunnustama digiallkirju ja elektroonset identiteeti
  • Riigikohus: kahju hüvitamise nõude leppetrahviga kaetuks lugemisel peab kontrollima, kas leppetrahvi ja kahju hüvitamise eesmärk on kompenseerida sama kahju

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Novembri Õigusuudiste teemad

  • Riigikohus ei peatanud valitud uue Vabariigi Presidendi ametisse astumist
  • Kindlustuslepingu sõlmimisel tasub maakleriga koostööd teha
  • Riigikohus selgitas töölepingu erakorralise ülesütlemise tingimusi

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Oktoobri Õigusuudiste teemad

  • Muudatused Vabariigi Presidendi valimise seaduses
  • Uus e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus
  • Uus perehüvitiste seadus
  • Olulised muudatused töövaidluse lahendamise korras
  • Oluline muudatus töötuskindlustuse seaduses

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Lada Riisna.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Digiteerimine (ingl digitalization) ehk digimine on ettevõtte ärimudeli ja protsesside muutmine digitaalse tehnoloogia kasutuselevõtuga, leides selles uudseid väärtuse loomise ja optimeerimise võimalusi. Digiteerimine tähendab digitoodete ja ‑teenuste rakendamist ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.

Kahtlemata tuleb digiteerimisprotsessi juhtida ettevõtte juhtkonna tasemel. IT‑novaator ettevõttes peaks valdama ühtviisi hästi nii äriprotsesse kui ka neid toetavaid tehnoloogilisi lahendusi. Sobiv kandidaat on IT‑juht, kes IT‑süsteemide haldamise tõttu teeb koostööd ettevõtte eri valdkondadega. IT‑juht on äripoole võtmeisikute partner IT‑probleemide lahendamisel. Oma tegevuses arvestab ta ettevõtte kui terviku huve. IT‑juhil võib siiski puududa piisav mõjuvõim, eriti mis puudutab teiste üksuste töö ümberkorraldamist. Kui digiteerimise eestvedaja tuleb konkreetsest äriüksusest, võib juhtuda, et muudatused teenivad selle allüksuse huve. Ettevõte areneb ebaühtlaselt ja ettevõtmine võib takerduda sisemise koostöö puudumise taha.

Tippjuhi kui digiteerimise eestvedaja kasuks räägib tugev strateegiline vaade ja suur pilt ettevõttest. Samuti on juhil autoriteet ja piisavad volitused muudatuste jõustamiseks.

Tippjuhil ei pea olema IT‑spetsialisti teadmisi, kuid ta peab kujundama ettevõttes keskkonna, mis IT‑uuendusi soosib.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Septembri Õigusuudiste teemad

  • Lihtsustati digi-ID väljastamist ja seeläbi avalike teenuste kasutamist
  • Riigikohtu sõnul peab erikontroll võimaldama osanikel saada erapooletu spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste küsimuste kohta

  • Riigikohus märkis, et äriseadustikus sätestatud teabe- ja tutvumisõigus ei peaks erikontrolli asendama

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juuni Õigusuudiste teemad

  • 1. novembril 2016 jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused
  • Riigikohus selgitas, et nõukogu töökorraga ei tohi piirata nõukogu liikme teabeõigust ega dokumentidega tutvumise õigust
  • Riigikohus selgitas, et tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juuni Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Ülemkogu kooskõlastasid andmekaitse üldmääruse sõnastuse, millega asendatakse 1995. aastast kehtinud andmekaitse direktiiv. Kolm aastat pärast eelnõu algatamist jõuti 15. detsembril 2015 viimaks kokkuleppele andmekaitse üldmääruse (ingl „General Data Protection Regulation“ – GDPR) sõnastuses. Määrus võeti ametlikult vastu 2016. aasta aprillis ja see jõustub kahe aasta pärast, 2018. aasta keskel.

Isikuandmete kaitse ja eraelu austamine on tähtsad põhiõigused. Euroopa Parlament on alati rõhutanud, et tuleb leida tasakaal turvalisuse suurendamise ning inimõiguste, sealhulgas andmekaitse ja eraelu puutumatuse tagamise vahel. Euroopa Liidu andmekaitsereformiga tugevdatakse kodanike õigusi, võimaldades neil oma isikuandmeid paremini hallata ja tagatakse nende eraelu puutumatus ka digitaalajastul.

Siiani on isikuandmete kaitset reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktide seas olnud kesksel kohal 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. Direktiivis on esitatud isikuandmete töötlemise seaduslikkuse üldnõuded ja andmesubjektide õigused ning riikide sõltumatute järelevalveasutuste õigused.

Direktiiviga kehtestatakse, et isikuandmeid võib töödelda ainult juhul, kui asjaomane isik on andnud selleks sõnaselge nõusoleku ja teda on sellest teavitatud enne andmete töötlemist.

Euroopa Komisjon väljastas 2012. aastal ulatusliku ettepanekute paketi, et reformida ja moderniseerida Euroopa Liidu andmekaitse õigusakte. Reformi algatamise eesmärk oli kaitsta isikuandmeid kogu Euroopa Liidus, suurendada kasutajate kontrolli oma andmete üle ja vähendada ettevõtjate kulusid. Tehnika areng ja üleilmastumine on põhjalikult muutnud seda, kuidas andmeid kogutakse, nendega tutvutakse ja neid kasutatakse. Peale selle on 28 liikmesriiki rakendanud 1995. aasta eeskirju erinevalt. Üheainsa õigusakti kasutuselevõtt kaotaks praeguse killustatuse ja kuluka halduskoormuse.

Andmekaitse üldmääruse jõustumine looks võrdsed tingimused Euroopa liidu kõigile ettevõtjatele ja ka kolmandate riikide ettevõtjatele, kes pakuvad kaupu ja teenuseid Euroopa Liidus asuvatele isikutele. See algatus aitaks tugevdada tarbijate usaldust internetiteenuste vastu, andes väga vajaliku tõuke majanduskasvule, töökohtade loomisele ja uuenduslikkusele Euroopas.

Teabevara uuendus

Andke teada, kuidas teile loetu meeldis!

Nüüd saate veebis iga peatüki lõpus valida, kas peatükk meeldis teile või mitte ja soovi korral lisada kommentaari, mida võiksime paremini teha.

Ootame teie tagasisidet!

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Mai Õigusuudiste teemad

  • 10. aprillil jõustusid autoriõiguse seaduse muudatused
  • Riigikohus selgitas, et kõik vahekohtu lahendid peavad läbima tunnustamismenetluse
  • Bitcoin`idega kauplemine allub rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, mai Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

 

Lehed