IT juhtimine | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Nutiseadmed on enamasti isiklikud ja nendesse koondub peale töötajate eraelu ka äritegevusega seonduv. Seade võib olla kasutusel autentimisvahendina äriteenustesse või ka äriandmete töötlemiseks. Väga mugav on lugeda nutiseadmest e-kirju ja osaleda ärikoosolekutel reisil olles. Aga nutiseadmed on tavaliselt seadistatud erakontodega ning ühenduses isiklike pilvekontodega. See tähendab, et ka äriandmed võivad lekkida isiklike kontode kaudu kas andmete kopeerimise, jagamise või varundamise teel. Seetõttu on oluline eraldada isiklike andmete töötlus äriandmete töötlusest, valides äriandmete töötlemiseks ettevõtte poolt sanktsioneeritud rakendused.

IT juhtimise teabevara värskest peatükist 2.12 saate teada, kuidas äriandmeid nutitelefonis kaitsta.

Valdkonna uudis

Teenuste eksport kasvas teises kvartalis aastatagusega võrreldes pea poole võrra, kasvu mõjutasid enim telekomi-, arvuti- ja infoteenused, mille maht suurenes sadade miljonite võrra.

Pilt on illustratiivne.
Autor: John Schnobrich / Unsplash

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul hakkasid nii teenuste eksport kui ka import pärast järsku vähenemist mullu II kvartalis kasvama ning on praeguseks jõudnud kriisieelsele tasemele.

„Erandiks on nii reisi- kui ka ehitusteenused, mille osutamine ei ole veel taastunud ja jääb seni 2019. aasta teisele kvartalile alla,” lisas Puura.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmeil kasvas teises kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 46% ja import 125%. Eestist eksporditi ja siia imporditi teenuseid 1,8 miljardi euro eest.

Teenuste väliskaubanduses puudujääk oli 46 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 454 miljoni võrra.

Teenustest eksporditi kõige rohkem transporditeenuseid ja muid äriteenuseid ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga suurenes enim ehk 191 miljoni euro võrra transporditeenuste ning 177 miljoni euro võrra telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste eksport. Transporditeenuste eksporti mõjutas kõige rohkem kaubavedu maanteel ja merel.

Eesti suurim teenuste ekspordipartner oli Soome, kuhu osutati enim transpordi- ning muid äri- ja ehitusteenuseid. Ekspordipartneritena järgnesid Rootsi ja Saksamaa. Kõige rohkem suurenes eksport samuti Soome ning USAsse. Soome kasvas enim töötlemisteenuste ja transporditeenuste ning USAsse arvutiteenuste eksport.

Kõige rohkem imporditi telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid, transporditeenuseid ning muid äriteenuseid, mida võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ka enim sisse osteti. Telekomi-, arvuti- ja infoteenuste impordi kasv oli 696 miljonit eurot, transporditeenustel 121 miljonit ning muudel äriteenustel 115 miljonit.

Teenuseid imporditi enim Saksamaalt, kust osteti sisse telekomi-, arvuti- ja info-, transpordi- ning muid äriteenuseid. Suurimate impordipartneritena järgnesid Soome ja Leedu. Kõige enam kasvas import Saksamaalt, ligi 12 korda, mille taga on telekomi-, arvuti- ja infoteenuste sisseostu suurenemine.

Allikas: ITuudised.ee

Teabevara uuendus

IT juhtimise teabevara uues audiopeatükis 13.1 arutletakse järgmiste küsimuste üle: Millist rolli mängib IT ühes tööstusettevõttes? Kas IT on äris kaitserinne, lisandväärtuse pakkuja või midagi muud? Milline on IT-juhi roll tänapäeval? 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Kaugmüük muutus lihtsamaks

  • Ettevõtjatele terendavad kaupade müügil täiendavad kohustused

  • Kahju kannatanu nõudeõigus esindusõiguseta tehtud tehingu puhul

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

IT juhtimise teabevara septembrikuu audiopeatükis arutletakse järgmiste küsimuste üle: Millist rolli mängib IT ühes tööstusettevõttes? Kas IT on äris kaitserinne, lisandväärtuse pakkuja või midagi muud? Milline on IT-juhi roll tänapäeval? 

Teabevara uuendus

IT juhtimise teabevara augusti peatükk 2.4.9 räägib võrkupääsu reguleerimisest (ingl Network Access Control ehk NAC).

See on tehnoloogia, mille abil on võimalik parandada ettevõttes nähtavust võrku ühendatud seadmetest ja kasutajatest. Teine peamine kasutusala on nende seadmete ja kasutajate ligipääsude automatiseeritud juhtimine ning haldamine. See omakorda parandab olulisel määral üldist turvalisust ja lihtsustab igapäevast haldust. NAC tehnoloogia eesmärk on luua kaosest kord ja kaitsta kogu organisatsiooni võrguperimeetrit.

Teabevara uuendus

IT juhtimise teabevara värskes audiopeatükis 13.1 räägivad kinnisvaraarendaja Liven juht Andero Laur ning Elisa Eesti ärikliendi müügi- ja teenindusvaldkonna juht Jürgen Jalakas tehnoloogia kasutusest eri põlvkondades.

Otsitakse vastust küsimusele, kuidas eri generatsioonide inimesi ühendada ja vajadusel tiimis järele aidata. Saate kõrvalteema on ka tehnoloogia mõju kinnisvarale: milliseid nutikaid lahendusi on peagi oodata?

Teabevara uuendus

IT juhtimise teabevara juulikuu audiopeatükina 13.1 saate kuulata professor Rain Ottise ettekannet Äripäeva korraldatud IT juhtimise aastakonverentsil. Ta räägib sellest, mida peaksid ettevõtted tegema, et suurendada oma küberjulgeolekut, mida on võimalik õppida varasematest küberrünnakutest ning kõneles näiteks ka sellest, millist kaitset saavad ettevõtted riigilt oodata.

Teabevara uuendus


IT juhtimise teabevaras on ilmunud tarkvara arendamise lepingu näidis (peatükk 4.1.3), mille on koostanud Ken Kaarel Gross advokaadibüroost RASK.

Tarkvara arendamise leping on üldjuhul töövõtuleping, mille alusel tellija tellib arendajalt (töövõtja) tarkvara arendamise teenust. Teenuse lõpptulemiks on sellisel juhul kokku lepitud tarkvara. Samas esineb ka käsundussuhtele vastavaid tarkvara arendamise lepinguid. Kõne alla tulevad juhud, mil töö on suunatud tarkvara arendamise protsessile, mitte valmis tarkvarale. Lisaks on võimalik, et tegemist on segatüübilise lepinguga ja tarkvara arendamise teenus vastab osaliselt nii töövõtu- kui ka käsunduslepingu tunnustele.

Teabevara uuendus


IT juhtimise teabevara uuest peatükist 4.1.2 leiate tarkvarateenuse osutamise lepingu näidise. Selle lepingu alusel pakub teenusepakkuja kliendile teenust, mille sisuks on teenusepakkujale kuuluva ning vastavalt nimetatud tarkvara kasutamise võimaldamine vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. Sõltuvalt teenuse olemusest on teenusepakkujale kättesaadavate andmete hulk erinev. Teatud juhtudel ei pruugi teenusepakkuja andmetele ligipääsu omada, mistõttu võib ülaltoodud regulatsioon olla ebavajalik. Seevastu võib mõnel juhul teenusepakkuja valduses olla suur hulk kliendi andmeid, mis tingib omakorda täpsema regulatsiooni vajaduse.

Lepingu on koostanud Ken Kaarel Gross advokaadibüroost RASK.

Lehed