IT juhtimine | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Äripäeva raadiosaates võeti luubi alla selline krüptiline lühend nagu IAAS – IT-taristu kui teenus. Millal on õige ise serveriparki omada, millal mitte? Ettevõtte kogemuslugu vahendab Eesti Gaasi IT-juht Ain Rasva, lisaks on külas Telia ärikliendidirektor Tarmo Kärsna. Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet saad kuulata IT teabevara audiofailide alt või 10. peatükist.

Teabevara uuendus

Ats Onemar jätkab pilvteenuse teemat. Seekord käsitleb ta pilvteenuse valiku kriteeriumeid ja teenuse kasutusele võtmisega seonduvat peatükis 10.8.2. Välja on toodud küsimused, millele teenusepakkuja valikul vastata tuleks, samuti enamlevinud probleemid, mis võivad tekkida pilvteenuse kasutusele võtmisel ning soovitused nende probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks.

Teabevara uuendus

Digiplatvormid saavutavad kiiresti turul domineeriva positsiooni ning tulevikus neile konkurentsi pakkuvad idufirmad ostetakse kiirelt ära, kui need oma pea välja pistavad. See on tekitanud uudse olukorra Euroopa Komisjoni jaoks, sest Euroopa Liidu üks olulisi eesmärke on vaba konkurentsi tagamine ja soodustamine.

Millised ohud kaasnevad digiplatvormidega, millede sisuks on äri andmetega ning mis kasvavad meeletu kiirusega, sellest räägivad saates „Triniti eetris“ justiitsministeeriumi intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Gea Lepik ning advokaadibüroo Triniti jurist Birgitta Ots. Saadet juhib Aivar Hundimägi.

Selle saate ja teised IT juhtimise audiod leiad siit.

Teabevara uuendus

Organisatsioon, kes plaanib pilvteenust kasutama hakata, peab pöörama tähelepanu nii selle hüvedele, kui ka ohtudele. Pilvteenusega kaasnevad eelised võivad näiteks olla:

  • IKT teenuse töökindluse (sh käideldavuse) tõus.
  • Parem andmete terviklus ja konfidentsiaalsus.
  • IKT teenuse ja seonduvate rakenduste parem kättesaadavus.
  • Efektiivsem IKT teenus ja kokkuhoid IKT teenuste ülevalhoiult.
  • Rohkem funktsionaalusi, kvaliteetsemad töövahendid ja valikuvõimalused.
  • Paindlikkus serveri vms ressursside kasutamisel või kasutamisest loobumisel.

Pilvteenuse eelistest ja ohtudest lugege lähemalt Ats Onemari artiklist 10.8.1. Pilveteenuste olemus ja ohud.

 

Teabevara uuendus

Aasta on möödunud suure tähelepanutormi all vastu võetud GDPRi rakendumisest, mis on juba muu hulgas toonud 50 miljoni eurose trahvi Google’ile. Kuidas on määrus ettevõtete poolt vastu võetud ning kui palju on reaalsus kooskõlas paberile panduga räägivad ÄP raadios Grant Thornton Baltic IT-juht Arko Kurg ja andmekaitsespetsialist Maili Torma. Samuti räägitakse sellest, mida ettevõtja peaks teadma ePrivaatsuse üldmäärusest, mis muutused ootavad digiturundust ees aasta lõpus, kuidas kaitsta ettevõtet küberrünnakute eest ja palju muudki. Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet saab kuulata siit.

Teabevara uuendus

IT juhtimise teabevara uues peatükis 2.4.5.1. Lõppseadmete kaitse tarkvara kirjutab Security Software OÜ projektijuht Helena Jürgenson, et see valdkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud: kui varem kaitsti kontoris olevat lauaarvutit või sülearvutit antiviirusega, siis tänaseks on oluliselt muutunud nii riskid kui ka kaitseks kasutatavad vahendid. Lisaks arvutitele tuleb kaitsta  ka erinevaid mobiilseid lõppseadmeid (tahvelarvuti, telefon) ning asjade interneti (IoT) seadmeid. Süsteemi ja seadmeid peab kaitsma mitte ainuüksi viiruste, vaid ka pahavara, andmekao, loata süsteemi sisenemise ja muude keerukate rünnete eest. Selleks on vaja rakendada suuremat komplekti erinevaid lõppseadme kaitseks mõeldud vahendeid, millest peatükis antaksegi ülevaade.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juunikuu õigusuudiste teemad

  • Mis saab Ühendkuningriigist pärit Eesti elanikest pärast Brexitit?
  • Pikenevad tsiviilõiguslike nõuete aegumistähtajad
  • Riigikohus selgitas väljamakstud dividendide tagasivõitmise võimalusi täitemenetluses

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juunikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Tänapäeva inimesel on kontod kümnetes erinevates süsteemides, millest osad pakuvad võimalust süsteemi sisse logida turvaliselt ID-kaardiga, mobiil-ID-ga või mõne muu vahendiga, kuid enamus süsteeme nõuavad kasutajanime ja parooli kasutamist. Kasutaja peab suutma iga süsteemi jaoks luua unikaalse parooli, kuid tihti ei suuda tavakasutaja täita turvalise parooli loomiseks esitatud nõudeid. Üheks võimaluseks praeguste paroolikeerukuse nõuetega kõigi oma töö- ja eraeluliste kontode puhul (keskmisel kasutajal on üle 190 erineva parooli) toime tulla, on kasutada paroolihaldurit. Töökontode puhul on selleks vaja tööandja nõusolekut.

Paroolihaldurist lähemalt lugege Ats Onemari kirjutatud peatükist 2.4.8. Paroolihaldur.

Teabevara uuendus

Riik tahab alates 1. juulist saada kaupade ja teenuste eest vaid e-arveid. Miks ta seda tegi? Aga sellepärast, et aega ja raha kokku hoida ning liikuda Põhjamaadega samas trendis. Selle käiguga käivitas riik arvelduse innovatsiooni, lõpetades paberi ja arvete sissetoksimise ajajärgu.

Kuulake peatüki „Majandustarkvara mõiste ja pakkujad“ juurde lisatud videot Mait Sooaru ettekandest 2019. aasta finantskonverentsilt. Videoni jõuate hõlpsalt ka lehekülje päises asuval videonupul klõpsates.
 

Teabevara uuendus

Turvanõrkuste haldus on info- ja küberturvalisust tõstev IT-halduse protsess, kus kontrollitakse taristu perimeetris olevaid ja võrku ühendatud seadmeid teadaolevate turvanõrkuste vastu või kontrollitakse perimeetrit ennast. Turvanõrkuste tuvastamisel võetakse piisavalt olulised neist töösse ja võimalusel kõrvaldatakse või leitakse muu viis nende turvanõrkuste ärakasutamise takistamiseks või raskendamiseks.

Täpsemalt lugege peatükist 2.4.7. Turvanõrkuste haldus

Lehed