IT juhtimine | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

IT juhtimise uues audiopeatükis 13.1 räägib Andres Kostiv Google disainisprindi eelistest ja selle meetodi kasutamisest.

Google disainisprint on 4-päevane protsess, mis aitab kiirelt luua või parendada uusi tooteid ja teenuseid. Sprindiga saab muuta kuudepikkuse töö vaid mõnepäevaseks. Iga disainisprindi tulemuseks on realistlik prototüüp, mis on testitud lõppkasutajate peal.

Pole ühtki valdkonda, mille digiteenuse kontseptsiooni ei saaks Google disainisprinti kasutades luua. Meetod sobib tiimidele, kellel on vaja kiirelt uue toote kontseptsioon luua või kes on tootearenduses oma graafikust maha jäämas. Oluline, et eesmärk on piisavalt ambitsioonikas ja sprindil osaleks otsustaja, kellel on raha ja jõudu loodav teenus ellu viia.

 

Teabevara uuendus

IT juhtimise teabevara mais ilmuvast peatükist saate lugeda turvalise ja läbipaistva pilvekasutuse tagamisest.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Ettevõtjatel tuleb pakendimajanduses rohkem vastutust võtta

  • Teekasutustasu sissenõutavuse valguses täpsustati veoauto mõistet

  • Riigikohus selgitas juhatuse liikme vastutust maksuvõla eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Üleüldine digitaliseerimine on viinud suure osa isiklikust ja tööalasest tegevusest küberruumi. Ühelt poolt on sellele kaasa aidanud COVIDi epideemia, mis sunnib töötajad kodukontorisse. Kaugtöö laialdane rakendamine seab infoturbe tagamisel uued väljakutsed. Kodust üle interneti töötamise massiline kasv toob kaasa nii tahtlike kui ka tahtmatute siseohtudega seotud riske. Ettevõtted peavad rakendama kaugtööga seotud turvameetmeid nii protseduuriliselt kui ka tehniliselt ja koolitama töötajaid turvalise kaugtöö teemadel. Ettevõtte infoturbehaldussüsteem peab kohanduma muutustega töökorralduses ja tagama turvakontseptsiooni nii kontori kui ka kaugtöö tingimustes töötajatele.

Kuidas turvalisust tagada, saate lugeda IT juhtimise teabevara värskest peatükist 2.5.2.1.1.

Teabevara uuendus

IT juhtimise teabevara seekordses audiopeatükis 13.1 räägitakse sellest, milline on tänane küberturbe hetkeseis ja mida saavad ettevõtted ise teha selleks, et küberturbe taset oma ettevõttes tõsta. Saatekülalised toovad välja kuus põhilist sammu, mida pidada silmas oma ettevõtte küberturvalisuse tõstmisel. Saates on külas OIXIO küberturbe ärisuunajuht Andres Vallistu ja OIXIO infoturbejuht Janek Saar.

Valdkonna uudis
MKM soovib võimalikult laia tagasisidet Eestis kiire internetiühenduse arendamise plaanile, mille raames kulutatakse lairiba arendamiseks 69 miljonit eurot Euroopa Liidu raha.

 

Riik plaanib anda toetust ainult väljaspool linnu asuvate hoonete ühendamiseks.
Autor: Kaur Kristjan/Unsplash

Ühtlasi on nüüd selgunud, et kuigi projektide puhul on olulisimaks hindamiskriteeriumiks küsitava toetuse suurus ühe liitumise võimaluse saava aadressi kohta, siis mida veel hindamisel tähtsaks peetakse.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt saatis avalikule konsultatsioonile Eesti lairiba arendamise plaani aastaiks 2021–30, mille eesmärk on kümnendi lõpuks varustada Eesti ülikiire, kindla ja taskukohase internetiühendusega.

„Koroonakriis on väga selgelt toonud esile need kohad Eestis, kus täna puudub kiire internetiühendus. Viimase kahe aasta jooksul on muutunud just kiirest internetist sõltuvad digilahendused meie igapäevaelus üha olulisemaks ning see trend jätkub kindlasti ka tulevikus,” kinnitas ta.

See nõuab Suti sõnul aga järjest paremat, kiiremat ja töökindlamat internetiühendust üle Eesti. „Saatsimegi avalikule konsultatsioonile plaani, kuidas viia kiire internetiühendus just sinna, kus seda enim vajatakse,” sõnas IT-minister pressiteates.

Lairiba arendamise plaan 2021–30 annab ülevaate hetkeolukorrast juurdepääsuvõrkude kaetuse osas ning tutvustab riigi plaane sidetaristu ehitamise toetamiseks turutõrkepiirkondades. Samuti on riigil esmakordselt kavas toetada ka katkematu 5G ühenduse tagamist peamistel Eesti transpordikoridoridel. Tagasisidet oodatakse aprilli lõpuks.

„Minu jaoks on oluline, et kõik osapooled oleksid protsessis kaasatud ning meil oleks võimalik koguda tagasisidet üle Eesti,” lausus Andres Sutt.

Aastatel 2021 kuni 2027 on valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24,29 miljonit eurot on ELi taasterahastu vahendid ja 45 miljonit Euroopa regionaalarengufondi raha.

MKMi ettepanekul tuleks toetuste jagamisel tagada regionaalne tasakaal ning jagada raha vastavalt maakondades olevale kiire interneti nn valge ala suurusele. Lisaks tuleks ministeeriumi hinnangul anda toetust ainult väljaspool linnu asuvate hoonete ühendamiseks.

„Kui eeldada ühele aadressile liitumise võimaluse loomise eest maksimaalseks toetuse suuruseks 3000 eurot, nagu ta varasemate toetusmeetmete puhul on olnud, siis oleks võimalik selle 69 miljoni euro eest luua liitumise võimalus ligi 23 000 aadressile,” märkis Sutt.

Kuigi projektide puhul on kõige olulisemaks hindamiskriteeriumiks küsitava toetuse suurus ühe liitumise võimaluse saava aadressi kohta, võetakse hindamisel muuhulgas arvesse ka näiteks seda, kas liitumise võimalus luuakse lastega peredele või kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte ühendamiseks.

„Need projektid, mis toovad kiire interneti lastega peredeni, koolideni, raamatukogudeni või ettevõteteni, saavad kindlasti täiendavaid punkte,” märkis minister. „Esialgsete plaanide järgi liigume tempos üks taotlusvoor aastas ja pärast toetuse saamist on ettevõtjal kaks aastat aega, et võrk valmis ehitada,” lisas ta.

Digitaalse majanduse ja ühiskonna indeksi (DESI) järgi on Eesti näitajad nii ülikiire lairibaühenduse kättesaadavuse kui ka mobiilse interneti kasutuselevõtu osas head, kuid püsivõrgu kaetuse poolest asume koos naaberriikidega Euroopas pingerea lõpus.

IT-ministri sõnul on selle peamiseks põhjuseks meie vähene asustustihedus, mistõttu on selge, et turutõrkepiirkondades tuleb riigipoolse toetusega jätkata.

„Selleks, et Eestis saaks aastaks 2030 sõltumata asukohast kasutada uudseid digiteenuseid, anname panuse eri suundadel. Kindlasti jätkame kiire interneti juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, lisaks toetame 5G baastaristu rajamist Eesti olulisematel transpordikoridoridel ja valitud elu- ja ettevõtluspiirkondades,” loetles Sutt.

Tele2 Eesti juht Chris Robbins sõnas eile, et nende hinnangul Eestis kiire ja ülikiire interneti püsiühenduse turg ei toimi, sest Telia takistab konkurentsi ning riik ei soovi sundida Teliat käitumist muutma.

Andres Sutt räägib Eesti riigi IT-plaanidest ka 18. mail toimuval IT-juhtimise aastakonverentsil.

Allikas: ITuudised.ee

Internetiühendusest on kirjutatud ka IT juhtimise teabevara peatükis 10.10.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohtu üldkogu asus juhatuse liikme vastutuse osas uuele seisukohale
  • Eestis kehtivat maksuvaba tulu arvestust rakendatakse edaspidi ka EMP riikide residentide suhtes
  • Töötajatele terendavad lisapuhkepäevad

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

IT juhtimise teabevara värskest peatükist 2.5.6 leiate suunised, kuidas iseseisvalt hinnata ettevõtte küberturbe hetkeseisu. Hetkeseisu hindamise eesmärk on kontrollida olemasolevate kaitsemeetmete tõhusust, leida üles nõrkused ja töötada välja vastumeetmed (turbeplaan) optimaalsel tasemel küberturvalisuse tagamiseks.

Valdkonna uudis

10. märtsil oli riigikogus esimesel lugemisel riigivaraseaduse eelnõu, mis võimaldab riigiasutustel jagada oma digitaalset vara omavahel või teha see tasuta avalikkusele kättesaadavaks.

Autor: Pixabay

Ühtlasi luuakse IT-sektori ettevõtjatele võimalused riigi tellimusel juba korra välja töötatud tarkvara – näiteks lähtekoodi – korduvkasutamiseks.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on riigiasutustel palju digitaalset vara, mida saaks kasutada korduvalt. „Nii saaks ühekordsest digiinvesteeringust mitmekordselt ja laiemalt ühiskonnas kasu. Digitaalse vara jagamisel ei jää jagaja ise millestki ilma – see eristab digitaalset vara muust riigivarast,” ütles ta.

„Praegu kehtiv seadus seda võimalust ei arvesta, on mitmeti tõlgendatav ja tekitab kohmakaid menetlusi ning ajakulu. Seadusemuudatusega loome selged reeglid, kuidas tarkvara, näiteks infosüsteeme, rakendusi, veebiraamistikke jt taaskasutada ja anda tasuta kasutamiseks,” lisas Aab.

Ühtlasi võimaldab riigi tarkvara avalikustamine pakkuda riigi kasutatavatele lahendustele täiendusi ja arendada täiesti uusi tooteid ning teenuseid.

Selleks täiendatakse riigivaraseadust uue eraldi jaoga, millega luuakse võimalus riigiasutustele tarkvara lähtekoodi avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

Samas esitatakse piirangud ja tingimused, mille esinemise korral riigi tarkvara kasutamiseks ei anta, näiteks ei lubata riigi tarkvara avalikustada juhul, kui sellega kaasneks oht riigi küberturvalisusele, avalikule korrale või julgeolekule.

Samuti sõnastatakse reeglid riigi tarkvara üheaegseks kasutamiseks mitme riigivara valitseja poolt. „Riigiasutused saavad edaspidi jagada tarkvara omavahel. Selline ristkasutus, mis on sarnane juba praegu toimivale andmete ristkasutusele, kiirendab tööprotsesse, säästab maksumaksja raha, vähendab senist tööhulka ja asjaajamise bürokraatiat,” lisas minister Aab pressiteates.

Riigi tarkvara tehakse kättesaadavaks 2019. aastal loodud e-riigi ühtse koostöö ja tarkvara taaskasutuse platvormi koodivaramu kaudu, kuhu saavad riigiasutused laadida nii tarkvara lähtekoodi kui selle kasutamise tingimused.

Tarkvara avalikkusele kasutamiseks andmisel valib riigivara valitseja sobiva litsentsi, eelkõige kasutatakse selleks vabavaralisi tüüplitsentse (EUPL, GPL, MIT, Apache jmt). See tähendab, et igakordselt uute tingimuste väljatöötamise asemel eelistavad riigiasutused litsentsitingimusi, mis on turuosalistele juba eraõiguslikest suhetest tuttavad.

Allikas: ITuudised.ee

Riigi infosüsteemidest saad lugeda ka IT juhtimise teabevara peatükist 7.1 ja selle alapeatükkidest.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riiigikogu võttis vastu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse

  • Võeti vastu käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seadus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Märtsikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Lehed